Kordamisküsimused: 1. Millistel põhjustel on inventuuri läbiviimine eriti tähtis toiming? Inventuuri läbiviimine on tähtis toiming, et saada õige pilt lao tegelikest jääkidest ja panna need vastavusse loogiliste kogustega. 2. Millistest teguritest sõltub peamiselt inventuuri läbiviimise sagedus? Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks korde aastas, majandusaasta lõpus. 4. Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur? Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5. Kuidas teostatakse jooksvat inve...
Inventeerimine Marie Pärn LOK12 Mis on inventeerimine? Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised. Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu või ülejääkide kindlakstegemiseks. Kasutatakse erinevaid inventeerimismooduseid: Tähtaegne inventuur osa laost või kogu ladu korraga Inventuur osade kaupa - osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse ...
Seda nim storno summaks. Punasega kirjutatud summad lahutatakse kokkuvõtte tegemisel. Vähemkasutatavad vigadeparandamise võtted Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut. Vähem sest moonutab käibeid suures ulatuses. Summade kontolt kontole ülekandmine- moonutab käibeid. Tekivad naljakad kontode korrespondeerumised. Inventeerimine Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine füüsiline inventeerimine. Nõuete ja võlgade inventuur on raamatupidamislik inventuur. Inventuure võib planeerida Täielikult kõik ettevõtte varad on inventeeritakse Osalised inventuurid valitakse välja nt varude alt kindlad kaubagrupid, inventeeritaksen eed ära. Kui osaliste inventuuriga ei tuvastata vigu, siis pole vaja täielikku inventeerimist läbi viia. Korralised inventuurid tähtaeg raamatupidamise siseeeskirjas. Kassat võiks inventeerida iga kuu vüi kvartali lõpus
Raha arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Raha arvestuse korraldus 3 Kassa 4 Pank 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead rahaarvestuse üldist korraldust; ·oskad koostada rahatehingute algdokumente; ·oskad koostada raha arvestusega seotud lausendeid; ·tead kuidas läbi viia raha arvestusega seotud inventuure. 2 Raha arvestuse korraldus Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendid. Vaba raha osakaal peaks
Varude arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Varude arvestusmeetodid 5 Dokumentatsioon 6 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead varude arvestamisega seotud mõisteid; ·oskad kajastada varusid bilansikirjetel; ·oskad arvutada varude soetusmaksumust; ·tead varude arvestuses kasutatavaid dokumente; ·tead perioodilise ja pideva varude arvestuse meetodeid ja nende erinevusi; ·oskad rakendada Eestis lubatuid varude arvestamise meetodeid; ·oskad koostada varude arvestusega kaasnevaid lausendeid; ·tead, kuidas inventeeritakse varusid. 2 Mõisted
Müügitehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Tulu kajastamine 3 Debitoorse lühivõla arvestus 4 Dokumenteerimine 5 Ebatõenäolise laekumise arvestus 6 Müügiettemaksete arvestus 7 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead kuidas mõõdetakse ja kajastatakse tulu; ·tead millistele vormistusnõuetele peab vastama arve, mis on lihtsustatud arve ja millal seda saab esitada; ·tead müügitehingute kajastamise tingimusi; ·oskad koostada lausendeid müügitehingute kajastamiseks; ·tead ettemaksete puhul kasutatavaid dokumente; ·oskad koostada müügiettemakse kajastamise lausendeid; ·tead inventeerimise üldist korraldust. 2 Tulu kajastamine
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu; ·tead, mis on puhkusekohustis ja kuidas seda arvestatakse; ·oskad koostada puhkusetasu ja puhkusekohustise arvestamise lausendeid;
vähendamisena [21]. Raamatupidamise Toimkonna juhendi nr 4 kohaselt kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kui väärtuse langus on püsiv ning varude netorealiseerimismaksumus langeb alla soetusmaksumuse, tuleb varud alla hinnata ja vahe kajastada kasumiaruandes kuluna. Allahindlus tuleb tühistada aga juhul kui netorealiseerimismaksumus jälle tõuseb. Varude inventeerimine Inventeerimine on aineliste varade artiklijärgne mõõtmine, kaalumine ja ülelugemine nende säilivuse kontrollimise eesmärgil ning nende kohta loendi koostamine [9: 17]. Ave Sepik oma artiklis ,,Varud, 2.osa: väärtuse hindamine ja inventuurid" väidab, et inventeerimine on ettevõtte arvel oleva vara kontrollimine ning kontrollimise tulemusena peab saama vastata kahele küsimusele: kas varad on alles ning mis seisukorras need on?
Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa. Stoneerimine(stornomeetod) – sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada. Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik. 17) Inventeerimine: Varade tegeliku olemi kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise teel, et kontrollida nende säilivust nõuete ja võlgade kindlakstegemine(saldode kinnitamine) ja hindamine. Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri, varade inventuuri tuntakse ka kui füüsilist inventuuri. Füüsiline inventuur: Täielikud – kõik vaadatakse üle Osalised
· Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine · Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine · Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas · Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks Informatsiooni levitamine · Liikmetele:e-postiga · Üldsusele: Internetist ELF'i koduleheküljelt www.elfond.ee/ 2009 tegevus MERI · Gretagrundi mereala inventeerimine · Krassgrundi mereala inventeerimine · Rahvusvahelise konverentsi Effects of Oil on Wildlife 2009 korraldamine · Nord Stream uuringud. 2009 tegevus METS · Hakati koostama "Metsanduse arengukava aastani 2020" · Koolitused kuivenduse keskkonnamõjude kohta (3 koolitust). 2009 tegevus MÄRGALAD Soode inventeerimine: · 8000 soo väliinventuur · Märgmaade andmebaasi täiustamine · Soovitusi soode kaitseks
Ostutehingute arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Ostutehingute arvestuse korraldus 3 Dokumenteerimine 4 Ostuettemaksete arvestus 5 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead kuidas kajastatakse ostutehinguid raamatupidamises; ·oskad koostada ostutehingutega kaasnevaid lausendeid; ·tead ostutehingus kasutatavaid dokumente; ·oskad kajastada ostuettemakseid; ·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol
....................................................................................10 6.4. RAAMATUPIDAMISREGISTRITE PIDAMINE.....................................................11 6.5. RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE...........................................11 6.6. AUTOMATISEERITUD ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEM............................................11 6.7. VARADE ARVESTUS...................................................................................... 12 6.8. VARADE INVENTEERIMINE.............................................................................12 6.9. ARVELDUSTE ARVESTUS...............................................................................13 6.10. ARVELDUSTE INVENTEERIMINE.................................................................. 13 6.11. PUHKUSEKOHUSTUSE INVENTEERIMINE..................................................... 14 6.12. EBATÕENÄOLISELT LAEKUVATE JA LOOTUSETUTE NÕUETE ARVESTUS.....14 6.13. TULUDE ARVESTUS......
Iseseisev töö Õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT/11B Juhendaja: Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Varude otstarve 3. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine 4. Varude arvestussüsteem 5. Inventeerimine 6. Varude kajastamine bilansis 7. Kasutatud allikad Sissejuhatus Bilansi tegemisel loetakse varude alla tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted. Varude otstarve
....................................................................8 2.6 Kontoplaan.......................................................................................................................9 3. AASTAARUANNE JA SELLE KOOSTAMISE KÄIK......................................................11 Linn koostab majandusaasta aruande riigi raamatupidamise üldeeskirjas ettenähtud korras. Majandusaasta aruande koostab linna tegevjuhtkond ja selle kinnitab linnavolikogu.............11 3.1 Inventeerimine................................................................................................................12 Linnavalitsus ja tema hallatavatel asutustel on kohustus inventeerida oma varasid sh ka bilansiväliselt arvestatavaid varasid ja arveldusi vähemalt üks kord aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine, teha kindlaks üleliigsed ja kasutult seisvad, hävinenud või kadunud varad
Kaubaressursi maksumus on seega 200000 . Perioodi (neto) müügitulu on samuti teada või planeeritud 180000. Kogemuslik realiseerimisrentaablus olgu 30%. Müüdud kaupade kulu moodustab sel juhul 70% netokäibest (100%-realiseerimisrentaablus). Müüdud kaupade eeldatav soetusmaksumus on sel juhul 180000 x 0,7 = 126 000 . Kaubavarude eeldatav maksumus perioodi lõpul on: 200000 – 126000 = 74000 Varude eeldatava maksumuse järgi võib hinnata varude piisavust. Varade inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi nagu nt materjalide loomulik kadu, arvestusvead, riisumine jne, ei saa tuvastada nende toimumise momendil. Varasid kontrollitakse majandusüksuses läbiviidavate inventuuridega, Varade inventeerimine korraldatakse vähemalt üks kord aastas (kassas igakuiselt). Inventeerimisega tehakse kindlaks inventeerimisaktides fikseeritakse kaupade , materjalide,
Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS............................................................................................. 16 `
............................................................................................................9 5.1 Varude arvestuses kasutatavad dokumendid.....................................................................9 5.2 Varude laoarvestus............................................................................................................9 5.3 Varude arvestus raamatupidamises...................................................................................9 5.4 Varude inventeerimine....................................................................................................10 6 KINNISVARA INVESTEERINGUD...................................................................................10 7 Materiaalse põhivara arvestus................................................................................................10 7.1 Materiaalse põhivara liigitus...........................................................................................10 7
oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk
sisestakaubakaarde. Kaubad on juba sisestataud ja selle järgi kauplus tellib kaubad. Kauplus kasutab EDI süsteemi. Dokumente ei valmistata EDI süsteemis. Näiteks tellimusi tehakse Jaemüügiketiostuosakonnas ja alles hiljem laetakse need EDI süsteemi. Väljaminevaid dokumente (arveid) valmistavad aga tarnijad. Operaator sisestab aruandluse dokumendid, komplekteerib vastavalt kuupäevale ja saadab Tallinnaraamatupidamisse. Kaupade inventeerimine jaguneb kaheks on mini-inventuur ja raamatupidamis inventuur. Miniinventuuri teevad kaupluse ostujuhid vastavalt vajadusele, kui leiavad, et kaupa on puudu või varastatud. Mini-inventuuri ei võta raamatupidamisjääki maha. Raamatupidamis inventuuri teostab inventeerimiskomisjon vastavalt graafikule kolm neli korda aastas. Inventeerib kauba, paneb kirja õiged jäägid ja kinnitab. Ettevõttes välditakse liigsete kaubakadude tekkimist turvaelementidega, turvakontrolliga ja
· Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid. Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne-bilanss, kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne
· Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid. Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri Majandusaasta aruande sisu Raamatupidamise aastaaruanne-bilanss, kasumisaruanne ja aastaaruande lisad; haldusaruanne; audiitori järeldusotsus; majandusaasta kasumisjaotuse aruanne
Mets Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsadel on palju ökoloogilisi funktsioone, neist üks tähtsamaid on orgaanilise aine produtseerimine ja biogeensete elementide kaitsmine väljauhtumise eest. Eesti metsades kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul vähemalt 20 000 liiki elusorganisme. Kõik nad sõltuvad vähemalt mõnes oma elutegevuse etapis metsast ja seal elavatest teistest liikidest. Mets on oma läbipõimunud suhete tõttu tervik, mille puhul on praktiliselt võimatu öelda, millise suhte katkemine võib endaga kaasa tuua kogu terviku lagunemise. Sellest, et me oleme täna metsas läbi lõikamas mitmeid olulisi seoseid annab tunnistust fakt, et 31% Eesti ohustatud liikidest on seotud just metsadega. Metsa rikkus ja tugevus lähtub tema mitmekesisusest. Mitmekesine mets tähendab elupaiku väga eri...
Kahekordne kirjendamine. Lausend. Majandustehingu lausendamine. Lausendi tõlgendamine majandustoiminguks. Sünteetilised ja analüütilised kontod, nendevahelised seosed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites Varude arvestus. Materiaalse, immateriaalse põhivara arvestus. Töötasu arvestus. Dokumendiliigid. Kohustuslikud rekvisiidid. Arvestusregistrid. Aruanded. Raamatupidamisdokumentide säilitamine. Inventeerimine. Kirjandus L. Alver, J. Alver, L. Reinberg. Finantsarvestus. Tallinn: Deebet, 2004. J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad.
Raamatupidamine Loengukonspekt 2011 Arveldused Rita Sikk Raha Raha hõlmab sularaha kassas, raha pangakontodel ja nõudmiseni hoiuseid. Raha ekvivalendid on lühiajalised kõrglikviidsed investeeringud, mida saab kergesti konverteerida teadaoleva suurusega rahasummadeks ja mille väärtuse muutumise risk on väike. Bilansikirjel Raha kajastatakse raha ja raha ekvivalente, s.t. sularaha kassas ja raha pangaarvel, nõudmiseni hoiuseid, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kassaarveldused (1) · Ringluses olev raha jaguneb sularahaks ja pangas hoitavaks rahaks. Selle järgi jagunevad ka arveldused sularaha- ja sularahata arveldusteks. · Kassaarveldused e. Sularahaarveldused · Sularaha hoitakse majandusüksuse kassas või kassades. Sularahatehingute tegemise õigus on materiaalselt vastutuavatel isikutel, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse...
2.1. Raamatupidamise korraldamine 3 2.2. Majandustehingute dokumenteerimine 4 2.2.1. Raamatupidamise algdokumendid 4 2.2.2. Dokumentide säilitamine 5 2.2.3. Dokumendikäive 5 2.3. Raamatupidamise registrid 5 2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14
Kauba tarnija helistab kliendile Klient helistab kauba tarnijale Klient saadab kirjaliku tellimuse epostiga Klient täidab tellimuse internetis tarnija e tellimissüsteemis Laodokumentatsioon on vajalik laoseisu jälgimiseks ja selle hetkeseisu fikseerimiseks Laodokumentatsiooni hulka kuuluvad: Kauba saatedokumendid (kauba kogus ja hind) Suurköögi müügiaruanded Kauba laoja muudest kadudest tulenevad mahakandmisaktid Inventuurist tulenev sõna inventeerimine on lao hetkeseisu fikseerimine ja selle võrdlemine arvestusliku laoseisuga Erinevused võivad tekkida: Arvutusvigadest Kauba sisestusvigadest Kadudest Inventeermise vead parandatakse ja laoseisud viiakse kooskõlla tegelikega Inventeerida võib Kogu ladu korraga Konkreetseid tootegruppe (suurköökides) Ettevõtete jäätmehooldusalased kohustused Ettevõtte tasandil reguleerivad jäätmemajandust: Kekskkonnakompleksluba Jäätmeluba
b) juhul kui kaup saabub alustel kuid hoiustatakse ilma alusteta virnastatult c) juhul kui kaup saabub alusteta ja seda hoiustatakse virnastatult alusteta d) juhul kui kaup saabub ilma alusteta nn mahukaubana, kuid hoiustatakse riiulikohtadel 2. Mis ei ole tavaline kauba käsitlusega seotud tegevus? a) Kaubale lisaväärtuse loomine b) Kauba markeerimine c) Kauba hävitamine d) Kauba inventeerimine 3. Mis tegevus on kauba vastuvõtul tavaliselt kõige ajamahukam a) Kauba laadimine b) Dokumentide haldus c) Kauba markeerimine d) Kauba kontroll 4. Kaupade hoiukohale paigutamisele eelnevalt on kõige olulisem... a) Kaupade iseloom b) Kaupade hulk c) Hoiukohtade asukoht d) Hoiustamise planeerimine 5. Mis on läbivooluriiulite kasutamise eelis? a) Ruumi kokkuhoid b) Inventuuride läbiviimise lihtsus
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine. Käibevara ja põhivara. Lühiajalised kohustised ja pikaajalised kohustised. Omakapital. 3. Majandusaasta aruanne. Põhiaruanne (bilanss, kasu...
tegemine. Realiseerimistähtaja ületanud kaubad on õigeaegselt alla hinnatud ja müügikõlbmatud kaubad maha kantud. 3.1.8 Laodokumentatsiooni õigeaegne Arvutisüsteemis fikseeritud laojäägid ja vormistamine, laojääkide õigsuse reaalsed jaojäägid on vastavuses. tagamine. 3.1.9 Inventeerimine. Üldinventuurides Kaubagrupi inventuurid on õigeaegselt osalemine. Kaubagrupi inventuuride läbi viidud. Müügijuht annab juhatajale läbiviimine ja osalemine. ülevaate olukorrast ning vajadusel edastab parenduste tegemiseks omapoolsed ettepanekud. 3.1.10 Kauba dokumentide vormistamine Dokumentide õigeaegne vormistamine. arvutis vastavalt sisekorrale. 3.1
LISA 1, TL nr 26, 13.10.2015 KLIENDITEENINDAJA AMETIJUHEND Ametikoht: Klienditeenindaja Alluvus: Klienditeenindaja allub juhatajale, klienditeenindajal puuduvad alluvad. Asendab: Klienditeenindajat asendab teine klienditeenindaja ja vajadusel juhataja. Töö eesmärk Klienditeenindaja töö eesmärk on: Teenindada professionaalselt kliente Vastutus Klienditeenindaja vastutab: Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Tööülesanded Klienditeenindaja tööülesanded on: Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügis...
- ei pea, kuid võib seda teha - peab kandma nimesilti ainult suuremates super- ja hüpermarketites 19. Milline neist on kange alkohol? - 10 kraadi - 20 kraadi - 23 kraadi 20. Millist teravilja ei tohi süüa tsöliaakiahaige? - spelta - mais - riis 21. Näidatud märgistus pakendil tähendab: - lubatud kokku puutuda toiduainetega - lähimat söögikohta - joomist ja söömist 22. Mis on inventeerimine? - puudujäägi mahakandmine - arvel olevate kaubakoguste võrdlemine arvestuslike kaubakogustega - kaupade arvele võtmine 23. Noormees tuleb kassasse kaupade eest tasuma ning esitab pangakaardi väites, et see kuulub tema emale. Kuidas käitud Sina? - ei müü talle kaupa - küsid isikut tõendavaid dokumente, mis tõendavad, et kaart kuulub tõepoolest noormehe emale - usaldad noormeest ja müüd talle kauba 24
Samuti on ettevõte teinud rahvusvahelisi projekte koostöös Läti, Leedu, Tsehhi, Slovakkia, Poola, Sloveenia, Norra, Taani, Kanada, Prantsusmaa, Hispaania jpt riikide partneritega. Valik laohalduslahendusi: - Laojuhtimine - Sisemine noppimine/ladustamine - Laosisesed liikumised - Automated Data Capturing System - Kauba seeria, partii, ja/või säilivusaja jälgimine - Veoringide haldus - Tagastuste haldus - Väärtuse ja käibekiiruse põhine inventeerimine - Reklamatsioonide haldus - Alkoholi ja tubaka automatiseeritud aktsiisiarvestus HansaWorld Estonia AS Tegevusalad: Majandustarkvara arendus, müük ja juurutus - HansaWorld Enterprise - HansaWorld Express - HansaWorld Hansaraama - HansaWorld FirstOffice - BusinessPhone - Mobiilsed lahendused - Internetiteenused R.I.S OÜ Aastal 2005 asutatud R.I.S. OÜ on keskendunud
hinnasiltide programmiga ja kassasüsteemiga. Praktikal sain kasutada skännerit ja käsikahveltõstukit. 3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS Kaupluse majandustegevuse korraldamine ja juhtimine eelarve alusel Kaupluse igapäevase müügiprotsessi korraldamine Kaubavarude planeerimine, kaupade tellimine, vastuvõtmine ja inventeerimine Aruandlus, analüüs ja kontroll töötulemuste üle Personali töökorraldus Töötamine saalis ja vajadusel ka kassas Tööohutus ja hügieen Kaupluse hügieeninõuded olid täiesti tavapärased, igaüks, kes jättis endast prahti maha, võttis ka selle üles. Käsi pidi pesema peale tualetis käimist, enne söömist, peale nina nuuskamist. Rimis oli olemas kolm koristajat , kes koristasid saalis, laos ja töötajate puhketoas. Kõik Rimi töötajad, v
Eesti metsade raiemaht ja seda mõjutavad tegurid Tartu Sisukord 1. .Metsavarud........................................................................................................ 2. .Metsa inventeerimine........................................................................ 3. Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi......................................................................... 4.. Maakondade metsamaa pindala ja tagavara........................................................ 5. Ülevaade raietest........................................................................ 6. .Raiete intensiivsus aastail 1995 - 2007 (m3/ha/a).....................................................
Kohustused-raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt kinnitav võlg(lühiajalised ja pikaajalised koh.) Omakapital(netovara)-raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuse vahe Tulu-aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali(tavaline arvestus) Kulu-aruandeperioodi väljaminekud,millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohus...
Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud raamatupidamises kajastataks Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta. 4. Inventeerimine. Inventeerimiseks nimetatakse inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemist nende ülelugemise, -mõõtmise või -kaalumise teel. Raamatupidamise seisukohast on inventuuri eesmärgiks tegelike ja raamatupidamises arvestatud varade täpse vastavuse kindlakstegemine. Kassa ja arvelduskonto inventeerimise sagedus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Inventeerida ei või vähem, kui üks kord majandusaastal, mis peab toimuma bilansipäeva seisuga.
5.2 Omandatud on teadmised HACCP põhimõtetest 5.3 Klientidele on tagatud kvaliteetne ning õigusaktidele vastav kaup 6. Inventuuride ettevalmistamine, 6.1 Inventuurid on nõuetekohaselt ettevalmistatud inventeerimine, inventuuritulemuste ja õigeaegselt ning vastavalt juhendile läbi viidud sisestamine ja analüüsimine 6.2 Kaubagrupi inventuuri tulemused on analüüsitud vastavalt kehtestatud inventeerimise juhendile ja edastatud otsesele juhile 7. Puhtuse ja korra tagamine kaupluses ja 7.1 Kaupluses on tagatud puhtus ja kord sh
raskeliikluse keelamine kevadel nt, hoolikas katte ehitus, parema materjali valik (sideaine, kivi), kehva pinnase väljakaevamine, asfaldivõrgud, geosünteedid, segu projekteerimine, katte jäikust mõjutavad abinõud 21. Defektid kruusateedel ja nende teke; lained, löökaugud, külmakerge, kevadine kandevõime kaotus (niiskus, materjali laialipaiskumine, ümberjaotumine) kevadel on koormuskindlus väike 22. Defektide inventeerimine, erinevad defektitüübid kuidas, mis alustel inventeeritakse ja mis saadud tulemitega edasi tehakse; inventeerimine tehakse kevadel lumesulamise järel aprillis ja mais, sagedus on kahe aasta tagant inventeeritakse visuaalselt sisestades andmed DIP programmi (defektide inventeerimise juhis), defektid on : põikpragu(arv), kitsas pikipragu(m), lai pikipragu(m), kitsas ja lai vuugipragu(m), võrkpragu(m2), auk(arv),
Raamatupidamise siseeeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan sh arvestuspõhimõtted ja majandustehingute informatsiooni esitusviisid dokumenteerimine ja Aruannete koostamise kord kirjendamine Algdokumentide käivet ja Raamatupidamise säilitamist korraldamisega ja sellega Varade ja kohustuste kaasnevate sisekontrolli inventeerimine meetmete rakendamisega Raamatupidamisregistrite seotud asjaolud pidamine Arvutitarkvara kasutamine Tulude ja kulude kajastamist Aruannete koostamisekord kasumiaruande kirjetel 10.1.13 Mai Takkis 18 Raamatupidamise vastavus seadustele RPS Palgaseadus § 6 majandustehingute Palga arvutamine ja maksmine
et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa. Stoneerimine(stornomeetod) sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada. Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik. 20. Inventeerimine - Varade tegeliku olemi kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise teel, et kontrollida nende säilivust. Varade inventuuri tuntakse ka kui füüsilist inventuuri. Nõuete ja võlgade kindlakstegemine(saldode kinnitamine) ja hindamine. Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri. Füüsiline inventuur: Täielikud kõik vaadatakse üle Osalised
selleks tööks sobida ning nende välja koolitamine. Tutvustatakse uurimistehnikat ning õpetatakse seda kasutama (nt GPS) Välitööde täpse plaani koostamine – jagatakse uurijatele mingid uurimisalad, mille nad peavad läbi töötama. Varustuse komplekteerimine, majutuse ja logistika korraldamine Välitööd Kohalike elanike usutlemine – soovitavalt varem kokku lepitud intervjuud kohalike inimestega. Paikade asukoha määramine – koos kohalike abiga Paikade inventeerimine Inventuurilehtede, kaartide ja andmetabelite täitmine Varustus: Seljakott Internetiühendusega arvuti GPS Fotokaamera Helisalvesti Mõõdulint Kompass Andmekogumik Kaardid Küsitluskava Kirjutamisalus, paber, pliiats Välitööd: küsitlemine Korraldus: Soovitav eelnev kokkulepe 2 küsitlejat Eelnevalt piirkonna pärimusega tutvunud Helisalvesti, video- ja fotokaamera, GPS, andmekogumik, kaardid Küsitluskava järgimine Koos maastikul käimine Küsitlemine: mida uurime?
põhiliselt müüki ja laekumisi, ostureskonto registritest kasutasin peamiselt ostuarved ja tasumised. Sele X Finants moodul Sele X Müügireskonto moodul Sele X Ostureskonto moodul PRAKTIKAÜLESANDED PRAKTIKAKOHAS Raamatupidamise sise-eeskirjad Ettevõtte Webshop Interior OÜ raamatupidamise sise-eeskiri on koostatud 01.juuni 2009. a, selle alusel toimub ettevõttes majandustehingute dokumenteerimine, kirjendamine, varade, kohustuste, tulude ja kulude inventeerimine, raamatupidamisregistrite pidamine ja aruannete esitamine. Ettevõtte sise-eeskiri on koostatud ettevõtte raamatupidaja poolt ning kinnitatud ainuomaniku poolt. Praktikal tutvusin ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega ning kontrollisin nende õigsust ja vastavust Raamatupidamise seaduse §11, sest igal ettevõttel peab olema raamatupidamise sise-eeskiri korrektne ja ajakohane
.......................................................................... 10 3.1Üldise individuaalhinna meetod.................................................................................... 10 FIFO meetod..................................................................................................................... 11 3.3Kaalutud keskmine....................................................................................................... 12 VARUDE INVENTEERIMINE................................................................................................ 14 4.1Inventuuri liigid ............................................................................................................. 15 Inventeerimise kord........................................................................................................... 15 SISSEJUHATUS Käesolevas kursusetöö teemaks on valitud varude arvestus XXX OÜ-s .
puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/ Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli - või sellega võrdsustatud haridusega spetsialist, kes on eriala omandamisel läbinud dendroloogia kursuse. Vajalik on puittaimede tundmine ja soovitav eelnev töökogemus. Vajadusel tuleb puude, põõsaste ja teiste taimede määramise kahtluste korral kaasata töösse teisi eriala spetsialiste./1:§1(6)/ Puittaimede inventeerimine detailplaneeringute aladel hõlmab kogu koostatava detailplaneeringu ala, vajadusel ka külgnevaid alasid, mis on seotud tehnovõrkude või juurdepääsuteede lahendusega. Eesmärgiks on selgitada välja puude, puude rühmade, puistute, metsade ja/või metsaosade säilitamise ja kaitse alla võtmise vajadus ning lähtuvalt sellest hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused./1:§3/ Puittaimede inventeerimise eesmärgiks
sündmuste kajastamine algdokumentide alusel kronoloogilises järjekorras. Süstemaatiliseks registriks on pearaamat ja kõik eri liiki analüütilise arvestuse registrid, kuhu majandustehingud registreeritakse kontode lõikes. Süstemaatiliste registrite hulka kuuluvad analüütilise arvestuse registrid – abiraamatud: palga-arvestuse koondregistrid, materjali arvestuse käibeandmikud, müügi- ja ostureskontro jne. 16. Inventeerimine. Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Täielik inventuur - hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osaline inventuur - kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse
raportite, jooniste ja 3D mudelite näol. GIS tarkvara kasutamine võimaldab kiiret ja lihtsat ligipääsu suurtele andmekogumitele, toetab interaktiivset analüüsimist ja annab võimaluse otsustusprotsesside jaoks lihtsasti arusaadavat infot saada. 2 1. METSANDUS 1.1Metsandus ja GIS GIS-kasutamist metsanduses saab jagada kahte suuremasse üksteisega seotud kategooriasse. Esiteks ressursside inventeerimine ja monitooring, teiseks analüüsimine, modelleerimine ja ennustuste tegemine, mis aitavad otsuseid langetada (McKendry; Eastman, 1991). Andmed mida kogutakse sisaldavad mullatüüpi, puuliike, suurust, kuju, võrakuju ja tihedust. Nende andmete olemasolul saab kuvada kaarte mis näitavad metsa seisu andmete kogumise hetkel. Andmeid uuendades saab aja jooksul näha muutuseid ja neid analüüsida. Andmete kogumise
· Leping- kokkulepe, millega üks või miteu poolt koustuvad tegema teatuid toiminguid Ostutehingute kajastamine registrites ja aruannetes Tehingud kajastatakse tarnijatega toimuvate arvelduste registris, milles tuuakse välja tarnija nimi, ostuarve kp, summa ja nr, tasumise kp, summa ja nr, tarnijate viisi käive ja saldo Sissetulnud arvele peale kirjutada jrknr, millega registreeriti rmtpidamise programmis ja oma allkiri. Ostutehingute inventeerimine Inventeerimise kord sätestatakse rmtpidamise sise-eeskirjas. Viiake läbi vähemalt 1 kord aastas. Inventeerimise käigus selgitatakse iga tarnija puhul kas saldo suurus on õige. Inventeerimisel on aluseks tarnija poolt väljastatud saldoteatis. Arve, kreeditarve, millal võib esitada lihtsustatud arve ning mis aja jooksul tuleb arve väljastada KM kohustuslasel tuleb märkida arve jrk nr ja väljastamise kp, makuskoh nimi, aadress, reg
Kordamiseks: 1. Logistika olemus Logistika (inglise keeles logistics) on ressursside ajaline positsioonimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib hõlmata hankeid, tootmist, jaotust ja jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ja infotehnoloogiaga. See on üks paljudest definitsioonidest, sest logistika on mitmesse erialasse puutuv ja arenev teadusala, mille arenguperioodide kohta kehtivad erinevad määratlused. 2. Logistika arenguetapid Tootmiskeskne peroppd 50-60 aastatel, see tähendab müüja keskne turg, tootmise efektiivsusele ja jaotamisele pöörati vähem tähelepanu. Turunduskeskne periood 60-80 aastad, müüja turu muutmine ostja turuks, toodete ja teenuste valiku suurendamine. Logistikakeskuse periood, tarneahela juhtimise konseptsiooni loomine ja varude kasutamise arvutamine tarnimisel, tootmisel ja jaotamise...
· aktsiakapitali (või mistahes muusse põhikapitali) sissemakse rahas; · pangalaenu tasumine; · pangalaenu laekumine rahas jne. · · Raamatupidamise sise-eeskiri (RPS §11) · kontoplaan (koos kontode sisu kirjeldusega) · majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine · algdokumentide käive ja säilitamine · raamatupidamisregistrite pidamine · tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel · varade ja kohustuste inventeerimine · kasutatavad arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviis · aruannete koostamise kord · arvutitarkvara kasutamine raamatupidamises · raamatupidamise korraldamisega ning sellega kaasnevate sisekontrolli rakendamisega seotud asjaolud · · Arve (KMS §37 lg 7) · Arvele tuleb märkida: · Arve järjekorra number ja väljastamise kuupäev · Maksekohustuslase nimi, aadress, maksukohustus-lasena registreerimise number
· võimalik kohustuse realiseerumise tõenäosus on 1050%; · ebatõenäoline kohustuse realiseerumise tõenäosus on 10% või vähem. Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustusi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. 7. VARADE JA KOHUSTUSTE INVENTEERIMINE Inventeerimisega täpsustatakse jooksvat raamatupidamisarvestust ja antakse täiendavat informatsiooni loomuliku kao, arvestusvigade, raiskamiste ja varguste kohta. Inventuurid võivad olla mahu järgi kas täielikud või osalised. Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
