praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka
Üleöödeposiidilt teenitavad intressid kantakse arvelduskontole deposiidi lõppemisel ehk iga kalendripäeva hommikul. Üleöödeposiidi puhul on oluline teada: Hoiuse summa: minimaalne hoiustatav summa on 1 000 000 Eesti krooni, 100 000 eurot või 100 000 USA dollarit. Hoiuse valuuta: üleöödeposiiti saate paigutada Eesti kroone, eurosid ja USA dollareid. Hoiuse intressid: hoiuse intressimäär väljendatakse protsentides aastas. Intresside arvutamisel lähtutakse 360päevasest aastast ja tehingu tegelikust päevade arvust. Intress kantakse hoiuperioodi lõppedes arvelduskontole. PENSION Pension on traditsiooniline hoolekandesüsteem, mille abil hoolitsetakse nende inimeste eest, kes on riigi arengusse oma panuse juba andnud ning väljateenitud vanaduspõlve peavad. Tänu elukvaliteedi tõusule pikeneb arenenud riikides (ka Eestis) inimeste oodatav eluiga. Seega on
väljakuulutamisega. Suuremad ja tähsamad hoiused makstakse mingil määral küll tagasi aga kõik tagastamata jäänud väiksemad summad kokku liites annavad tulemuseks suure summa. Viimasel ajal on väga aktuaalseks tõusnud teema, mis puudutab üksikisiku pankroti. Diskussiooni tekitab küsimus, kas see on lihtne viis võlast vabanemiseks? Olen seisukohal, et lahendamatuna näivast olukorrast aitab see siiski väljapääsuteed leida. Vähemalt menetluse ajaks peatatakse kõikide intresside ja viiviste arvesamine. Tõdema peab aga seda, et kogu menetluse käik on rõõmutu, sest inimene võib ilma jääda näiteks oma kodust, millest suurem osa on juba kinni makstud. Samuti jääb nn plekk külge: aastaid kestev kontroll, välismaale mineku ja äritegevuse keeld. Arvan, et kõige suuremat mõju ning ka ohtu majandusele kujutab endast planeeritud pankrot. Selle mõtteks on luua ettevõte, mille tegevus küll toimib suurepäraselt ning
Arvepidamise edasi arenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Isegi sel ajal osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi, peaaegu nagu tänapäeval. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms kohta. Aasta lõpul selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontrolli funktsiooni. Nähtavasti arendas iga rahvus oma arvepidamise süsteemi ise. Alates sellest, mil kasutusele võeti mündid, hakati asju üles kirjutama ka väärtuselt, mitte ainult koguseliselt. Järgnevate sajandite jooksul arenes arvepidamisest üksnes tehingute registreerimise pool, kuni jõuti arvepidamises olulise tähiseni s.o
väärtus (summa) , mis tuleb emitendil välja maksta võlakirja omanikule kustutustähtpäeva möödumisel. Kustutustähtaeg on väärt kui investor tagastab võlakirja emitendile ja kustutab sellega võla. Kestvus- aeg, mis on jäänud võlakirja kustutustähtajani. Swap- mingite klienditehingute vahetust, milles kliendid vahetavad ära kaks tulevikus toimuvat rahavoogu. Kupong (intress) näitab intresside väljamaksmise suurust ja korda. Kupongi võib intresside väljamaksmisel ja arvestamise alusel liigitakase võlakirju järgmiselt: Kupongvõlakiri- võlakiri mis koosneb põhiosast, millele kantakse nõutavad rekvisiidid. Kupongi osa näitab intresside väljamaksmise sagedust ning suurust. Lihtsalt võlakiri sellisel võlakirjal puuduvad kupongid ning intresside maksmine fikseeritakse lepingus
c. Kapitaliseerituse kordaja mis iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogu kapitalis. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused/ (pikaajalised kohustused + omakapital). Iseloomustab seda kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Hindaja kõrge väärtus viitab sellele et rohkem kasutatakse pikaaajalise võõrvahendeid finantseerimisel ja madal tase iseloomustab seda et on rakendatud rohkem omavahendeid. d. Intresside kattekordaja näitab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt intressikulu. Intresside kattekordaja = ärikasum/ perioodi intressi kulu. Näitaja kõrge tase iseloomustab ettevõtte head võimet katta intressikulud ärikasumist, ning madal tase tähendab riski kreeditoridele. Viimasel juhul võib ettevõttel tekkida probleeme täiendavate finantseerimis allikate leidmisel. e. Tasuvuse suhtarvud ehk rentaabluse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte
ja 2010. aastal esimese I kvartiili ja mediaani vahel, millest järeldub, et reisibüroo Estravel AS kuulub keskmiselt halvema likviidsusega ettevõtete hulka. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid ja selle arvutusvalem on järgmine: EBIT (2.10) TIE = , I kus EBIT ärikasum (eurot), I intressikulu (eurot). 2009. aastal puudusid ettevõttel igasugused laenud, seega oli intresside kattekordaja 0. 2010. aastal võeti laenu ning intresside kattekordaja oli 4,9 ja 2011. aastal 5,5. Maksevõime tõusis 2009 ja 2010 aasta vahel, kuna ärikasum suurenes tunduvalt. Mõlemal aastal asus ettevõte mediaani ja III kvartiili vahel ning oli seetõttu keskmistest sama sektori ettevõtetest parem. Ettevõtte maksevõimele annab kõige üldisema hinnangu võlakordaja. Võlakordajaga võrreldakse varade suurust kohustuste suurusega. Seda arvutatakse järgnevalt: D (2
maksevõime mõistega, kuid see on maksevõimega tihedalt seotud, sel juhul on likviidsus maksevõimet iseloomustav suurus (Järve, Kastan 1998, lk 85-86). Maksevõimet saab käsitleda lühi ja pikaajalisena. Lühiajalise maksevõime all mõeldakse maksevõime tagamist lühiajalises perspektiivis, pikaajalise maksevõime all aga ettevõtte võimet tasuda oma kohustusi õigeaegselt ka tulevastel perioodidel. Kui ettevõttele antakse laenu ja ta on antud perioodil maksevõimeline, aga intresside ja laenusumma tagasimaksmiseks tulevikus vahendid puuduvad, siis on antud ettevõtte maksevõimeline lühiajaliselt, mitte aga pikaajaliselt. Maksevõime on ettevõtte usaldatavuse ja eksistentsi vältimatu eeltingimus. Seepärast peavad ettevõttel olema kogu aeg olemas vahendid potentsiaalsete tootmistegurite eest tasumiseks, lühiajaliste laenude tähtajaliseks kustutamiseks, töötajate palga maksmiseks. Ajutisi makseraskusi ei käsitleta veel pankrotina, kuid ettevõte kaotab sellega oma
võtta risk, mille juhtimine on jõukohane.(V.Zirnask, K.Liikane ,,Raha, pangad ja finantsturud" 2.osa) 6 Ainetöö: Alustava ettevõtte finantsplaneerimine 2.2. Finantsinvesteeringute tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- a investeerimisotsuste vastuvõtmisel, kujutab endast, lihtsalt öeldes, investeeringutelt saadavat tasu. Investeeringute kasum koosneb kahest osast: 1) jooksev tulu intresside, dividendide jne. vormis saadavad perioodilised laekumised; 2) kasum kapitalilt investeeringu objekti turuväärtuse suurenemine (vähenemine); kasum (kahjum) kapitalilt kujutab endast vahet investeeringu objekti praeguse turu väärtuse ja ta esialgse (ostu)hinna vahel. Ajaperioodi, mille jooksul investeeringu objekt on investeerija käsutuses, nimetatakse valdamisperioodiks. Investeeringu tasuvust valdamisperioodi jooksul arvutatakse valemi järgi investeeringu
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/tturg-ja-thive-2943382 4. Sotsiaalpoliitika: sotsiaalkindlustuse põhimõte, Eesti kolmesambaline pensionisüsteem (oska kirjeldada iga sammast), ...
kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Lisaks on rahapoliitikal veel eesmärk- soodustada riigi majanduse kasvu. Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad, suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad ettevõtted investeerimast ja majanduse arengutempo aeglustub. Seega tuleb keskpangal lahendada tihti dilemma-kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega. Keskpankade põhikiri ütleb, et esikohale peab seadma hindade stabiilsuse. 3)Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemid
olemasolu , omafinanseeringut(tavaliselt 10+35% projekti maksumusest, mõeldud vastutuse tõstmiseks) ja kindlamaid tagatisi. Laenu tähtaeg sõltub investeeringu kasumlikkusest ja ei saa ületada investeeritava objekti eluiga. Tagasimaksmine toimub fikseeritud graafiku ja kokkulepete aluse. Intresse arvutatakse tegelikult võlgnevuselt 5. Hüpoteeklaen- laen, mis on antud kinnisvara tagatisel ja selle hüpoteegiga on tagatud nii laenu kui intresside tagasimaksed, kõige pikema tähtajaga laen. Laenu väljaandmine sõltub: 1) tagasimaksete ja sissetulekute suhtarvust 2) laenu summa ja tagatise väärtuse suhtest. Laenu tagasimaksmiseks kasutatakse tavaliselt annuiteet graafikut ( konstantne rahaline makse teatud arvu perioodide jooksul, kasutatakse kuu, kvartali ja aasta annuiteeti) annuiteedi valem A = laen+intressimäär/1-[1/ (1+intessim)]*n
arvel finantseeritud varade suhet. Suhtarvu leidmisel võib kasutada vaid pikaajalisi kohustusi, mis on stabiilsema iseloomuga kui lühiajalised. 3. KAPITALISEERITUSE KORDAJA (KK) pikaajalised kohustused . iseloomustab pikaajaliste KK = pikaajalised kohustused + omakapital kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. 4. INTRESSIDE KATTEKORDAJA (IKK) mõõdab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt perioodi intressikohustused. Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab ärikasum . intressikulusid - normaalne oleks vähemalt 3 korda. IKK = perioodi intressikulu Ärikasumit kasutatakse seetõttu, et ettevõtte peaks katma intressikulud põhitegevuse tuludest ehk äritegevuse tuludega.
kui üks aasta. Pikaajaliseks laenuks nimetatakse laenu, mida kasutatakse pikema ajaperioodi vältel kui üks aasta. 2. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital. Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omakapitaliks on FIE omakapital ja aruandeaasta kasum/kahjum. 3. Tegevusvõimendus mõõdab müügikulu muutuse mõju laenudele ja maksustatud kasumile (EBIT). Tegevusvõimendus mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile (EBIT). 4. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleerimata vorm, kus kauplemisel pole reegleid. Väärtpaberibörs on väärtpaberituru organiseeritud ja reguleeritud vorm, kus kauplemisel kehtivad ranged reeglid. 5. Näitaegveksel lunastatakse esitamisel. Näitaegveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast. 6. Lihtveksel – käskväärtpaber, millega veksli väljaandja käsundab käsundisaajat
kord aastas. Teine võimalus on pank B, kus intress on 10%, mida arvutatakse poolaastate kaupa. Kumba panka on kasulikum raha paigutada? A- 100 0001,1000 =110 000 0,1 B- 100 000(1+ 2 )12 = 110 250 Intressimäär võib olla nominaalne või reaalne e. tegelik e. aasta intressimäär (AIM) Nominaalne lepitakse kokku tehingu sõlmimisel, reaalne võib erineda nominaalsest määrast sõltuvalt intresside arvutamise sagedusest. i m AIM =(1+ ) -1 m NÄIDE Firma investeerib intressimääraga 10% ja intressiarvestus toimub kord poolaastas. 0,1 2 AIM=(1+ 2 ) -1 = 0,1025 = 10,25% MAKSETE SEERIA TULEVIKUVÄÄRTUS Seeriaga on tegemist siis kui teatud summa maksmine toimub mitte üheaegselt vaid osade kaupa teatud perioodi jooksul EBAVÕRDSETES OSADES TEHTAVATE MAKSETESEERIA TULEVIKUVÄÄRTUS
rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. 3. Täisühingu osanikuks ei või olla: o riigiasutus Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. 4. Kui investeeringutelt arvutatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär: o suurem 5. Keskmise suurusega ettevõtte Eestis kasutusel oleva klassifikatsiooni alusel on: o 50 – 249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/teenuse omahinda: o otsekulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püsikulud aastas 3000 ja muutuvkulud on 70 kr/tk: o 100 8. Likviidsuse suhtarvud näitavad:
Holding. Mati käis sama päeva õhtul oma vana tuttava suurärimehe Maksim Marketiga golfi mängimas ning Maksim tegi viimasel rajal nn Hole in One’i. Pärast mängu oli Maksim nii heas tujus, et tahtis abistada Matit äriprojekti finantseerimisel ning kirjutas baariletil garantii 10 000 eurot (vt garantiid). Mati oli tuntud kui heldekäeline investeerija. Variant 1 Vaatamata Mati meelest heale äriplaanile ei läinud seebiäri oodatud edukusega käima. Saadud laen kulus kiiresti ning intresside maksmiseks ei õnnestunud piisavalt seepi müüa. Pärast kolmandat kuud intressimaksetega viivitamist lõppes OÜ Kilt Finants kannatus ning ütles laenulepingu 10.06.2016 üles. OÜ Kilt Finants arvestuste kohaselt oli ülesütlemise seisuga OÜ Seep Holding saldo järgmine: - tagastamata laen summas 200 000 eurot, - sissenõutavaks muutunud intressid 6000 eurot, - viivised intressidelt kokku 1800 eurot ning
ühised infrastruktuurid vajavad suuri investeeringuid, protestilaineid ning seeläbi mõjutada ettevõtluse töösujuvust seetõttu avanevad võimalused taristu väljaehitamises erinevatel turgudel kaasa arvatud ka Eestis. kaasa lüüa. Euroopaga tihedam sidumine tõstaks Eesti konkurentsivõimet, efektiivsust, varustuskindlust. Tarbimise kasv püramiidi põhjas – liigitub Intresside tõus – on oht, kuna piiratakse raha kättesaadavust ning võimaluseks, sest ka Eesti ettevõtetel on võimalus kaasa intresside tõus põhjustab hindade tõusu, mis omakorda võib mõjutada lüüa märkimisväärse mahuga turul, juhul kui suudetakse tarbimist. arendada suure kuluinnovatsiooniga tooteid või teenuseid. Mitmekiiruseline tehnoloogiate rakendamine - siiani Hiina majanduskasvu aeglustumine – võib omada mõningast
37. Rahvusvaheline finantsturg, international financial market majandusagentide, 44. residentide ja mitteresidentide koostoime keskkond, kus toimuvad erineval moel , finantside kaasamise ja pakkumine tehingud 45. ( 38. Krediiditurg, dept market laenude turg, kus müüakse vabu krediidiressursse nende 46. tagastamise ja intresside maksmise tingimustel. , 39. Krediidituru instrumendid: a. Võlakirjad ja vekslid, bonds and bils 47. b. Pangalaenud, bank loans a. c. Rahatähed ja kommertspaberid, notes and commercial papers b. 40
a. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale b. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule c. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikutele ja AD kõvera nihke vasakule d. Tootmiskulutuste vähenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke vasakule e. Tootmiskulutuste suurenemise tooteühikule ja AS kõvera nihke paremale 2. Kogunõudluse kõver tõuseb, kui: a. Langeb intresside tase b. Kasvab tulude tase c. Suurenevad investeeringud tootmisvõimsuste laiendamiseks d. Alaneb rahvusliku valuuta kurss e. Kõik eelnevad vastused õiged 3. Kogunõudluse kõvera taseme langus on: a. Reaalkesete kassajääkide effekti tulemus b. Intressimäära effekti tulemus c. Importhangete effekti tulemus d. Kõik vastused õiged e. Kõik vastused valed 4
6) Raha funktsioonid (3.12) 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõtühik- rahas saame mõõta teenuse ja kauba hinda. 3. Säästu vahend ehk akumulatsioonivahend- ostes kinnisvara, väärtpabereid saame tulevikuks investeerida ja säästa. 7) Peamised finantsasutused ja nende funktsioonid. Rahapoliitika mõju majandusarengule (3.12) Keskpank, Euroopa Keskpank ( EKP)- majanduse mõjutamine valuutakursside ja intresside läbi. Keskpangal on õigus ka müüa ja osta valitsuse võlakirju. Hoida, koguda rahva säästusid, ettevõtte tulu ja säästusid. Investeeringute vahendamine teistele kodanikele ja ettevõtjatele. Korraldada maksevahendamist. 8) Säästmine ja laenamine: eesmärgid ja võimalused (3.13) Eesmärk: Turvatunne, ootamatuteks kuludeks, olulised eesmärgid näiteks kodu ost, kodu remont või reisimine. Võib ka pensioni tarbeks koguda
panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest. Kogumishoius võimaldab turvaliselt koguda tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks, sest raha saab igal ajal juurde maksta ning see on lihtsasti kättesaadav. Kogumishoiusele saab teha nii ühekordseid kui regulaarseid makseid. 23. Nõudehoiuste intresside arvutusmeetodid- Sellelt kontolt saab välja võtta sularaha või tsekke, teha makseid, kanda raha teisele kontole jmt. Kliendi pangakonto, kuhu ta saab teha sissemakseid sularahas või lasta sellele kanda oma töötasu. Nõudehoiuse intressimäär on üldjuhul väga väike või puudub üldse. 24. Eraklientide laenud- arvelduslaen- võimaldab eraisikul kasutada raha rohkem, kui tema arvelduskotol tegelikult on ehk minna kontoga miinusesse.Tagatist üldjuhul ei nõuta.
7. Rentaablus (tuua naiteks ka 2 suhtarvu). Suhtarvud: Varade rentaablus ja kaiberentaablus 8. Debitoorse võlgnevuse kaibevalde. Naitab mitu paeva on kliendid võlgu keskmiselt ettevõttele. Hinnatakse paevades. 9. Raha konversioonitsukkel. See on paevade arv, mis jaab vahele ise raha maksmisele ja klientidelt raha laekumise vahele. 10. Puhaskaibekapital. See osa kaibevarast, mis on finantseeritud pikaajaliste allikatega. 11. Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja. Naitab kui suures ulatuses on ettevõtte võimeline maksma luhiajaliseid kohustusi uksnes raha abil. Ehk mitu % luhiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline kohe tasuma. Naitab intresside maksevõimet arikasumi abil ehk sisuliselt mitu korda uletab arikasum intressi. 12. Võlakordaja. Soliidsuskordaja. Naitab võla osakaalu kapitali strukuuris ehk mitu % varadest on finantseeritud kohustustega
2. Kohustuse ja omakapitali suhe - näitab laenuvahendite ja omakapitali arvelt finatseerimise suhet. Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / omakapital 3. Kapitaliseerituse kordaja - iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogukapitalist Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital) 4. Intresside katte kordaja - iseloomustab firma võimet ärikasumi arvelt katta intressikulud. Intresside katte kordaja = ärikasum / perioodi intressi kulu Tasuvuse suhtarvud - tasuvus ehk rentaablus Need võimaldavad anda ettevõtte tegevusele üldistava hinnangu. Võimaldavad ettevõtet hinnata tervikuna. Näitajad iseloomustavad kuivõrd efektiivselt genereeritakse müügist kasumit ning kui kasumlikult kasutatakse omakapitali ning firma varasid. 1
Tulemus:Rahva- majanduse puhas- Kaudsed ärimaksud toodang Tulemus: Rahvatulu Jaotamata kasum järgneb Sotsiaalkindlustus 28 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Järg Koondnäitaja Leke hoiusesse Leke maksudesse Valitsuse tagasikanded maksude ja intresside tagasikanne Tulemus: isiklik tulu Üksikisiku tulumaks Tulemus : käsutada olev isiklik tulu Jaguneb: Isiklik tarbimine Isiklikud hoiused Intresside tasumised 29 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mõningad näited SKP- sse lülitavate ja väljajäetavate punktide kohta.
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Maailmamajanduse kriisi põhjused Essee Õppeaine: Majandusteadus Õppejõud: Ivar Raig Tallinn 2009 Majanduskriis puudutab meid kõiki. Kui algselt kirjutati sellest lehtedes ning otsest majanduslangust sai maitsta vaid vaesem kiht inimesi, siis nüüdseks on tunda ka suurettevõtjate ja nö. kõrgema klassi vaesumist. Kõige raskem on ilmselt seda laadi inimestel, kes on elanud terve elu palgapäevast palgapäevani, kuna üks hetk, kui enam palapäeva ei ole ega tule või lihtsalt alandatakse palka niipalju, et nad ei tule enam oma eluga toime, on neil mõistus otsas. Aga mis on ikkagi need põhjused, miks näiliselt õitsev ja heal järjel olev majandus ühtäkki põhja vajus? 1929-1933 aastatel vaevles majandus samuti kriisis ning selle üheks põhj...
Krematistikas oli raha rikkuse saavutamise vahendiks ja seda kasutati uue raha muretsemiseks. 8. Arvepidamise edasiarenedes võeti kasutusele arveraamatud, mis koosnesid erinevatest tulpadest erinevateks otstarveteks. Osati kajastada sularaha- ja krediidimüügitehinguid eraldi. Kasutusel olid nii personaalsed kontod, kui ka kontod, mis olid seotud kaubaliikidega, sissetulekutega ja kulutustega. Samuti olid eraldi kulukontod palga, rendi ja maksude jaoks. Peeti arvestust veel intresside, vilja karja jms. kohta. Aasta lõpus selgitati välja majandustehingute kasumid ja kahjumid. Koostati midagi bilansi taolist, mis täitis küll enamasti kontriolli funktsiooni. 9. Raamatupidamise täiustumisega kaasnes XIV sajandi paiku kahekordse kirjendamise kasutuselevõtt. Teerajajateks kahekordse kirjendamise alal on olnud Raymond de Rooveri kirjeldatud bilanss, mis koosnes 12 leheküljest, 110-st
9. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni sisu ja rakendamise valdkonnad. Raha ajaväärtuse kontseptsiooni alus – igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Põhjused: Inflatsioon Täna investeeritud raha toob homme tulu. Rakendamine: Laenude tagasimaksete graafikute koostamine Väärtpaberite väärtuse leidmine Kapitali eelarvestamine Investeerimisprojektide võrdlemine jne. 10. Intresside tüübid ning arvutamise metoodikad, sh-s erinevused liht- ja liitintressi ning nominaalse, reaalse ja efektiivse intressimäära vahel. Lihtintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt. Liitintress – on intress, mis arvutatakse põhi- ehk algsummalt ja sellele lisandunud eelmise perioodi intressilt ehk intressi kapitaliseeritakse. Nominaalne intressimäär – on laenude eest makstava rahalise hüvitise määr teatud ajaperioodil.
· Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani) Maastrichti kriteeriumid e. nõuded eurole üleminekuks. · Riigi keskmine inflatsiooni tase viimase aasta jooksul ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5% punkti.(pm ei tohi inflatsioon olla üle 34%) · Pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem 3 kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2% punkti. · Liikmesriigi valuuta ei tohi 2 viimase aasta jooksul olla delaveeritud ja selle kõikumised peavad olema jäänud rahasüsteemi poolt määratud piiridesse. · Riigi eelarve defitsiit peab olema alla 3% SKPst .(Sisemajanduse koguprodukt =toodetud teenuste kogusumma 1 inimese kohta).
Igaks juhuks toon siiski loetelu ära. INF 1 Dividendide ja muude kasumieraldiste saajate deklaratsioon. Täidetakse koos TSD lisa 7-ga, selle kuu kohta, kui dividende (või omakapitali väljamakseid) tehti ja samaks tähtajaks, 10.kuupäevaks INF 2-6 ja 16 on füüsiliste isikute tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks vajalik info, esitama peavad need ettevõtted, kes vastavaid tulusid said ning tähtajaks on 1.veebruar. INF 2 Füüsiliste isikute poolt tasutud eluasemelaenu intresside deklaratsioon INF 3 Füüsiliste isikute poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon INF 4 Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon INF 5 Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel saadud kindlustusmaksete deklaratsioon INF 6 Vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summade deklaratsioon INF 16 Residendist füüsilistele isikutele makstud intressi ja kindlustushüvitise deklaratsioon
seda, et Kreeka jätkaks euro kasutamist või lõpetaks selle. Mina, eestlasena, arvan, et kõige mõtekam oleks ikkagi välja astuda ja üle elada see sügava kriisi aeg, mis peale devalveerimist aset leiab, et siis loota näha majanduslanguse aeglustumist ning ehk varsti ka majanduskasvu. Kuid kui ma oleks kreeklane, siis ma üritaksin kinni hoida eurost nii kõvasti kui annab, kuna hirm kaotada sissetulek, intresside suurenemise ees jne oleksid liiga suured faktorid.
Tekkisid pangad, kes hakkasid raha hoiustama ning laenama (intressidega), teenides seejuures kasumit. Pankades töötasid pankurid, kes raha laenasid. Pangad hõlbustasid majanduslikku tegevust. Kui näiteks mõnel kaupmehel jäi raha puudu, siis ta sai pangast laenata raha juurde, et saada minna kaubareisile. Kaubareisilt tulles sai kaupmees maksta raha tagasi ning see oli kasulik nii pangale kui ka kaupmehele kaupmees sai käia rutem reisil, saades ise ka kasumit, ning pangad said intresside pealt raha. Rikkad inimesed paigutasid raha pankadesse, kus ka neile tiksus intressi. Pangad võisid kahju saada siis, kui laenaja vahepeal suri ning raha tagasi ei makstud. Edukad pankurid muutusid päratult rikkaks, ning rajasid pangakontoreid üle terve Euroopa, laenates raha ka kuningatele, keisritele ja paavstidele. 6. Põhja-Itaalia linnade õitseng (lk 16-17) Keskaja teisel poolel kujunes Põhja-Itaaliast Euroopa kõige arenenum piirkond
Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) – pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks ja ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks on keskpankade hulgas levinud meetod Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine
Võlakordaja 0,6 0,5 0,5 Tabel 6.5. Kapitaliseerituse kordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Pikaajaline võlgnevus 81 093 63 932 55 664 Pikaajaline võlgnevus + omakapital 184 260 192 743 195 124 Kapitaliseerituse kordaja 0,4 0,3 0,3 Tabel 6.6. Intresside kattekordaja 2009-2011 2009 2010 2011 Ärikasum + finantstulu -9 512 18 899 26 320 Finantskulu 2 966 2 008 1 897 Intresside kattekordaja -3,21 9,41 13,87 19 Tallinna Kaubamaja AS koguvara summa ületab koguvõlgnevust, mis teeb
2. Kuidas suurendada nõutavat rahahulka? Rahavood ettevõtte ja finantsturu vahel. A. Ettevõte emiteerib väärtpabereid, et saada raha (finantseerimisotsus). B. Saadud raha investeerib ettevõte varadesse (investeerimisotsus). C. Ettevõte toodab rahavooge oma põhitegevusest. D. Makstakse valitsusele makse. Muud huvigrupid võivad saada raha. E. Jaotamata jäetud raha (puhaskasum) reinvesteeritakse ettevõttesse tagasi. F. Raha makstakse välja investoritele intresside ja dividendidena (dividendiotsus). Agentuurikonflikt ettevõttes. Agentuurikonflikti teooria uurib vastuolusid, mis võivad tekkida ettevõtte omanike, tema juhtkonna ja võlausaldajate vahel. Konflikt iseenesest tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsetena. Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel.
alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal, kusjuures ettevõte nõustus intressimaksete edasilükkamise korral suurendama tasumata intressimaksete suurust 5% võrra aastas. Lisaks lepiti kokku et kupongintress 12% jääb samaks ning kolmandal ja järgnevatel aastatel toimuvad intressimaksed nii nagu varemgi
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku ...
Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa. 5% on sama, mis 1 kahekümnendik osa. 25% on sama, mis 1 neljandik osa. 4% on sama, mis 1 kahekümne viiendik osa. 33 1/3% on sama, mis 1 kolmandik osa. 50% on sama, mis pool. 75% on sama, mis 3 neljandikku osa. 100% on sama, mis 1 terve. Osa leidmine arvust Osa leidmiseks arvust tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär ...
oma raha mitte tagasi saada. Samas muutub ettevõtte finantsolukord ebastabiilsemaks. Joonisel 10 on näha, et Gargohunters AS omakapitali ja kohustiste suhe kahel aastal väga kõrge, mis tähendab seda, et neil aastatel on ettevõttel suur risk oma raha tagasisaamise kohta. Ehk siis kui ettevõtte on osutanud teenust ja arve teinud maksetähtajaga rohkem kui 6 kuud, siis on üsna tõenäoline, et ettevõte ei saa küsitud raha. Joonis 11. Intresside kattekordaja 2010-2015 (autorite koostatud) 19 Intresside kattekordaja 40 35 30 25 20 Intresside kattekordaja 15 10 5 0 -5 2015 2014 2013 2012 2011 2010 -10 Jooniselt 11 saame välja lugeda informatsiooni intresside kattekordaja kohta. Näitaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Alates 2015
saavutanud liikmesriigi keskmist. Pikaajaline intressimäär on küll olnud Eestis stabiilselt madal, aga kuna Eestil ( Eesti Pank juuli 2009, 8) puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad ( vähemalt 10 aasta ), siis puudub siinkohal ka otseselt võrreldav intressinäitaja. Seetõttu võtab Euroopa Komisjon intressimäära kriteeriumi hindamisel arvesse einevaid tegureid. Erasektorile eraldatud kroonilaenude intresside madala taseme ja väikse riigivõla põhjal on Euroopa Komisjon oma 2008. aasta lähenemisaruandes järeldanud, et Eesti täidab intressimäära kriteeriumi. Samuti oli Euroopa Keskpank oma hinnangus positiivne. Selle põhjal võib oletada, et kui järgmised korralised lähenemisaruanded valmivad juba kevadel 2010, siis ei tohiks tulla probleeme Maastrichti intressimäärade kriteeriumi täitmisel. Õigusliku lähenemise korral vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga.
Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis h...
1006 1.Bostoni turuosa-turukasvu maatriksi tooteportfelli tähed iseloomustab b) suur turuosa kiiresti areneval turul 2. Informatsioon ettevõtte rahalise seisundi muutumise kohta iseloomustab b) Rahavoogude aruanne 3. Täisühingu osanikuks ei või olla c) riigiasutus 4. Kui investeeringutele arvestatakse intressi kord aastas, siis võrreldes igakuise intresside arvutamisega on tegelik intressimäär c) väiksem 5. Keskmise suurusega ettevõtte a) 50-249 6. Millised kulud arvestatakse täismahus toote/tennuse omahinda a) perioodi kulud 7. Kasumilävi tükkides, kui kaup müüakse hinnaga 100 kr, püüsivkulud aastas on 3000 kr ja muutuvkulu 70kr/tk on: a) 100 8. Likvidsuse suhtarvud näitavad d) ettevõtte lühiajalise kohustuste tasumine 9. Bilansi aktivakosseisu ei kuulu d) võlad 10. Ärikasum on b) finantsulude ja kulude vahe 11. EMTAK on a) Eesti majandustegevusalade klasifikator 12. Füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse kandmine on nõutav: d) k...
Ostaja ei saa kaupa enne kätte, kui on selle eest tasunud ja müüja ei saa raha enne kätte, kui on kauba teele saatnud. Tüüpilised dokumendimaksed on akreditiiv ja inkasso. Kõik maksed ettevõtte pangakontolt teeb pank vastavalt maksedokumentide saabumise järjekorrale. Maksedokumente ei võeta vastu makseteks vajaliku summa puudumisel ettevõttele avatud pangakontol. Pangas hoiustatud raha kasutamise eest maksab pank ettevõttele tasu intresse. Panga poolt makstavate intresside arvutamise alused ja maksmise kord on fikseeritud valitud panga eeskirjades ja hinnakirjas. Arvestatud intressid lisanduvad ettevõtte arvelduskonto lõppjäägile. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte
Page 25 3 gast võetud sularaha aga positiivse väärtusena! Page 26 4 Isa paneb panka A 2000 kr intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab in raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed? Mõlemas pangas tehakse intresside juurdearvestus iga aasta lõpul. Vastus: -1900,89 kr pv rate pmt ### 5.00% - kr rate nper fv 8.00% 7 3,257.79 kr Page 27 4
C reaalne intressimäär, % P oodatava inflatsioonimäära protsentuaalne muutus, Kuna nominaalne intressimäär määratakse enne hindade reaalset muutust, siis on tähtis võimalikult täpselt prognoosida inflatsiooni. Tänapäeval informatsiooni liikumise kiirus ja korrektsus võimaldab minimeerida oodatavat ja tegeliku hinna vahet. Eeldatakse, et kui on oodata hinnataseme muutust, mis on tingitud inflatsiooni ootustega, muutuvad ka intressimäärad. Intresside muutus võrdub hinnataseme protsentuaalse muutusega, mis reaalselt suurendab rahapakkumist. Kui perioodi lõpuks hinnad on oodatavast kõrgemad, siis intressimäärad olid alahinnatud ja laenuvõtjad teenivad launuandjate arvel. Vastupidiselt, laenuandjad teenivad, kui hinnamuutus oli oodatust väiksem. Kuidas need seosed toimivad rahvusvaheliselt? Seda seletavad allpool toodud seosed 3 ja 4. Esimene neist peegeldab hinnamuutusi seoses valuutakursi muutustega.
A. KESKPAIK (EESTI PANGALIIT) Arv Keskmine jääk (EEK) Õppelaen 113.100 31.000 Eluasemelaen 160.200 602.000 Tarbimislaen 235.300 41.000 Arvelduskrediidi leping 128.300 5000 Krediitkaart 470.600. 6000 AVALIKU SEKTORI SEKKUMINE Eluasemelaenu intresside tagastamine (kuni 50000.-EEK aastas kõik tagastused) Arenduspiirkondades infrastruktuuri rajamine (teed ja valgustus) on planeerimisseaduse järgi KOV ülesanne. Enamasti kokkuleppel arendajaga veeretatakse need tulud tulevaste eluruumi omanike kaela. KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on
Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) ...
raha mujale investeerima 14. Eesti Panga ülesanded o finantsjärelevalve korraldamine (Finantsinspektsioonikaudu) o majanduse seire ja analüüs, o majandusprognoosikoostamine, o rahvusvaheline koostöö väljaspool El-i. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus o Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi
ning kauba/teenuse eest lõppkokkuvõttes suurema summa maksmine on ikka soovitud lahendus. Ostes kaupu järelmaksuga, tasuks alati järele uurida tingimusi: kui suur on intress ja milline on tagasimakseperioodi pikkus. 2 Enne pangaga järelmaksukaardi- või laenulepingu sõlmimist loe lepingutingimused hoolega läbi. Erilist tähelepanu pööra intresside suurusele ja kohustustele, mis järelmaksukaardi omanikuks saamisega kaasnevad. Me ostame üha enam kaupu krediitkaardiga, mis tähendab, et sularaha kasutatakse vähem. Võimalus kanda raha otse ühelt pangaarvelt teisele ja pangakaartide ulatuslik kasutamine võivad kunagi viia selleni, et ühel päeval on müntide ja paberraha asemel ainult digitaalne raha. 2
Andmete analüüs
What-If-Analysis. Goal Seek
Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm
Goal Seek
c_Andmeloendid.xlsm
On olemas kaks krediidi tagastamise skeemi:
annuiteetne (kõik kuumaksed on võrdsed) ja
diferentseeritud (põhiosa tagastatakse võrdse kuumaksudega, aga intresside summa kahaneb iga kuuga
kuumakse ka kahaneb iga kuuga).
1. Annuiteetne skeem
Valemid:
k = a^n*(a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient, kus
a = 1 + p / 12 - jada tegur
Sümbol ^ ("katus":
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
