Suurema osa riigieelarve tuludest moodustavad mitmesugused maksud. Sotsiaalmaks 39%, Käibemaks 28%, Aktsiisid 11%, Füüsiliseisiku tulumaks 10%, Tulud varadelt 4%, Ettevõtte tulumaks 2%, Muud 6%. Valitsuse kulud võib jagada nelja suurde rühma: 1) Tarbimiskulutused(ostetud kaubad ja teenused mida riigiasutused vajavad,palgad avaliku sektori töötajatele) 2)Riiklikud investeeringud (haiglate,koolide ehitus) 3)Toetused 4)Riigi võla intressid Maksusüsteem Selleks et tagada piisava hulga raha laekumine riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1)Rahaline ülesanne , see tähendab ühishüviste pakkumiseks mis seisneb vajalike ressurside kogumises riigieelarvesse. 2)Reguleeriv ülesanne , majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksudeliigid Liigitada saab mitmeti , nt maksud sissetulekutelt(tulumaks), maksud kulutustelt(käibemaks
Püsikulud ja kasumipoliitika Anny-Gret Anderson Kiiljan Kanarbik Lii Konts Teele Laidsalu Kerli-Getter Mägi Aneli Peterson Mariann Sööt Millised kulud loetakse püsikuludeks? Püsikuludeks arvatakse kulud, mida tuleb kanda ka olukorras, kus ettevõtte tegevus väheneb või koguni peatub täielikult. Mõnede kulude maht, nagu näiteks raamatupidamise, juriidilised jms teenused, muutuvad vastavalt tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks), a...
Lisa 5 kingitused, annetused ja vastuvõtukulud. Ülemine pool deklaratsioonist on mõeldud nimekirja kantud MTÜ-dele jms tehtud annetustetarbeks, alumine pool esinduskulude deklareerimiseks. Päris all on üks rida ka MTÜ-de tarbeks (nimekirja kantud MTÜ-de poolt tehtud annetused, teatud juhtudel, TuMS §49 lg6). Lisa 6 ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud ja muud väljamaksed. Siia lähevad näiteks maksuametile makstud intressid ja need kulud, mille osas dokument on puudulik või kadunud. Lisa 7 omakapitali sisse- ja väljamaksed, makstud dividendid. Omakapitali väljamaksete ja dividendide maksete korral tuleb täita ka INF1, kus näidatakse, kellele täpselt makseid tehti. Need andmed lähevad hiljem otse üksikisiku tuludeklaratsioonile. 2. Käibedeklaratsioon koos lisadega Käibedeklaratsiooni peab igakuiselt esitama käibemaksukohustuslane.
Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval. Tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. 2. Lepingujärgsete maksete tasumine 2.1. Laenusaaja tasub Lepingust tulenevad maksed Laenuandja pangakontole nr ________ või muul viisil, millest Laenuandja Laenusaajat eelnevalt informeerib. 2.2. Makse tasumisel Laenusaaja poolt loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, siis tähtajaks tasumata intressid alates varasemast võlgnevusest ning seejärel tähtajaks tasumata laenusumma alates varasemast võlgnevusest. Märkus: Kui soovitakse laenu anda Eesti kroonides, tuleks kuni Eesti üleminekuni eurole lisada lepingusse alljärgnev tingimus: 2.3. Juhul, kui Lepingu täitmise ajal kaob käibelt Eesti kroon või muutub Eesti krooni vahetuskurss euro suhtes võrreldes Lepingu sõlmimise päevaga, arvestab Laenuandja Lepingu järgsed maksed
Kordamisküsimused “Rahanduse alused” 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestu...
Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 3 308 0 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -242 0 4 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 0 -2 035 807 18 Antud laenud -20 000 -92 019 2, 4 Antud laenude tagasimaksed 52 730 1 499 977 2,4,18 Laekunud intressid 0 22 495 Kokku rahavood investeerimistegevusest 7 049 -755 943 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -91 164 -100 400 9 Makstud intressid -6 410 -11 540 6 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -97 574 -111 940
Näiteks võib olla maksuvõlg tekkinud vääramatu jõu/ sündmuse tagajärjel - sellises situatsioonis kasutab maksuhaldur kaalutlusõigust ja võib maksuvõla kustutada. 6) Õiguse minetamine – ei esitata tähtaegselt nõuet või kaebust. nö magatakse tähtajad maha. Seega on kaebuse vmt õiguse kasutamise aeg möödunud ja ei ole enam võimalust seda kasutada. 6 INTRESSID JA MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE 6.1 INTRESSID Intressi kohustus võib tekkida nii maksukohustuslasel (§116) kui maksuhalduril (§115). Kui intressi kohustus on maksukohustuslasel siis esitab maksuhaldur talle intressi nõude 1 aasta jooksul. Intressinõude võib esitada ka mõne teise samaaegselt esitatava haldusaktiga koos (tavaliselt intressid seotud maksuvõla mittetasumisega) kuid dokumentidena peavad olema eristatavad.
kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala uhistele nouetele, mille on kehtestanud EKP. Kui krooni kattevaraks olid enamasti suurte toostusriikide (nt USA ja euroala) valitsuste volakirjad, siis euro kattevaraks voivad lisaks volakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad, nagu naiteks laenud pankadele. Peale pangatahtede emiteerimise vastutab Eesti Pank ka nende ringlusse andmisele jargneva tootlemise eest. 51. Eesti Panga tulud ja kulud Eesti Panga tuludesse kuuluvad: 1) intressid valismaale paigutatud valisvaluutareservidelt; 2) intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt; 3) emissioonitulud; 4) tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt. Eesti Panga kuludesse kuuluvad: 1) Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid; 2) välistehingute kulud; 3) välislaenude intressid ja muud kulud;
Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Põhilised käsitlusained: sisemine kogutoodang, rahva kogutoodang ja selle muutumine, majanduskasv ja selle tsüklilisus, tööhõive ja tööpuudus, inflatsioon, eelarve e fiskaalpoliitika, raha ja rahapoliitika- monetaarpoliitika, kaubandusbilanss e riigi ekspordi-impordi vahekord Viis olulist majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor, välissektor Kogutoodang-rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus Sisemajanduse koguprodukt- mõõdab mingi ajavahemiku(tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e kaupade ja teenuste turuväärtus Rahvuslik koguprodukt-sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite(tööjõud...
Samas on see väga riskante samm, kuna peale iseseisva raha kasutuselevõttu vajuks Kreeka esialgu veel hullemasse kuristikku, kui ta on seda praegu. IMF-i analüütikud arvavad, et Kreeka majandus satuks langusesse, mis oleks esimesel aastal lausa 10% lähedane, kuid pärast paari aastat muutuks langus kasvuks ning riik stabiliseeruks kiiremini kui siis, kui eurost ei loobuta. Ma arvan, et kreeklased ei ole juba sellepärast rahul, et devalveerimine toimuks 50% lähedal, see tähendab, et intressid muutuvad kahekordseks ning kreeklased, kellel on mõni laen õlgadel, peavad tagasi maksma palju rohkem, kui nad seda varem oleksid pidanud tegema. Lugesin ka ühte väga huvitavat artiklit, kus oli kirjutatud, et Kreeka euroalast väljumine läheks Euroopa Liidu liikmeriikidele maksma umbes triljon eurot. Sellist raha hulka ei ole võimalik isegi numbrites kirja panduna ette kujutada. 1 000 000 000 000 000 000 eurot, summa, millega võiks mõnes kohas terve riigigi ära osta.
Oma metsast seljaga väljatassitud kaminapuud ei kasvata rahvuslikku rikkust, pentsukast ostetud kasvatavad. Ja nii naudibki urbaniseerunud linnainimene keskkütte soojuses oma miljoneid maksnud katusekorteri rõdult hurmavat linnasiluetti. Lõuna Eestis laguneva vanematekodu katuse parandamise asemel rassib ta raske raha eest fittness klubis. Eluks ajaks võetud miljonilaenuga pappmajas kahe meetrise diagonaaliga lametelekat vaadates ununevad ehk liisingu ja eluasemelaenu intressid. Lasteaia lõpuekskursioon tuleb teha Lapimaale. Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis. Päkapikud toovad Advendiajal sussi sisse mitte pulgakomme vaid mobiiltelefone. Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju. Raske tööga teenitud raha vajab ju kulutamist. Esimese stressi saab pereisa ületunde tehes ja mitut töökohta pidades raha vajab ju teenimist. Nüüd on see raha olemas ja vajab kulutamist. Järgneb surfamine
(21% on tulumaks ja 20% on käibemaks) Maha arvestatakse töötukindlustus 2,8% ja pensionikogu 2%. Tööandja ise maksab ka veel 1,4% töötukindlustust ja 20% pensionit + 13% veel haigekassale. Aktsiisid kaudes maksud, mis on kehtestatud teatud kaupadele jälgimiseks. (alkohol, tubakas, bensiin jne) Tuludeklaratsioon See on inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne. Deklaratsiooni tuleb kirja panna kogu maksustatav tulu (töötasu, honorar, annetused, intressid ja dividendid, tulu vara müügist). Lisaks tuleb üles märkida niisugused kulutused, mis seaduse järgi annavad tulumaksusoodustust. Millele kuulub eelarve raha Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvitistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalvamisele. Sotsiaalsed toetused Sünnitoetus ja lapsendamisetoetus ühekordne 320 Lapsetoetus igakuine, kuni 16 aastaseks saamiseni või kui õpib, siis kuni 19 aastaseni. 9,6 kuus. Lapsehooldustasu 3 aastaseni, igakuu 36
- kõrgem maksumus Laenuandja arvestab: - laenusaaja isikuomadused, ausus ja soov maksta võlgu tagasi - maksevõime, sissetulekuallikad ja millised on muud finantskohustused - vara – mida rohkem, seda kergem maksta kohustusi, osa varast võib minna laenu tagatiseks (kui vara puudub, vaja leida laenu käendaja) Laenaja peab arvestama: - säästud – mida rohkem, seda vähem peab laenama ja lihtsam tagasi maksta, kui intressid tõusevad - töö – kui kindel on, et tööd on ka tulevikus ja ka teistel pereliikmetel - tarbimisharjumused – millistest kulutustest saab ja ollakse valmis loobuma? - investeerimine – kui ostetakse ainult kinnisvara või auto, siis see ei ole tasakaal www.pangaliit.ee Loe lisaks: “Finantsaabits” (rahaasjade korraldamise käsiraamat), koostaja V.Zirnask, 2011 Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5
Kontole “Finantskulud” kantakse intress tegeliku ülekandmise järel: D – finantskulud K – arvelduskonto D – intressikohustus K – tulevaste perioodide kulud Eraisikult saadud laenud ( omaniku laen oma ettevõttesse) arvestatakse lühiajalise kohustusena , kusjuures iga laenusumma on eraldi vormistatud laenulepinguga. D-Kassa D-Arvelduskonto K-Omaniku laen Kasumiaruanne peab näitama kirjel “muud finantskulud” alajaotuses makstud intressid ainult sellel majandusaastal üle kantud laenu- ja liisingute intresse.
KONTROLLTÖÖ ÕIGUSÕPETUS 11 klass ___________________ 21. mai 2018 1. Asjade liigitamine õigusõpetuses? Kinnisasjad ja vallasasjad. 2. Mis on õigusvili? Too näiteid. Kui vilja saadakse õigussuhte tõttu, siis on tegemist õigusviljaga üür, rent, intressid jne 3. Mis on asjade olulised osad? Asjade olulised osad on sellised koostisosad, mida ei saa asjast eraldada ilma asja oluliselt kahjustamata ja need ei või olla asjast erinevate õiguste ja kohustuste kandjaks. 4. Millest koosneb omand? Omand koosneb tegelikult kolmest õigusest: õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. 5. Mis on käsutamisõigus? Õigus asja saatust määrata. 6. Mis on kasutamisõigus? Õigus asja kasutada ja seega
Palgatõusuga kaasneb tootmiskulude ja nõudluse kasv, siit hindade tõus. 2. Hinnad vahetuskurss hinnad Riigis, kus hinnatõus on tunduvalt kiirem kui ülejäänud maailmas, võib sellega kaasneda rahvusvaluuta devalveerimine devalveerimine. Importkaubad, Importkaubad ss.h. h ka imporditavad tootmisvahendid kallinevad ning see tõstab omakorda nendega toodetavate kaupade hindu. 3. Hinnad intressid hinnad Üldise hinnatõusu osana suurenevad ka intressimäärad, mille tagajärjel säästmine suureneb ja tarbimine (nõudlus) väheneb. Samal ajal suurendab laenuintressi kasv tootmiskulusid jja kogupakkumine g p väheneb. 4. Hinnad hinnad Toorainehindade (energia) kasv põhjustab hinnatõusu töötlevates firmades, siit kandub edasi kogu majandusele. 5. Palgad palgad Üks majandusharu ees ja teised järel.
Koolituskulud Maksud Muud maksud (riigilõivud jms) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Finantseerimistegevusest Pikaajalise laenu tagasimaksed Lühiajalise laenu tagasimaksed Intressid Käibemaksu korrigeerimised 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Dividendide väljamaks (brutoumma) Kasutamine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Eelneva perioodi nõuded-kohustused (va
00 0 tagasimaksmisele Lühiajalise laenu tagasimaksed 0.00 0 kuuluva pikaajalise Intressid 0 laenu lühiajaline osa Käibemaksu korrigeerimised 0.00 0.00 0.00 0
Selleks suurendatakse vastavalt ,,ostetud" vasikate ja vähendatakse tapaküpsete nuumveiste arvu. Tulude-kulude eelarve T-k eelarve koosneb kahest osast. Esimeses osas arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtus. Kogutoodangu ja muutuvkulude vahena tuuakse välja kattetulu kogu põllumajandusettevqtte kohta. Eelarve teises osas tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud, amortisatsioon, makstavad intressid ja muud maksud. Samuti märgitakse ära sissetulekud mittepõllumajanduslikust tegevusest. Lõpptulemusena arvutatakse välja tulu ettevõtlusest ning kui suure väärtusega on ettevõttes omakapital. T-k eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanss, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja väljaminekud, mis selles põllumajandusettevõttes tehakse ning koostatakse kassavoog. Kassavoog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja
Kui palju ettevõte peaks tootma, et jõuda kasumisse, saab kontrollida tasuvuspunkti analüüsi kaudu. Toodangumahtu, mis kindlustab kasumisse jõudmise, saab arvutada järgmise valemi alusel. 26. Iseloomusta muutuvkulusid ja püsikulusid Muutuvkulud on otseselt tootega (müügiga) seotud ja/või kanduvad otse üle tootesse (materjal, tükitöö). Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu jms). Püsikulud kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumat toodangu mahust. Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu) 27.Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega? Sissetulekutse suurenedes jääb inimestel kulutamiseks rohkem raha. Nad on nõus maksma sama koguse eest kõrgemat hinda või ostma sama hinnaga suuremaid koguseid. Kui
Riigisisene 20. Reaalne SKP – ) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatutes baasperioodi hindades. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna. 21. Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent 23. Tulusiirded – kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 24. Kogukulutused – Kogukulutused (aggregate expenditures) hõlmavad endas kulutusi kodumaistele toodetele ja teenustele, mida indiviidid igal tulutasemel soovivad teha 25
tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse, samuti teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ja sidusettevõtjate intressikohustusi. Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval, tehes maksegraafiku alusel finantsmooduli kande; bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded, mis sisestatakse samuti finantsmoodulis raamatupidamisõiendi alusel. Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani. D 6060 K 2410 Lähetuskulude arvestus toimub iga lähetatu isiku lõikes. Pärast lähetust tuleb koostada lähetuskulude aruanne, millele on lisatud sõidupiletid ja muud kuludokumendid. Päevarahade, sõidukulude ja muude kulutuste arvestamine toimub vastavalt seadustele. Kui makstakse päevarahasid üle Eestis kehtestatud piirnormide, tuleb arvestada ka maksud.
väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). AKTIVA (VARA) Käibevara Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu: Ostjate tasumata summad, Ebatõenäoliselt laekuvad summad, Kokku Muud nõuded: Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu ; Nõuded sidusettevõtjatele ; Nõuded aktsionäride vastu ; Muud lühiajalised nõuded ;Kokku Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud): Intressid ; Dividendid ; Muud viitlaekumised ; Kokku Ettemaksed: Maksude ettemaksed ja tagasinõuded ; Tulevaste perioodide kulud ; Kokku Varud: Tooraine ja materjal ; Lõpetamata toodang ; Valmistoodang ; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed tarnijatele -Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtjate aktsiad või osad ; Pikaajalised nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ; Sidusettevõtjate aktsiad või osakud ;
Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes.
Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile. Aga kui uute asjade ostmiseks on mõjuv põhjus: tahtmine muuta välimust uue töökoha või ametikõrgenduse tõttu?; tõsta meeleolu uue...
Vastus: 1,5% tehakse allahindlust. (a = 1,5) Ül. Finantsanalüüs Laenude kaalutud keskmine intressimäär on 7,4%, DAH 120, DIH 26,4, debitoorne võlgnevus aasta algul 12000, VC=0,45S, DSO 10,2, ROA 10%, I t=0,074*(SIL+LD)t-1, DFAH 84, CR 0,75, SILt-1 20000, LDt-1 60000, ROE 25%, DAPO 16, SIL=1/3LD. Täita küsimärgiga lahtrid: Müük S 300 000 Muutuvkulud VC ? 135 000 Püsikulud FC ? 149 080 Ärikasum EBIT ? 15 920 Intressid It ? 5920 Puhaskasum NI ? 10 000 Raha M ? 15 100 Võlakohustused SIL ? 6667 Nõuded ARt ? 5000 Tarnijatele tasumata arved AP ? 6000 Varud IRY ? 9900 Palga ja maksuvõlad ? 27 333 Käibevara kokku CA ? 30 000 Lühiajalised kohutused kokku CR ? 40 000 Põhivara FA
Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa. 5% on sama, mis 1 kahekümnendik osa. 25% on sama, mis 1 neljandik osa. 4% on sama, mis 1 kahekümne viiendik osa. 33 1/3% on sama, mis 1 kolmandik osa. 50% on sama, mis pool. 75% on sama, mis 3 neljandikku osa. 100% on sama, mis 1 terve. Osa leidmine arvust Osa leidmiseks arvust tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär ...
kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1-0,3 protsendipunkti vahemikku. Aga mida annab euro Eesti riigile? Annab kindla tugi kogu Euroopas ja maailma mastaabis . Ettevõtted julgevad tulla Eestisse ja rajada oma ettevõtte. Nad ei karda ei Eesti kroon devalveeritakse . Seega hakkab Eesti majandus paranema ja lisandub ka hulgaliselt uusi töökohti. Inimesed, kes tasuvad pangale võlga võivad rõõmustada, intressid odavnevad. Seega muutub igakuine laenumakse väiksemaks. Kuna enamus riike kasutab eurosid, siis kaob ka valuutavahetuse kulud. Ei pea ka muretsema, et ise kroone eurodeks vahetades peab tasuma valuutavahetus kulud. Alates 1.detsemrist.2010 müüakse eurosid ainult kinnitatud kursiga 15.6466. Saabusid müügile ka eurostardi komplektid mille väärtus on 200.- . Seega ei tasu karta, et raha otsa peaks saama nagu juhtus see kui Eesti läks üle Nõukogude Liidu lagunemisel rublalt kroonile.
Kaubad 2567 50 Personal 892 18 Ärireisid 210 4 Autokulud 162 3 Üür 255 5 Bürookulud 202 4 Kindlustus 44 1 Marketing 331 6 Kulum 146 3 Intressid 25 0.4 Juhtimisarvestus Üliõpilane Õpperühm4 Kontrolltöö 1.1 Kasum 308 Kauba-, reisi ja autokulud on võrdelises sõltuvuses käibest. Personalikulud sisaldavad preemiaid 3,5 % müügimahust. Täiendavalt lisandub sotsiaalmaks, mis kõik moodustab 5% müügist. e. 257 tuh.kr Arvutada muutuvad ja püsivad kulud ning nende alusel kasumilävepunkt müügimahu alusel
MAJANDUSE JAHTUMINE KUI VÕIMALUS · Paindlikkus. Muudatusteks peab olema sisemiselt valmis. Jahtuvat majandust ei tohi karta, sest ütleb ju vanasõnagi, et sogases vees on kõige parem kala püüda. Ära otsi võimalusi ainult firma kaitsmiseks otsi ka võimalusi rünnakuks. · Strateegiast kinnipidamine. Ära tegutse äkiliselt, kui majanduskasv pidurdub. Strateegiast tuleb kinni pidada nii heal kui halval ajal. Ära vaata ainult tänast päeva, vaid ka seda, mis tuleb kahe aasta pärast. See on edu valem, kui ehitad üles pikaajalist äri. · Rõhk ekspordile. Tugeva ekspordibaasiga ettevõttele tuleb mõõdukas majanduslangus ainult kasuks, nii tooraine hindade, tööjõu kui uute kasvuvõimaluste poolest. · Varude tekitamine. Kui on n-ö küllusliku viljasaagiga aasta, siis pane ühte- ...
Makstud ettevõtte tulumaks -8506 -6911 Kokku rahavood äritegevusest 46096 44835 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4292 -5827 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 126 543 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 156 Laekunud intressid 272 1029 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4049 -4255 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid 32000 26000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -32000 -26000 Kokku rahavood 10047 14580
analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: töötus Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: jooksvaid turuhindu. Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) Makroökonoomikas kasutatakse hinnaindeksina: tarbijahinna, tootjahinna indeksit ja SKP deflaatorit Mida peetakse silmas SKP arvutamisel investeeringute all? investeeringud on kulutused põhivahenditesse ja väärtpaberitesse.
A C B Olemasoleval teedevõrgul on teed ACB ja CD, mille andmed on järgnevates tabelites. Kavas on ehitada ümbersõit ADB. Kontrollida tasuvusarvutusega selle kava otstarbekust. Selleks: 1. Määrata tee-ehituse, -remondi ja hooldekulud, vajalikud, kuid ülesandes puuduvad suurused võib ise valida; 2. Arvutada liikluskulud; 3. Prognoosida D liiklusõnnetuste kulud; 4. Esitada järeldused ja põhjendada. Töö esitamine: üliõpilased, esitades töö hiljemalt 7. detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Se...
Krediit arvel tuleb välja tuua krediteeritav arve nr, kreedit arve peab olema eristatav, arve võib olla miinus arvena, summad märgitakse punasega. Ettevõtte tulud ja tulude arvestus. Tulud on aruande perioodi sissetulekud millega kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte oma kapitali väljaarvatud omanike sissemaksed. · Tulu tekkimine - tulu tekib ettevõtte majandustegevuse käigus ja selle moodustavad erinevad tehingud (müük, tasud, intressid, dividendid, rent, honorarid). Tulude põhilisteks tunnusteks on ettevõtte netovara suurendamine ilma omanike sissemakseteta. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise, kolmandate poolte nimel kogutud summad ei ole ettevõtte tulud. · Tulu kajastamine- tulu kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses. Juhul kui rahaline tasumine toimub lühiajalise perioodi jooksul, pärast tehingu sõlmimist, võrdub tehingu
19. Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 20. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud skp väärrtus. See leitakse kui nominaalne skp jagatakse skp defolaatoriga 21. Nominaalne SKP- 22. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent. 23. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ning rahvamajanduse arverpidamise ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiirdest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustuse maksed 24. Kogukulutused (E) on SKP komponentide summa (tarbimine, investeeringud, avaliku sektori kulutused ja netoeksport) 25. Investeerimine on uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess (kapitali olemi suurendamist nim investeerimiseks) 26
Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliitika eesmärk • Stabiilne majandus • Hindade stabiilsus - Mida stabiilsem on hinnataseme tõus, seda paremini saavad nii ettevõtjad kui ka tavainimesed teha oma tulevikuplaanide ja palgasoovide seisukohast võimalikult mõistlikke majandusotsuseid. • Soodne ja stabiilne vahetuskurss (vahetuskurss – välisvaluuta hind kohalikus valuutas) • Madalad intressid - Kui pangad saavad keskpangast raha madalama intressiga ehk odavamalt, siis on raha hind ka ettevõtjale odavam ja see julgustab ettevõtjat rohkem laenu võtma, mis omakorda elavdab majandust. • Finantsturgude stabiilsus - kogu finantssektor – lihtsustatult öeldes pangandus – toimib tõrgeteta. Neid eesmärke saavutades mõjutatakse ka kogu ülejäänud majandust, k. a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud. 1.3 Rahapoliitika puudused
Lühiajaliste laenude puhul, tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste järgmine aasta tagasimakse tuleb tõsta üle lühiajalistesse kohustustesse! Pikaajaliste laenukohustuste puhul finantsotsus ning arvestada tuleb laenugrafikutega. 26. Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed? Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud.
saatnud. Tüüpilised dokumendimaksed on akreditiiv ja inkasso. Kõik maksed ettevõtte pangakontolt teeb pank vastavalt maksedokumentide saabumise järjekorrale. Maksedokumente ei võeta vastu makseteks vajaliku summa puudumisel ettevõttele avatud pangakontol. Pangas hoiustatud raha kasutamise eest maksab pank ettevõttele tasu intresse. Panga poolt makstavate intresside arvutamise alused ja maksmise kord on fikseeritud valitud panga eeskirjades ja hinnakirjas. Arvestatud intressid lisanduvad ettevõtte arvelduskonto lõppjäägile. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud raamatupidamises kajastataks
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protses...
kulutused. c. Avaliku sektori kulutused (G) on avaliku sektori kaupade ja teenuste ostud: d. Netoeksport (X - M) näitab hüviste väljaveo ja hüviste sisseveo seisundit. 32) Sissetulekute lähenemisviis : SKP sissetulekute meetodil leitakse järgmiste komponentide summana. a. Palgad - mis on tasu tööjõu teenuste eest b. Rent - tasu maa kasutamise ees c. Intressid, mis hõlmavad intressi tulu pangadeposiitidelt, intressitulusid ettevõtte laenudelt ja muid investeerimistulusid. d. Kasum on see osa, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on ülejäänud tulud maha arvestatud. Seega on kasum ettevõtte omanike tulu. 33) Amortisatsioon e kulum: on vara väärtuse vähenemine kulumise, vananemise, roostetamise või purunemise tõttu.
00 0 laenu lühiajaline osa Intressid 0 Käibemaksu korrigeerimised 0.00 -472.00 101.00 104.00 103.00 118.00 111.00 118
enda raha ja jääd peale selle ka veel kellelegi võlgu. Roosaare jääb kahe vahele ja ütleb, et iga inimene peab ise enda jaoks leidma sobiva vahekorra rahuliku une ja varade tootluse vahel. Kolmas osa Passiivse sissetuleku tööriistad: Intress - tasu raha kellelegi kasutada andmise ehk laenamise eest. Kõige turvalisem võimalus intressi saamiseks on tähtajaline hoius, mis on Eesti riigis kuni 100k € summas riikliku garantii all. Samas on intressid väga väiksed (nt LHV pangas alla 1%). Veidi riskantsem viis on raha ise kellelegi laenata. Niiviisi on tulu palju suurem, aga sellega kaasneb ka kõvasti suurem risk. Üheks võimaluseks on ka kinnisvara tagatisel laenude andmine. Kes aga riske ei karda võib kasutada ka inimeselt inimesele laenuportaale nagu Bondora, Omaraha, MoneyZen, Mintos jne. Üür - tasu eseme kellelegi kasutada andmise eest. Tavaliselt saadakse üüri kinnisvarast.
· Avaliku sektori kulutused tarbimiskulud, mis on seotud kaupade ja teenuste ostmise ja valiku sektori töötajatele palga maksmisega · Riiklikud investeeringud infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide ehituseks · Valitsuse tulusiirded erasektorile valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid · Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Riigieelarve - riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil, mis tavaliselt on eelarveaasta Riigieelarve on tasakaalus - kui tulud võrduvad avaliku sektori kuludega. Eelarve on defitsiitne - kui tulud on väiksemad kuludest eelarve on ülejäägiga - kui tulud on suuremad kui kulud
2.Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga 3.Kõrge ja püsiv majanduskasv 4.Õiglane sissetulekute jaotus (tagada sooliselt võrdne palk) Naistel on madalaim palk teenindavas sektoris,haridus ja med. Valdkonnas, seal töötavad Eesti enamus kõrgharidusega naisi Rahapoliitika -majanduse kasvu soodustamine Keskpank-> reguleerib raha pakkumist ehk käibeloleva raha hulka (raha hulga vähendades hindade kasvutempo alanab) reguleerib raha hinda ehk intresse (lk 151 õp) (madalad intressid hoogustavad majanduse arengut) PIGEM jätta ringlusesse veidi rohkem raha, inflatsioon küll veidi tõuseb, kuid inimestel on rohkem kapitali käes, hindade tõus peagi tasakaalustub. Ideaalis oleks käibelolev rahahulk ja intressid tasakaalus Euroopa Keskpanga eelistus- hindade stabiilsus ehk madalad intressid Eestis on sisse viidud keskpanga majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia- kui Eesti on taganud Keskpanga poolt eelistatud hindade stabiilsuse, võib
laekumisi ning väljamakseid. Rahavoogude aruanne on kassapõhine. Rühmitatakse rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest. Rahavood äritegevusest Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha, (c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon), (b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega, (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Rahavood investeerimistegevusest Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali-, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Järelevalve · Seaduste, volikogu määruste ja otsuste, valla- või linnavalitsuse määruste või korralduste täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. o Volikogu ja valitsus kontrollivad üksteist · Volikogu revisjonikomisjon kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. · Järelvalve teostamise õigus on maavanemal, riigikontrollil ja õiguskantsleril
selleks et tagada klientide nõuete ja ootamatute nõuete täitmine. 1. Varade koosseisus on peamiseks laenuportfell erinevalt tavaettevõtetest, kus peamise osa moodustavad erinevad käibevarad ja põhivarad. 2. Kohustustest moodustavad 90% erinevad hoiused ja aktsionäride poolt investeeritud osa on vaid 4%. Kasumiaruanne: 1. Intressitulud 10 2. Intressikulud -7 3. Kokku puhas intressitulu: 3 4. Muud tulud 1 1. Intressid ja muu tulu kokku: 4 1. Laenukahjumide provisjon -1 1. Puhastulu peale provisjone 3 1. Mitteintressilised kulud (personalikulud, amortisatsioon) -2 1. Kasum enne makse 1 1. Maksud -0,4 1. Puhaskasum: 0,6 1. Hinnates kasumiaruannet võib teha järgmised järeldused. Kogu tuludest moodustab olulisima osa intressitulu, mis kujuneb saadud ja makstud intressi vahena,
linna. Niimoodi lugu lõppes. Selles loos mõtles mees ainult endale. Samas ise oli süüdi, et niimoodi tegi. Kaotas naise ja armuvalus kui seda võib nii öelda hukkus. Selles raamatus oli rahal halb mõju. Inimeste suhted muutusid. Prillup ei saavutanud selle tehinguga mitte midagi vaid kaotas kõik mis tal oli. Kauka jumala peategelane Mogri Märt oli vanemas eas mees, kelle mõtetes keerles ainult raha. Ta oli alati nõus andma teistele laenu, aga intressid mis ta rahale peale pani olid üüratult suured. Oma laste vastu oli ta ülimalt karm. Ta ikka lootis oma pojale ikka rikast naist ja tütrele rikast meest kaasaks. Oli tütre abielu vastu. Kogu tema elu keerles raha ümber. Olles oma uue maja valmis saanud, siis esimene asi mis ta sinna viis oli rahakapp-kõige tähtsam. Kord lõi aga välk majja sisse ja maja läks põlema. Mees saatis oma poja tühist rahakappi
Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõi...
sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid kinnisvara ning muude teenuste hinnad kõrged, mis tõstis ka kinnisvara turuväärtust. Antud perioodil kasvas jõudsalt keskmine brutopalk ning vähenes ka töötuse määr mis oli tingitud elulise heaolu paranemisest. Kõrgete kinnisvara hindadega kasvas ka keskmine ruutmeetri hind mis oli aegade kõrgeim 2008 aastal. Aasta 2009 oli Eesti majanduses kõige madalam periood. Majanduskasv algas uuesti alates 2010 aastast. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
