Tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ning arvutuste aluseks olevaid baashindu ajakohastab Statistikaamet igal aastal alates 2001. aastast. Jooksval aastal (t) on tarbijahinnaindeksi arvutuste aluseks olevateks baashindadeks eelmise aasta (t-1) detsembri hinnad. Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe.
sellelt on tulumaks kinni peetud. Samuti, kui maksustamisperioodil puudus maksustatav tulu või kui kogutulu ei ületanud maksustamisperioodil maksuvaba tulu. Kui vastavatelt väljamaksetelt ei ole tulumaksu kinni peetud või kinnipeetud tulumaksu summa on väiksem seaduses ettenähtust, on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni. Kui inimene soovib kasutada maksustamisperioodil tehtud kulude maksusoodustust (nt füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised: eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused, täiendava kogumispensioni sissemaksed, ametiühingu liikmemaksud), siis tuleb soodustuse kasutamiseks deklaratsioon esitada. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Tuludeklaratsiooni alusel väljastab maksuhaldur vajaduse korral füüsilisele isikule maksuteate juurde- või tagasimakse kohta, viimased tuleb reeglina sooritada 1. juuliks, ettevõtlustulu või vara võõrandamisest
Algkapitali nimetatakse ka raha olevikuväärtuseks (ingl. present value, PV); lõppkapitali tulevikuväärtuseks (future value, FV), s.t. olevikus investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. NÄIDE 4.9. Lihtintress perioodiliste sissemaksete korral.. Perekond avab suurema ostu sooritamiseks säästuarve lihtintressimääraga 8,5% aastas ning igakuise sissemaksuga 100 kr. Kui suur on säästuarve 5. aasta lõpul? Kuna iga kuu tagant summa, mille alusel tuleb intressi leida, muutub, leiame intressid iga erineva summa jaoks eraldi ja liidame. Arvestada tuleb seda, et iga erinev summa on pangas ühe kuu vältel, järelikult tuleb intressi arvutamisel perioodiks võtta 1 kuu. MAJANDUSMATEMAATIKA I Protsent- ja finantsarvutused 27 Sissemakse 1. 2. 3. ... 59. 60. KOKKU Summa, mille eest arvutatakse 100 200 300 ... 5900 6000
tema tahte vastaselt. Kviitungi võib nõuda ka võlgniku nimel kohustuse täitnud kolmas isik. Kui kohustus tuleb täita kolmandale isikule, võib võlgnik nõuda täitmise kviitungit nii kolmandalt isikult kui võlausaldajalt. Kui see kviitung on välja antud põhikohustuse kohta siis eeldatakse, et on tasutud ka intressid ja kulud. Kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. Tagatise andmine ja kohustuse täitmise kinnitamine (VÕS § 98)
· ehitustööde juhtimine; · objekti kindlustus; · lepingu tagatised. Firma üldkulud tekivad seoses firma kui terviku tegevusega ja neid ei saa seostada ühegi konkreetse lepinguga. Firma üldkuludeks on näiteks: · ettevõtte halduskulud (kontori ja juhtide palgakulu); · sotsiaalkulu; · peakontorikulu (koolitus, reklaam, esinduskulu) · tehnokulud (eelarvestamine, laomajandus, ettevõtlus- ja tehnoarenduskulu); · finantskulud (ettevõtte kindlustus, kapitali intressid, omaniku tulu, ettevõtte üldrisk). 8.5. Mis on pakkumuseelarve, millised kulud on seal arvesse võetud? 74 Pakkumuseelarve ehitusmaksumus määratakse esimest korda tulevase ehitaja poolt. Töövõtulepingute sõlmimiseks koostavad erinevad ehitusettevõtjad avalikul või kinnisel võistupakkumisel igaüks oma eelarve. Teoreetiliselt peaks olema antud eelarve
täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksude hulka ei kuulu: - rahatrahvid (on karistusliku iseloomuga) - koormised (mitterahalised kohustused) - riigilõivud (tasu teatud toimingu sooritamise eest) - sundkindlustuse maksed (on olemas vastutasu maksja jaoks) - intressid maksu tasumisega viivitamise eest (on mõjutusvahend maksumaksja suhtes) - teenustasud, tulu ettevõtlusest, vara müügist, dividendid jms (ei ole avalik-õigusliku iseloomuga maksed) Riiklikud ja kohalikud maksud Maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksu liigitamisel riiklikuks või kohalikuks
täita sooviti, ei ole olemas, võib saadu tagastamist nõuda üksnes saajalt (VÕS § 1030). VI LOENG Millal saab intressilt nõuda intressi? Liitintress ehk juudiintress on nähtus, mille korral arvutatakse intress põhisummalt ja sellele lisandunud varasemate perioodide intressilt ehk summa kasvab mitte üksnes algse summa arvelt, vaid eelmise perioodi kogusumma arvelt. Sellest tuleneb ka nimi, kuna intressid nö liituvad. Novatsioon-esialgse võlasuhte asendamine uuega poolte kokkuleppel ja alternatiivkohustus § 86. Alternatiivkohustus (1) Kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul. (2) Valikuõigust omav võlgnik või võlausaldaja teeb oma valiku sellest võlasuhte teisele poolele teatamisega
tegevuskavade koostamine, tegevuskavade täitmine ning planeerimise tulemustele hinnangu andmine. 98 2. Väliskeskkonna-, sisekeskkonna- jt analüüsid sisendina personali planeerimisse Väliskeskkonna analüüs: · Poliitiline: Seadused, maksud, valitsuse tegevus, korruptsioon jne · Majandus: SKT, ostujõud, kulutuste struktuur, intressid, vaba raha jne · Sotsiaalne: Demograafiline seisund, rahvuslik koosseis, religioossus, haritus, kultuursus jne · Ökoloogiline: Kliima, saastatus, tuuled, sademed, ökoloogilised katastroofid jne · Tehnoloogiline: Tehnoloogia tase, uusimad leiutised, arengu kiirus jne Personalivajaduse prognoosimine on seotud ennustamisega, kuidas muutub töötajaskond (näit. kui paljud lahkuvad, kui paljusid sisemiselt edutatakse või viiakse üle). 3
Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi võlgnikuga solidaarselt, kui käenduslepingust ei tulene teisiti. Käendaja vastutuse ulatus on üldjuhul määratud käendatava kohustuse ulatuse ja seisuga käenduskohustuse tekkimise ajal. Seega võib käendaja kohustus tema vastu nõude esitamise ajal olla oluliselt erinev võrreldes käenduslepingu sõlmimise ajaga. Käendaja vastutus võib laieneda tulenevalt VÕS § 145 lg-st 2 lepingu rikkumise tagajärgede nagu intressid, leppetrahv, kahjuhüvitamise kohustus jne võrra. Käendaja vastutab ka põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kuid seda siiski ainult juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulutusi vältida (VÕS § 145 lg 2). 59 Käendaja vastutust võlausaldaja ees ei suurenda tehing, mida teeb põhivõlgnik pärast käenduslepingu sõlmimist (VÕS § 145 lg 4)
Käendaja vastutab VÕS § 145 lg 1 järgi võlgnikuga solidaarselt, kui käenduslepingust ei tulene teisiti. Käendaja vastutuse ulatus on üldjuhul määratud käendatava kohustuse ulatuse ja seisuga käenduskohustuse tekkimise ajal. Seega võib käendaja kohustus tema vastu nõude esitamise ajal olla oluliselt erinev võrreldes käenduslepingu sõlmimise ajaga. Käendaja vastutus võib laieneda tulenevalt VÕS § 145 lg-st 2 lepingu rikkumise tagajärgede nagu intressid, leppetrahv, kahjuhüvitamise kohustus jne võrra. Käendaja vastutab ka põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kuid seda siiski ainult juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulutusi vältida (VÕS § 145 lg 2). 59 Käendaja vastutust võlausaldaja ees ei suurenda tehing, mida teeb põhivõlgnik pärast käenduslepingu sõlmimist (VÕS § 145 lg 4)
Hüvitamisel kuuluvate kulude kindlakstegemisel lähtutakse, tulenevalt VÕS § 367 lg 2, liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Praktikas tähendab see ennekõike liisinguvõtjale kohustust tasuda liisingulepingus ettenähtud tasud näiteks põhiosa. Kuna intressid ei ole seotud eseme omandamisega, siis üldjuhul intersside tasumise kohustust liisinguvõtjal ka ei ole. Kuna liisingulepingu suhtes kuuluvad kohaldamisele tarbijakrediidilepingute kohta käivad sättes, siis VÕS § 367 lg 2 vastab oma sisult VÕS § 416 lg 3. Kui krediidiandja ütleb tarbijakrediidilepingu üles, vähendatakse tasumata krediidi brutosummat VÕS § 416 lg 3 järgi vastavalt krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. See vastab
(AÕS § 276, lg1) Pangiõigusega võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet (AÕS § 279 lg1), kusjuures nõue võib olla nii tingimuslik kui ka tulevikus tekkiv. Nõuded ongi reeglina tulevased, sest need tekivad pärast seda, kui võlausaldaja on omandanud vajaliku tagatise. Ka neil juhtudel tekib pandiõigus juba tema seadmisel, mitte aga nõude tekkimise või tingimuse täitumisega. Pandiõigusega on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sh intressid ja leppetrahv, kui seaduses ei ole sätestatud või tehingus kokku lepitud teisiti, samuti menetluskulud, asja müügiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused. Pandiõiguse omapära on selles, et selle omaja nõuded rahuldatakse eeliskorras, enne asjaõiguslikult kindlustamata võlausaldaja nõudeid. Panditud ese on pandiõiguse omaja jaoks nii-öelda reserveeritud ja seda sõltumata sellest, kes on koormatud maatüki omanikuks.
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 ...
Toidu valmistamiseks vajalike toorainete maksumused liidetakse kokku, saadakse toidu omahind. Omahinnale lisatakse müügikate ja lõpuks käibemaks. Müügikate on ettevõttele selle toote müügist jääv rahasumma. Sellest summast on maha arvatud tooraine kulud. Müügikattest katab ettevõte kõik kulud, mida tegevus endaga kaasa toob. Kuludeks on: personali palgad, üürid, arved, tagasimakstavad laenud ja intressid jm. Müügikate sisaldab ka ettevõtte kasumit. 103 Ülesanne: Roa valmistamiseks kasutatud toorainete kogumaksumus on 3,6 €. Arvutuses kasutatav müügikatte protsent on 60. Mis on roa omahind müügikattega? Arvutamine: Toorainete kogumaksumus – 3,6 €. See on 40% (100% - 60% = 40%) müügihinnast. Müügikate on X eurot. 3,6 € - 40%
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
uurida. Esiti ei märganud ma midagi, aga siis märkasin. Vasema kontsa all oli jämedatest naeltest rist, et kuradit eemal hoida. Silmapilk olin püsti ja leekisin künkast alla. Vaatasin ühtepuhku üle õla, aga ei näinud kedagi. Olin kohtunik Thatcheri juures 'nii ruttu kui sain. Ta küsis: «Noh, mu poiss, miks sa nii hingeldad? Kas tulid oma intresside järele?» «Ei, sir,» ütlesin, «on siis neid mulle tulnud?» «Oo ja, poole aasta intressid tulid eile õhtul? Üle saja viiekümne dollari. Terve varandus sulle. Oleks kõige parem, kui laseksid mind panna selle su kuue tuhande juurde; sest kui see sul käes oleks, siis raiskakid sa selle ara.» «Ei, sir,» ütlesin, «ma ei taha seda raha raisata. Ma ei taha seda üldse, -- kuut tuhandet ka mitte. Olgu see teie oma. Tahan selle teile kinkida, kuus tuhat ja kõik.» Kohtunik oli üllatatud ega saanud sellest aru. Ta küsis: «Mis sa tahad öelda, mu poiss?» 224 Ma ütlesin:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
