PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
Eksperiment psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid Vaatlus sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel (sama ka eksperimendi puhul). Introspektsioon e enesevaatlus, ektrospektsioon e teiste inimeste vaatlus. Küsitlus/vestlus kasut. Sageli täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Lisaks sõnades sisalduvale infole, on vestluse käigus jälgitavad ka mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid (hääletoon, näoilme, väljendusliigutused jne). Valim peab olema esinduslik ja piisav Test täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi
1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.): dualism – filosoofiline seisukoht, mille järgi vaimuelu (psüühika) nähtused on põhimõtteliselt iseseisvad ja sõltumatud ajutegevusest, kuigi nad võivad kulgeda paralleelselt ajutegevusega. teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psüh...
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad................................................
siis, kui seda tüüpi mõistus on kujunenud selliseks, et tema mõistelised struktuurid ei suuda haarata seda omadust P. Tunnetusele suletus on suhteline, sõltub mõistuse tüübist—see, mis on avatud ahvile, on suletud rottidele. Oletame, et leidub mingi aju omadus P, mis seletab naturalistlikult teadvuse. McGinni järgi võiksime seda omadust tundma õppida kolmel viisil: introspekteerides teadvust, aju vaadeldes, järelduse teel. Kolm viisi: 1. Introspektsioon ei sobi, sest sellest ei ilmne mingisugust seost aju ja teadvuse vahel. Introspektiivselt on antud teadvuse sisu, aga mitte teadvuse seos ajuga. 2. Saab seletada aju erinevaid omadusi, kuid nende seas pole omadust, mis seletaks teadvust. Aju kui füüsikalist nähtust saab seletada puhtfüüsikaliselt niiviisi, et ükski seejuures kasutatav mõiste ei seleta, kuidas on sinna tekkinud teadvus. 3
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
teooria) kehtib igaûhe puhul; oma teooria testimine, üldiselt ühele Induktsioon teed ühe inimese näitel liigselt üldiseid järeldusi, generalisatsioon; ühelt üldisele Empiirilise uurimuse etapid: observation induction - deduction -testing evaluation Arengupsühh uurimismeetodid: Vaatlus (observational study) eelisteks grupiprotsesside vaatlemine, lindistamine, filmimine, hiljem taasvaadeldav: 1. Introspektsioon, sisevaatlus Mis sa arvad? Kuidas seda kirjeldad? jne. Eeldab verbaalset suhtlust, arutelu 2. Välisvaatlus: a) Sekkumine b) Mittesekkumine kitsaskoht: tuleb juurde vaadeldavate reaktiivsus Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi läbilõige mingist kategooriast ning vaadeldakse seda, saab teada ealised iseärasused Longituuduuring (longitudinal study)
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub su...
katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks 3 on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena
psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Kust tuleb teadmine iseendast? William James: "Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve" (1890) Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi Koos individualiseerumisega vastupanu välisele survele Mina ja roll Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid erinevaid rolle
eksperimenteeritakse.katsealune on oma tavapärases tegevuskeskkonnas.puuduseks on võimatus eksperimenti kontrollida, suunata, täpselt korrata, kõiki eksperimendi tegureid arvesse võtta ja mõõta. 2) Vaatlus on sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud plaani alusel.vaatluse käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. a) Enesevaatlus e introspektsioon :käepärane, laialt kasutatav,subjektiivne, oluline roll on uute ideede genereerimine b) Väline(teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon: objektiivsem,kasut. tehnilisi abivahendeid nagu filmimine, helisalvestus,mõõtevahenditega mõõtmine.erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena
Neis valdkondades uuritakse informatsiooni esitamise ja vaimse tegevuse viise päris praktilisel eesmärgil, ehitamaks arvutiprogramme, mis suudaksid lahendada keerulisi, n.ö. intellekti nõudvaid ülesandeid. Selle uurimistöö käigus areneb samas ettekujutus inimese enda vaimsetest protsessidest. Loogika jaoks on siin fundamentaalseks probleemiks igapäevaste, tavaliselt ebakindlate ja umbmääraste teadmiste esitamine ning arutlemise juures kasutamine, introspektsioon, kommunikatsiooniprobleemid ja eksitustest ning väärinformatsioonist tekkinud segadustest ülesaamine.
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Isolatsioonis on iseennast näha võimatud. Keeruline on hoida oma mina lahus teistest inimestest. Inimese mina-üilt on väga sotsiaalne kontseptsioon. Ilma teiste inimesteta meil ei tekiks paljusid hoiakuid ja arusaamu iseendast. Nt kas saad öelda, et oled julge, kui ei ole kohtunud teise inimesega. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Isiksuseomaduse don suhtelised, sõltuvad keskkonnast kus asume ja kellega end võrdleme. Mis mõjutab minapilti? - Introspektsioon e sisekaemus e oma mõtete ja tunnete jälgimine, selle tulemusena saab endast mingusuguse arusaama, kuid kas see annab ka objektiivset infot. Ei anna, kuna iseennast analüüsides tekib inimesel palju erinevaid kaldeid. Enamlevinuim on kestvuse kalle. Inimestel on kalduvus üle hinnata oma emotsioonide tugevust ja kestvust. - Oma käitumise jälgimine passiivselt ei registreeri, peame andma ka seletuse oma käitumisele ja ennustama ette tuleviku käitumist.
kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine. Teaduslik vaatlus (enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem. Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena. Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse
M.A. Tä. Kirjelda 3 erinevust, mille poolest president erineb kuningast iga test annab 2/10 vaimsest vanusest WILLIAM LOUIS STERN (1871-1938) Stern, W. (1900) Über Psychologie der individuellen Differenzen. Leipzig: Barth, 1900. Diferentsiaalpsühholoogia: eesmärgid, meetodid. Eesmärk: erinevused indiviidide, rasside, kultuuride ja sugude vahel. Probleemid: erinevuste olemus, erinevusi determineerivad faktorid, erinevuste väljendus. Meetodid: introspektsioon, kultuuri uurimine, testimine, eksperiment. Stern, W. (1912) Die psychologischen Methoden der Intelligenzprüfung. Bericht über den V. Kongreß für experimentelle Psychologie in Berlin. Leipzig, Ambrosius Barth, S. 1-109. INTELLIGENTSUS: Üldine võimekus. Teadvustatud probleemi lahendamine. Üldine kohanemisvõime uutele probleemidele ning elutingimustele. INTELLIGENTSUSE KVOTSIENT (IQ)=MA/CA Probleem: erineva vanusega laste võrdlemine.
a psychological state in which one is aware of oneself as an object, just as one is aware of other objects such as buildings or other people. Enesest mõtlemine, analüüsimine, reflekteerimine Kust tuleb teadmine iseendast? • William James: “Mina on kõik see, mida inimene võib pidada omaks – keha, psüühika, riided, maja, naine ja lapsed, esivanemad ja sõbrad, reputatsioon ja töö, maa ja hobused, jaht ja pangaarve” (1890) • Introspektsioon kui eneseteadvuse mehhanism. Enesevaatlus, enesereflektsioon • George Herbert Mead (1934): peegelmina teooria. Inimene loob pildi iseendast interioriseerides teiste suhtumisi + suhtumist minu kuuluvusgruppi • Koos individualiseerumisega – vastupanu välisele survele Mina ja roll • Näen ennast rolli kaudu. Roll kui etteantud käitumismudel, kui funktsioon ühiskonnas • Lapse, tudengi, trammijuhi, arsti rollid. Kõik täidame mitmeid
Olmepsühholoogia on sama vana kui inimkond, filosoofiline psühholoogia sai alguse Vanas Kreeka filosoofide töödes ning teadusliku psühholoogia kokkuleppeliseks alguseks loetakse maailma esimese psühholoogialaboratooriumi avamist Wilhelm Wundti poolt Leipzigi Ülikoolis 1879. aastal. Käesolev kursus käsitleb ainult teaduslikku psühholoogiat ja selle rakendusi igapäevaelus. Psühholoogia ajaloolised koolkonnad Strukturalism (teadvuse struktuuri analüütiline uurimine), meetodiks introspektsioon (enese teadvuse analüüs). Põhiküsimus: Millistest koostisosadest või elementidest psüühika koosneb? E.B. Titchener: Inimlikke läbielamusi saab analüüsil lahutada elementideks. Funktsionalism (teadvuse ja muude psüühiliste nähtuste arenemise ja toimimise otstarbe uurimine inimese olelusvõitluses), meetodiks kogemuse ja teadvuse analüüs. Põhiküsimus: Milline on psüühika olemasolu mõte ja otstarve? W
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
