peatamise päevast. · Hoiuste hüvitamine lõpetatakse 20 tööpäeva jooksul alates hoiuste peatamise päevast. · Hoiuste hüvitised makstakse välja ühe või mitme Tagatisfondi nõukogu otsusega määratud Eesti või välisriigi krediidiasutuse kaudu. 14 EURIBOR (1) · Euribor (inglise Euro Interbank Offered Rate, euro üleeuroopaline pankadevaheline intressi- määr) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud. · Euribori intressimäärad avaldati esimest korda 30. detsembril 1998 ning need hakkasid kehtima 4. jaanuaril 1999. EURIBOR (2) · Euribori intressimäärad astusid euroala rah- vusvaluutade pankadevaheliste intressimäärade asemele, kuna 1999
Eurole üleminekul konverteerib pank laenujäägi eurodesse ja edasised laenumaksed hakkavad olema eurodes. Euro kasutuselevõtt ei muuda laenulepingu tingimusi ega intressimäära ega vabasta võetud kohustuste täitmisest. Seaduse järgi ei ole kummalgi poolel, ei pangal ega kliendil, õigust kehtivat lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada. Klient või pank saavad teha vastastikku ettepaneku tingimuste ülevaatamiseks, kuid lõplik intressimäär ja lahendus sõltuvad konkreetse lepingu tingimustest, laenuraha hinnast pankade jaoks ning kliendi makseajaloost. [2] Krediitkaartide limiidid, kasutatud summad, kuumaksed ja teenustasud arvutatakse ümber vahetuskursi alusel ja ümardatakse vastavalt kokkulepitud reeglile ühe eurosendi täpsusega (arvestades kolmandat kohta pärast koma). Krediitkaardi lepingu tingimused ja intressimäär euro tulekuga ei muutu. Näide: 10 000-kroonise krediitkaardi limiit vahetuskursi 15,6466
Viivis on üks õiguskaitsevahenditest. VÕS § 113 lg 1 sätestab nii viivise arvestamise ajavahemiku kui ka määra. Viivist arvestatakse rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest (eelkõige täitmiseks ette nähtud tähtpäev) kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise arvestamine toimub automaatselt, see ei ole seotud nõude esitamise ajaga. Viivise suuruseks on poolaasta EURIBOR + 8 protsenti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral (sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine). 15.04
konkurentsi. Kindlasti on see tehtav, küsimus on vaid ajas. Arvan, et võrreldes teiste pankade, kes annavad ka tarbimislaenu (Swedbank, SEB, Marfin Bank jne.), siis võrreldes Swedbanga ja SEB võib selle panga miinuseks tulla, et pank üldiselt ei tegele igapäevatehingutega. Pangal puuduvad sularahaautomaadid jne. Inimesed lähevad võtavad oma kodupangast laene parema meelega, tooksin välja veel, et minu arvates osutub Bigbanga miinuseks ka uskumatult suur intressimäär kõikidel laenudel. 4) Renard Motorcycles - Ettevõtte visiooniks on II Maailmasõja käigus katkenud Eesti mootorrattatööstuse järjepidevuse taastamine. Kommentaar: Antud visioon on minu meelest hea mõte. Kindlasti lisatakse tänapäevaseid osi ning detaile, mis muudavad antud mootorrattad kaasaegseks ning vastavalt kliendi vajadustele ning ootustele. 5) Arco Vara AS - Arco Vara visiooniks on saada kinnisvara võrdkujuks.
Inflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu langus. Deflatsioon- raha väärtuse ja ostujõu tõus. Riigipank- järelvale, Eesti Pank. Intress- protsent, mis tuleb maksta laenuvõtmise korral. Eelarvetasakaal- tulud ja kulud on võrdsed. Kiirlaen: ● Lühike tähtaeg- üldjuhul mõne kuu ● Elektroonilised kanalid ja piires; mobiiltelefonid; ● Väike summa; ● Intressimäär ulatub 300-400%-ni. Riigi- ja erapankade ülesanded: ● Laenude pakkumine; ● Raha hoiustamine; ● Fintantsnõustamine; ● Rahaga seotud tehingus- ülekanded, ● Kindlustuste pakkumine; väljavõtted. ● Investeerimine; 5. Tarbimine – mis on tarbimisühiskond? mis iseloomustab teadlikku tarbijat? milliste nippidega üritatakse tarbijat ostma meelitada?
põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud. 20.Mis on intress ja intressimäär? Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast. 21.Millies erineb lihtintress liitintressist? Lihtintress lineaarne kasv; Liitintress geomeetriline kasv Lihtintress kasvab ühtlaselt aritmeetlise jadana. Intressiarvutamine käib algsummalt. Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide
.......................................asenduse piirmäär 392. Raw material ..................................................tooraine 393. Reach prospects .............................................jõudma klientideni 394. Real estate ......................................................kinnisvara 395. Real estate broker ..........................................kinnisvaramaakler 396. Real interest rate ............................................reaalne intressimäär 397. reckon ............................................................arvutama 398. Reliable ..........................................................usaldusväärne 399. Required reserve ............................................kohustuslik reserv 400. Retail ..............................................................jaemüük 401. Retirement fund .............................................pensionifond 402. Returns to scale ...............................
I LOENG Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: a) majanduspoliitika; b) rakenduslik majandusteadus; c) majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: a)rahvamajandusõpetus; b)ettevõttemajandusõpetus. Majanduse põhiküsimused: Milliseid? Kuidas? Kellele? Majandusteooria uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Rahvamajandus jaguneb omakorda mikroökonoomikaks(üksikult üldisele) ja makroökonoomikaks(üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite( majapidamised,ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimvajadused on piiramatud...
d. palk tõuseb ja tööhõive langeb Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3 Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : Vali üks: a. intressimäär alaneb b. nominaalne SKP väheneb c. kui nominaalne SKP suureneb d. intressimäär tõuseb Küsimus 8 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a
jooksvalt välja ja kulutab ära. Valem: | = A x i Liitintress- See tähendab vastupidist- inimene ei võta teenitud tulu välja, vaid jätab selle koos esialgse summaga tulu teenima. Valem: | = [ A x (1 + i)n ] – A | on investeeringule juurde teenitud summa; A on alginvesteering; I on perioodi intressimäär; N on perioodide arv. Tasakaaluintressimäär- Selle korral võrdsustuvad võlakirjade nõudmine ja pakkumine. Fisheri efekt- Selle põhimõte on, et reaalne intressimäär on inflatsioonimäära muutudes konstantne ja nominaalne määr muutub seetõttu täpselt inflatsioonimääraga võrdselt. See efekt kehtib täielikult ainult sel juhul kui inimesed arvestavad selle inflatsioonimäära õigesti ette. 13 8.KOKKUVÕTE See ainetöö räägib raha olulisusest ning kuidas see mõjutab meie majandust. Raha on miski,
Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab kasutada maksebilansi juhtimiseks, tööjõive taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja üldise majanduskasvu stimuleerimiseks. Rahapoliitika vahendeid: diskontomäär, kohustisliku reserve nõue, avaturu operatsioonid. Kitsendav rahapoliitika. Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reserve nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika. Vahendid: avaturu ostud, diskontomäära alandamine. Efektid: rahapakkumine suureneb, intressimäär alaneb, reaalne SKP suureneb. Keskpank on avaliku sektori instutsioon, kuid toimib iseseisvalt ja tegutseb omal initsiatiivil. Keskpanga majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll. Funktsioonid: kommertpankade deposiitide hoidmine, valuuta pakkumine majandusele,
kuu jooksul. Tekkepõhine garantiieraldis kuu lõpul on 1000 krooni. Garantiieraldi s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31. Detsembril 200X kajastatakse tekkepõhise intressina 7080 krooni. 31.12.200X D: Intressikulu 7080 K: Intressivõlg 7080 177 000 * 0,12 * 4/12 = 7080 krooni T-13.8 Kohustis tuleb 20X8.aastal kajastada järgmisel juhul: a) Firma valmistas ja müüs 20X8.aastal 3-aastase garantiiajaga stereoseadmeid - tuleb teha garantiieraldis b) Teatrile laekub 20X8.aastal ettemakse hooajapiletite müügist 20X9.aastal
kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. 2.5 Lepingu punkti 3 kohaselt kohustub Kostja Hagejale tasuma intressi. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Laenulepingu punktile 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi alates lepingu sõlmimisest (28. jaanuar 2012.a.). Seadusest tulenev intress on tänase päeva seisuga 1%. Intressi saab tänase päeva seisuga (13. november 2012) nõuda 291 päeva eest. Intressisumma aastas on (10 000/100 = 100) 100 eurot. Aastas on 360 päeva, sellest
otseselt ka seotud. Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel. Laenude võtmist mõjutavad põhiliselt intressimäärad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada
kasutatav meetod sisemajanduse koguprosukti leidmiseks, mille korral liidetakse kokku kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ning kaudsed maksud. a. Palgak W- (Wage) mis on tasu tööjõu teenuste eest. Tööjõu müügi eest. b. Rent (Rent) tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest c. Intressid (Intrest) on tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär d. Kasum (Profit) on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud kulud (palk, üür, inressid), maha arvestatud. 34) Amortisatsioon e kulum (Deprecaiation) on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. aja jooksul. Näitab kulusid kulunud kapitalikaupade asendamiseks. 35) Kaudsed maksud 36) Isiklik tulu 37) Tarbimine 38) Autonoomne tarbimine 39) Industrieeritud tarbimine
ühendus 15.Mida peab tegema EUriik määruse puhul? määrust tuleb kohaldada vahetult ja muutmata kujul. 16.Mastrichti kriteriumid ·Riigi eelarve puudujääk peab olema alla kui 3% SKPst. Riigivõlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. ·Rahvuslik valuuta ei tohi olla viimase 2 aasta joksul devalveeritud ·Inflatsioonimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsioonimäärade keskmisest rohkem kui 1,5% võrra. ·Pikaajaline intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimäärade keskmisest rohkem kui 2% võrra. 17. Eurot ei kasuta: Rootsi,Poola,Tsehhi,Bulgaaria,Horvaatia,Rumeenia,Ungari,Ühendkuningriik,Taani 18.Mis riikides on euro? 1.05.14 Eest, Läti, Leedu, Malta, Küprus 19. 1.12.2009 20. Kopenh.kriteeriumid Poliitilised:demokraatiat,õigusriiki,inimõigusi ning vähemuste austamist tagavate institutsioonide olemasolu. Majanduslikud:toimiva turumajanduse olemasolu
kohta midagi märgitud), kohaldatakse vastavalt seaduse sätteid. VÕS § 397 lg 2 kohaselt tuleb juhul, kui intressimäära ei ole kokku lepitud, maksta intressi harilikus määras ehk määras, mis on tavaline sama liiki laenude jaoks ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Kui sellist harilikku määra ei ole võimalik kindlaks teha, on intressimääraks VÕS § 94 lõike 1 kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Seda intressimäära avaldab Eesti Pank. Kui laen ei ole antud majandus- või kutsetegevuses (näiteks annab üks füüsiline isik teisele füüsilisele isikule laenu), siis sellisel juhul seadusega ettenähtud intressimäära pole, mistõttu pooled, kui nad seda soovivad, peavad intressimäära kokku leppima laenulepingus. 1.5. Kui Laenusaaja viivitab Lepingujärgsete maksete tasumisega,
Kupongi võib intresside väljamaksmisel ja arvestamise alusel liigitakase võlakirju järgmiselt: Kupongvõlakiri- võlakiri mis koosneb põhiosast, millele kantakse nõutavad rekvisiidid. Kupongi osa näitab intresside väljamaksmise sagedust ning suurust. Lihtsalt võlakiri sellisel võlakirjal puuduvad kupongid ning intresside maksmine fikseeritakse lepingus Fikseeritud intressiga võlakirjad on need, mille intressimäär on fikseeritud ja jääb samaks võlakirja toimimise jooksul. Muutuva intressimääraga võlakirjad- on need mille intressimäär sõltub mingist baasnäitajast (turuindeksi muutus, rahaturu intressimäär). Intressita ehk nullkupongiga võlakirjad mille tulu välejendub võlakirja ostu-müügi vahena. Tavaliselt kasutatakse selliste võlakirjade juures diskonteerimist, mis
vaid 2 päevaga, kui tehingu pikkuseks on1 päev, nim seda üleöötehinguteks. Kui on tähtaeg pikem, nim seda tähtajaliseks tagasiostulepinguks. Kasutusel on ka mõiste tagasimüügilepig ehk tagurpidirepotehing, millega tähistatakse tehinguid, et tehingu algatajaks on laenuandja, mitte aga laenuvõtja. Tagasiostulepingutelt peab laenuvõtja maksma intressi väärtpaberite ostu- ja müügihinna vahena. Pank A tahab Eesti Pangast ühepäevalaenu 500 000 €, intressimäär on 20%, tagatiseks on panga A laenusertifikaat. Pank A müüb keskpangale laenusertifikaadid 500 000 väärtuses ja järgmisel päeval peab ta sertifikaadid välja ostma koos lisanduva intressiga. Kui suur on see intress mida pank peab keskpangale maksma? 273 + 500 000 € Valuuta interventsioon Nagu eelpool selgus mõjutab keskpank raha pakkumist vabatehingute diskontomäära ja kohustusliku reservimäära abil. Nim meetodit avaldavad valuutaressurssidele vaid kaudset
ning iga pangapäeva lõpus teostatakse kontopositsioonide kliiring. Kui panga korrespondentkonto lõppjääk keskpangas on kliiringpäeva lõpuks positiivne, siis paljudes arenenud maades on lubatud nende üleliigsete vahendite investeerimine finantsinstrumentidesse, millest enamlevinud on nn üleöölaenud. Mõnes riigis maksab keskpank positiivse kontojäägi korral ka intresse. Eesti Pank alustas kontojääkidele intresside arvestamist 1996. aastast, kuid keskpanga poolt makstav intressimäär on suhteliselt madal, jäädes alla vastavale rahaturu intressimäärale, millega kommertspankadele tekitatakse majanduslik surve likvideerida oma positiivsed kontojäägid ja suunata raha ringlusesse. Keskpangal on võimalus rakendada ka oma viimase laenaja rolli, mis seisneb selles, et kui mõnel kliiringsüsteemis oleval pangal tekib kliiringpäeva lõpuks korrespondent
lõpuks seda korvata. Nendele maksetele lisatakse igaaastased korralised maksed (palgad, üüri tasud jm.) ning samuti tehakse sissetulekutega. Kumba nendest meetoditest kasutada, sõltub eelkõige mugavusest: kas arvestust peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele. Vale on aastase intressimäära jagamine vastavalt 12 (kuuga) või 52 (nädalaga), sest siis ei arvestata iganädalaste või kuiste intresside summeerumist. Kui igakuine intressimäär on i, siis 12 aastase intressi määra ekvivalent pole mitte 12i vaid (1 + i) - 1. Seega, kui igakuine intress on 1%, on
Valgustusraie 1643 1 15 0 Harvendusraie 0,7 1643 1 25 0 Harvendusraie 9596,70 1 60 77909,87 Kokku Intressimäär 3% Hind(kr/ Kulu(kr) Tulu(kr) A Tegevus m3) 10 Lageraie 2526,81 0 142
väärismetalli kogusega. Intress ( % ) ehk kapitali hind – näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Kapitali hinda mõjutavad: - tootmisvõimalused - tarbimise/säästmise eelistamine - risk - inflatsioon Paljudes riikides juhib riigis kehtivat intressimäära keskpank. Juhtimine toimub sel teel, et keskpank kehtestab intressimäära, millega ta annab laenu kommertspankadele. Euribor – on intressimäär, millega suured Euroopa pangad pakuvad üksteisele eurodes lühiajalist laenu. Eestis on tavaliselt inimeste laenude intressimäärad seotud 6 kuu euriboriga. Euribori tähtsaim mõjutaja on Euroopa Keskpank. Keskpanga poliitika eesmärk on inflatsiooni vaos hoidmine. Euribori arvutatakse 1999.a. algusest. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 3 Inflatsioon. Inflatsiooni peetakse üheks vanemaks majandusprobleemiks.
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega • Vahetuskurss – riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena • Hinnastabiilsus – riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra • Intressimäärad – riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra • Õiguslik lähenemine – hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga • Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut
Limiidi võrra suureneb pangakontol kasutada oleva raha summa. Intressi tuleb tasuda nii kasutuses olevalt kui ka kasutamata osalt. Andres Laar 2008 2007 Näide Arvelduskrediidi intressikulud Arvelduskrediidi limiit on 5 MEEK. Sellest on kasutatud 3 MEEK. Intressimäär on kasutuses olevalt osalt 5% ja limiidi kasutamata osalt 1%. Intressikulu on 5% x 3 + 2 x 1% = 0,17 MEEK Milline on antud näite puhul krediidi hind (efektiivne intressimäär)? Vastus: 0,17/ 3*100 = 5,6% Arvestage seda, et kui kasutatav osa väheneb, siis efektiivne intressimäär kasvab. Tooge näide! Andres Laar 2008 2007
Kujuneb ettevõtete ja majapidamiste otsuste koosmõjul. Eratarbimine C kulutused sõltuvad eelkõige indiviididetulude suurusest. Tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks on Keynesi arusaam:tarbimine kasvab tulude suurenedes, kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Hinnatase P näitab, kuidas on hinnad võrreldes baasperioodiga muutunud, levinuim näitaja on SKP deflaator
Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) NB! Intressimäära ja perioodide juures tuleb tähele pa FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) - kui tehakse sissemakseid iga kuu näiteks nelja aas RATE, määr - intressimäär (rate) 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4*12 ning intress NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) - kui tehakse sissemakseid aastas korra nelja aasta PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) siis tuleb perioodiks arvestada 4 ja intressimääraks 1
68. Missugune nendest piirkondadest on LM kõveral on Keynesi piirkond: a. I piirkond b. II piirkond c. III piirkond 69. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 70. Kas raha nõudluse suurenemine nihutab LM kõvera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab b. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale d. raha nõudlus ei saagi suureneda
kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. · Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11
17. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st ja võlg 60% SKP-st. Vahetuskurss Riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ning hoidma oma vääringu euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige parema tulemuse saanud liikmesriigi inflatsioonimäära rohkem, kui 1,5 protsendipunkti võrra. Intressimäärad Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. Õguslik lähenemine Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine I Etapp Euroopa ühenduse loomine (Pariisi leping 1951). II Etapp - kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil. III Etapp - Schengeni leping aastal 1990. 19
et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728 PV5 = = 141 373 krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku (1 + 12% ) 20 alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal, kusjuures ettevõte nõustus intressimaksete edasilükkamise korral suurendama
raha ettenägematuteks juhtumiteks ) ja spekulatsioonimotiiv( soov omada raha juhuks, kui intresimäär tulevikus tõuseb) Aktiva- varad passiva- kohustused + omakapital Deposiidid- panga kohustused, mis kujutavad endast raha, mida pank võlgneb hoiustajatele. Keskpank- pankade pank, mille põhieesmärk on rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine. Rahapoliitika vahendid- diskontomäär, kohustuslik reservinõue ja avaturu operatsioonid Diskontomäär- intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kitsendav rahapoliitika- pidurdab inflatsiooni diskontomäära tõstmisega, avaturu müükidega ja kohustusliku reservinõude suurendamisega Ekspansiivne rahapoliitika- toetab majandus kasvu diskontomäära alandamisega, avaturu ostudega ja kohustusliku reservinõude alandamisega. Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vaheline seos. Tarbijahinnaindeks- mõõdab representiisete perekondade poolt tarbitud
mitte üle 1,5 protsendipunkti. Riigi rahanduse Valitsussektori eelarvepuudujääk Kontrollväärtus ei ületa 3%. usaldusväärsus protsentides SKPst. Riigi rahanduse Valitsussektori võlg protsentides Kontrollväärtus ei ületa 60%. usaldusväärus SKPst. Lähenemise püsikindlus Pikaajaline intressimäär. Kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi hinnastabiilsuse määrast mitte üle 2 protsendipunkti. Vahetuskursi stabiilsus Kõrvalekalle keskkursist. Osalemine
kindlaksmääratud tingimustel. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Intress - tasu raha kasutamise eest. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi. Veel kasulike termineid: konto - süstemaatiline üksus, kus leiavad kajastamist kõik raamatupidamistehingud käendaja - isik, kes võtab kohustuse võlgniku eest võlg tasuda; garant aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa
rahalises vääringus, intressimäära (Interest Rate) aga protsentuaalselt. 3 C PV n (1 i ) (1) Kus C - tulevikus laekuv või tasumisele kuuluv summa i - diskontomäär FV Cx(1 i ) n (2) Kus i - intressimäär N - perioodide arv 1.1 Õiglase väärtuse meetod Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohutust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus (RTJ 3, 2011) Õiglase väärtuse plussiks on, et see meetod kajastab ajakohast informatsiooni, mis on turuga kooskõlas. Õiglase väärtuse meetodi miinuseks loetakse, et õiglase väärtuse mudelid võivad
komplektidele erinevad lunastustähtajad. Seega annab tagasiostu õigus firmale võimaluse võlakiri tagasi osta samas kui seeriavõlakirjade puhul on firmal kohustus neid ettenähtud tähtajal tagasi osta. Tagasiostmine tõstab tegelikku intressi määra mida firma peab maksma. Seega peab FJ juba enne võlakirja pakkumist tegema otsuse nende tagasiostetavuse kohta. Kui ei ole reaalseid väljavaateid saada vabu vahendeid võlakirja ennetähtaegseks tagasiostmiseks ja kui makstav intressimäär on mõistlik, siis ei ole ka mingit erilist alust tagasiostetavusele mõelda. Kui asjad on vastupidised siis on mõistlik lisada võlakirjade tagasiostetavuse klausel. Sest nii saab firma võimaluse võlakirjad tagasi osta ilma et tal otsest kohustust seda teha.Võlakirjade seerialisus ei ole nii kasulik sest sellega kaasneb otsene kohustus teha regulaarseid väljamakseid teatud perioodide järel, et tagasi osta antud konkreetse seeria võlakirjad
A. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 0% B. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks 100% C. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks 0% D. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale 0% 68. Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kõvera: Student Response Value Correct Answer A. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb 100% B. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab 0% C. rahapakkumine ei saagi suureneda 0% D. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale 0% 69. Milline alljärgnevast ei ole kitsendav rahapoliitika Student Response Value Correct Answer A. võlakirjade müük keskpanga poolt 0% B
laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Tavainimene puutub kõige rohkem kokku intressiga laenu võttes, mis sõltub kahest asjast: • Baasintressist (pangapoolne marginaal) – Kindlaks määratud protsent terverks laenuperioodi ajaks. Selle määrab pank kõigile personaalselt ning see sõltub sissetulekust, laenu summast, eelenavatest suhetest pangaga. • Euriborist – on üleeuroopaline pankade vaheline intressimäär, mis muutub iga päev. Laenu võttes see, siis kas fikseeritaks või kasutatakse ujuvat intressimäära, mille juhul pank arvestab muutustega. Kui baasintressi inimene ise muuta ei saa, siis euribori kohta tasub teada. See võimaldab inimesel teha parimaid otsuseid, kas valida fikseeritud või ujuv intressimäär. Euribori mõjutab Keskpank. Keskpanga eesmärk on hoida võimalikult madalat inflatsiooni ja naad saavad seda teha tõstes pankade intresse
· Uute ehitusmaterjalide kasutamine madalama maksumuse,tööjõu kokkuhoiu, ehituskestuse lühendamise eesmärgil Tootmine tehaste tingimustes soodustas vähem kvalifitseeritud töötajate kasutamist ehitusplatsil, tööaja kokkuhoidu, kuid nõuab mehhanismide kasutamist. Tehnouuenduste hinnang toimub projekteerija, tellija ja ehitustööde täitja seisukohast. Tellija efekt: E = F x I x (T1 + T2), kus F - põhifondide maksumus (investeeringute suurus), tuh kr I - intressimäär, T1 ja T2- ehituskestused, aastates Ehitaja efekt: E = TPK x (1 T1/T2 ), kus TPK - tingpüsivad kulud ( materjalide maksumusest - 1%, kaudkuludest - 50%, masinate kasutuskuludest - 15%). Vahendite ümber jaotamise efekt: E = I x (T1 + T2) K1,2 = (T1 + T2 + ... Tn x 0,5):n 53. Ehitusfirma käibevara mõiste ja koosseis. Käibevara vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
1006 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12
ringluses. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine
html 7 7 Õppematerjalid. www.syg.edu.ee/oppematerjalid/majandus/raha_pangandus 8 4.3 Inflatsioon Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni tekke põhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.
Nordea MUST ja Topeltneto krediitkaartide soodsamad intressid SWEDBANK PRIVAATPANGANDUSE KLIENT: Tasuta pangasisesed maksed Eesti kroonides internetipangas Tasuta tõend konto kohta Tasuta kodulaenu, kodukapitali- ja hüpoteeklaenu ennetähtaegne tagastamine ühekuulise etteteatamisajaga Kodukindlustus – 10% soodustust aastamakselt. Kui lisaks kodule kindlustate ka koduse vara, on soodustus 25% aastamakselt. Eliitkasko tavakasko hinnaga Finantseerimine – intressimäär, lepingutasu, riskitasu, hindamistasu, tagatise aktsepteerimismäär, erigraafikute kehtestamine Elukindlustus – soodustused kuni 25% sõlmimistasust ja kuni 10% haldustasust SAMPO PANK/MANDATUM LIFE: Siiralt ei leia midagi... ju nad pakuvad ainult personaalset lähenemist ja soodustusi mitte. LHV PRO: https://www.lhv.ee/index.cfm?id=80080 siit peaks midagi välja pigistama TEENUSED SEB: Privaatpanganduse teenused
ringluses. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine
Kogutulu c. Turuosaga d. Kasumi väljundi ühikule 26. Mastaabisööst võimaldab selgitada: a. Mille poolest einevad püsi- ja muutuvkulud b. Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline c. Milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogemus d. Miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkõveraga viimase miinimumpunktis 27. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: a. 3400 b. 33000 c. 2500 d. 4500 28. Alljärgnevast on püsikulu: a. Kulutused toormaterjali ostmiseks b. Tööliste tükipalk c. Maamaks d. Sotsiaalmaksud 29. Pikal perioodil: a
määratud sissemaksete põhimõttel kujunev arv pension Z tervishoiuteenuste ja toodete sisendite hind sissetuleku ümberjaotus üle indiviidi elukaare Tervishoiusüsteem Eestis kasutuses riiklik, II samba pensioni arvutamise valem: kohustuslikul kindlustusel põhinev solidaarne XtII = rt bt wt , ravikindlustussüsteem. Rt reaalne intressimäär Rahvatervise süsteem Eestis koosneb Wt indiviidi keskmine palk, kolmest teenindusalast: Bt - II sambasse makstav sotsiaalmaksumäär tervisekaitse, seal hulgas keskkonnatervis ja III sammas vabatahtlik nakkushaiguste järelvalve ja kontroll kogumiskindlustus tervise edendamine ja õpetus ning elanikkonna
RAHA AJAVÄÄRTUS 9) avalikustamise printsiip Viimast nimetatakse pseudospektriks, kuna tema Intress = tagasimakstav summa laenuks antud 10) sisu ülimuslikkuse printsiip tipud paiknevad küll signaali komponentidele summa. vastava sageduse kohal, kuid tipu amplituud ei ole Intressimäär =( I /laenuks antud summa)*100. RAHALISED VAJADUSED otseselt seotud spektraaltihedusega ega Liitintress · Püsivkapital (permanent capital): kasutatakse võimsusega. Pisarenko meetodi puudus ilmneb siis, Üksiksumma tulevane väärtus = algväärtus stardi kulutusteks, laiendamiseks ja
Inflatsiooni arvestamine · pikaajaliste piirkulude meetod, LRMC (long-run marginal costs) i=ir+f+irf Tasu elektri tarbimise eest on väljendatav üldjuhul järgmiselt: i normaalintressimäär S = a W + b P + c + d Wr + e Q ir reaalne intressimäär TARIIFIMÄÄRAD SÕLTUVAD: f - inflatsioon Ettevõttest INTRESSIMÄÄRA VALIK Pingeastmest Lähenemine laenust. Müügi asukohast
RR ( t =1 1 + i F t ) ( t =1 1 + R )t t - kindlustusekvivalendi kordaja per. t iF - riskivaba intressimäär KR - kindel rahavoog R - riski arvest. diskontomäär rahav. ajaldam. (%) RR - riskantne rahavoog NT - nõutav tulunorm ACFt tulumaksujärgsed rahavood per. t RM - riskimäär =0, risk, =1, riskivaba sens. anal. NPVA = -IO + CFt*(PVIFAkapit.hind, n-1 aastat) + (CFt + LV)*(PVIFkapit.hind, n aastat), kus LV - likvid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
