kinnisasja omanikule läheb hüpoteek üle ka hüpoteegist loobumisel hüpoteegipidaja poolt Lõpeb: 1.Kinnisasja omaniku nõudel (AÕS §331) 2.Omanikuhüpoteegi kustutamisel (tagapool järjekohal asuva) hüpoteegipidaja nõudel (AÕS §332) Nõuete rahuldamine (AÕS §346 – 354) Hüpoteegiga on tagatud: nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, viivis võla sissenõudmise kulutused hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. §352.Sundtäitmine (1) Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist tötemenetluse seadustikus sätestatud korras. (2) Enne hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutmist sõlmitud kokkulepe, mille
Traditsiooniliste makromajanduslike teooriate kohaselt sõltub säästmine eeskätt eraisikute sissetulekust ja jõukusest, investeeringute maht aga investeerimisprojektide üldisest riskitasemest ja tulukusest. Kuna säästmine ja investeeringud sõltuvad erinevatest teguritest, võib ka nende suurus teineteisest erineda. SÄÄSTMINE Säästmine raha kogumine ootamatuteks /planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid. · Eesmärgid säästmiseks inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu ...
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
- IO. NPV väärtuse hindamiseks on välja töötatud järgmised hindamiskriteeriumid: · NPV > 0 , võib projekti vastu võtta. · NPV = 0 , tuleb teha edasist analüüsi. · NPV < 0 , tuleb projekt tagasi lükata. Tihti tekib küsimus, kuidas hinnata seda, kui NPV = 0 . See tähendab, et kõigi kapitaliomanike tulunorm küll rahuldatakse, aga lisandväärtust juurde ei looda: võõrkapitaliomanikud saavad kätte oma soovitud intressid, riik maksud9 ja omanikud nõutava tulunormi, aga vajalik oleks ettevõtte omanikele lisandväärtuse juurdeloomine. Kuna NPV arvestab raha ajaväärtust, siis on varem laekunud rahavood palju väärtuslikumad. Seega võib leppida isegi väiksema kogulaekumisega, kui see laekub varem. 8.3. Kasumiindeks Kasumiindeks (profitability index PI) on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgse investeeringu suhe, mis näitab nüüdis-puhasväärtust iga investeeritud rahaühiku kohta.
D IT Kolledz Raha nõudluse funktsioon Reaalne situatsioon · Kui raha nõudlus on täiesti tundetu intressi suhtes, suhtes on LM kõver vertikaalne. · Kui raha nõudlus on tundlik intressi suhtes,, on LM kõver tõusunurk suhteliselt madal. · Kui väärtpaberite p intressid on väga g madalad,, siis investorid ei osta üldse väärtpabereid ning situatsiooni nimetatakse "likviidsuslõksuks" ning raha nõudluskõver oli horisontaalne. 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha nõudluse funktsioon(reaalne situatsioon). Reaalsele situatsioonile vastav raha nõudluse funktsioon on märksa keerulisem ning arvestab tervet rida komponente:
Jooksevkonto olulise defitsiidiga kaasneb reeglina: a. kapitalikonto defitsiit b. ekspordi suurenemine c. valisinvestorite ettevaatlik suhtumine ja valisinvesteeringute juurdetuleku vahenemine d. valisinvesteeringute kasv ning uute valisinvestorite sisenemine turule ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 29 (1 point) "Likviidsusloks" Keynesi kasitluses tahendab *a. situatsiooni, kus volakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla b. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid c. situatsiooni, kus volakirjadelt makstavad intressid on nii korged, et investorid ei soovi neid maha muua, vaid hoiavad enda kaes d. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha valjamaksete piiramisega ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 30 (1 point) Makrookonoomika eesmark on a
9. Uued rahvad, suured rahvaste ränded Antiikaja zanrid: · komöödia · tragöödia · lüürika · filosoofiline proosa Keskajal lisandunud zanrid: · rüütliromaan ("Tristan ja Isolde") · novell ("Dekameron") · kantsoon · sonett · ballaad · madrigal · romanss · kangelaslaul · õpetlik poeem · müsteerium · miraakel Leiutised, mis pärinevad keskajast: - Pangad, sh intressid ja tsekid - Käsitöö tehnoloogiline uuendamine - Tuuleveskid - Hobuseraud - Hobuse, härja juhtrakmed - Jalused - Uutmoodi kinnitatud veealune tüür - Prillid - Mehaanilised kangastlejed - Aurumasin - Kompass Keskaegsed zanrid: Proosa Lüürika Lüroeepika Draama
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid
10 254.10 254.10 254.10 Töötuskindlustusmaks (tasutakse jrgm kuul) 0.00 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 7.70 Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 766.00 138.00 87.00 191.00 173.00 104.00 107.00 113.00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid Käibemaksu korrigeerimised 0.00 #VALUE! #VALUE! 1,109.00 563.00 2,033.00 522.00 Dividendide väljamaks (brutoumma) Kasutamine kokku 4,735.00 1,598.00 #VALUE! #VALUE! 3,178.80 2,218.80 3,706.80 2,231.80 Finantsprognoosid alustavale ettevõtjale Eelneva perioodi nõuded-kohustused (va. laenukohustused) 0.00
väga oluline teema, milleks on võlakirjadega seotud riskid. Intress (kupong) on võlakirjade tulususe otsene mõjutaja ning väljendub aasta jooksul võlakirjade eest makstavate intressimaksete summa ning võlakirja nominaalväärtuse suhtes. Sõltuvalt võlakirja tüübist võivad intressimaksed toimuda kas korra aastas või tihedamini. Üldjuhul intressimäär, mis võlakirjale algselt määratakse, selle eluea jooksul ei muutu. Eraldi on vaadeldavad intressid, mis tasutakse perioodiliste intressimaksetega võlakirjade puhul (kupongiintress) ning ilma perioodiliste intressimakseteta võlakirjade puhul, kus intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Tulusus on seotud võlakirja hinna ning makstava intressiga. Samas on teatud juhtudel seda mõjutamas ka näiteks emitendiga seonduvad riskid, millest sõltub krediidi kvaliteet. Samuti on tulusus kinni rahaturu intressimääradest ning võlakirjade kestusest tüüpiliselt on pikema
Seadmete amortisatsioon (20%) 20 40 50 70 90 110 130 150 170 190 210 230 1 460 4 800 5 800 AMORTISATSIOON KOKKU 20 40 50 70 90 110 130 150 170 190 210 230 1 460 4 800 5 800 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 2 819 3 299 3 289 3 269 3 249 3 229 2 709 3 189 3 169 3 149 3 129 3 109 49 609 44 470 122 037 FINANTSKULUD Laenu intressid 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 FINANTSKULUD KOKKU 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 KÕIK KULUD KOKKU 10 077 9 589 9 591 9 602 9 614 9 626 10 137 9 649 9 661 9 672 9 684 9 696 116 597 183 078 190 480
ECU-d füüsiliselt ei eksisteerinud. Euroopa majandus- ja rahaliit. Pidi ühtlustama liikmete majanduspoliitika ning EL ühtse rahapoliitika väljatöötamine. Liitumiseks vajalik · Riigid pidid välja töötama majandus ellarvepoliitilise programmi · Seadusandluse ühtlustamine · Maastrichti kriteeriumide täitmine Maastrichti kriteeriumid o Inflatsioon ei tohi ületada 1,5% EL-u kolme kõige madalama inflatsiooniga riikide keskmist o Pikkajalised intressid mitte rohkem kui 2% võrra o Eelarve defitsiit 3% SKP-st o Riigivõlg 60% SKP-st o Vahetuskurss peab olema püsiv vähemalt kaks aastat Euroala riigid: Austria, Belgia, Eesti, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Sloveenia, Slovakkia Üleminekuetapp 1. 1999.a hakkas tööle Euroopa Keskpank 2. Fikseeriti euroga liitunud valuutade kurssid 3. Euro tuli käibele arveldusrahana 4. Euro tuli käibele sularahana
koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 31. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Sest intressid on arvesse võetud hoopis projekti kuludes. 32. Tasuvusaja meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused) Tasuvusaeg - on ajaperiood, mille jooksul oodatavate iga-aastaste rahavoogude summa ületab alginvesteeringu kulud. 10 Eelised: lihtne mõista, ei nõua rahandusalaseid teadmisi, arvestab , et hilisemad rahavood on
· Muud lühiajalised nõuded antud lühilaenud ja muud mitte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalised nõuded. Viitlaekumised Viitlaekumised on aruandeperioodi laekumata tulud ja viitlaekumistega näidatakse lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud tuludega kaasnevaid nõudeid, mis on bilansipäevaks laekumata ning laekuvad järgmisel perioodil. Aruandeperioodi laekumata tuludeks on: · Intressid tekkepõhiselt arvestatud intressidega seotud nõuded · Dividendid tekkepõhiselt arvestatud dividendinõuded aktsiatelt või osadelt. · Muud viitlaekumised muud tekkepõhiselt arvestatud tuludega seotud nõuded (nt rendinõuded). Ettemaksed Bilansirühmas "Ettemaksed" kajastuvad maksude ettemaksed ja tagasinõuded ning ettemaksed selliste teenuste eest, mis saavad kuludeks alles järgnevatel aruandeperioodidel.
Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise aluseks on arved, muud nõude tekkimist või raha laekumist tõendavad dokumendid, raamatupidamis- või pangaõiendid. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE Siirdetööpuudus Siirdetööpuudus on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega). Kuna uue töökoha leidmine võtab enamasti aega, on inimesed mingit aega vahepeal tööta. Siirdetööpuudus
kasutatakse ujuvat intressimäära, mille puhul pank reguleerib euribori muutusi. Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika. Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%) Maksebilanss- aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Toimub üldjuhul residendi ja mitteresidendi vahel . Maksebilanssi kontod on : *jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist
Kordamine üleminekueksamiks(majandus) Majanduse kolm põhiküsimust. · Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. · Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja a...
(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. (4) Ettevõtte maksab välja võetud pangast laenud ja intressid. Laen oli võetud kauba ostmiseks. 15 4.2 Eraldised ja tingimuslikud kohustused Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 21/79 (kuni 31. detsember 2008 kehtis maksumäär 21/79, ning kuni 31
j valitsuse fiskaalpoliitikast p ((valitsuse reservide suurusest). ) 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Säästmise ja tarbimise otsused Majapidamiste tasand Majapidamised saavad puhastulu (töötasud ja sissetulekud, dividendid, intressid, valitsuse tagasimaksed jne.) Nüüd tuleb otsustada, kuidas seda jaotada tarbimise ja säästmise (hoiustamise) vahel. Tarbimise kulutused on majapidamiste Säästmine on puhastulu, poolne tarbekaupade ja teenuste millest on maha arvestatud ostmine mingi aja jooksul. tarbimiskulud. Põhilised faktorid, mis mõjutavad majapidamiste vastavaid otsuseid on. 1. Reaalne intress 2 Puhastulu 2
toodetakse Eestis, kuid tarbitakse mujal (eksport) lahutatakse nende kaupade väärtus, mida Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import). Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. 63.Millistes hindades rehkendatakse majanduskasvu? Sisemajanduse kogutoodang = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud subsiidiumid Palgad kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest. Rent sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest. Intressid sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest. Kasum sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud. Amortisatsioon summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See
Nobeli Preemia Juba 103 aastat on jagatud Rootsis Nobeli preemiat, mis on tuntuim teduslik preemia kogu maailmas. On olemas 5 erinevat katekooriat: füüsika, keemia, meditsiini füsioloogia, kirjandus, rahu ja majandus. Seda preemiat ihkavad saada kõik tedlased, kirjanikud jms. üle maailma. Preemia sai alguse sellest ,kui leidur ja suurtööstur Alfred Nobel jättis endast maha omanimelise auhinna, kinkides oma päranduse intressid preemiateks, mida kasutatakse veel tänapäevani. Enamik rahvast ehk siis 94% on luteri usku, 2%on katoliiklasi, 1% on nelipühalisi ja 3% on muud usku. MERESÕDALASED : Aastail 8001050 võimutsesid Euuroopa meredel Skandinaavia meresõitjad viikingid . Mereteed olid selle sõdalasrahva kontrolli all . Oma suurte puitlaevadega ( drakkar'itega ),
Eesti panga poolt ei ole eesmärgiga kontrollida nende tegevust, vaid põhieesmärk on saada võimalikult täpne ülevaade Eesti majanduses toimuvast.Et tagada maksebilansi õige kajastamine on majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt. Kood nt 1100 koondab enda alla kaupade import ja eksport. Kood nt 1200 tähistab kaubanduskrediit. Kood nt 4100 on palgad ja muud töötasud. Kood nt 4400 on väärtpaberite intressid. Eesti maksebilansi areng 1992 2006 Eestis alustati maksebilansi koostamist 1992-st aastast, ja alates sellest ajast on jooksva konto saldo olnud positiivne vaid paaril esimesel aastal ja sedagi väga minimaalselt. Kõigil järgenvatel aastatel on jooksev konto olnud puudujäägiga, mis omab kasutrendi. 1997 aastal jõudis puudujääk ligi 8 miljardi kroonini (11,4% SKP-st). Peale 1997nda aasta börsikrahhi ja 1998nda aasta Vene kriisi, puudujääk
realiseerida järgneva majandusaasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähteaeg on bilansipäevast üks aasta või vähem. Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kõikidest otsestest soetamisväljaminekutest. Väärtpaberite müügist saadud kasum ja kahjum kajastatakse finantstuluna või -kuluna. Lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt arvestatud dividendid ja intressid on finantstulud. 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine. Inventeeritakse varasid, nõudeid, kohustusi, tulusid ja kulusid. Inventuurid on korralised ja ebakorralised. Korralised inventuurid on järgmised: · kassa; · pank; · nõuded ostjate vastu; · tarnijate võlgnevused; · maksuvõlad, ettemaksed;
väljendamiseks. Tulud sissetulekud, kui suures ulatuses raha laekub Kulud väljaminekute arvestus Riigieelarve riiklik tulude ja kulude plaan. Selle koostab rahandusministeerium. Vastu võtab riigikogu. Valitsuse kulutused · Toetused lastetoetused, toimetulekutoetused, töötuabiraha · Toetused kohalikele omavalitsustele · riigikaitse ( Kogu aastasest SKPst 1%) · riigitöötajate palgad · intressid riigivõlgadest Valitsuse tulud · Maksud e fiskaaltulud · rahahoiustus e finantstulu · varade müük/kinnisvara tulu
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22 Aega kulus 3 tundi 2 minutit Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%) Küsimus 1 Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: Valmis tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, Hinne 1,0 / 1,0 tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberja...
Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid, loomasöödad . Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. Eelarve koosneb 2.osast: 1) arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtud. Kogu toodangu ja muutuvkulude vaheg a saab kätte kogu kattekulu põllumajandus ettevõtete kohta. 2) tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud , mastavad intressid, ja muud maksud. Samuti märgitakse sissetulekud mitte põllumajanduslikul tegevusel. Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital. Eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanssi, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja välja minekud ning koostatakse kassa voog. Kassa voog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida
Poksi põhikool Anti Tiib Tervislik kiirtoidukoht äriplaan Juhendaja: Kusti Potti Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDANDMED............................................................................................................ 3 2.LÜHIKOKKUVÕTE...................................................................................................... 3 3.PROJEKTI KIRJELDUS................................................................................................. 4 3.1. Äriidee........................................................................................................... 4 3.2.Toode/teenus..................................................................................................... 5 3.3. Teenus.................................
Kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant ehk hüpoteek. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja seega ka õigusi. Asju võib pandiõigusega koormata selliselt, et iskul, kelle kasuks pant on seatud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pantijaks võib olle võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga on tagatud ka nõudeg aseotud kõrvalnõuded(trahvid, intressid jne), juhul kui seadusega pole sätestatud teisiti. Pandiga on tagatud ka menetluskulud ja müügiga seotud kulutused ning pandiipidaja poolt pandi eseme säilimiseks tehtud kulutused. Nõude tagastamisel vallasvarapantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: Käsipant – panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse Registerpant – valduse üleminekut ei toimu. Ja pantimine registreeritaks evastavas registrites.
Tarbimine ja säästmine Tarbimine ja säästmine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmine kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele. Sissetulek: 1. Palk 2. Rent 3. Intressid 4. Kasum Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. · Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) · Planeerimine ja eesmärkide seadmine
1-7.3 näidatakse väljamaksete koodid, mis vastavad veergudes 7.1.1, 7.2.1 ja 7.3.1 näidatud väljamakse liigile. Nendes veergudes väljamakse liikide märkimiseks kasutatakse järgmiseid koode: 02 rendi- või üüritasu ning litsentsitasu (tulumaksuseaduse § 16), välja arvatud kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu; 03 intressid (tulumaksuseaduse § 17); 05 Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja kogumispensionide seaduse alusel makstav kohustuslik kogumispension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2) enne täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist; 06 stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmänguvõit (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2);
välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress. · Eespool mainitud hoiuste intressid on tulumaksuvabad. · Investeerimishoius- garanteeritud on ainult hoiusesse paigutatud raha, intress ei ole garanteeritud, hoiu tähtaeg on tavaliselt minimaalselt üks aasta. Teenitult intressilt makstakse tulumaksu. · Hoiusel olev summa on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses koos intressiga. Laenud: · Võlg on alati võõra oma. · Tarbija krediidikulukuse määr- · 1. Peab olema lepingus,kui ei ole, siis tarbija keeldub intressi maksmast. Määr annab
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avaliku sektori ettevõtete kasumid maksud omadilt maksud sissetulekutelt maksud käibelt Kõik neli kuuluvad avaliku sektori peamiste tuluallikate hulka. Küsimus 9 Avaliku sektori kulude alla kuuluvad: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: riigivõla intressid riiklikud investeeringud valitsuse tulusiirded erasektorile valitsussektori ostud ja tööjõukulud Avaliku sektori kulude alla kuuluvad kõik nimetatud. Küsimus 10 Kaudsed maksud on oma olemuselt: Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma
vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. Dividende või välja maksta puhas ehk netokasumi arvelt. Eestis brutokasumilt tulumaksu kinni ei peeta, seega brutokasum võrdub netokasumina. Bilanss ja kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 14.02.2013 5 Rahavoogude aruanne
vähenemine. Siia kuuluvad müügi neto käive, tulu valuutakursi muutustest, tulu põhivara müügist, saadud intressid ja dividendid. Kulud on aruandeperioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, millega kaasneb varade väärtuslik vähenemine või kohustuste suurenemine. Siia kuuluvad tootmise ja müügi kulud, varade allahindlus, põhivarade kulum, kulum valuutakursi muutusest, väljamakstud intressid ja dividendid. Peale maksude mahaarvamist kasumist jääb alles puhas kasum, mille arvelt võib välja maksta dividendi. Nii bilanss kui kasumiaruanne koostatakse tekkepõhiselt. 5 Rahavoogude aruanne Aruanne koostatakse kassapõhiselt ja seega on see ainuke aruanne mis näitab raha tegelikku liikumist. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Raha ekvivalentideks on lühiajalised väga kõrge likviidsusega investeeringuid
koolitusse vaid ka puhtasse käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. · Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 37. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Sest intressid on arvesse võetud hoopis projekti kuludes. 8. loeng: Investeeringute hindamine (2) 38. NPV, IRR, tasuvusaeg, ekvivalentne annuiteet mõiste, eelised ja puudused, rakendamine NPV puhas nüüdisväärtus. Näitab projekti väärtuse kasvu. Eelised: vastab kõige paremini hindamise meetodi tingimustele. Rahavoogude diskonteerimine arvestab raha ajaväärtusega. Sobiva intressimäära kasutamine võtab arvesse projekti riski.
suhtes seatud reaalkoormatis) Pantija- Võib olla kas võlgnik või kolmas isik (AÕS §278) PANDIGA TAGATAV NÕUE (AÕS § 279) Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud Sh. ka tingimuslik nõue– peab olema määratletud nõude tekkimise alus ja tingimus Ka tulevikus tekkiv nõue –on vajalik, et nõue tulevikus tekkiks ning vajalik määratleda nõude tekkimise alus Ka nõudega seotud kõrvalnõuded(sh intressid ja leppetrahv – kui seadusest ei tulene või kokku ei ole lepitud teisiti) Pandiga on tagatud ka kohtukulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Pandi ese ei vastuta nõuete eest, mis tekkinud võlgniku tegude tõttu pärast pandi tekkimist kui selles ei ole pantijaga enne või pärast kokku lepitud AÕS §280 Pandiga tagatud nõue on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes,
Avaliku sektori kulutused: Avaliku sektori kulud – tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega. Riiklikud investeeringud – infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks. Valitsuse tulusiirded erasektorile – valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid. Riigivõla intressid – riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid. Fiskaalpoliitika: Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. (nt l5p22)
Ettevõtte eesmärk on omakapitali väärtuse maksimeerimine. See tähendab leida selline oma- ja laenukapitali suhe, mille juures kapitali väärtus saavutaks maksimaalse suuruse. Kapitali maksimaalse väärtuse juures nimetatakse kapitali struktuuri optimaalseks. Kapitali struktuuri käsitlevate teooriate kohaselt väheneb laenukapitali kasutamisega firma kapitali keskmine hind ning suureneb tema turuväärtus, kuna laenukapitali intressid saab tuludest maha arvata enne makse. Üksnes omakapitali kasutava ettevõtte väärtus: EBIT (1 - Tc )(1 - Ts ) VU = ro Tc ettevõtte tulumaksu määr Ts üksikisiku tulumaksumäär dividendidelt r0 aktsionäride nõutav tulunorm Miller-Modigliani mudel laenukapitali kasutava firma väärtuse leidmiseks: (1 - Tc )(1 - Ts )
kasva tootja kulud. Näiteks riigikaitse või ausambad-monumendid Majanduse Täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv on kolm kõige stabiliseerimine olulisemat valitsuse majanduspoliitilist eesmärki. Valitsuse kulud Toetused Pensionid Tervishoiukulutused Riigikaitse Intressid riigivõlalt Toetused kohalikele omavalitsustele Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud Maksud Füüsilise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Finantstulud
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
Seminar 9. Inflatsioon 1. Inflatsioon on: a)) hi d d jja töö hindade tööpuuduse d üh üheaegne k kasv; b) hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega; b) c) hindade püsiv alanemine; d) püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. 2. Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a) miinimumpalk jagatud keskmise palgaga; b) kõikide töötute arv jagatud üle keskmist palka saavate töötajate arvuga; c) c) arvutatav arvutatav inflatsioonimäära inflatsioonimäära ja ja töötusemäära töötusemäära summana; summana; d) üldise hinnataseme pidev suurenemine. 1 Lembi...
indiviididele, ettevõtetele, ntx. sotsiaalkindlustusmaksed). · Netoeksport (X M) välismaalaste kulutused kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X) ja kodumaiste tarbijate, investeerijate ja avaliku sektori poolt ostetud kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M). Sissetulekute lähenemisviis: SKP = palgad + rent + intressid + kasum + amortisatsioon + kaudsed maksud · Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. · Amortisatsioon (D) summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. · Kaudsed maksud käibemaks ja aktiisimaks näiteks. Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP D 10. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused (C),
seened jne) Segapuistu eelised Parem laasumine (parim kaasik 70Ks30Ku) Liigirikkus ja elutingimused Kõvalehtpuude kasvatamise võimalus Parem vastupidavus atmosfäärisaastele liigirikast parkmetsa ja ürgmetsa peetakse esteetilisemaks Võõrpuuliikide kasvatamise võimalus Millele vastata? Kui tihti raiuda? Kui palju raiuda? Mida raiuda? Mida alles jätta? Mis mõjutab? Puidu hind Tööjõu hind Tehnika hind Intressid, laenuprotsendid, inflatsioon Soovitav tulu määr Millele tugineda? Enne mass, siis kvaliteet Kui on puit, küll leidub ka turg Tehnoloogiad arenevad Puidu juurdekasv on ennustatav, hinna käitumine mitte Maksimaalne biomassi produktsioon kasvukohal tähendab ka stabiilset metsökosüsteemi Peenmaterjali vajadus kasvab (küte ja paber), osa materjalist kasvab jämedaks nagunii Samas biomassi kasvatades peab olema tagatud
aktsiisita.EKSPORIHINNAINDEKS-hinnaindeks, mis isel Eestist väljaveetavate ehk eksportkaupade liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja hindade arengut. IMPORIHINNAINDEKS-hinnaindeks, mis isel Eestisse sisseveetavate kaupade ja kolmandate riikida suhtes kehtestatakse õhised tollimaksumäärad.Aktsiisid. Tarbimismakse võib teenuste hindade arengut.Inflatsiooni pidurdamisvõimalused: kõrged intressid laenudele, tootmise ja tinglikult liigitada üldisteks(N käibemaks) ja erimaksudeks(aktsiisid).Aktsiisid on tarbimismaksud, tarbimise piiramine.Inflatsiooni põhjus: sularaha liigne käibele laskmine, laenuraha sissevool riiki, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on kaubavarude mõttetu soetamine, hindade tõstmine.Majanduspoliitika eesmärgid:võitlus tarbimiseks piirav ja turgu reguleeriv iseloom
võrgu vahendusel. Kauplemiseks ei ole keskset kohta nagu börsidel ja turg on vähem reguleeritud. PB suhtarv (PB ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Raamatupidamislik väärtus ühe aktsia kohta PE suhtarv (PE ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta PS suhtarv (PS ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Müük ehk tulu ühe aktsia kohta PEG suhtarv (PEG ratio) = P/E suhtarv / Kasumikasv Puhastulu (Net income) = Ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Pulliturg - Turuolukord kus aktsiate hinnad on tõusutrendis ja turuosalised ootavad edasist hindade tõusu. Pulliturgu iseloomustab optimism ja investorite arvamus, et majanduse kasv jätkub. Põhisumma (principal) - Rahasumma, mida algselt laenatakse, sisse makstakse või finantseeritakse. Näiteks võlakirja põhisumma, algsumma (ilma intressita). Rämpsaktsia (penny stock) - Penny stock`ideks ehk rämpsaktsiateks kutsutakse aktsiaid, mis maksavad alla 5 dollari.
Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed 0 Lühiajalise laenu tagasimaksed 0 Intressid 0 Käibemaksu korrigeerimised 9 790 10 320 10 435 0 9 186 11 624 13 843 Dividendide väljamaks (brutoumma)
kulu (SRAC) graafikud? 4. Miks piirtulu alaneb? 5. Milline on suhe keskmise kogukulu (ATC), keskmise püsikulu (AFC) ja keskmise muutuvkulu (AVC) vahel? 6. Tootmise väga väikese mahu juures on MC>MR. Kas selline ettevõte peab kindlasti tootmise lõpetama ? Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; • majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed
aastast ei saa FIE oma sotsiaalmaksu enam ettevõtluse kuludesse kanda. Kui ettevõtlustulu on saadud mitterahalises vormis, siis on ettevõtlustulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind (v.a seaduse alusel antud mitterahalised toetused). Ettevõtluse tulude hulka kuuluvad ka näiteks tulu ettevõtluses kasutatava vara võõrandamisest, kui selle vara soetamismaksumus oli kantud ettevõtluse kuludesse. Ettevõtlusest võib saada ka finantstulu, näiteks panga poolt makstud intressid erikontol raha hoiustammise eest. Füüsiline isik võib saada tulu mitmelt poolt, kuid kõiki saadud tulusid ei loeta alati tema kui FIE ettevõtlustuludeks. Siinkohal on vaja vaadata, mille eest füüsiline isik tulu saab. Ettevõtluse tuluks ei loeta palgatulu. Palgatulu saadakse töö- ja teenistussuhtest, ettevõtlustulu aga töö- või teenustasuna võlaõiguslike lepingute alusel (ostu-müügileping, käsundusleping või muu võlaõiguslik leping).
Otsused on kas osta põhivara või muua põhivara. Planeerimisel tuleb arvestada ka põhivara kulumiga. 25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused? Luhiajaliset puhul tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste - slaid 19 26. Mille jargi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud
kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud. II osa 1. Allhankemaa- riik, kus teine, tavaliselt rikkam riik toodab oma kaupa odavamalt, kui ta seda saaks nt oma territooriumil teha ehk nõrgema riigi ärakasutamine. 2. Valuuta- konkreetses riigis kehtiv rahasüsteem ja rahaühik. Nt Eestis on kroon. 3. Krediit- ehk laen, millega kaasneb ka laenuleping ja määratakse ka intressid, mida laenusaaja peab laenuandjale tasuma. 4. Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle. Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
