Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"intressid" - 501 õppematerjali

intressid – tekkepõhiselt arvestatud intressidega seotud nõuded • Dividendid – tekkepõhiselt arvestatud dividendinõuded aktsiatelt või osadelt.
thumbnail
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

riikides (import M) Kui liidame kõik komponendid kokku saame kogukulutused (E) SKP=E=C+I+G+(X-M) SISSETULEKUTE LÄHENEMISVIIS Sissetulekute lähenemisviisi korral saadakse SKP väärtus sel teel, et liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud: 1) palgad (tasu tööjüu teenuste eest) 2) rent (tasu tootmistegurite kasutamise eest) 3) intressid (tasu raha kasutamise eest) 4) kasum (ettevõtte omanike tulu. Kogukasum jaotatud: korporatsioonide kasum ja mittekorporatiivsete ettevõtete tulud) Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust. Summa mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad Kaudsed maksud on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivususega. Eesti olulistemateks kaudseteks maksudeks on käibemaks ja aktsiisimaks. Kaudsed maksud sisalduvad kaupade ja...

Majandusteaduse alused
585 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rahanduse aluste arvestuse vastused

60 Riigieelarve tululiigid- laekumised maksudest koormised, lõivud, trahvid jm, tulud tulud riigiettevõtetest- ja asutustest, riigivaradest ning ka riigile kuuluvatest aktsiatest jm, väärtpaberitest sise- ja välislaenud riigi poolt antud ja tagastatud laenuja saadud intressid eelarveaasta alguses olemasolevate vahendite jääk muud laekumised RE kululiigid- Assigneeringud Riigikogu, Vab.Presidendi, õiguskantsleri, Riigikohtu, Riigikantselei ja Maavalitsuste ning nende hallatavate riigiasutuste ja ministeeriumide valitsemis- alade finantseerimiseks Seadused sätestatud sihtotstarbelised assigneeringud...

Rahanduse alused
145 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajavaim

Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suureneda 9 miljardile dollarile. Intressid on nii suured ning raha ainult tuleb juurde. Pangad saavadki niimoodi kasumit. Eestis tuli mõned aastad tagasi päevakorrale kiirlaenud. Tekkisid igasugused uued firmad nagu Raha24, Credit24, Monetti ja paljud teised. Nüüdseks on need firmad üpris rikkad, sest inimesed ei arvesta sellega, et kiirlaenu võttes on...

Ühiskonnaõpetus
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Majandus

1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...

Ühiskonnaõpetus
44 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Kirsiaed"

Seda näidendit kirjutas Tsehhov väga pikalt ja ülima rangusega. Ise nimetas ta seda komöödiaks. Peale perekondlikku tragöödiat kolib mõisa tohutu suure kirsiaia omanik pr. Ranevskaja. Olukord kodus läheb aga majanduslikult väga keerukaks, võlad panga ees, maksmata intressid jne. Tegevus algabki hetkest, mil Ranevskaja saabub pärast kuueaastast eemalolekut taas koju oma tütarde, venna ja teiste lähedaste juurde. Mõis läheb koos kirsiaiaga oksjonile. Seda oleks võimalik ära hoida, kuid kiindumus mälestustesse ei lase sel juhtuda. Näidendis hargnevad väga keerukad intriigid nii armumiste kui ka äri pinnalt. Näidendi teema on just praeguses majandusolukorras igati kõnekas ja täiesti mõistetav. Rahaprobleemid on igal ajal aktuaalsed...

Kirjandus
136 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Majandusõpetuse arvestus

Kapitali omanik teenib renditulu, intressitulu, dividende või tulu väärtpaberi hinnavahelt. 21. Laenuandja krediteerib rahakasutajat ja teenib intressitulu. õige 22. Kapitalist saadav tulu on kapitali kasutada andmise eest saadav tasu. Kapitali väljarentimisest saadav raha on tulu, kapitali müügi puhul võiks rääkida ostuhinna ja müügihinna vahe puhul tulust (kasumist) 23. Finantskapitali paigutaja tuluks on dividendid ettevõtte kasumist, laenuandmise intressid , võlakirja kupongimakse. kapitali eest saadavaks tuluks on dividendid, võlakirja kupongimaksed ja intressid rahapaigutuselt. 24. Täna teenitud raha on kallim kui tulevikus saadav raha vaid sellepärast, et tänane ettevõtluskliima on pingelisem ja raha teenimiseks tuleb rohkem vaeva näha. vale. raha ei muuda täna kallimaks otseselt mitte tänane raskem töö või keerulisem ettevõtluskliima, vaid pigem loomulik kaupade kallinemine i nflatsiooni mõjul, aga...

Majandusõpetus
133 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tutvumispraktika aruanne

12. Inventuuriakt nõuete kohta koostatakse pärast majandusaasta lõppemist ning sellele lisatakse raamatupidamisregistrist vastavate kontode väljatrükid ja/või andmebaasist klientide maksmata arvete aruanne. Nõuded laenusaajatele ja intressinõuded vaadatakse kriitiliselt iga aasta lõpus üle ja inventeeritakse iga majandusaasta lõppedes. Laenugraafikutes või lepingus märgitud tingimuste alusel arvutatakse tekkepõhised intressid , mis lisatakse inventuuriaktile koos vastavate kontode väljatrükkidega pearaamatust. Muud nõuded võivad olla puhkusenõuded ja avansid aruandvatele isikutele. Nende kohta koostatakse aktid ja allkirjastatakse nõude saaja poolt. 17 10.Kokkuvõtte Praktika jooksul tutvusin organisatsiooni struktuuri, ajaloo ning tegevusvaldkondadega...

Raamatupidamine
551 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Makroökonoomika mõisted II TÖÖ

Sisemajanduse koguprodukt ­ SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 20. Reaalne SKP ­ on hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga 21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu ­ on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded ­ kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused ­ (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine ­ on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26...

Mikro- ja makroökonoomika
489 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Euro plussid ja miinused

Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1-0,3 protsendipunkti vahemikku. Aga mida annab euro Eesti riigile? Annab kindla tugi kogu Euroopas ja maailma mastaabis . Ettevõtted julgevad tulla Eestisse ja rajada oma ettevõtte. Nad ei karda ei Eesti kroon devalveeritakse . Seega hakkab Eesti majandus paranema ja lisandub ka hulgaliselt uusi töökohti. Inimesed, kes tasuvad pangale võlga võivad rõõmustada, intressid odavnevad. Seega muutub igakuine laenumakse väiksemaks. Kuna enamus riike kasutab eurosid, siis kaob ka valuutavahetuse kulud. Ei pea ka muretsema, et ise kroone eurodeks vahetades peab tasuma valuutavahetus kulud. Alates 1.detsemrist.2010 müüakse eurosid ainult kinnitatud kursiga 15.6466. Saabusid müügile ka eurostardi komplektid mille väärtus on 200.- . Seega ei tasu karta, et raha otsa peaks saama nagu juhtus see kui Eesti läks üle Nõukogude Liidu lagunemisel rublalt kroonile....

Majandus
93 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

Finantstulud ja kulud kokku -2 150 298 22 ARUANDEAASTA KASUM 95 099 748 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes kroonides 2008 2007 Lisa PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD 8 Laekumised klientidelt 622 734 400 442 Hankijatele ja töötajatele tasutud summad -450 722 -247 525 Fondidest saadud tulu ja saadud intressid 2 749 1 927 Makstud intressid -11 329 -7 384 Riigi eelarveline sihtfinantseering 13 000 12 000 176 431 159 460 Rahavood põhitegevusest kokku INVESTEERIMISTE RAHAVOOD Põhivara soetamisel tasutud summad -872 195 -481 192 8 Põhivara müügist laekunud summad 639 345 8c,19...

Transpordiökonoomika
228 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Protsentülesanded

Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa. 5% on sama, mis 1 kahekümnendik osa. 25% on sama, mis 1 neljandik osa. 4% on sama, mis 1 kahekümne viiendik osa. 33 1/3% on sama, mis 1 kolmandik osa. 50% on sama, mis pool. 75% on sama, mis 3 neljandikku osa. 100% on sama, mis 1 terve. Osa leidmine arvust Osa leidmiseks arvust tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär...

Meditsiin
58 allalaadimist
thumbnail
31
pdf

Majandusarvestus

Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest temas toimub omakapitali ühe olulise kirje detailsem iseloomustamine. Kasumiaruannet võib kujundada lähtudes kasutamisest: - ettevõttesiseseks kasutamiseks, eelkõige juhtimisarvestuses; - ametlikuks aruandeks....

Majandusarvestus
409 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ettevõtluse vastused

Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts ­ on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis ­ on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee ­ on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan ­ on ettevõt...

Ettevõtlus
130 allalaadimist
thumbnail
12
doc

MAKROÖKONOOMIKA eksam

19. Reaalne SKP ­ on hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. 20. Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21. Sisemajanduse puhastulu ­ on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded ­ kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused ­ on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-, ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
327 allalaadimist
thumbnail
13
doc

"Euro kasutuselevõtt Eestis"

Autori poolt püstitatud eesmärkide täitmiseks analüüsiti erinevaid veebikeskkonna artikleid, et välja tuua kõige olulisem. Olulisemad analüüsi tulemused ja järeldused on järgmised; · Euro käibele tulek toob töötutele uusi töökohti. · Kinnisvara hinnad ei tõuse euro kasutusele võtmisega kõik hinnatakse ümber 15,6466 kursiga. · Laenu intressid hinnatakse ümber neid muutmata. · Panga arvel olev raha vahetatakse ümber eurokursiga ja selle eest ei võeta mingit lisatasu. Ainetöö koostamisest oli õppurile suur kasu nii loova mõtlemise täiendamiseks kui ka õppuri iseseisvatöö arendamisel. Ainetöös püstitatud eesmärk andis koostajale võimaluse keskenduda muutustele mida euro kasutuselevõtt Eestile kaasa toob. 12 VIIDATUD ALLIKAD 1. Künnapas, V. 2010...

Majandus
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu ristisõjad 11-13 saj.

Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmaj...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ühiskonnaõpetus II

Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...

Ühiskonnaõpetus
195 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Sise-eeskiri

Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, majandus kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid . 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passiva kirjete kontod : 215 Laenukohustuse d...

Raamatupidamise alused
292 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Protsent

Kui mitu protsenti kaal vhenes? Kaalu vhenemine on 102 - 92 = 10 (kg). See moodustab esialgsest kaalust Vaatleme nd veel mitmesuguseid lesandeid protsentarvutuse kohta. 8. Nide 8. Emmanuel Saba laenab oma vennalt Peeter Sabalt 20000 krooni intressimraga 22% aastas. Kuna aga Emmanueli majandustegevus oli edukas, siis suutis ta laenu juba 9 kuu prast tagasi maksta. Kui suur summa tuli Emmanuelil tasuda? Tagasi tuleb maksta laen ja intressid . Laenusumma on 20000 krooni. Kuna aga laen ei olnud aasta pikkune, vaid ainult 9 kuud sellest, siis ei lisandu intresse mitte 22%, vaid ainult 3/4 sellest (9 kuud on 3/4 aastat). Seega tuleb intresse maksta krooni. Tagasi tuleb maksta htekokku 23300 krooni. 9. Laos oli 1230 kg aedvilju. Nendest 10% olid tomatid, 15% kurgid, 28% peedid, 36% kapsad ja lejnud olid redised. Mitu kilogrammi oli laos igat aedvilja? Lahendus: Laos olevatest aedviljadest 10% olid tomatid ehk 10% x 100% 1230 kg - -...

Matemaatika
66 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Ajavaim" - filmianalüüs

Näiteks aafrikas on inimestel väga raske olla ja elada, me ei kujuta seda võibolla ise ettegi, kuid olukord on seal väga hull. Sealsed inimesed elavad 2 dollariga päevas ära. Paneb imestama. Raha ei ole aga ka kõige parem asi, raha on ka laenamisega seotud ja laen ei ole sugugi hea asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust ei oleks ja raha peab käima ka läbi panga. Juttu on ka sellest, et tehnika areng on kiire ja üha rohkem töid ja tegevusi asendatakse masinatega. Sellest aga tekib probleem, et inimesed jäävad töötuks ja raha neil enam pole, kuna masinaid on igaljuhul odavam üleval pidada. Kui me suudaksime püüda kinni 1/100 kogu päikesest tuleneva energia, siis ei oleks meil...

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun