nim tegevused võivad olla koondatud ühte üksusesse või ka eraldi. Mõnikord käsitletakse treserit mitte tugiteenusena. Kuna ta on tuluteeniv üksus ning seega erinev kõikidest teistest tugiüksustest. Mis tegutsevad peamiselt kulukeskustena. Peamised ülesanded-panga valuuutariski juhtimine, valuutatehingute korraldamine. Investeerimis prtfelliga tegelemine. Osalemine kapitalituru tehingutes( investeeringud). Panga rahaturu tegevused likviidsuse juhtimine. Intresside ja nende riskide juhtimine. Panga aktsiad ja omakapitali juhtimine. Pangatehnoloogia osakond-tavaliselt tegeleb üksus tootearendusega, marketingi üksuse póhirõhk on asetatud toodete koseptuaalsetele välja töötlustele. Tehnoloogia osakonna ylesanne aga seelisand teha kliendile tarbimiskõlbulikuks. Selle yksuse ylesanne on ka väljatöötada toodete ja teenustega kaasnevad nõuded ja tingimused. Ning nende kasutamise janpakkumise protseduuride väljatöötamine
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
Tsiviilõiguse üldosa 1.Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus IUS üldkohustuslikke käitumisnormide kogum, mis on kehtestatud riigi poolt, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline), inimeste poolt kehtestatud -> INIMENE Õiglus AEQUITAS Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste, DEFINEERIMATA TERMIN Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus IUS NATURALE (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Moraal ja seadus erinevad kahes punktis: 1. seadus on välja töötatud ja vastu võetud riigivõimuorgani poolt ning sõnastatud ja kirja pandud võimalikult täpselt. Moraal kujuneb aga ise ning ei ole kuskil kirja pandud. 2. seaduse järgimist kontrollib riik ning seaduse rikkumine on vahel...
Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Parkimismaks Maksukoormus Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Inflatsioon raha väärtuse ehk ohtujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Inflatsiooni on võimalik ohjeldada, tuues ohvriks kiire majanduskasvu, nt piirates kõrgete intresside kehtestamisega laenamist ja seega ka tootmist ning tarbimist. Inflatiooni põhjustab sularaha liigne käibele laskmine (ka laenuraha sissevool riiki). Kõige tavalisem tee inflatsioonini Riigieelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Tulude suurendamine on tülikas ja ebapopulaarne, selleks tuleks näiteks suurendada makse. Palju lihtsam on trükkida juurde rahatähti ja need käibele lasta, hoolimata sellest, et nende jaoks ei ole reaalset varalist katet.
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
finantseerimistegevus. Just siit peaks ettevõte saama oma põhilise osa sissetulekutest. See osa näitab, kas ettevõte suudab põhitegevusest saadava rahaga katta põhitegevuse väljaminekuid. Sellest raha ülejäägist maksab ettevõte tagasi laenud, finantseerib uusi investeeringuid ja maksab dividende. Tüüpilised äritegevuse rahavood on: + raha laekumine kaupade müügist, teenuste osutamisest; - tarnijatele kaupade ja teenuste eest tasumine - palkade maksmine - maksude maksmine - intresside, trahvide maksmine Investeerimistegevuseks loetakse põhivarade ja teiste investeeringute (väärtpaberite) ostu ja müüki, samuti teistele ettevõtetele antavate laenude väljamaksmist ja tagasilaekumisi. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktiva poolelt põhivara kajastavast osast, sest reeglina kaasnevad investeerimistegevusega suured muutused ettevõtte põhivarade koosseisus. Rahakäibe aruande see osa näitab, kuidas firma kasutab põhitegevusest saadud
3. õigus valitseda ja käsutada ka panga vara. Kui moratooriumi kehtestamise otsus on välja kuulutatud, siis sellest hetkest peatuvad juhatuse volitused, aktsionäride üldkoosolek ei oma ka õigust kokku tulla. Kõik tehingud tuleb kooskõlastada moratooriumi haldajaga. Kohustuste täitmine moratooriumi ajal Moratoorium on tähtsaks infoks ka kohtu jaoks. Moratooriumi ajaks kohtumenetlus peatub. Inimestele tol ajal ei maksta, intresside arvestamist jätkatakse, aga kantakse kontole siis, kui pank tuleb moratooriumist välja. Moratooriumi lõpetamine Finantsinspektioon otsustab lõpetamise aruande põhjal. Kauem otsustust teha ei saa, varem võib teha. 6 kuud. Positiivne moratooriumi lõpp, seaduses on toodud ära järeldused, mil seda kasutada saab. Kõik makseraskused on kõrvaldatud, klientide huvid on kaitstud. Pole ühtki alust, mis tunnistaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
Vajaduste kandjad Turundusstrateegia, MAJAPIDAMISED hinnakujunduspoliitika Tootmisfaktorite Kuidas? ETTEVÕTTED omanikud Ressursside opt. kasut., Sissetulekud töötasu, rendi, intresside, kulude vähend. kasumi näol Kulutused Tulud tootmisfaktoritele TOOTMIS- FAKTORITE TURG Maa, kapital Töö, ettevõtlikkus Tootmisfaktorid 1.7
Tsiviilõiguse üldosa 1. Tsiviilõiguse iseloomustus 1.1 Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis Õigus käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu - > RIIK Moraal Arusaam õigest käitumisest (hinnanguline) -> INIMENE Õiglus Filosoofilise sisuga termin, määratlemata mõiste (proovi mitte kasutada seda mõistet, kerge orki tõmmata) Tava Pikemaajaline käitumisharjumus Loomuõigus (ldn. k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL Tava võib olla õigusallikas, aga ta ei pruugi puutuda õigusesse. Tava on laiem kui õigus!!!! Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik regule...
ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik. (TuMS § 45 lg 6) Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval maksustamisperioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis maksustatud tulu laekus. (TuMS § 45 lg 7) 18 Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003, lk 38– 48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa tagastatakse TuMS § 46 lg-s 6 sätestatud tähtpäevaks. (TuMS § 45 lg 8) 37. Kes ja millises ulatuses peab maksma avansilist tulumaksu?
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Coordinating Member States' direct tax systems in the Internal Market. Kohtulahendid !!! Töösolevad initsiatiivid: ühine konsolideeritud maksubaas CCCTB, finantsteenuste maksustamine, koduriigipõhine maksustamine. Otsene maksustamine: ettevõtted Ühine maksusüsteem: ema- ja tütarühingute ühtne maksustamine, ühinemiste, liitumiste, vara jaotuse maksustamine, intressi ja rojalti(litsentsi)maksete maksustamine. Topeltmaksustamise kõrvaldamine. Otsene maksustamine: eraisikud Intresside maksustamine. Dividendi maksustamine. Pensioni maksustamine EK kommunikatsioon 2001. Rahvusvaheline tava maksustamise õigus töökoha riigil. Ühe isiku suhtes kehtib korraga ühe riigi sotsiaalkindlustus töö tegemise koht. Erand: kui töötaja saadetakse kuni 24-kuuks töölähetusse teise riiki kehtib lähetava riigi sotsiaalkindlustus, kui on töötajal tõend A1 (varem E101). Tõendi taotleb tööandja Sotsiaalkindlustusametilt. Kehtib ka FIEle. Ei kehti tulumaksu osas!
võistlejatele. Nõrkusteks võivad olla ettevõtte asukoht, vananenud seadmed vöi tehnoloogia, juhtkonna vähesed võimed, müügipersonali madal kvalifikatsioon, halb maine vm. Võimalused ja ohud iseloomustavad ettevõtte väliskeskkonda: 1. Võimalused on ettevõttele soodsad ärikeskkonna arengud. Võimalused võivad olla oodatavad soodsad muutused seadusandluses ja elanikkonna ostujõus, samuti intresside langus vm. 2. Ohud on ärikeskkonna arengud, mis on ettevõttele ebasoodsad ja mis võivad aeglustada või takistada ettevõtte arengut soovitud suunas. Ohtudeks võivad olla uute konkurentide turuletulek, turu kasvu aeglustumine, ostujõu alanemine, tehnoloogilised muudatused, ebasoodsad muutused seadusandluses vm. 35
- Võrdne konkurents? · Eelised teatud valdkondades, mis võivad kaasa tuua soovimatuid turumoonutusi s.h Läti mikroettevõtete näide, kus maksusoodustust kasutatakse ära maksupettusteks - OECD - üldjuhul läheb suur osa soodustusest valele sihtgrupile ja oluliselt efektiivsemad oleksid suunatud otsetoetused või sarnased meetmed · Tihti võidab soodustustest rikkam osa ühiskonnast · Intresside tulumaksuvabastus, hotellide KM soodustus - Asjaolu, et teistes riikides on palju erinevaid maksusoodustusi ei tähenda veel, et see oleks objektiivsel analüüsil tuginev ratsionaalne poliitika Globaalses mõttes on ettevõtte tegevuse eesmärk inimvajadusi rahuldavate hüviste tootmine. See on aga liiga üldine ega ole reaalselt ühegi ettevõtja tegevuse konkreetseks eesmärgiks. Seetõttu defineeritakse firmateoorias ettevõtte tegevuse eesmärgina kasumi, s.t
Tehingu väärtuspäev on tehingupäev. Forwardtehing - on kindla koguse ühe valuuta ost või müük teise valuuta vastu kindlaksmääratud kursiga kindlaksmääratud ajal tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spot- kursist forward-punktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Forwardtehing – praktilisest aspektist probleeme tekitab see, et: ● neid tehinguid ei saa lihtsalt müüa; ● tehing eeldab, et makse toimub päeval, mis forward-i tehingus märgitud, kui ei toimu, siis valuutatehing tuleb ikka teha kokkulepitud päeval. Seda saab elimineerida, kui tähtaeg on fikseeritud päevade vahemikuna (samas kallim). 15. Mille poolest erineb valuuta futuur valuuta swapist?
ettevõtlusega mitteseotud kulud) 21/79 Olulisemad muudatused tulumaksuseaduses: · lapsevanematele jääb õigus täiendava mahaarvamisena kasutada maksuvaba tulu alates teisest lapsest; · kaob õigus maksustatavast tulust maha arvata õppelaenu intresse ja ametiühingu sisseastumis ning liikmemakse muudatus seotud 2010. aastal tasutavate intresside ja maksudega, mille deklareerimise õigus tekib 2011. aastal. TÖÖTASU ALAMMÄÄRAD . tunnitasu alammäär 27 kr · kuupalga alammäär 4350 kr TÖÖTUSKINDLUSTUS .
võistlejatele. Nõrkusteks võivad olla ettevõtte asukoht, vananenud seadmed vöi tehnoloogia, juhtkonna vähesed võimed, müügipersonali madal kvalifikatsioon, halb maine vm. Võimalused ja ohud iseloomustavad ettevõtte väliskeskkonda: 1. Võimalused on ettevõttele soodsad ärikeskkonna arengud. Võimalused võivad olla oodatavad soodsad muutused seadusandluses ja elanikkonna ostujõus, samuti intresside langus vm. Ohud on ärikeskkonna arengud, mis on ettevõttele ebasoodsad ja mis võivad aeglustada või takistada ettevõtte arengut soovitud suunas. Ohtudeks võivad olla uute konkurentide turuletulek, turu kasvu aeglustumine, ostujõu alanemine, tehnoloogilised muudatused, ebasoodsad muutused seadusan 11
valikust on tegemist kas müügikäibe puhasrentaabluse või müügikäibe ärirentaablusega. ● vararentaablus = kasum / koguvarad - Ka vararentaabluse arvutamise puhul on levinud nii puhaskasumi kui ka ärikasumi kasutamine; vararentaablus kui näitaja iseloomustab vara kasumi genereerimise võimet. ● omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital - Arvutamisel lähtutakse reeglina puhaskasumist, kuna see on kasum, mis jääb peale intresside tasumist ja tulumaksustamist aktsionäride (osanike) käsutusse. ● jääkkasum = puhaskasum - (nõutav tulumäär * investeering) - Nõutavaks tulumääraks võetakse tavaliselt firma (oma)kapitali hind, kuid see võib olla ka mingi suvaline etteantud arv, mis juhtkonna arvates on asjakohane. ● majanduslik lisandväärtus (EVA) = ärikasum - (kapitali hind * kasutatud kapital)
otseselt hinnalangusest põhjustatud kahjusid. Kui laenuvõtja suudab laenu edasi teenindada, ei tekita see probleeme, kuid kui tekivad maksehäired, kandub laenuvõtjate risk üle ka laenuandjatele, mis võib põhjustada laiaulatuslikke probleeme nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, mõjutades üldist finantsstabiilsust. Finantssüsteemi stabiilsust ohustavaks teguriks ning finantskriisi eelindikaatoriks peetakse muuhulgas kõrget võlataset, kuna intresside maksmisega kaasnevad kulud eeldavad püsivat majanduskasvu ning majanduslanguse perioodil muutub võla teenindamine kulukaks. Laenu kasvanud tagasimaksed võivad veelgi süvendada majandusraskust ning võimendada makromajanduslikke probleeme. (Siibak 2011: 57) Varade hinna kiire kasvu asemel on kasutatud kriiside prognoosimise indikaatorina mingi kindla grupi laenukoormuse kasvu (Davis, Karim 2008: 4; Kindleberger, Aliber 2011: 8). Eelneva
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad
peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele. Vale on aastase intressimäära jagamine vastavalt 12 (kuuga) või 52 (nädalaga), sest siis ei arvestata iganädalaste või kuiste intresside summeerumist. Kui igakuine intressimäär on i, siis 12 aastase intressi määra ekvivalent pole mitte 12i vaid (1 + i) - 1. Seega, kui igakuine intress on 1%, on aastane ekvivalent 12,68% ja vastupidi: kui aasta intressimäär on 12%, siis igakuine ekvivalent on 0,948%. Võrreldes kahte või enamat varianti, on selline erinevus harva oluline. Sellist erinevust tuleb aga
mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Tavaliselt on see seotud mingi võlausaldajast sõltumatu asjaoluga, mis takistab tal nõuet esitada. Kohtus ei aegu, peatub. Pärast peatumise lõppemist ei aegu nõue 2 kuud. § 158. Aegumise katkemine nõude tunnustamisega (1) Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. (2) Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. 54
Käsipandi sisu a) Pandipidaja kohustused ja õigus asja kasutada Pandi ese (valdus) läheb üle pandipidajale Pandipidaja on kohustatud asja säilitama ja korras hoidma (kulutused kannab pantija kui ei ole teisiti kokku lepitud) Teatama asja hävimise ohust viivitamata pantijale Pandipidajal ei ole reeglina õigust panditud asja kasutada (juhul kui vastupidises kokku lepitakse tuleb sellest pantijale aru anda) Panditud asja kasutamisest saadud tulu arvestatakse kulutuste, intresside ja võla katteks, kui kokku ei ole lepitud teisiti (AÕS §287-288) b) Käsipandi üleminek (§289) Käsipant läheb nõude loovutamisel III isikule ka üle – tal on õigus pandipidajalt asi välja nõuda. Valduse saamisega lähevad üle senise pandipidaja õigused ja kohustused. Kui kokku on lepitud, et nõude üleminekul pandiese üle ei lähe, siis käsipant lõpeb. Käsipant ei lähe üle ilma nõudet Käsipandi lõppemisel tuleb pandiese tagastada
maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla või linna arengukavas
lõpul. Seadusandja ei ole ette näinud maksimaalset intressi suurust, mille tulemusena on lepingupooltel õigus ise intressi suuruses kokku leppida. Näiteks riigikohus on oma 16.10.2002.a otsuses nr 3-2-1-80-02 leidnud, et laenulepingus sätestatavas intressimääras lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku ning seadus siin kitsendusi ei tee. 60 %-line aastaintressi puhul on vahe laenatava ja tagasimakstava summa vahel küll ebaproportsionaalne, kuid intresside kindlat ülempiiri ei ole siiski võimalik kindlaks määrata. Oma 22.10. 2002 a otsuses nr 3-2-1-108-02 leidis riigikohus, et pooled on vabad leppima kokku laenuintressi suuruses, samuti selles, kuidas ja millest lähtudes intresse arvestatakse. Kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust. 8 Kokkulepped intressi suuruse osas ei saa olla seotud liigkasuvõtmisega.
1) õiguse analoogiat ei soovitata rakendada protsessuaalõiguse harude normistike lünkade puhul - see võib viia menetlusnormide stabiilsuse hävimisele, mis omakorda juhib suvaõiguse n.ö tagauksest sisse; 91 2) samuti ei soovitata õiguse analoogiat rakendada ei veksli- ega tsekiõiguse õigusaktides; 3) analoogia rakendamist peetakse kohatuks veel eriseaduste normistike lünkade puhul, kui tegemist võib olla ühiskonna intresside (ühiskonna kasu ehk üldise huvi) piiramisega analoogia kohaldamise järelmina; 4) küll aga soovitatakse õiguse analoogiat kohaldada sotsiaalõiguse suhete reguleerimisel. P.2. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet;
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
Et vältida kahjulikku tagajärge muusikakooli õpilastele, võib olla mõistlik anda hagejale üle muud ruumid, mis vastavad maleklubi tegutsemise vajadustele. 3-2-1-53-16 p 18 arve esitamise kohustus AS X (hageja) esitas maakohtule isiku X (kostja I) ja isiku Y (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt I välja kokku 144 577 eurot 7 senti ja viivis, ning kostjatelt solidaarselt kokku 187 859 eurot 89 senti ja viivis. Hageja loobus osaliselt hagist intresside ja viiviste osas ning palus mõista hageja kasuks kostjalt I välja 111 746 eurot 15 senti ning kostjatelt solidaarselt 127 910 eurot 5 senti. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenulepingute p 5.2 järgi tagastab laenusaaja pangale laenu ja tasub intresse osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval panga arvutatud ja laenusaajale teatatud summades.
Invest-ga seoses mõist riski all investeeringu tegeliku tulususe hälvet oodatavast tulususest. Pm tootmises riskid- tootmis-, turustamis-, finantsriskid; Tootmisrisk (saagirisk) on seot pm tootmist mõju teguritega nt ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Turustamisrisk ( hinnarisk) hõlmavad mittesoovitud muutusi pm toodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses Finantsriskid (krediidi) seotud hindade ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel, ka finantsrisk on seotud krediidi kättesaadavuse, laenutingimuste- ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjust muutusi investeerijate suhtumises ajasse e üha hinnatumaks muutuvad projektid mis kindlustavad soovitud eesmärgid võimalikult kiiresti. Lisaks veel: Reformirisk- (seadusandlus) Inimrisk- (muutused perekonnas, surm, lahutus, tervis, kogemused oskused) Vararisk (tuli, vargus) Lepingurisk (partnerite usaldus, lepingukultuur) 47
ja e kuulsad arvud 25% intressi kvartalis tähendab, et veerandaasta lõpuks on hoius 1,25 untsi kulda. Poolaasta lõpuks lisandub veel 25% ehk kokku oleks tolleks hetkeks 1,5625 untsi kulda. Kolme kvartali lõpuks koguneb juba 1,953125 untsi kulda ning aasta lõpus võib rõõmustada 2,44140625 untsi kulla üle. Tundub, et kuigi kõigil kolmel juhul on intresside summa kogu perioodil sama, on palju tulusam intresse tihedamalt saada. Kas sellel tulususel on ka mingi piir või võib üle aasta saada miljonäriks? Aastas on umbes sekundit. Jagades aasta sekundilisteks perioodideks ning saades intressi iga sekundi järel, koguneb aasta lõpuks untsi kulda.
spetsialistide poolt – kulutused uuringutele ja ekspertiisidele; arhitektuursete ja tehniliste projektdokumentide koostamine ning ehitusloa taotlemine –projekteerimiskulutused ja vastavate lubade taotlemisega seotud kulud; renoveerimistööde hanke korraldamine – kulutused (aeg, raha) hanke ettevalmistamiseks; vajadusel kulutused konsultantidele; tööde tegemiseks vajalike rahaliste vahendite leidmine laenu põhiosa ja intresside tagasimaksmise kulutused; kulutused omanikujärelevalvele. Loetletud kulutuste katmiseks on arvestatud 11 500…14 500 € elamu kompleksse renoveerimise korral. Projekteerimiskulutused on võetud kõigi hoonete puhul samas suuruses, kuna tüüpelamute puhul on projektdokumentides võimalik probleeme detailselt lahendada tüüpsõlmede, tüüpkorruste ja tüüplõigete alusel. Elamu seisundi uuringud, kulutused uuringutele ja ekspertiisidele on suurema hoone puhul veidi suuremad.
vaadeldaval juhul saavutatav muu, vähem koormava abinõuga. Võttes aga arvesse ettemaksukonto arestimise ulatust, ei ole tegemist mõõduka abinõuga. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses osutas kaitsja sellele, et vara arestimisel ei arvestatud kahtlustatava majandustegevuse spetsiifikaga. Samuti tekib kaitsja arvates selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise tõttu maksuvõlg ja kahju intresside näol, kaasnevad probleemid ning tõrked toorme impordil, maksevõime mitterahuldavaks muutumine, töötajate ravikindlustuse katkemine ja kohustusliku kogumispensioni maksete peatumine, aga ka ettevõtte tegevuse seiskumine koos sellest johtuvate tööhõivega seotud tagajärgedega. Neid väiteid ringkonnakohus sisuliselt ei hinnanud, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Tulenevalt
Ma ei saanud sellest tolku. See oli kuidagi väga kummaline. Pidin jälgi mööda edasi minema, aga enne kummardasin, et neid uurida. Esiti ei märganud ma midagi, aga siis märkasin. Vasema kontsa all oli jämedatest naeltest rist, et kuradit eemal hoida. Silmapilk olin püsti ja leekisin künkast alla. Vaatasin ühtepuhku üle õla, aga ei näinud kedagi. Olin kohtunik Thatcheri juures 'nii ruttu kui sain. Ta küsis: «Noh, mu poiss, miks sa nii hingeldad? Kas tulid oma intresside järele?» «Ei, sir,» ütlesin, «on siis neid mulle tulnud?» «Oo ja, poole aasta intressid tulid eile õhtul? Üle saja viiekümne dollari. Terve varandus sulle. Oleks kõige parem, kui laseksid mind panna selle su kuue tuhande juurde; sest kui see sul käes oleks, siis raiskakid sa selle ara.» «Ei, sir,» ütlesin, «ma ei taha seda raha raisata. Ma ei taha seda üldse, -- kuut tuhandet ka mitte. Olgu see teie oma. Tahan selle teile kinkida, kuus tuhat ja kõik.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
