Bilanss 31.12.2004 31.12.2005 31.12.2006 Varad Raha 16 000 20 000 25 000 Debitoorne võlgnevus 56 000 80 000 100 000 Varud 80 000 100 000 125 000 Käibevara kokku 152 000 200 000 250 000 Hooned soetusmaksumuses 200 000 225 000 300 000 Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg ...
Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud. Optsiooni ja futuuri peamine erinevus Futuuri puhul tehingust taganeda ei saa, optsiooni puhul pole see kohustuslik. Aktsia ja võlakirja peamine erinevus Võlakirjal on kindlaks määratud intressid, mis ei muutu ja ei olene firma kasumist. Aktsiate puhul makstakse dividende arvestades ettevõtte kasumit. Kirjelda kuidas optsioonist kasu saadakse Härjad ja karud härjad: ostavad suurtes kogustes aktsiaid kokku ja siis müüvad karud: müüvad suurtes kogustes ning hiljem ostavad kokku. Maakler ja diiler Maakler tegutseb börsil kliendi huvides, sissetulek sõltub kokkuleppest kliendiga. Diiler tegutseb iseseisvalt, enda huvides. Saab kasu väärtpaberite ostu ja müügihindade vahest.
Joonis 2.3.3. Näites 2.3.5 esitatud ülesande lahendamise skeem 2.3.3. Pangaline ehk kommertsdiskonteerimine Lisaks eelmises punktis käsitletud lihtsale diskonteerimisele kasutavad pangad veel nn pangalist e kommerts- diskonteerimist (bank discounting). Selle meetodi kohaselt kasutatakse intresside arvutamise baasina võlakirja tähtpäevaväärtust. Sel juhul märgitakse võlakirjale nimiväärtusena tähtpäevaväärtus ning intressid ehk diskonto arvutatakse osana tähtpäevaväärtusest. Sel puhul panga poolt kasutatav diskontomäär ei ole intressimäär tavamõttes, seepärast nimetatakse seda panga diskontomääraks (rate of bank discount) ja tähistatakse sümboliga d. Panga diskontomäära abil arvutatud intressi nimetatakse pangadiskontoks (bank discount). Pangalise diskonteerimise korral kasutatakse järgmisi tähistusi: 31
a. Mastaabisäästu kahanemist b. Kulusid antud ressurside kulude korral c. Mastaabitulu d. Mastaabieffekti 12. Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: a. Tulumaks b. Tootmistöötajate otsepalk c. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised d. Firmas valmistatava toodangu omahind 13. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: a. Kaudseid kulusid b. Alternatiivkulusid c. Otseseid kulusid d. Ei kaudseid ega otseseid kulusid 14. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum b. firma peab laiendama tootmist c. uued firmad sisenevad harusse d
Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD Min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 5 Swedbank tähtajaline hoius Hoiuse saab avada: EUR, USD, SEK, GBP, NOK, LTL, LVL, CAD ja AUD Sissemakse alates 190 eurost ...
Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad
Leia vastused järgmistele küsimustele. 1.Milline on laenuvõtmise mõttekuse lihtne reegel? 2.Milliseid laene nimetatakse väikelaenuks või tarbimislaenuks? 3.Millised on väikelaenu üldised tingimused? 4.Millised on laenuga kaasnevad kulud? 5.Millised on kümme soovitust laenuvõtmise kaalujale? Nüüd oled tutvunud väikelaenu erinevate külgedega. Kas väikelaenu võtmine tasub ära? Põhjenda oma otsust. 1. Kas asi, mille jaoks ma laenan, peab vastu kauem kui kestab laenu tagasimaksmine? 2. Selliseid laene, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel, nimetataksegi tavaliselt väikelaenuks või tarbimislaenuks. 3. Väikelaenude tingimused intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek jmt on pankades erinevad. 4. Tuleb maksta intressi ning lepingutasu. 5. 10 soovitust laenuvõtmise kaalujale Kaalu, kas sul on seda asja hädasti vaja, mille jaoks plaanid laenu võtta? ...
Vabaaine majanduses 3 tund Laen ja intressid Laenamise hind on intress. Intressimäära (%) suuruse määramisel võtab pank arvesse järgnevat: · laenu kasutamise eesmärki, · laenusoovija makseajalugu, · tagatise väärtust, · olemasolevaid kohustusi ehk laenuvõtja riskitaset laenuandja jaoks, tõenäosust, et laenuvõtja tagasimaksetega hätta jääb. · Pikemaajalistel ja suurematel laenudel on tavaliselt madalam intressimäär. · Lühemaajalistel tagatiseta laenudel on kõrgem intressimäär. ·
muude põhitegevustega seotud teenuste kulu 2800 Põhivara kulum ja väärtuse langus Põhivara amortisatsioonikulu 8812 väheväärtusliku põhivara kulu 8928 Muud ärikulud pangateenustekulu 463 muud tegevuskulud 654 Kulud kokku 341757 Ärikasum (-kahjum) -50702 Finantstulud ja -kulud Panga intressid 63008 Kasum valuutakursi muut. Laenulepingust 6840 Realiseeritud kasum valuuta kursist 8770 Kokku finantstulud ja -kulud 78618 Aruandeaasta kasum(kahjum) 27916 Aktiva Käibevara Raha Kassa 89 Kassa SEK 304 Swedbank 8995 Swedbank SEK 6720
Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded:
Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana: 1) rahavood põhitegevusest kokku; 2) Rahavood investeerimistegevusest kokku, välja arvatud riigieelarve seaduse § 65 lõikes 2 nimetatud riigi likviidsete finantsvarade ja § 72 lõikes 1 nimetatud stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega seotud tehingute rahavood; 3) Pikaajaliste võlakohustuste tagasimaksed, makstud intressid ja muud finantskulud. 2 ERASEKTORI RAAMATUPIDAMISE MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab viit etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine audiitorkontroll majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ja kasumi jaotamise või kahjumi katmise otsuse tegemine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.
Eelarve võetakse vastu igaks aastaks Riigikogus. Eelarvet muuta võib ainult lisaeelarvega, mis võib olla positiivne või negatiivne. Valitsuse kulutused: - valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused; riigikaitse, maanteed, haridus, kultuur, tervishoid, politsei ja tuletõrje; - toetused ja abirahad; pensionid, lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad, vanemapalgad; - avaliku sektori palgad - toetused kohalikele omavalitsustele - intressid riigivõlalt Valitsuse tulud: - peamiselt erinevad maksud - mittemaksulised tulud; tulud varadelt (erastamine), majandustegevus, riigilõiv, finantstulud, laenud, trahvid; Riigis toimib kindel maksusüsteem. Tavaliselt tekitab maksustamine igas ühiskonnas suuri vaidlusi. "Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud." (Benjamin Franklin, 1789) Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maksusüsteemi ülesanded:
Õpilase tööleht Kristiina Moosel 11.B Loe läbi tekst: Kas puhkamiseks tasub laenu võtta? http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tarbijauudised/kas-puhkamiseks-tasub-vaikelaenu- votta.d?id=64524996 Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milline on laenuvõtmise mõttekuse lihtne reegel? Kas asi, mille jaoks ma laenan, peab vastu kauem kui kestab laenu tagasimaksmine? (Näiteks suuremate väljaminekute puhul, olgu selleks siis kodu, mööbel või tehnika, on vastus üldiselt jah). 2. Milliseid laene nimetatakse väikelaenuks või tarbimislaenuks? Väikelaenuks või tarbimislaenuks nimetatakse tavaliselt selliseid laene, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel. 3. Millised on väikelaenu üldised tingimused? Intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek jmt. 4. Millised on laenuga kaasnevad kulud? Laenu tagasi ...
arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmis-tegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. Juhul kui lähteandmed on kättesaadavad, saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost. Q* =F (toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) SKP leidmiseks on kaks meetodit: A) Saadud tulu (tootmise) meetodil Q = W + rt + r + p, kus Q SKP, W töötasud ja palgad, rt üürid, r intressid, p - kasumid B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks.
Eratarbimine * Inventeeringud I ettevõtete ostud (masinad, seadmed, materjalid jne). * Avaliku sektori kulutused G avaliku sektori ostud, kaubad, teenused, palgad jne * Netoeksport = eksport X import M (eestis on see negatiivne raha läheb riigist välja). SKP=C+I+G+(X-M) 3.2 Sissetulekute ehk tulu meetod Ehk siis ei saa osta omale asju, kui ei ole tulu. Tulu saamisel on erinevad komponendid. Liidetakse kokku kõik ühiskonnas võimalikud tulud. * Palgad * Rendid * Intressid * Kasumid Sisemajanduse puhastulu ehk rahvatulu = palgad + rendid + intressid + kasumid SKP = palgad + rendid + intressid + kasumid + amortisatsioon + kaudsed maksud - subsiidiumid Amortisatsioon kapitali kulumine Kaudsed maksud aktsiisi- ja käibemaks (pole ühegi majanduses osalejate tulud, vaid riigi poolt kehtestatud protsendid) Isiklik tulu = rahvatulu ettevõtete kasumid Kasutatav tulu = isiklik tulu isiklikud maksud + tulusiirded avalikult sektorilt Vt. Joonis 9.1
Vali üks: a. kolmas töötaja b. neljas töötaja c. kuues töötaja d. teine töötaja Küsimus 15 Küsimuse tekst Mastaabisääst ja mastaabikulu seletavad: Vali üks: a. püsi- ja muutuvkulude erinevust b. pika perioodi keskmiste kulude kõvera U-kuju c. kasumit maksimeerivat väljundi taset d. lühiperioodi piirkulu kõvera (MC) ristumist keskmise muutuvkulu (AVC) kõvera madalaimas punktis Küsimus 16 Küsimuse tekst Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: Vali üks: a. otseseid kulusid b. ei kaudseid ega otseseid kulusid c. kaudseid kulusid d. alternatiivkulusid Küsimus 17 Küsimuse tekst Kui firma töötajate palgad tõusevad (ceteris paribus), siis: Vali üks: a. AVC, ATC ja MC kõverad tõusevad ülespoole b. AFC ja AVC kõverad langevad allapoole c. AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole d. kõik variandid on valed Küsimus 18 Küsimuse tekst
Kuna võlakirja intressisumma arvutatakse nimiväärtusest, siis võib tegelik tulu sellest erineda. Võlakirja jooksev tootlus näitab võlakirja tulusust võttes arvesse nimiväärtuse asemel turuhinna Tootlus aegumiseni (Yield to Maturity). Kuna hetketootlus ei arvesta aegumistähtaega, siis kasutatakse laialdaselt tootlus kustutamiseni või tootlus lõpuni. Tootlus kustutamiseni saavutatakse, kui võlakiri ostetakse pakutava hinnaga Võlakiri hoitakse aegumiseni Kõik saadud intressid investeeritakse sama intressimääraga - klausel, mis tegelikult on oluline lihtsustus kogu võlakirjaarvutustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõikide perioodide intressid on võrdsed, mida aga reaalsuses juhtub üliharva. Kas väärtpaberid mõjutavad majanduse arengut? Väärtpaberiturg - turg, mille majanduslik funktsioon on aidata muuta säästjate vahendid investeeringuteks ja vahendada laenuressurssi Organiseeritud institutsioonide kogum, kus luuakse ja vahetatakse
Varude muutus Изменение запасов Äritegevusega seotud kohustuste ja Изменение связанных с коммерческой деятельностью ettemaksete muutus обязательств и предоплат Makstud intressid Уплаченные интрессы Makstud ettevõte tulumaks Уплаченный подоходный налог с предприятия Kokku rahavood äritegesest 0 Всего денежные потоки от коммерческой деятельности.
kommunikeerimiseks, et lahendada majanduskalkulatsiooni probleemi Hayeki tööd kapitali, raha ning konjunktuuri vallas peetakse laialdaselt tema olulisemaiks panusteks majandusteadusse. Raamatutes "Hinnad ja tootmine" (1931) ja "Kapitali selge teooria" (1941), selgitas ta konjunktuuri põhjuseid keskpankade ja krediidi laienemise mõistetes ning selle edastamist üle aja kapitali väärallokatsiooni mõistetes kunstlikult madalate intressimäärade tõttu. Oma raamatus "Kasumid, intressid ja investeeringud" (1939) eemaldus teistest Austria koolkonna teoreetikutest nagu Mises ja Rothbard, hüljates täismonetaarse konjunktuurteooria ekstsentrilisema lähenemise kasuks, mis põhis rohkem kasumitele kui intressimääradele. Hayek märkis selgesõnaliselt, et konjunktuuri täpsemad seletused asetavad rohkem rõhku reaalsetele- kui nominaalväärtustele. Ta märkis ka, et see ekstsentrilisem konjunktuurimudel ei ole täielikult kooskõlastatav ühegi spetsiifilise Austria
AVALDUS EESTKOSTE SEADMISEKS Esindaja: [...] Eestkostjaks määratav isik (avaldaja): Liis Pavelson Adressaat: Mustamäe Linnaosa Valitsus Teema: avaldus eestkoste seadmiseks Kuupäev: 28.10.2011 Avalduse koostamiseks kasutatud materjalid 1. 23. aprilli 2007. a. ümarlaua protokoll; 2. KIS-i vahendusel kättesaadavad eestkostemenetluses tehtud lahendid. 3. Riigikohtu ülevaade eestkostja määramise ja sellega seotud menetluse mõningatest probleemidest (22.06.2007). Õiguslik raamistik · Perekonna seadus, 3 osa. PKS §-d 92-104 · TsMS §-d 554-557 (eestkostja määramine alaealisele) Ese (esindaja nõue) Palun vormistada avaldaja Liis Pavelson, isikukood 47102293675 eestkostjaks tema õele, Kristiina Pavelson (eestkostetava nimi), isikukood 49010029348, elukoht Tallinn, Tammsaare tee 77, tema isiklikule ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Alus (faktilised asjaolud) Kristiina Pavelson (edasi alaealine) vanemad on teadmat...
Erinevad finantseerimisskeemid on tavalsielt järgmised: Ainult omakapital Mingi oma omakapitali ja mingi osa võõrkapitali Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie – intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e – intressid segafinantseerimisel Cse – aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e – aktsiate arv segafinantseerimisel 16. Tegevusvõimenduse tähtsus, vajadus ja selle hindamise meetodid Müügitulu muutudes püsikulud ei muutu ning seetõttu muutub ärikasum suuremas ulatuses, kui müügitulu. TEGEVUSVÕIMENDUSE TASE Tegevusvõimenduse tase(DOL) mõõdab ärikasumi(EBIT) tundlikkust müügitulu muutuste suhtes. Ettevõtte DOL on arvutatav kahel viisil: esiteks punkthinnangu
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 4248) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele (ilmutatud) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele); 2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nu...
a. SKP – Sisemajanduse koguprodukt. Aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus. i. Kulumeetodil arvutamine: SKP = C (eratarbimine)+ I (koguinvesteeringud)+ G (valitsuse kulud)+ NE (netoeksport) b. RKP – Rahvamajanduse kogutoodang. Loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. (Makroökonoomika tähtsaim näitaja) i. Kuluvoomeetod: palk + intressid ja renditulud + korporatsiooniväliste ettevõtete tulud + korporatsioonide kasumid + kaudsed maksud + amortisatsioon. ii. Kaubavoomeetod: eratarbimise kulud + riigi ostetud kaupade ja teenuste maksumus + erainvesteeringud + puhaseksport + amortisatsioon (aasta jooksul ostetud, müüdud ja tarbitud kaupade maksumus). 6. Kulude ja tulude ringkäik: kuidas on seotud ettevõtted kodumajapidamistega ja vastupidi
a. prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" c. klient ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a. viimase kui ühe aasta jooksul toodetud toote turuväärtuste summa b. saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid) c. elanike tarbimise alusel d. liidetakse kõik tehtud investeeringud kok Viletsuse e. diskomfordi indeks on: a. suurus, mis väljendatakse protsentides ja saadakse miinimumpalga jagamisel keskmise palgaga b. kõikide töötute arv jagatud kõigi töötajate arvuga c. arvutatav inflatsioonimäära ja töötusemäära summana d. suurus, mis näitab üldise hinnataseme tõusu Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? a
Teine fiskaalpoliitika teostamise vahend on riigieelarve kulutused. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus ja investeerimiskiima arenguks. Riigi sekkumine majandusse toimub järgmistel juhtudel: Kogutoodang langeb ja töötus kasvab depressioon ehk majanduslangus. suurendab kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodanut müüa, palgata uusi töölisi suurendab raha pakkumist, raha hulk majanduses kasvab ning raha hind ehk intressid langevad vähendab investeeringutele ja uute töökohtadele seotud piiranguid Majanduse ülekuumenemine liialdane nõudlus, kõrge inflatsioon ja kiire toodangu kasv: piirab tarbimist maksumäära tõstmine, riiklike kulutuste või raha pakkumise vähendamine soodustab hoiustamist
Ringkäik on maroäkonoomiline mudel mis irjeldab majandussektorite vahelist tulude ja kulude liikumist Sisemajanduse koguprodukt SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Sisemajanduse puhasprodukt NDP leitakse kui sisemajanduse koguproduktist lahutataske amrtisatsioon. (SKP-D) Sisemajanduse puhastulu NDI on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent mida väljendatakse tootmsihindades. (NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud) Sissevoog on tulu mis lisandub ringkäigu mudelisse ja suurendab kodumajapidamiste ja ettevõtete tulutaset. Tarbimiskulutused C on kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused toodetud kaupade ja teenuste ostmiseks. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestatta neid avaliku sektori kulutuste hulka
tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide investeerimisvahega. Sisemajanduse puhastulu NDI on lõikide indiviidide sisstulekute summa mis leitakse kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent mida väljendatakse tootmsihindades. (NDI=w+kasumid+intressid+rent) või (NDI=SKP-amortisatsioon-kaudsed maksud) SKP deflaator on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP kmponentide kaalutud keskmine hind. Nominaalne SKP inflatsioonile kohandamtta SKP Reaalne SKP hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga (korrutatakse 100%).
Inflatsioonispiraali näideteks on järgmist tüüpi spiraalid: Vali üks või enam: hinnad-valuutakurss-hinnad hinnad-hinnad hinnad-intressid-hinnad hinnad-palk-hinnad Tagasiside Inflatsioonispiraaliks nimetatakse inflatsiooni ülekandumist ühest sfäärist teise. Loetletud spiraalid kuuluvad kõik sagedamini esinevate inflatsioonispiraalide hulka. Näiteks hinnad-palk-hinnad spiraali puhul hakkab kõigepealt nõudluse kasv kergitama hindasid, mistõttu tekib surve palgatõusuks, mis aga omakorda suurendab nõudlust ja põhjustab uut hindade tõusu. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsiooni kaks peamist liiki on nõudlusinflatsioon ja kuluinflatsioon. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Nõudlusinflatsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusinflatsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või ee...
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
Raha on meie elus üks tähtsamaid asju, tekib küsimus, et mis me tänapäeval ilma rahata teeksime? Raha eest saab praktiliselt kõike, kuid kõigil pole niipalju raha kui teistel. Näiteks aafrikas on inimestel väga raske olla ja elada, me ei kujuta seda võibolla ise ettegi, kuid olukord on seal väga hull. Sealsed inimesed elavad 2 dollariga päevas ära. Paneb imestama. Raha ei ole aga ka kõige parem asi, raha on ka laenamisega seotud ja laen ei ole sugugi hea asi. Laenul on oma intressid ja see ongi asja pahem pool. Kuid kui pangad ei väljastaks laenusid, ei olekski inimestel raha, sest raha ringlust ei oleks ja raha peab käima ka läbi panga. Juttu on ka sellest, et tehnika areng on kiire ja üha rohkem töid ja tegevusi asendatakse masinatega. Sellest aga tekib probleem, et inimesed jäävad töötuks ja raha neil enam pole, kuna masinaid on igaljuhul odavam üleval pidada. Kui me suudaksime püüda kinni 1/100 kogu päikesest tuleneva energia, siis ei oleks meil
Tarbimiseks on vajalik raha, mille eest on võimalik osta. Pideva tarbimise juures aga raha väheneb ja kuidagi on vaja seda kiirelt juurde saada. Tänapäeval on kõiksugused võimalused raha saada. SMS-laenu on võimalik saada paari minuti jooksul telefonitsi või ka R-Kioskisse pöördudes, kuid need kiired rahasummad, mida paari minutiga on võimalik saada ei too kaasa seda soovitud õnne, hiljem tuleb seda tagasi maksata ja intressid on suhteliselt suured ning paljud inimesed lähevad sellega alt. Tarbimine on üks tähtis elu osa ja ilma selleta ei saa hakkama. Kuid iga asjaga tuleb piiri pidada ja tegema vahet vajalikul ja mittevajalikul. Viimasel ajal on majanduslangus ja palju inimesi jäävad töötuks. Kõik peaksid hakkama mõtlema säästlikumale tarbimisele ning proovima end parandada.
või 2, 3, 4, 5 või 6 kuud. Laenu taotlemisel määrab Laenusaaja ise, kas ta soovib 15-päevast või 30-päevast Laenu või 2-, 3-, 4-, 5- või 6-kuulist Laenu. Laenu kasutamise eest maksab Laenusaaja Intresse (defineeritud allpool) vastavalt epingu punktis 4.1 toodud määradele. Vastavalt tähtajale (see on 15 või 30 päeva) või vastavalt graafikus fikseeritud igakuuliste osamaksete laenutähtajale (2, 3, 4, 5 või 6 kuu jooksul) tuleb Laenusaajal Laen ja kokkulepitud Intressid tasuda TÄHTAEGSELT Laenuandja arvele. Laenusaajal on kokkuleppel Laenuandjaga võimalus pikendada korduvalt Laenu tagastamise tähtpäeva (edaspidi nimetatud ka Laenutähtpäev) 15 või 30 päeva võrra, järgides sealjuures kõiki Lepingu pikendamiseks ette nähtud tingimusi. Kui Laenu tagastamine ja/või Lepingu pikendamine ei toimu tähtaegselt ja/või Lepingus ettenähtud tingimustel, siis Laenusaaja tegevust Laenuandja interneti keskkonnas piiratakse ja
Keskpangas. Erakorralised vahendid võlakirjade soetamine. 14. Eesti Panga ülesanded Eesti pank mängib olulist rolli ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Lisaks veel sellega seonduvate otsuste tegemistes ja nende elluviimises. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnad on läbipaistvamad. Vähendab intressimäärade inflatsiooni riski. Väldib tarbetut riskide maandamist. 16. Eurosüsteem Eurosüsteemi eesmärk on säilidada hinnastabiilsus euroalal. Mida madalamad intressid seda kõrgemad hinnad, mida kõrgemad intressid seda madalamad hinnad. 17. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKP-st ja võlg 60% SKP-st. Vahetuskurss Riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ning hoidma oma vääringu euro suhtes stabiilsena. Hinnastabiilsus Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige
toodang minimaalsete kuludega d. mingi teise tehnoloogia kasutamine suurendab toodangu väljalaset Küsimus 2 Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu Õige intressid, saamatajäänud intressid, makstud Hinne 1,00 / 1,00 üür kujutavad endast: Märgista küsimus Vali üks: a. kaudseid kulusid b
Tootlus aegumiseni (Yield to Maturity). Kuna hetketootlus ei arvesta aegumistähtaega, siis kasutatakse laialdaselt tootlus kustutamiseni või tootlus lõpuni. See tootluse valem võtab arvesse kupongimäära, aegumiseni jäänud aja ja turuhinna. Tootlus kustutamiseni saavutatakse, kui võlakiri ostetakse pakutava hinnaga võlakiri hoitakse aegumiseni kõik saadud intressid investeeritakse sama intressimääraga - klausel, mis tegelikult on oluline lihtsustus kogu võlakirjaarvutustes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõikide perioodide intressid on võrdsed, mida aga reaalsuses juhtub üliharva. Tootlus kustutamiseni on võlakirja kõikide rahavoogude (sealhulgas põhiosa ) sisemine tasuvuslävi (IRR) Tootlus aegumiseni (Yield to maturity) on kõige levinum võlakirja tootluse arvutamise viis. Kui
Eesti majanduse juures on praegu tõenäoliselt käes hetk, mil algab restruktureerimine, kus on selge, et see, mida varem tehti ja mille märksõnaks oli odav tööjõud selle peal ei saa enam edasi konkureerida. Eesti majandus ei ole negatiivses seisus, sest Eesti on olnud kompetentsem enamikust Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest, rikkamatele riikidele aga ei jõuta veel järele. Elame ajajärgul, mil intressid on kõrged. Vaatamata sellele püsib laenamine aktiivsena. Eraisikutel on alati võimalus end lõhki laenata, kuid apaatia selle suhtes kaob. Selline olukord paneb inimest ennast vastutama oma otsuste ja valikute eest rohkem kui kunagi varem. Ei eksisteeri enam sellist despootiat, mil deebitori selja taga seisab kuri valvur. Piltlikult öeldes on pall läinud pankurite käest tarbijate kätte. Kindlasti mitte kõigil ei jätku külma närvi ja kainet
(2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid) · Kohalikud maksud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu · Kulud: personali, majandamiskulud, sotsiaaltoetused, vara soetamine, eraldised, subsiidiumid, intressid ja kohustistasud jms. Kuidas kohalik omavalitsus töötab? · Volikogu ja valitsus teeb otsuseid istungitel hääletades. · Volikogu ja valitsuse komisjon otsustab koosolekutel. · Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees. · Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. · Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed. Valitsuse
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud, mille otstarbe üle otsustad ise. Raha, mis jääb tuludest ja arvestatud kuludest üle on ülejääk või ka sääst. Tulude – kulude aruanne on põhimõtteliselt sama, mis ettevõtluses kasumiaruanne. Aruandes kajastatakse kõik saadaolevad tulud ja kõik arvestatud kulud. Kasumiaruandes väljendatav ülejääk ehk kasum (kindla perioodi jooksul) on vajalik bilansi koostamise...
ÜHISKOND 4.1-4.5 1) Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. 2) Tootmisressursid- Majandus vajab funktsioneerimiseks tootmisressursse ehk loodusvarasid, maad, kapitali ja tööjõudu. 3) Majanduse põhiküsimused- Majanduse põhiküsimused on mida toota, kuidas toota, kellele toota? Majandamise põhiküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti öeldes - tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. 4) Tavamajandus- Tavamajanduse on neist kõige algelisem. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades - Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. 5) Plaanimajandus- Plaani- ehk käsumajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule ning teistele diktatuuririikidele. Käsumajanduse määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist. 6) Turumajandus-...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
Inflatsioon: raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. + raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on arukas investeerida ettevõtlusesse või tarbida. -kulud ületavad tulusid, liigne sularaha käibele laskmine, maksud suurenevad Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevate raha ostujõu tõus. Esineb sügavama majanduslanguse perioodidel. + tõuseb ostujõukus -finantsraskused, pankade intressid tõusevad, laene raske tagasi maksta Raharingluse reguleerimine. Pangad. Laenamine. Ükskõik milliseid tehinguid me päeva jooksul teeme, kas ostame toitu vms, kõik on seotud pangaga. Raha põhiülesanne on vahendada omandisuhete edasiandmiseks kaupade ja teenuste puhul. Nagu vere liikumiseks on veresoonte võrk, nii on raha liikumiskanaliteks ja ajutisteks settebasseinideks pangasüsteem.
Question 3 Kogunõudlus suureneb, kui Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 valitsus langetab toiduainete käibemaksu määra paari protsendi võrra kaudsete maksude maksumäärad kasvavad riigi perepoliitika soosib keskmise sünnitusea langemist ning laste arvu suurenemist tarbimislaenude intressid tõusevad ekspordi maht suureneb oluliselt, seejuures impordi maht ei muutu pangad soovivad rohkem laenu anda Question 4 Kogunõudluse kasv pikaajalise tasakaalu korral suurendab nii reaalset SKP-d kui ka üldist hinnataset. Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question
BCU3620 MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Started on teisipäev, 2 mai 2017, 10:44 State Finished Completed on neljapäev, 4 mai 2017, 9:38 Time taken 1 day 10 hours Grade 10 out of 10 ( 100 %) Question 1 Nõudlusin atsioon on põhjustatud järsust tootmiskulude kasvust. Complete Select one: Mark 1 out of 1 True False Nõudlusin atsioon tekib, kui kogunõudlus kasvab kiiremini kui kogupakkumine. Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine ...
annetamine, kinkimine , sponsorlus. Levinumad tehingud ettevõtetes: 1. Rahalisest nõudest loobumine. Ostjalt laekumata arvete sissenõudmisest ei või loobuda enne, kui ettevõte on likvideeritud või pankrotis ja on selge, et võlanõuet ei rahuldata. 2. Sportlaste, kultuuritegelaste toetamine reklaami eesmärgil on sponsorlus. Makse tegemine mistahes inimesele ilma vastava arveta 3. Maksude maksmisega viivitamisel arvutatud intressid (maksuviivised) ja nende tasumisel erijuhtude tulumaks 21/79 , Deklareerida TSD lisa 6 .Ettevõtte raamatupidamises „Ettevõtte tulumaks“ konto, sest need summad kajastatakse majandusaasta aruandes rahavoogude aruande real „makstud ettevõtte tulumaks“. 1) Ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaks ( 21/79 ) D- Mitmesugused tegevuskulud (kasumiaruanne sk, 1. D-Üldhalduskulud (kasumiaruanne sk,2) K-erisoodustuse tulumaks
on lepingus kindlaks määratud erinevad tingimused, mida mõlemad osapooled peavad täitma. Lepingu tingimustes on lisaks muudele punktidele kindlasti kirjas laenuperiood ning laenuga kaasnevad lisatasud. Enne laenu võtmist tuleb hoolikalt oma otsus läbi mõelda. Arvestada tuleb, kui suur on sissetulek ja väljaminek. Esmapilgul võiks arvata, et laenu võtmine polegi nii hull, kui seda kirjeldatakse. Kui laenatakse pangalt raha, peab selle tagasi maksma koos intressiga ja mõnikord on need intressid väga kõrged. Kuid, millised on laenu positiivsed ja negatiivsed küljed. Laenu võtmise üheks positiivseks küljeks on näiteks see, kui võtad pangalt laenu korteri ostmiseks, saab korterit kohe kasutada ja samal ajal laenu tagastada. Swedbank pakub kodulaenu võtmise võimalust. 1500 eurose sissetulekuga on võimalik võtta kodulaenu 50 000 euro väärtuses 20 aastaks. Siis peab pangale iga kuu maksma umbes 260 eurot, mis esmapilgul vaadates võib osutuda tõesti tehtavaks
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
Aastad 0 1 2 3 Müügimaht 30 000 30 000 30 000 Ühiku hind 500 500 500 Müügikäive 15 000 000 15 000 000 15 000 000 Muutuvkulu 9 000 000 9 000 000 9 000 000 Püsikulu 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Amortisatsioon 3 000 000 3 000 000 3 000 000 Ärikasum 1 500 000 1 500 000 1 500 000 Tegevuslikud rahavood 4 500 000 4 500 000 4 500 000 Tulumaks 0 ...
Töötuse määr kõrge Hinnad langevad, kuna nõudlus väheneb 17) Mis on riigieelarve tuludeks ja kuludeks? Tulud - Maksud: TM (21%) SM (33%), KM (20%) aktsiisid Muud maksud ja riigilõivud Tulud vara müügist, erastamisest Kulud - Sotsiaalabi Tervishoid, haiglad Haridus Maanteed Riigikaitse Politsei, päästeamet Abirahad, toetused Palgad Riigivõla intressid 18) Milline on tulumaksu-, sotsiaalmaksu- ja käibemaksumäär 2013. aastal? Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% Käibemaks 22% 19) Mida tähendab täistööhõive? täistööhõive - olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad 20) Kuidas saab riik tööturgu reguleerida? Riik reguleerib tööturgu üldises plaanis selleks, et tagada töövõtjatele head võimalused töö
· Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
