Kui raha on kulutatud otstarbekalt investeerimise eesmärgil, võivad tulevased põlvkonnad isegi sellest kasu saada. 13. RAHVUSVAHELINE RAHASÜSTEEM JA MAJANDUS 13.1 MAKSEBILANSS Maksebilanss on riigi aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss jaotatakse kolmeks kontoks: 1. jooksevkonto siin arvestatakse kaupade ja teenuste eksport import ning intresside ja dividendide liikumine investeeringutelt, mis on tehtud antud riigi residentide poolt välismaal ja teiste riikide residentide poolt antud riigis; 2. kapitali- ja finantskonto siin loetletakse kõik need rahavood, mis on seotud finantsvarade (aktsiad, obligatsioonid) ostu või müügiga; 3. ametlik reservkonto siin kajastatakse teiste riikide valuuta kogust, mida riik ametlikult ostab. Reservkonto tehingud erinevad finantskonto tehingutest sellepoolest, et neid
vara kiire müügi. Pankadele suurema riski tõttu võivad laenud minna kallimaks. 64. Mis on laenu tegelik intressimäär ehk krediidikulukuse määr? Nimetatud näitaja väljendatakse protsentides ning näitab laenu tegelikku kulu aastasel baasil. 65. Milles seisneb fikseeritud intressimäära erinevus ujuvast intressimäärast? Fikseeritud intressimäära puhul määratakse lepingus kindlaks intresside absoluutsuurus või fikseeritakse intressimäär. Ujuva intressimäära puhul seotakse laenuintressimäär mingi baasintressimääraga, mille muutumisel toimub muutus ka konkreetse laenu intressimaksetes. Määratakse ka intresside arvutamise alused, millest sõltub ka tegelik intressimäär. 66. Mis on EURIBOR ja kui suur on praegu 6 k EURIBOR ja selle areng viimasel 10 aastal? EURIBOR (European interbank offered rate) on euro laenuintressimäär
· aruandlus [1 : 119]. 6.1.4 Muud lühiajalised nõuded Raamatupidamis sise-eeskirjades määratakse ära järgmised sätted: · nõuete arvestuse kord (vajadusel peetakse analüütilist arvestust); · samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vaheliste tehingute arvestamise kord ja finormatsiooni esitamine, raamatupidamis andmete võrdlemine ja kajastamine araunnetes; · laenude andmise kord, intresside kehtesamine; · avansside andmine ja algdokumentide vormid, aruandluses; · nõuete ebatõenäoliseks ja lootusetuks kandmise krod; · kontode kasutamine pearaamatus, seotus andmebaasiga; · aruandlus [1 : 120]. 6.1.5 Varud Varud on varad: · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [11].
tootmismaht Q*. Sellist olukorda nimetatakse sõltuvalt tekkepõhjusest ka: · inflatsiooniliseks SKP lõheks -- põhjuseks on raha liigsest pakkumisest tingitud inflatsioon; · majanduse ülekuumenemiseks -- põhjuseks on liiga nõudlus (eelkõige valitsussektori suured kulutused). suur Negatiivne SKP lõhe tekib liiga madala hinnataseme korral, mis paneb inimesed rohkem kulutama. Positiivne nõudlussokk · Intresside alanemine rahapakkumise kasvu tagajärjelC, I AD · Kogunõudluse kõver nihkub paremale · Hinnad ja palgad lühiajaliselt ei muutu · Kasvanud nõudluse rahuldamiseks vajavad tootjad rohkem ressursse · Ressursside hinnad · Hüviste hinnad ja pakkumine Negatiivne pakkumissokk · Tootmissisendite kiire ja oluline hinnatõus (elekter!) AS
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu, sealhulgas abieluvararežiimi, vanemate j...
Peamiste refinantseerimisoperatsioonide (MRO) intressimäär, mis annavad pangandussüsteemile suurema osa likviidsusest. Praegu: 0.00 Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär, mida pangad võivad kasutada eurosüsteemis üleööhoiuste tegemiseks. Praegu: −0.50 Laenamise püsivõimaluse intressimäär, mis pakub eurosüsteemi pankadele üleöölaenu. Praegu: 0.25 3. Kes otsustab euroala rahapoliitiliste intresside tasemed? Euroopa Keskpanga nõukogu 4. Nimeta kolm peamist rahapoliitika strateegiat ehk teguviisi kuidas keskpank mõjutab hinnastabiilsust?
peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele. Vale on aastase intressimäära jagamine vastavalt 12 (kuuga) või 52 (nädalaga), sest siis ei arvestata iganädalaste või kuiste intresside summeerumist. Kui igakuine intressimäär on i, siis 12 aastase intressi määra ekvivalent pole mitte 12i vaid (1 + i) - 1. Seega, kui igakuine intress on 1%, on aastane ekvivalent 12,68% ja vastupidi: kui aasta intressimäär on 12%, siis igakuine ekvivalent on 0,948%. Võrreldes kahte või enamat varianti, on selline erinevus harva oluline. Sellist erinevust tuleb aga
Riske jaotatakse: tootmis, turu, reformi, inim, finants, vara ja lepinguriskideks. Äririsk- tootmis, turu, reformi ja inimriski koosmõju. Tootmisriskid on seotud põllumajanduslikku tootmist mõjutavate teguritega nagu ilmastik, bioloogiliste organismide osavõtt tootmisest, tootmise hooajalisus. Tururiskid hõlmavad mittesoovitud muutusi põllumajandustoodangus, toodete ja ressursside hindades, ostuvõimelises nõudluses. Finantsriskid on seotud hindaed ja intresside muutumisega projekti elluviimise kestel. Samuti on finantsrisk seotud krediidi kättesaadavusega, laenutingimustega ja tähtaegadega. Inflatsioon põhjustab muutusi investeerijate suhtumises ajasse ehk üha hinnatumaks muutuvad projektid, mis kindlustavad soovitud eesmärgid võimalikult kiiresti. Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid: 1) laenuprotsent 2) hinnad (tootmistegurite hinnad, hindade üldine tõus) 3) tulevikulootused 4) tootmistehnoloogia täiustumine 5) valitsuse maksupoliitika.
Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi üle kanda uuele hüpoteegipidajale, küsimata selleks omaniku nõusolekut. Samuti on tal õigus hüpoteeki pantida. 220. Kuidas toimub hüpoteegipidaja nõuete rahuldamine? Hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamisel lähtutakse sellest, et hüpoteegi tõttu vastutab kinnisasi: 1. peanõude, 2. enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist kolme aasta jooksul maksmata intresside, 3. viiviste ja võla sissenõudmise kulutuste, 4. hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutaud kindlustusmaksude ning 5. muude kõrvalnõuete eest. Nõuete aluseks on tagatisleping, millest nähtub, milline nõue on hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegist tulenev omaniku asjaõiguslik vastutus seisneb kohustuses taluda maatüki müüki sundenampakkumisel. Omanik võib võlausaldaja nõude ka muude vahendite arvel rahuldada. 221. Mis on ühishüpoteek?
- Forward- ja futuur tehing täna tehtud tehing, millega kliendil on kohustus osta kokkulepitud finantsvara kokku lepitud hinnaga kindlaks määratud päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forwardpunktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. 29. Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi järgi? Iseloomustada. Rahaturufondid panevad raha väikese riski ja lühikese tähtajaga (tavaliselt 30 - 90 päeva) väärtpaberitesse. Need on valitsuse ja omavalitsuste lühiajalised võlatähed ning suurettevõtete kommertspaberid.
teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forward- punktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. (Näide valuutatehingute juures). 20. Investeerimisfondi olemus, liigitused. Investeerimisfond on rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Igal inverteerimisfondil on oma fondivalitseja, kelle ülesandeks on paigutada investorite raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse või muudesse instrumentidesse
FJ peaks konventeeritavatele väärtpaberitele piisavalt tähelepanu osutama. Kui firma ei soovi võlakirjal märgitud algsummat rahas tagasi maksta. (likviidsus väheneb). Eriti oluline on kaaluda konventeeritavust firma arengustaadiumis, kui vajatakse rohkem raha. Kasutades konventeeritavaid võlakirju, saab ta võõrkapitali ümber konventeerida omakapitaliks, mis omakorda parandab võla ja omakapitali suhet. Suhte parandamine tõstab imagot laenuandjate ees, lisaks lõpeb tähtajaline intresside maksmine, sest dividendi maksmine ei ole kohustuslik ning seega tekib ettevõttel täiendav rahaline resurss. Miinuseks on see, et aktsiate arvu suurendamisega väheneb kasum ühe aktsia kohta. Kuna suureneb investorite hulk, võib see nõrgestada varasemate aktsionäride positsiooni. Need puudused on välistatud kui enamus aktsiad jäävad asutaja liikmetele. Omakapital Reeglina on võlgnevus peaaegu alati odavam finantseerimisallikas kui omakapital.Põhjuseks
diskretsioon) (c) kuidas on selgitanud RK laenu refinantseerimisel intressi arvutamise õigust? Laenu refinantseerimise puhul ei ole tegemist mitte uue laenuga (seda juhul kui vana laenu maksmiseks võetakse samalt laenuandjalt uus laen, aga raha reaalselt uue laenuga laenuvõtja kontole ei kandu), vaid varasema laenulepingu muutmisega ning seetõttu ei tohi arvestada nn “uue laenu” viiviseid vana laenu viiviste ning intresside pealt. Viiviseid saab arvestada üksnes vanalt põhivõlalt. (d) millistel asjaoludel võib kohus viivist vähendada? VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist VÕS § 162 (käib leppetrahvi kohta, aga sobib ka viivisele) alusel. Kohus võib viivist vähendada siis, kui kohustatud pool seda nõuab ja siis kui viivis on ebamõistlikult suur. Kohus peab arvesse võtma kohustuse täitmise ulatust;
Laenuandjal puudub sotsiaalne vastutus Pole kogemust eluasemelaenu mõjust teistele protsessidele (demograafiline käitumine jm) Praegu laenuturul olev noorte põlvkond on esimene, kes oma tarbimise on üles ehitanud krediidile. Pole kogemust nende käitumisest majandusliku ja sotsiaalse ebaõnnestumise korral (töökaotus või pankrot, abielu lagunemine, toitja surm jne) Avaliku sektori sekkumine Eluasemelaenu intresside tagastamine (koolituskulud, intressid, annetused ja kingitused kuni 1920EUR aastas) Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele (kuni 15.a. lapsed) , noorele spetsialistile, tagastatud majas elavale üürnikule, Kaitseväe või Kaitseliidu
Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist.
kindlaks määratud vaid on võimaliku kuulutatud dividendimäära suhtes ebakindel ning olema valmis äärmuslikuks võimaluseks, et nad ei saa juhul, kui ettevõtte või projekti sooritus ei ole kaugeltki nii rahuldav ega tulemuslik, kui osakapitali rahaga toetanud inimesed lootsid, üldse dividende. (Ahmad 1980:39) Majanduskirjanduses on intressiteooria olnud alati väga problemaatiline ala. Piirtootliku lähenemise rakendamine ei ole intressi puhul väga kasulikuks osutunud. Intresside nõudmise, intressimäära ja kapitalifondide pakkumise põhjusi on üritatud keeruliselt seletada. Intressiteooria kõige muljetavaldavama käsitluse on andnud Austria majandusteadlane Bohm- Bawerk. Ta püüdis intressi ja intressimäära põhjusi seletada ajaeelise vaatepunktist, nimelt ideega, et olevik on tulevikust tehniliselt üle. See tähendab, et keskmine inimene eelistab tulevikule olevikku ning kui temalt nõutakse, et ta loobuks hetkemugavusest või oma rahaliste
kasvupotentsiaal. Pank eeldab reaalseid tagatisi, riskikapitali investeeringud on tagatiseta. Pangal on õigus laenu tagasimaksetele ja intressile sõltumata ettevõtte majandustulemustest. Riskikapitalist muutub investeerides ettevõtte omanikuks ning tema investeeringu tulusus sõltub ainult ettevõtte kasvust ja edust. Pank annab laenu, riskikapitalist investeerib omakapitali. Pank on huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest (tähtsaim on rahavoogude prognoos), riskikapitalist ootab kapitali kasvu >25% aastas (tähtsaim on oodatav kasum). Panga tulu sõltub kokkulepitud intressist, riskikapitalisti tulu sõltub kasvust. Pangal on eesõigus ettevõtja varadele, riskikapitalistid on teiste omanikega samal positsioonil – ebaõnnestumise korral võivad nad oma investeeringust ilma jääda. Pank eeldab väikest riski, riskikapitalist eeldab väljumisvõimalust 5-7 aasta pärast.
Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi üle kanda uuele hüpoteegipidajale, küsimata selleks omaniku nõusolekut. Samuti on tal õigus hüpoteeki pantida. 220. Kuidas toimub hüpoteegipidaja nõuete rahuldamine? Hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamisel lähtutakse sellest, et hüpoteegi tõttu vastutab kinnisasi: 1. peanõude, 2. enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist kolme aasta jooksul maksmata intresside, 3. viiviste ja võla sissenõudmise kulutuste, 4. hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutaud kindlustusmaksude ning 5. muude kõrvalnõuete eest. Nõuete aluseks on tagatisleping, millest nähtub, milline nõue on hüpoteegiga tagatud. Hüpoteegist tulenev omaniku asjaõiguslik vastutus seisneb kohustuses taluda maatüki müüki sundenampakkumisel. Omanik võib võlausaldaja nõude ka muude vahendite arvel rahuldada. 221. Mis on ühishüpoteek?
Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 19 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81
Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist.
Sularahana tuli euro käigele 1. jan 2002. 80.Lähenemiskriteeriumid e. Maastrichti kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) Kriteeriumid on liikmesriikidele. Need on määravaks liikmesriikide ringi määratlemisel. Liikmeks astuda sooviv riik peab täitma järgmised tingimused. 1. riigi keskmine inflatsioonitase viimase aasta jooksul ei tohi ületada kolme kõige madalama infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist.
Riskikapitalist Eestis Eesti Riskikapitali Assotsiatsioon http://www.estvca.ee/ EstBAN - Eesti äriinglite võrgustik. http://www.estban.ee/ Ambient Sound Investments http://asi.ee/ Saavad aastas ca 400 taotlust, neist 1-3 saavad raha. 35. Pangalaenu ja riskikapitali abil finantseerimise erinevus. Pank Riskikapital • Annab laenu. • Investeerib omakapitali. • Huvitatud laenu ja intresside • Ootab kapitali kasvu > 25% aastas. kättesaamisest. • Eeldab väljumisvõimalust 5- 7 (10) aasta • Eeldab väikest riski (tagatised). pärast. • Eeldab juhtkonna ausust ja • Eeldab juhtimismeeskonna usaldusväärsust. kompetentsust • Ei osale ettevõtte juhtimises. • Osaleb ettevõtte juhtimises. ja usaldusväärsust. 36
omakapitali puhastulu on see mis jääb ettevõtjale endale; laenu intressid arvestatakse kasumist maha, see on kulu · rentaablus (efektiivsus)- ehk kasumi suhe vahenditesse, kogu kapital mis ettevõttesse paigutatakse, kui palju selle pealt teenitakse. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali rentaablus- kogu kasumist arvame maha laenu intressidesumma ja jagame selle omakapitaliga (omakapitali puhul tahame ikka teada, palju meile jääb investeerimisel). Tähtis on et omakapitali puhastulu jagatakse omakapitaliga, mitte kogukapitaliga. Kogukapitali rentaablus näitab kogu ettevõtte efektiivsust (investeeritakse kogu kapital). · tootlikkus-
kasulikum kirjalik vormistamine välistab vaidlused praktikas on sellised otsused alati kirjalikult vormistatud Õiguse analoogiat ei soovitata rakendada protsessuaalõiguse harude normistike lünkade puhul Samuti ei soovitata õiguse analoogi rakendada ei veksli- ega tshekiõiguse õigusaktides. Analoogia rakendamist peetakse kohatuks veel eriseaduste normistike lünkade puhul, kui tegemist võib olla ühiskonna intresside piiramisega analoogia kohaldamise järlmina. Küll aga soovitatakse õiguse analoogiat kohaldada sotsiaalõiguse suhete reguleerimisel. 50. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga tegemist on ühe ja sama õigussuhtega
Väärtpaberite müük Ettevõtluse tugisüsteemi toetus Pangakrediit lühi- ja pikaajalised laenud, arvelduskrediit. Laenukonturite laenud Laenud eraisikutelt. Liising (Finants- või kasutusliising) Riskikapital. PANK RISKIKAPITAL · Annab laenu · Investeerib omakapitali · Huvitatud laenu ja intresside · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas kättesaamisest · Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) · Eeldab väikest riski (tagatised) aasta pärast · Eeldab juhtkonna ausust ja · Eeldab juhtimismeeskonna usaldusväärsust kompetentsust ja usaldusväärsust · Ei osale ettevõtte juhtimises · Osaleb ettevõtte juhtimise 34
(nt 1 aasta täpsemalt ja 2 aastat üldistatult). Arvestada ka laenu tähtajaga. Ettevõtte juhtkond ja omanikud peavad olema usaldusväärsed. Projekti teostatavusega seotud riskid peaks olema avatud. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine: PANK RISKIKAPITAL - Annab laenu. - Investeerib omakapitali. - Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest. - Ootab kapitali kasu >25% aastas. - Eeldab väikest riski (tagatised). - Eeldab väljumisvõimalust 5-7 (10) aasta pärast. - Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust. - Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usalduväärsust. - Ei osale ettevõtte juhtimises. - Osaleb ettevõtte juhtimises. 13
liige Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, osaühingule BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "võlausaldaja", alljärgnevas: 1. Käesoleva garantiikirjaga tagab Garant AS EAB, registrikood 1000000003, asukohaga Narva mnt.789 Tallinn (edaspidi nimetatud "laenusaaja" ehk "võlgnik") poolt võlgniku ja võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud "laenuleping") alusel saadud laenusumma ja intresside täieliku tasumise, kui võlgnik ei ole laenulepinguga võetud kohustust täitnud tähtaegselt. 2. Garandi vastutus on piiratud laenulepingus sätestatud laenusumma ja intresside tasumise nõudega, kuid kokku summas mitte rohkem kui 150 000.- krooni. 3. Garant kohustub täitma käesolevast garantiikirjast tuleneva kohustuse võlausaldaja kirjaliku nõude alusel, nõudel näidatud kuupäevaks. 4. Garantii on välja antud tähtajaga kuni "...."........................... .a. 1
4-21 1,33aastat ehk 1a 4k. 4-25 59 400 kr. 4-22 6,25 a. 4-26 a) 23 400 kr; b) 24 000 kr. 4-23 8%. 4.5 Liitintressid, geomeetriline rida Kui igal intressi arvutamise perioodil võetakse intressi arvutamise aluseks kapital koos eelmise perioodi intressiga, siis kannab kapital liitintresse. Sel juhul ka intress ise kannab intressi. Olgu algkapital k krooni, intressimäär aastas r ning intresside kandmise aeg n aastat. Leiame, millise summani on kapital kasvanud: 2. aasta algul: k2 = k(1+r) 3. aasta algul: k3 = k2(1+r) = k(1+r)(1+r) = k(1+r)2 4. aasta algul: k4 = k3(1+r) = k(1+r)2(1+r) = k(1+r)3 jne. Liitintressi korral on lõppkapitali K suurus pärast n perioodi möödumist = 1+
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS..............................................................
kergesti jälgitav. Ole paindlik äriplaan on töödokument, teda ei tohi kasutada liiga jäigalt. Oluline on, et lugejal tekiks pilt plaani realistlikkusest. Alusta äriplaani väljatöötamist nii vara kui võimalik. 12. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Laenuandjate (panga) ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine Pank o Annab laenu o Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest o Eeldab väikest riski (tagatised) o Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust o Ei osale ettevõtte juhtimises Riskikapital o Investeerib omakapitali o Ootab kapitali kasvu > 25% aastas o Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast o Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust o Osaleb ettevõtte juhtimises Finantseerijate ootused äriplaani suhtes
Majandusarengu planeerimine Makromajanduspoliitika 150155 1) Mis on majanduspoliitika yldised eesm2rgid? K6rge t66h6ive ehk v6itlus t66puudusega Hinddae stabiilsus ehk v6itlus inflatsiooniga K6rge ja pysiv majanduskasv 6iglane sissetulekute jaotus 2. Mis on rahapoliitika yldiselt ja sisuliselt Tegeleb raha v22rtuse s2ilitamise ehk rahalsis stabiilsuse tagamisega Reguleerib raha pakkumist, k2ibeloleva raha hulga v6i raha hinda ehk intresse. Eesm2rk soodustada majanduse kasv. Intresside taseme muutmine raha pakkmise muutmise kaudu. 3. Millele p6hineb Eesti rahapoliitika ja see omakorda Baseerub valuutakomitee systeemil fikseeritud kurss euroga. Kogu panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja v2lisvaluutareservidega. Kogu k2ibelolev eesti kroonide hulk on tagatud v2lisvaluutaga. Eesti krooni on v6imalik vabalt vahetada igal ajahetkel v2lisvaluuta vastu. 4. Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast?
siiski läbi. Peale suurt lobitööd sai eelnõu napi hääleenamuse 218 poolthäälega 216 vastu. Eelarve pakk laiendas Earned Income Tax Creditit, mis leevendas madala sissetulekuga peresid. See vähendas summat, mida nad maksid föderaalsesse sissetulekusse ja Federal Insurance Contributions Act maksu, säästes 21 mrd dollarit 15 millionile madala sissetulekuga perele. Paranenud majanduslik seisukord ja poliitika julgustas investoreid väärtpaberiturul, viies pikajaliste intresside languseni. Bill vähendas dramaatiliselt eelarve defitsiiti ja esimest pärast 1969 a. tekkis eelarve ülejääk, mida kasutati riikliku võla tagasimaksmiseks, mis oli tõusnud 5.4 mrd dollarini 1997. Majandus jätkas kasvamist ja veebruaris 2000. A. murdis see rekordi, kasvades järjestikusel 10 aastal. Aastal 2000 oli see teel võlavabadusele esimest korda pärast 1835. aastat. Clinton võib uhkustada järgmiste majandussaavutustega: · Keskmine majanduskasv 4% aastas võrreldes 2
kergesti jälgitav. Ole paindlik äriplaan on töödokument, teda ei tohi kasutada liiga jäigalt. Oluline on, et lugejal tekiks pilt plaani realistlikkusest. Alusta äriplaani väljatöötamist nii vara kui võimalik. 12. Finantseerijate ootused äriplaani suhtes. Panga ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine. Laenuandjate (panga) ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine Pank o Annab laenu o Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest o Eeldab väikest riski (tagatised) o Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust o Ei osale ettevõtte juhtimises Riskikapital o Investeerib omakapitali o Ootab kapitali kasvu > 25% aastas o Eeldab väljumisvõimalust 3-5 (10) aasta pärast o Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust o Osaleb ettevõtte juhtimises Finantseerijate ootused äriplaani suhtes
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
kuus korda kasumlikumad kui nt lennundus. Lisa 2: Investeeritud kapitali keskmine tasuvus USA tegevusvaldkondades, 1992–2006 Investeeritud kapitali tasuvus (return on invested capital) on väga hea kasumlikkuse mõõtmise kriteerium strateegia loojatele, rääkimata aktsiakapitali investeerijatest. Müügitulu või tulude kasvumäär ei anna selget pilti konkureerimiseks vajalikust kapitalist. Siin on toodud investeeritud kapitali tasuvuse hindamiseks sissetulek enne intresside ja maksude maksmist, jagatuna keskmise investeeritud kapitaliga, millest on maha arvatud ülemäärane kassajääk. See kriteerium võtab arvesse kõiki erinevusi ettevõtete ja valdkondade kapitalistruktuuris ja maksumäärades. Allikas: Standard & Poor’s, Compustat ja autori kalkulatsioonid Lisa 3: valdkonnaanalüüs praktikas Hea valdkonnaanalüüs eeldab seda, et heidetakse range pilk kasumlikkuse struktuuri alustele. Esimene samm on aru saada sobivast ajaperspektiivist
Valitsusel on võimalik suurendada raha pakkumist, näiteks kommertspankade kohustuslikureservimäära muutmise teel keskpangas; Võimalik on Keskpanga valuutainterventsioon; Valitsus võib maha müüa riigi omanduses olevad ettevõtted ning saada sellest tulu Valitsus võib kasutada välislaenusid ja rahvusvahelist finantsabi. Riigil on võimalik laenata Maailmapangalt, Rahvusvaheliselt Valuutafondilt jne. RIIGIVÕLA KULU Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil onriigile kulukas intresside tõttu Neid intresse nimetatakse võlateeninduskuludeks Intressimäärad ei ole valitsuse pooltkontrollitavad vaid sõltuvad turu intressimäärastja laenukoormuse suurusest Seega raskendavad kõrged võlateeninduskulud omakorda eelarve tasakaalustamist ning vähendavad valitsuse võimalusi finantseerida teisi tegevusi Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimubühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele
· Kapitali riskantne struktuur kaalu projekti etapiviisilist elluviimist ning erinevate finantseerimisallikate kombineerimist. · Ebapiisav tagatis. Üheks võimaluseks on garantiifondide kasutamine (KredEx). · Liigoptimism. Kui prognoosid ei täituks ei suudetaks laenu teenindada. · Laenuandjate (panga) ja riskikapitali erinevad ootused ja käitumine: Pank · Annab laenu. · Huvitatud laenu ja intresside kättesaamisest. · Eeldab väikest riski (tagatised). · Eeldab juhtkonna ausust ja usaldusväärsust. · Ei osale ettevõtte juhtimises. Riskikapital · Investeerib omakapitali. · Ootab kapitali kasvu > 25% aastas. · Eeldab väljumisvõimalust 5-7 (10) aasta pärast. · Eeldab juhtimismeeskonna kompetentsust ja usaldusväärsust. · Osaleb ettevõtte juhtimises 15. Stardikapitali vajadus ettevõtte rajamisel.
Erandid: · Riigivõimu teostamine 75. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Transporditeenused · Ühtne välistollimäär kõige madalama infltasiooniga · Üldine eelistussüsteem liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % · Muud kaubanduspoliitika vahendid: 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane viimase aasta jooksul olla kõrgem tollimaks kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest 76. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase
igal ajahetkel välisvaluuta vastu. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpangal on väga piiratud võimalused teostada rahapoliitikat. Valuutakomitee tähendab, et Eesti Pank ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. Ka intresse ei ole Eesti Pangal võimalik muuta, sest fikseeritud vahetuskursi säilitamiseks tuleb lähtuda Saksamaa keskpanga, alates 1999. aasast aga juba Euroopa Keskpanga rahapoliitikast, mis määrab ka Eesti intresside taseme. Seega jääb Eestis riigi peamiseks majanduspoliitiliseks vahendiks fiskaalpoliitika. Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud ennekõike hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksud riigi majanduses Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse.
- Ettevõtted satuvad liigse võlakoorma tõttu pankrotti - Riigid pankrotti minna ei saa, kuna riigil on kasutada veel mitmeid abivahendeid olukorra parandamiseks Meetmed riigivõla vähendamiseks: - Maksude tõstmine - Riik suurendab raha pakkumist - Võla taasfinantseerimise võimalus s.t. et valitsus laseb välja uusi võlakirju, et varem võetud võlgu kustutada. Riigivõla kulu - Eelarvedefitsiidi finantseerimine võla abil on riigile kulukas intresside tõttu - Neid intresse nimetatakse võlateeninduskuludeks - Kui riigivõlg on siseriiklik võlg, siis toimub ühiskonnas tulude ümberjaotumine maksumaksjatelt võlgade omanikele - Kui riigivõlg on välisvõlg, siis toimub tulude ümberjaotamine riikide vahel Eesti fiskaalpoliitika ,,Väike imelaps"- Siirdeperioodi alguses väga hea võimekus välisinvesteeringute soodustamiseks, sellest tulenev kiire majanduse ümberstruktureerimine ja kiire majanduskasv,
Leida summaarne laenukulu kummalgi juhul. MAJANDUSMATEMAATIKA I Protsent- ja finantsarvutused 29 Liitintressid. Geomeetriline rida Kui igal intressi arvutamise perioodil võetakse intressi arvutamise aluseks kapital koos eelmise perioodi intressiga, siis kannab kapital liitintresse. Sel juhul intress ise kannab ka intressi. Olgu algkapital k krooni, intressimäär aastas r ning intresside kandmise aeg n aastat. Leiame, millise summani on kapital kasvanud: k2 ' k (1 % r) 2 . aas ta alg u l: 3. aasta algul: k3 ' k2 (1 % r) ' k(1 % r) (1 % r) ' k (1 % r)2 4. aasta algul: k4 ' k3 (1 % r) ' k (1 % r)2 (1 % r) ' k (1 % r)3 jne. Liitintressi korral on lõppkapitali K suurus pärast n perioodi möödumist
isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine;10) registriasjad;jne 31. Maksekäsu kiirmenetlus Maksekäsu kiirmenetlus on hagita menetluse liik, mis võimaldab hagimenetlusest kiiremini (kohtuistungita) ja väiksemate kuludega saada võlga või elatist välja mõistvat kohtulahendit rahalistes nõuetes, mille suurus koos intresside ja viivistega ei tohi ületada 6400 eurot. Asja saab algatada ehk maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada kohtule üksnes elektrooniliselt, keskkonnas e-toimik.ee ning avalduse menetlejaks on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja. 32. Hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused) Tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi
SISUKORD Definitsioon, valem, rakendamisega seotud oluline Nt mpv definitsioon, arvutusvalem ja tõlgendamine+kuidas kasutatakse 1 1) FINANTSJUHTIMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED. VÄÄRTUSKONSEPTSIOON. VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte raha...
eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuigi muudatuses nähti põhiseadusest tulenevat lepinguvabaduse piiramist, oli Riigikogu õiguskomisjoni hinnangul piirang eesmärgi tähtsust silmas pidades proportsionaalne ja kooskõlas põhiseadusega13. See kolmekordsena määratletud piirmäär eeldati tagavat turul tegutsejatele piisava kasumi, aga samas reguleerima klientide jaoks sellise hinna-, viiviste ja intresside taseme, et teenus ei kujuneks röövellikuks. Sisuliselt tähendas see, et 12 Kristiine Naska „Vastutustundliku tarbimisühiskonna kujundamine krediidisuhetes“. EBS, magistritöö, 2013 13 Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Oli küll kolme aasta jooksul erinevaid kõikumisi, kuid sellegipoolest võib öelda, et ettevõtte finantsolukord on võrreldes 2007 aastaga üha halvenenud. Arvatavasti on põhjuseks suuremal jaol maailma majanduse langus. ROE on olnud Viljandi Aken ja Uks AS'il väga heas seisus. ROE normaalseks näitajaks loetakse 15 %. Seega võib öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS'il on lihtaktsiate omanikele jaotatav tulu, mis jääb peale maksude, intresside ja eeldividendide maksmist igati positiivne. ROA oli aastal 2007-2008 27 %, millega võib ettevõte igati rahule jääda. Eelmisel aastal oli näitaja aga juba halvenenud 22 % peale. Kokkuvõttes võiks öelda, et ettevõte oskab oma varasid õigesti kasutada. Suhtarv iseloomustab äritegevuse tasuvust tervikuna. Kuna autori poolt võrreldavate aastate jooksul pole ettevõte kahjumiga töötanud, siis võib äritegevust kõrgelt hinnata. Nii
(kasutamine, käsutamine). Jääb omanikuks, kuid õigusi ei ole Võ kaotab õiguse teha tehinguid p varaga. Jur isik- ükskõik, mis tehinguid. Kui jur isikust võ p on välja kuulutatud- kogu vara on p vara. Füs isik- p varaks muutub see, millele saab pöörata sissenõuet. Võ-l on seda vara, mis ei ole p vara. Nõuded- esitamise tähtaeg loetakse saabunuks. Kas see, kelle avalduse alusel p välja kuulutati, saab mingi eelise? Ei, tema on üks teiste hulgas. Lõpetatakse intresside ja viiviste arvutamine. Vu-te võrdse kohtlemise pm. Jur isikust võ-le lisatakse sõna "pankrotis", teavitatakse registreid. Pärast seda, kui p on välja kuulutatud, ei saa mingeid nõudeid väljapool p men esitada (hagi ei saa esitada, kõik nõuded esitada p haldurile!). Pr- p varaga seotud. Võ vara- p kuulutatakse välja, muutub p varaks, aga omanikuks on jätkuvalt omanik, aga tema seaduslikuks esindajaks on haldur. Haldur omab vara suhtes valitsemise ja käsutamise õigus
lihtsaid ja mobiilseid viise meie põhitöö hõlbustamiseks. Näiteks müügi-ostuarvete programmi sisestamiseks tuleb minna vastavalt müügi-ostureskontrosse, seal registreerida arve väljastamise kuupäev, hankija või klient, konkreetne summa, käibemaks ja tegevus kinnitada. Hea on veel see, et raha laekumise panka või tasumise pangast saab teha samast registrist. Teine suur moodul on Finants, kus Kannete alt tehakse ära ülejäänud töö: näiteks palgaarvestus ja väljamaksed, intresside laekumised ja tasumised jne. Praktika läbisin edukalt nii enese täiendamise mõttes kui ka praktikajuhendaja arvamuse järgselt. 34 Kasutatud allikate loetelu 1. Tuha Talu OÜ raamatupidamise sise-eeskirjad 2. RTJ 1 - Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted (RTL 2003, 10, 117) 3. RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes (RTL 2003, 10, 117) 4
Ettenähtust enammakstud maksusummade osas on õigus taotleda enammakstud maksusumma tagastamist ja seda kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates. Maksumaksja tulu- või käibedeklaratsioonis sisalduva või eraldi esitatud kiraliku taotluse alusel tagastab maksuhaldur maksumaksja poolt enammakstud maksusumma 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, välja arvatud juhul kui: · Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on riiklike maksude, intresside või juriidilistele isikule määratud trahvide võlgnevusi, on riiklike maksude maksuhalduritel õigus jätta enammakstud maksusumma võlgnevuste summas tagastamata ninga arvestada või kanda see maksumaksja või maksukinnipidaja summadest maha.
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
396. Milline on alusetust rikastumisest tulenev aegumistähtaeg? Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. 397. Mis on aegumise katkemine? Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega- tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. NT. Kui keegi ütleb, et maksa vähemalt 10 eurot ära ja võlgnik maksab, siis see on tunnustamine ja nõue ei aegu. Nõude aegumine peatub ka läbirääkimistega.( ka meilide vahetamine- mõlemad pooled peavad osalema) 398. Nimeta aegumise erijuhud? (vaata üle, pole nii tähtis, igaksjuhuks panin) Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
