Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD Min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 5 Swedbank tähtajaline hoius Hoiuse saab avada: EUR, USD, SEK, GBP, NOK, LTL, LVL, CAD ja AUD Sissemakse alates 190 eurost ...
r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab eksporditud toodete eest küsida kõrgemat hinda, mis tähendab, et on mõistlik eksportida. Tänu sissetulnud rahale suureneb import ja enam pole nii mõttekas eksportida. See toob kaasa NX↓ ja E↑ ehk Kreeka drahmi reaalne vahetuskurss tõuseb. b
1) Kui suur on tulumaks? 3800 79% 3800x100 3800st 21%=V:1010,12 X - 100% 79 = 4810,12 2) Kui suur on netopalk? Tulumaks: 1010,12 3800-1010,12=2789,88 Vastus: Rekkajuht saab palgapäeval 2789,88 eurot. 2.Intress Õpilane pani panka hoiule 35000 eurot kuueks aastaks intressimääraga 10% aastas. Kui palju raha saab ta tagasi kuue aasta pärast? 1) Ühe aasta intressimäär on 10%. 10% = 0,10 Aasta intress on 0,10 . 35000 = 3500 2) 6 aasta intress 6x3500=21000 Vastus.Õpilane saab 56000 eurot tagasi. KASUTATUD ALLIKAD 1.Google.com 2. Põhikooli materjal Arvamus tööst Huvitav , sai kogeda vanu teemasi uuesti ning põnev oli endiselt neid lahendada .
Kui iga-aastase intressi arvutamise aluseks on üks ja seesama summa, siis seda nimetatakse lihtintressiks. Lihtintressi korral juurdekasv lisatakse põhikapitalile ühekordselt. NÄIDE 4.7. Lihtintress. Rahasumma 10 000 kr laenatakse välja 2 aastaks lihtintressimääraga 12% aastas. Kui suure summa saab võlausaldaja tagasi, kui võlg tagastatakse tervikuna tähtaja lõpul? algkapital k = 10 000 intressimäär r = 12% aastate arv n =2 intressitulu ühe aasta eest i=rk = 0,12 · 10 000 = 1200 intressitulu kogu ajavahemiku eest I=in = 1200·2 = 2400 tagasisaadav summa e. lõppkapital K=k+I = 10 000 + 2400 = 12 400 Vastus: Tagasisaadav summa on 12 400 krooni. Lihtintressi korral, kui algkapital on k, lihtintressimäär mingi perioodi (aasta,
Varad Kohustused Raha 450,00 Hoius 450,00 Kokku 450,00 Kokku 450,00 Varad Kohustused Reserv keskpangas 58,50 Hoius 450,00 Panga tegevuseks 391,50 Kokku 450,00 Kokku 450,00 2. Repo 1 päev Müük 18 000 000 Ost 18 009 124 Leia intressimäär? Ühe päeva intressisumma on 18 009 124 18 000 000 = 9 124 krooni Aasta intressisumma on 9 124 * 360 = 3 284 640 krooni 18 000 000 100% 0,1824 18,25 x= = 3 284 640 x% 8 % 6 15.09. 3. Hoiustati 994 mln krooni, kohustusliku reservi määr on 9%; 11%; 14%
Üldise tasakaalu korral kõikidel turgudel pakkumine võrdub nõudlusega ja pole vaja mingeid muudatusi." Ülaltoodud tsitaati aktsepteerivad: a. plaanimajanduse korüfeed b. Keynesi koolkonna majandusteadlased c. * uusklassikalise koolkonna esindajad d. monetaristid. 10. Milline on 1000 kroonise kupongvõlakirja müügihind täna, kui realiseerimiseni jääb kolm aastat? Igaaastane kupongi makse on 100 krooni ja võlakirja nõutav tulumäär e. teiste analoogsete võlakirjade intressimäär on 12%. a. 782,97 b. * 951,98 c. 1000 d. 1120 11. Devalvatsioon on: a. valuuta ametlik kurss b. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast c. * teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine d. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud 12. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. * määratakse rahvusvaheliste lepingutega c
b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb c) Raha nõutav kogus suureneb d) Rahanõudlus suureneb 2. osa ÜLESANDED 1. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbimisfunktsiooni kohta: Yd 200 300 400 500 600 700 C 120 200 280 360 440 520 S E a) Täida tabeli kolmas rida (5 punkti)
Suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema ERM2s ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär tohib olla kuni 1,5 protsendipunkti kõrgem, kui on kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmine. Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele? Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid.
Kui mõnes riigis imporditakse rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Valuuta pakkumine seega suureneb,on tõenäoline, et riigi valuuta langeb. 2.Raha- ehk monetaarpoliitika. Raha juurdetrükkimine suurendab valuuta pakkumist maailmas ja põhjustab selle vahetuskursi nõrgenemist. Kui valuuta pakkumine äkki kasvab, tekib inflatsioon ning nõudlus selle valuuta järele teistest riikidest vähenema. 3.Intressimäärade erinevused. Kui intressimäär tõuseb, võib nõudlus selles valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa
Laenuvõtmisel tuleb maksta intressi, hoiustamisel aga tekib võimalus saada intressi. Intressimäär on aritmeetiline näitaja, mis on aluseks intressi väljaarvutamisele. Intress on hind, mida makstakse raha laenuks võtmise eest(summa). Intress on summa, mida soovitakse teenida tulevikus raha tänane väärtus. Praktikas rakendatakse erinevaid intressimäärade mõisteid ja enamlevinumad mõisted on nominaalne ja reaalne intressimäär. Nominaalne – erinevatelt varadelt makstav intressimäär. Fikseeritakse laenulepingus või avaldatakse krediidiasutuste trükistes hoiuste intressimäärana. Reaalne – inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Tehingupooli huvitab eelkõige reaalne intressimäär, mis iseloomustab intressi tegelikku väärtust. Ujuv intressimäär – muutub koos inflatsiooni taseme muutumisega Praktikas on keeruline korrigeerida inflatsiooniga : 1) puudub üks ja ainus inflatsiooni mõõtmiseks kasutatav hinnaindeks, seega võib inflatsiooni
Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu AS- kogupakkumine AD- kogunõudlus AD=C+I+G+NX Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T) Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y Investeering=füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%) Reaalne intressimäär näitab: • Laenamise hinda • Alternatiivkulu, kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut. Pikk periood- 50-100 aastat Lühike periood- 1 aasta Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil • Tüüpiline seisund on tasakaal • Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st tööturg on tasakaalus
kalendripäeva jooksul arvates Garantii andja poolt sellekohase kirjaliku teate kätteandmisest. Tasumisega viivitamise korral on Võlgnik kohustatud tasuma Garantii andjale lisaks viivist, arvestusega 0,15 % (null koma viisteist protsenti) tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Märkus: Juhul, kui lepingus ei ole kokku lepitud viivise määra, siis on selleks VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS § 94 lg- s 1 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub 7 % aastas. 2.3. Võlgnik kohustub teatama kirjalikult Garantii andjale 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul: a) oma aadressi ja/või andmete muutmisest; b) Tagatisvara väärtuse vähenemisest või selle suhtes kindlustusjuhtumi saabumisest; c) Tagatisvara või Võlgniku varasse kuuluva asja suhtes sundtäitmise algatamisest;
MPk - loodetav kasumimäär %, e. kapitali marginaalprodukt Raha tuleviku väärtuse leidmise valem : FV = PV(1+r)n <-(n on aste) Kus: PV algsumma; r intressimäär; n aastate (perioodide) arv. Kui me tahame leida kupongvõlakirja tänast väärtust, siis: PVv = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +... + (C + F) / ( 1 + r)n Kus: PVv väärtpaberi tänane hind; C - aastane kupongitasu; F maksutähtajal tagasimakstav summa (nimiväärtus); r väärtpaberi intressimäär või keskmine intressimäär; n aastate (perioodide) arv. Diskontovõlakirja hinna ehk raha nüüdisväärtuse võime välja arvutada lihtsustatud valemi abil: PV = FV / (1 + r)n <- ( n on aste) PV raha nüüdisväärtus; FV - raha tulevikuväärtus; r intressimäär; n aastate (perioodide) arv. Tuletame meelde nüüdisväärtuse arvutamiseks valemi: PV = R1 / (1+r) + R2 / (1+r)2 + ... + Rn / (1 + r)n <- (n on aste) PV - kasumi nüüdisväärtus (ajaldatud puhasväärtus);
Raudvara 3.ptk Protsentarvutus 1. Mis on protsent? Ühte sajandikku mingist kogumist või arvust nimetatakse protsendiks. 1% = 0,01 10% = = 0,1 20% = = 0,2 25% = = 0,25 100% = 1 50% = = 0,5 75% = = 0,75 Kümnenemurrust ja naturaalarvust saame protsendi, kui korrutame arvu 100 -ga. Hariliku murru avaldamisel protsentides teisendatakse arv kümnendmurruks ja toimitakse nii nagu kümnendmurru puhulgi. Et protsendist saada arvu tuleb jagada protsent 100-ga. 2. Arvu leidmine Protsendi järgi 1) Ühe protsendi kaudu 20% on 90 9020=4,5 4,5100=450 2) Jagades osamääraga 9020100=450 3. Osa leidmine 1) Ühe osa kaudu 60% 240-st 240100=2,4 2,460=144 2) Osamääraga korrutamine =144 Tervik korrutatakse osamääraga ja tulemus jagatakse 100-ga 4. Jagatise väljendamine protsentides ...
BIGBANKi visioon on olla aastaks 2016 Euroopas esimese kümne tarbimislaenudele spetsialiseerunud panga seas Kommentaar: antud visioon on üsnagi laiamahuline, arvestades konkurentsi. Kindlasti on see tehtav, küsimus on vaid ajas. Arvan, et võrreldes teiste pankade, kes annavad ka tarbimislaenu, võib selle panga miinuseks tulla, et pank üldiselt ei tegele igapäevatehingutega. Inimesed lähevad parema meelega laenu võtma oma kodupangast. BIGBANGA miinuseks on ka suur intressimäär kõikidel laenudel. 2. EMT AS EMT missioon: EMT loob inimestele ja ettevõtetele võimalused edukaks tegevuseks globaalses infoühiskonnas. EMT visioon: Oleme inimsõbraliku infoühiskonna eestvedajad. Kommentaar: arvan, et antud visioon on kindel ja hästi sõnastatud. Kindlasti meelditab see inimesi ligi. Kõik ootavad inimsõbralikkust ja suurt informatsiooni kulgu. 3. EESTI ENERGIA AS Missioon: "Müüme energiat 2 miljonile kliendile Läänemere piirkonnas"
Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab õhe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leidke allpooltoodud informatsiooni põhjal: projekti rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD aastas Ekspluatatsioonikulud 2000 USD aastas Praagikaod 6000 USD aastas Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel mee...
LAENULEPING Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Laenuandja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenuandja) ja (2) [Laenusaaja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), [asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu [summa] Eurot (edaspidi Laen). 1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt [kuupäev]. Laenu üleandmine toimub Laenu kandmisega Laenusaaja poolt määratud ar...
MS M0 = P - hinnaindeks P P Reaalne rahapakkumine M0 nom. rahapakkumine M0 MS = P Äritehingute rahanõudlus MT = L1 (Y ) L1 > 0 L1 äritehingute nõudlus P Raha nüüdisväärtus FV PV = FV raha tulevikuväärtus (1 + r ) n r - intressimäär n - aastate arv
tööpuudus? (2 p.) (Y*-Y)/Y*=k(u-u*) u= (100-90)/100=2,5(u-0,085) siis 0,1=2,5(u-0,085) 0,1=2,5u-0,2125 0,3125=2,5u u=0,3125:2,5=0,125 ehk 12,5%. 4. Kodumajapidamise elukaar ulatub üle kolme perioodi, mille jooksul ta teenib vastavalt 50000 eurot, 330000 eurot ja 42200 eurot. Milline on selle majapidamise püsiv (permanentne) sissetulek üle kolme perioodi ja milline on säästmine kõigil kolmel perioodil (võib olla ka negatiivne)? Intressimäär on selles majanduses 10% perioodi kohta. (2 p.) Valem püsiva sissetuleku arvutamiseks on järgmine: YP+YP/(1+r) + YP/(1+r)2 = (rikkus)=Y1+Y2/1+r + Y3/(1+r)2. Tuleks leida kõigepealt diskonteeritud sissetulekute summa üle kolme perioodi, mis ongi rikkus. Seejärel tuleb leida tegurite summa T väärtus 1+ 1/(1+r) + 1/ (1+r)2 väärtus. YP = (rikkus)/T. Leida ka iga perioodi säästud (võivad olla ka negatiivsed).
Ülesanne: Elektroonikafirma kavatseb asendada ühe oma käsitsijuhtiva tootmisliini täielikult automatiseeritud masinaga. See asendamine vabastab ühe töölise, säästes sellega palga ja täiendavad väljamaksed tööjõule. Leida: projekti rahavood; tasuvusaeg; praegune puhasväärtus; kasumiindeks. Praegune olukord: Üks operaator, palk ja sotsiaalmaks 25 000 USD/aasta Ekspluatatsioonikulud 2000 USD/aasta Praagikaod 6000 USD/aasta Vana masina soetamismaksumus 50000 USD Vana masina jääkmaksumus 25 000 USD Vana masin kavatsetakse müüa 5000 USD eest Oodatav eluiga 10 aastat Vanus 5 aastat Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD/aasta Praagikaod 3000 USD/aasta Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD ...
Lühiajalised võlakirjad tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul, keskmiste ja pikaajaliste võlakirjade maksetähtaeg on pikem kui üks aasta, sealjuures keskmised tuleb tagasi maksta kuni kümne aasta jooksul ning pikaajalistel on tagasimaksmise aeg üle kümne aasta. Võlakirjadel on olemas nimiväärtus, mis makstakse võlakirja omanikule tagasi pärast võlakirja tähtaja möödumist. Järelikult on igale võlakirjale märgitud ka maksetähtaeg ja intressimäär ehk tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada. Intressimäär on väljendatud protsentides. Just tänu nendele näitajatele saab koheselt ja alati arvutada saadava kasu. Kindlustamata võlakirju kutsutakse debentuurideks. Neil puudub tagatis ja sellepärast on nende omanikel tarvis pidevalt jälgida, kuidas võlakirja välja andnud firma majandustegevus muutub. Kindlustatud võlakirjad võivad olla tagatud kinnisvaraga või väärtpaberitega. Hüpoteekvõlakirja
eavad paiknema tõusvas tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 5 tusega võrdne. es. sitav_väärtus või sellega Viide skuvas järjestuses. erunumbriga määratud Page 6 Rahandus PV, praegune_väärt - algkapital (present value) FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) RATE, määr - intressimäär (rate) NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) TYPE , tüüp- intervall, mille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpp, 1 perioodi algus) Lõppkapitali leidmine FV(määr; per_arv; makse; praegune_väärt; tüüp) FV(rate; nper; pmt; pv; type) PV -0.20€ RATE 1.50% NPER 24 PMT -200 FV 6.01€ TYPE 0
pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Ostes pannakse raha ringlusesse suureneb pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Seega, valitsuse väärtpabereid... müües majandust jahutatakse ning intresse tõstetakse ostes toetatakse majanduskasvu ning alandatakse intresse Diskontomäär Diskontomäär keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär Diskontomäära muutused Keskpank tõstab diskontomäära see mõjutab kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad alandavad klientidelt nõutavaid laenuintresse Kõrgema intressimäära korral tõrjutakse laenajad turult ning vastupidi, millest tulenevalt laenude hulk... Suureneb kasvab rahamass Väheneb väheneb rahamass Kohustuslik reservimäär
õppeasutuses ja õppevormis. 2014/2015. aastal on õppelaenu maksimaalmäär 960 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni kaheksa kalendrikuud ning 1920 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam. Riigi tagatud õppelaenu kommertsintressimäär õppelaenu summalt on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas. Intressimäär fikseeritakse igaks järgmiseks intressiperioodiks kaks pangapäeva enne 1. septembrit. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Intressiperioodiks loetakse 1. september kuni 31. august. Õppelaenu on õigus võtta igal õppeaastal ühe korra ning igal haridusastmel vaid ühe õppekava nominaalse kestuse jooksul. Õppelaenu andjad on krediidiasutused, kes annavad õppelaenu oma krediidiressursi arvel.
intressi summa ajaperiood (see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvestus ja tasumine). Intress (ingl. interest) on laenusaaja kokkulepitud rahaline tasu laenuandjale laenu kasutamise eest. Intressimakse sõltub laenusummast ja laenutingimustest. Intressimäär (ingl. interest rate) on intressi väljendamine protsentides mingi ajavahemiku kohta. Reeglina on selleks aasta. Intressimäär = aastane intress / laen * 100. Näiteks: 200 Ettevõtte rahandus 12 RP089 aastase laenu korral on intress 10 , siis intressimäär aastas = 10 / 200 * 100 = 5%. Enamasti arvutatakse intressimakse intressimäära järgi. Firma investeerib 100 000.- 10% intressimäär,1-ks aastaks 110 000.-
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE, neil 70000 määr eurot? - intressimäär (rate) Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille omafinantseering PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. Kui suur TYPEsumma
pangas raha 2 aasta pärast? FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) 2. Kui palju peaks ettevõte investeerima, et 3 aasta pärast oleks RATE,neil määr70000 eurot? (rate) - intressimäär Intress on 7% aastas. NPER, per_arv - perioodide (maksete) arv (number of periods) 3. Ettevõttel on vaja teha 120000 euro suurune investeering, mille PMT, makseomafinantseering - perioodilise makse suurus (payment) on 20%. Laen võetakse 10 aastaks interssiga 1,5% aastas. TYPE
Viie aasta keskmine hinnaindeks oli 13,7% aastas. Kui suur oleks selle summa väärtus viie aasta pärast? a. 100000 € b. 120000 € c. 136000 € FV = PV * (1+r)5 = 100000 * 1,36 d. 156000 € Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. jah b. ei c. kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab LM kõvera sellise nihkumise graafikul, et intressimäär: a. tõuseb b. langeb c. ei mõjuta üldse intressimäära LM kõver iseloomustab olukorda: a. investeeringute turul b. tarbekauba turul c. rahaturul d. keskturul IS kõver iseloomustab olukorda: a. investeeringute turul b. tarbekauba turul c. rahaturul d. keskturul Reaalne intressimäär: a. ei arvesta inflatsiooni mõju ja moonutab laenu tegelikku hinda b. kirjutatakse tavaliselt laenulepingusse c
Finished Completed on reede, 7 aprill 2017, 10:31 Time taken 8 days 3 hours Marks 15.0/15.0 Grade 10.0 out of 10.0 ( 100 %) Question 1 Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 tulevased hinnaootused oodatav sissetulek ja intressimäär valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus Question 2 Lineaarset tarbimisfunktsiooni kujutava tarbimisjoone tõusu väljendab säästmise piirkalduvus (MPS - Complete marginal propensity to save Mark 1.0 out of 1.0 ). Select one: True
1. Contrller funktsioonid on Formuleerida finantsstrateegiad Tegevus pangasuhete säilitamiseks Finantsanalüüsi teostamine Rahaseisu jälgimine Kapitalivajaduse hindamine 2. Muutuste juhtimisel on oluline Uute äripartnerite kaasamine Firmajuhi positsiooni tagamine Olla võimalikult mittemuutlik Kõik muutused koheselt rakendada Mitte sekkuda tippjuhtide juhtimisotsustesse 3. Finantsjuhi olulised vastutusvaldkonnad on Aktsionäride vara väärtuse säilitamine Finantsriskide avastamine ja hajutamine Strateegia ja tegelike näitajate seoste analüüs Raamatupidamis ja rahandusvaldkonna korrastamine Sekkuda konkreetsete tarneplaanide koostamisse 4. Finantsjuhi ametisse astumisel on oluline Uurida esmalt põhjalikult dokumentatsiooni Kohtuda töötajatega ja tutvuda nendega Tuleb kiiresti lahendada ja otsustada olulised probleemid Rakendada perso...
Müügimaht Ühiku hind Müügikäive Muutuvkulud Püsikulud Amortisatsioon Ärikasum Tegevuslikud rahavood Põhivara soetus -25,000 Muutus puhaskäibekapitalis -5,000 Puhtad rahavood -30,000 Diskontotegur Diskonteeritud rahavood Projekti finantseerimise mõõdikud Laenu hind (%) kd 6% Risikvaba intressimäär (%) 4% Beetakordaja majandusharus 1.04 Projekti finantsvõimendusega beetakordaja 2.08 Tururiskipreemia (%) 1% Väikeettevõtte riskipreemia (%) 8% Omakapitali hind (%) ks 13.04% Kaalutud keskmine kapitali hind (%) WACC 15% Projekti tasuvuse mõõdikud
Kasutatakse kahte diskonteerimata efektiivsuse hindajat: 1. Tasuvusaeg (on aeg aastates, mis kulub esialgse investeeringu tagasiteenimiseks tulevaste rahavoogudega) 2. Arvestuslik rentaablus (ARR on aasta keskmise puhaskasumi ja investeeringu keskmise summa jagatis) ja kolme diskonteeritud efektiivsusnäitajat: 1. Nüüdispuhasväärtus (NPV on projekti eluea tulumaksujärgsete rahavoogude praeguse väärtuse summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe) 2. Sisemine tasuvuslävi (IRR n intressimäär, mille puhul esialgse investeeringu suurus võrdub tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusega) 3. Kasumiindeks (PI) on tulevaste rahavoogude ja esialgsete kulude suhe. Kui kasumiindeks on üle ühe, siis on projekt tasuv.
Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus
võib mõjutada teiste pereliikmete otsuseid) *mitmed aja kasutamise viisid. Osalusmäärad tööjõus osalemise määra leidmiseks võrreldakse tegelikku tööjõudu potentsiaalse tööjõuga e. tööealise elanikkonnaga LFPR=(tegelik tööjõud/pot.tööjõud)*100 Investeerimine inimkapitali haridusele ja väljaõppele tehtavad kulutused. Praeguse väärtuse valem Vp*(1+i)=V1 Vp praegune ehk jooksev väärtus rahal, V1 väärtus ühe aasta pärast, i intressimäär Vp=V1/(1+i) Vp=Eo+E/(1+i) Erinevad investeeringud inimkapitali võimete erinevused, diskrimineerimise tõttu erineval määral kindlust oma võimetes muuta oskusi ja teadmisi täiendavaks teenistuseks, erinevad võimalused laenata inimkapitalisse investeerimiseks raha.
pensionikindlustus 5240 1700 52 105 4) Kui suur on tulumaks? 0,24 · 3382,8 = 811,92 5) Kui suur on netopalk? Netopalk = brutopalk töötuskindlustus pensionikindlustus tulumaks 5240 52 105 812 = 4271 (euri) Vastus. Tööandja saab palgapäeval kätte 4271 euri (netopalk). 2.Intress Hr. Kalkun pani panka tähtajalisele hoiusele 3445345 krooni kaheks aastaks intressimääraga 8% aastas. Kui palju raha saab ta tagasi 5 aasta pärast? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 8%. 8% = 0,08 Aasta intress on 0,08 . 2445325 = 195626 2) Arvutame 5 aasta intressi 2 . 195626= 391252 3) Koos intressidega saab hoiustaja tagasi 2445345+ 195626 =2640971 euri. Vastus.Hr. Kalkun saab tagasi 2640971 euri,mille ta joob 2.päevaga maha KASUTATUD ALLIKAD · Ei kaustanud Internetti . · Ise Tegin . · Neto ja Bruto võtsin Raamatust . Arvamus tööst Huvitav , sai kogeda vanu teemasi uuesti ning põnev oli endiselt neid lahendada
ettevõtluse soosimisest ja asuks aktiivselt majandustsükleid korrigeerima. Rahapoliitika - vabaturu operatsioonid (valitsuse väärtpaberid) reguleerimisvahendid - diskontomäära muutused - kohustuslik reservimäär Diskontomäär Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär. Valuutakomitee Valuutakomitee on alternatiiv keskpangale, kuna tal puudub võimalus tegelda aktiivse rahapoolitikaga. Valuutakomitee korral on keskpanga reservid ja rahamass omavahel 1:1 seotud, mis tähendab, et iga rahatähe kohta leidub keskpanga ladudes samas väärtuses välisvaluutat, kulda või mõnda muud rahvusvaheliselt tunnustatud vara.
Majanduslik stabiilsus · Turg ja majandus tervikuna toimivad kõige effektiivsemalt tasakaalustatud seisundis. · Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territoo...
14. Proportsionaalne maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaolist kehtiva protsendiga Progressiivne maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele 16. Inflatsioon raha väärtuse ehk ostujõu langus Põhjused: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool, kahtlus raha väärtuse suhtes Deflatsioon keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujõu tõus 18. Maastrichi kriteeriumid: hindade stabiilsus; pikaajalised intressimäär ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriiki; puudujääk ei tohi ületada 3% SKTst.
Tunnitöö 4 ÕPILASE TÕÕLEHT Ülesanne Mardi igakuine sissetulek oli 1200 eurot. Pank pakkus Mardile võimalust kasutada 900 euro piires lisaraha (arvelduskrediiti). Lepingut pakkus pank 1 aastaks. Lepingu sõlmimise tasu oli 10 eurot ning intressimäär aastas oli 15% kasutatud laenulimiidilt. Mart sõlmis lepingu ning kulutas kogu arveldukrediidi limiidi uue pesumasina ja teleri ostuks. Kuna Mart võttis iga kuu kohe palga sularahas välja ning kulutas kuu jooksul ära, siis oli ta igakuiselt oma konto saldoga miinuses 900 euro ulatuses. Aasta pärast pakkus pank lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot intressimääraga 18%. Lepingu pikendamise tasu oli 10 eurot. Mart oli sunnitud lepingut pikendama, sest oma
lihtintressiks. Lihtintressi korral lisatakse juurdekasv algkapitalile ühekordselt. Näide 4-7 Lihtintress Rahasumma 10 000 kr laenatakse välja 2 aastaks lihtintressimääraga 12% aastas. Kui suure summa saab võlausaldaja tagasi, kui võlg tagastatakse tervikuna tähtaja lõpul? 26 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Lahendus. algkapital k = 10 000 intressimäär r = 12% perioodide arv n=2 intressitulu ühe aasta eest i = rk i = 0,12×10000=1200 intressitulu kogu ajavahemiku eest I = in I = 1200×2=2400 tagasisaadav summa ehk lõppkapital K=k+I K=10000+2400=12400. Vastus: Tagasisaadav summa on 12 400 kr. Lihtintressi korral, kui algkapital on k, lihtintressimäär mingi perioodi (aasta, kuu,
toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. · Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär · Palk tasu tööjõu müügi eesr · Ressursiturg turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetaate ressursside hinna ja kogused
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästuko...
25. Rahakapitali paigutamisel peaks kapitali omaniku poolt nõutav tulumäär olema kõrgem pankade pakutavast keskmisest hoiustamisprotsendist. (sest pangas hoiustamine on üks riskivabamaid rahapaigutusviise, kuid ei pruugi rahuldada investori tulusoove, muud alternatiivid on ilmselt riskantsemad ja selle riski peaks kompenseerima kõrgem tulumäär). 26. Laenuhinna muutumine kapitaliturul kõrgemaks pärsib tarbimist (kui intressimäär kasvab, muutub raha laenamine kulukamaks), kuid hoiusemäära alandamine vähendab raha kasutamise edasilükkamist. (kui hoiusemäära alanemine sunnib raha kasutama teistes tulutoovamates projektides, mitte aga säästma) 27. Milline võiks olla rahakapitali hind kui 10 000 krooni laenatakse üheks aastaks ja raha omanikule makstakse raha koos intressidega tagasi 12 000 krooni? 20%. 28
Tartu Ülikool MJJV.10.002 Rahandus Kodutöö I Karmen Piirsoo Tartu 2013 Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame, et tulumaks kapitali kasvutulult tuleb tasuda vahetult peale võõrandamistehingut. Samuti pole lihtsuse huvides vaja arvestada...
t säästmine suureneb nii absoluutselt kui proportsioonina tulude kasutamises. Väiksemate tulude puhul on rohkem n.ö sundtarbimist (toidu ja eluasemega seotud kulutused) ja säästma hakatakse valdavalt selle osa tulude pealt, mis jääb järgi peale esmaste tarbimiskulutuste katmist. Investeeringud sõltuvad säästude mahust, aga ka turul valitsevatest tingimustest. Säästusid võib käsitleda ressursi pakkumisena ja investeeringuid nõudlusena, mille vahekorda reguleerib intressimäär. 5. Millised muutused toimusid Eesti SKT struktuuris majanduskriisi ajal? Avaldage oma arvamus! Majanduskriisi ajal vähenesid agregeeritud näitajatest eriti investeeringud (kapitalimahutus põhivarasse). Majandusharude lõikes vähenesid majandustsükliga seotud tegevusalade nagu ehitus osakaal SKT-s. Avaliku sektori kulutused oli suhteliselt stabiilsemad, samuti energia-, gaasi- ja veevarustus. Välismajandus (eksport ja import) vähenesid rohkem kui majandus tervikuna, kusjuures
kogunõudlust. Question 4 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kahaneb rahabaas kasvab raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõstab, muutub raha kallimaks nii kommertspankadele kui tavatarbijatele ning mõlemad soovivad vähem laenu võtta. Question 5 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Complete Select one or more: Mark 2 out of 2 diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine
Millised alljärgnevaist on olulised eratarbimist ja säästmist mõjutavad tegurid: Vali üks või enam: tulevased hinnaootused majapidamise suurus ning pereliikmete vanuseline jaotus valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
ARVESTUSTEST 9.2 (MAJANDUSE TASAKAAL. KOGUNÕUDLUS JA KOGUPAKKUMINE. KEYNESE RIST. SÜSTID-LEKKED) (15 punkti 15st, hinne 10/10st) 1. Allpooltoodust väljendab pöördvõrdelist sõltuvust: a. Tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu seos b. Investeerimiskulutuste ja intressitaseme seos c. Säästmise ja tarbimismäära seos d. Investeerimiskulutuste ja rahvatulu seos e. Kõik valed 2. Investeeringute mahtu mõjutab: a. Intressimäär b. Ettevõtjate pessimistlikud või optimistlikud ootused c. Tehnoloogiliste muutuste tase d. Tootmisseadmete koormatuse tase e. Kõik vastused õiged 3. Allpool loetletust väljendab autonoomsete kulutuste kasvu: a. Tarbimisfunktsiooni kõvera nihkumine üles b. Investeeringute kasv rahvatulu kasvul c. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral üles d. Liikumine tarbimisfunktsiooni kõveral alla e
kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Deflatsioon tekib siis, kui olemasoleva raha hulk on olemasolevate kaupade koguse kohta liiga väike: rahapakkumine väheneb ja kaupade pakkumine suureneb. Seega võib deflatsioon olla põhjustatud kas rahapakkumise või krediidi järsust vähenemisest või ka liigsest
8. Missugune põhimõtteline vahe on keskpangal ja kommertspankadel? Keskpanga ülesandeks on valuutakursi juhtimine ning ta määrab ära intressimäärad. Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants- ja pangandus järelvalve. Kommertspangad pakuvad hoiustamist, laene ning maksete teostamist. 9. Oleta, et inimesed eeldavad inflatsiooni olulist langust lähiaastatel. Mis sinu arvates juhtub pikaajaliste laenude intressimääradega? Miks? Kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb. 10. Mis on sinu arvates EL ühise raha euro kasutamise suurim eelis ja suurim puudus? Eesti jaoks tähendab euro kasutuselevõtt rahvusvahelise usaldusväärsuse ja majandusliku turvalisuse kasvu. Tänu ühisrahale ei pea enam arvestama valuutavahetuskulude ega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
