3. Arvelduste kord 10. Isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus 4. Laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamine 11. Lõppsätted 5. Sooduslaenu eritingimused 6. Laenusaaja muud kohustused ja õigused Laen Soovin laenata 100 eurot üheks aastaks 12x15.55=186.60 Laenu vormistamis tasu puudub kodulehel. Intress on laenusaaja poolt maksmisele kuuluv tasu laenusumma kasutamise eest 86.60 15.04.2015 15,55 € Laenu maksetabel 15.05.2015 15,55 € 15.06.2015 15,55 € 15.07.2015 15,55 € 15.08.2015 15,55 € 15.09.2015 15,55 €
Loan calculator PIN Name Nettoo Income K 4478 Matthias 1850 0.7 1. What would be minimal period of positive resolution? 2. What would be minimal average income per month for positive resolution? 3. What would be payment every month, if amount of loan is 50000? K= 0,5, kui D<1000; 0,7 muidu P=D*K*T Year intress 6.10% Payment every Period Needed loanAllowed loan Resolution month 50 50000 64750 positive €3,216.58 54.0540541 (goal seek 1) H18 2) 70000 3) F18 ehk period) nth for positive resolution? 2,450 € (goal seek 1) H18 2) 70000 3) Matthiase average in t of loan is 50000? 3216, 58 € (kirjutad lihtsalt needed loan 50000)
9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 0,7 EUR. 13. Pikaajalisest laenukohustusest 300 moodustab järgmise aasta osamakse. 14. Ülejäänud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on aruandeaastal vähenenud 7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16
DIVIDENDIVÕLAD Dividendvõlad tekivad bilanssi pärast omanike üldkoosolekul kinnitatud kasumi jaotamise ja dividendi maksmise otsust. Deklareeritud, kuid välja maksmata dividendid kantakse kohustusena bilanssi. INTRESSIVÕLAD Intressivõlad kaasnevad laenukohustusega. Majandusaasta lõpuks arvestatud, kuid tasumata intress kantakse kohustusena bilanssi. HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis ...
EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD b) UJUV M v H
-Toode on materiaalne hüve, mida toodavad ettevõtted. -Teenus on immateriaalne hüve, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt. -Tootmistegurisd e tootmisressursid: LOODUS TÖÖJÕUD KAPITAL ETTEVÕTLIKKUS Maa Töö Hooned, Loov ja ettevõtlik seadmed lähenemine TEGURITULU Rent Palk Intress, Kasum dividend -Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. -Loobumiskulu e alternatiiv tähistab parima alternatiivse võimalus maksumust, millest loobutakse valiku tegemiseks. -Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada ka natuke teist. -Mikroökonoomika vaatleb üksikisiku ja ettevõtte valikuid. -Makroökonoomika vaatleb riigi tasandil. Makroökonoomika on uurimus majandusest
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT:
Intress ehk intressimäär- Panka hoiustatud või välja laenatud rahalt teenitav tuli, mille suurust väljendatakse protsentides. Investeering- Pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Kapital- tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu. Kartograafiline uurimismeetod- Uurimismeetod, mis põhineb geograafilise kaardi kasutamisele. Kartogramm- Mingi nähtuste leviku või ulatuse näitlik iseloomustamine geograafilisel kaardil (viirutus, punktid, värvitoonid) Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled. Keemiatööstus- Tööstusharu, mis toodab mitmesuguseid keemilisi tehnoloogiad rakenduses maavaradest ( nt naftast, põlevkivist, sooladest) või muudest ainetest uusi aineid. Keldid- Keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud, asustasid I aast...
rahaomanikule lisapreemiat, mille võrra ta saab tulevikus rohkem tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas
ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi forward-tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) franko - saatmiskuludest vaba frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara
Väärtpaberite kustutusaja järgi eristatakse rahaturgu ja kapitaliturgu. finantsvõimenduse kordaja (kordades) keskmine koguvara / keskmine omakapital firmaväärtus ehk goodwill - ettevõtte väärtus teise ettevõtte või isiku jaoks; ettevõtte immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud,
Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu
AUTONOOMNE Üle ühiskonna laenu- TARBIMINE TASAKAALU- TULU ressurss, mille hin- naks on intress (%) 450 IKT Isiklik kasutatav tulu Joonis 12.1. Keynes’i rist. Ülekulu: MIKRO-tasand a) vanemate toetus, b) õppelaen, c) juhutööd, ……..
vastatud vms). Ostjatelt laekumata arve, mille laekumine on ebatõenäoline tuleb kanda kuludesse. Kui nõue muutub lootusetuks, kantakse võlg maha ka ostjate võlast. Nõue on lootusetu siis kui võla sissenõudmine ei ole majanduslikult kasulik või ei saa seda teha (nt ostja pankrotistumise korral või võlgniku mitteleidmise korral). Ostjatele rakendatavad hinnasoodustused tuleb kajastada koheselt müügimomendil või ajal. Järelmaksu intress peab vastama turuvääringule ning intressi ei maksustata käibemaksuga. Näide. Ettevõte müüb kodutehnikat hinnaga 950.-, ostja kohustub tasuma 3 kuu jooksul. Esmane sissemakse 200.-. Arvestatav intress tasumata summalt on 5%. Koostatakse arve, tavaliselt ka ostu- müügileping.: Arve: Kaup tk 1 791,67 Lepingust tuleneb intress 37,50 Käibemaks 20% 158,33 Kokku tasuda 950.- Tasutud esimene sissemakse 200
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
K üsimused, vastused, mõisted... 1) Kes on ettev õtja? Iseloomusta. 2)Nimeta põhjusi, miks inimesed alustavad oma firmaga. 3)Mis suudab teha ühe firma teisest paremaks? 4)Miks konkurents on kasulik? 5)Nimeta ettevõtlusratta osad päripäeva alates ideest. 1)Ettevõtja on tavaliselt inimene, kes leiab uue või parema viisi, kuidas toodet toota või müüa. 2)Inimesed soovivad tihti oma hobi ametiks muuta, uue firma alustamine ja juhtimine on nii huvitav kui ka tore. 3)tema ja tööjõudu kvaliteet; stiil, mida ta kasutab; viis, kuidas ta tarbijad ära kuulab; hind, mida ta võtab 4)Konkurents võib muuta meid tugevamaks, targemaks, kiiremaks paremaks ja isegi loovamaks, annab meile uusi ideid ja muutub kaupade kvaliteedi paremuse poole. 5)Idee, turg, kapital, materialid, inimressursid, turundus, vahetus,...
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
- aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt. Dividend osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. Fikseeritud intressimäär muutumatu intressimäär kogu laenuperioodi jooksul, mis fikseerib laenu kulu laenuvõtja jaoks kogu laenuperioodiks.
Kokku kohustusi 2,716 Müügiplaan,t.EEК Märts, teg. Aprill Mai 600 700 850 Normatiivne kassajääk, RÜ 80 Krediidiliin kasutatakse kuu algusest, tagastamine selle kuu lõpus, mil tekib kassas ülejääk Intress kuu lõpus Aasta intress,% 14% Kuu eelarvestatud kulud: Töötasu 75 Transpordikulu, lähetused(% käibest) 6% Reklaamikulu, EEK 60 Kulum, % 25%
Piltlikult võib vaadata seda kui võidujooksu, kus on kiiremad ja aeglasemad jooksjad. Kuna ressursid on piiratud ei jätku hüviseid kõigile võrdselt. Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese looduslikest eeldustest ja võimetest c) õnnest või juhusest Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt
Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum Nõudmine kaubaturul kaupade kogus mida ostjad soovivad ja on võimelised ostma Nõudmine tööturul töötajate kogus mida tööjõu pakkujad soovivad ja on võimelised ostma Pakkumine kaubaturul kaubakogus mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus vähendab pakkumist.
Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv
Äriplaani tasuvuse hindamine ÄRIPROJEKTI TASUVUSE HINDAMINE 1. Projekti nüüdispuhasväärtus (NPV) Projekti nüüdispuhasväärtuse leidmisel on investeerija nõutavaks tulumääraks kasum ×100 "r"arvestatud 15 % (võib võtta kasumi %) r = netokäive 615 × 100 r= = 15% . Laenu intress on aga 10%, mis sobib, kuna on väiksem e/v 4100 tulunormist Projekti kestuseks on 5 aastat Tasuvuse hindamine on tehtud 5 aasta pealemis on arvestatud projekti kestuseks. Projekti maksumus ehk esialgne investeering on 2000,0 tuh.krooni Rahavoogude nüüdisväärtuse leidmine Aasta Rahavoog Diskonteerimis- Rahavoogude Kumulatiivne (CF) tegur 15% puhul praegune rahavoog (tabel 2) nüüdisväärtus
Kontrolltöö - Majandus II osa (õpik lk. 26-43 ja konspekt) Konspekt: Kaudnemaks/tarbimismaks: iga üks maksab kaupa ostes. Moodustavad Eesti riigi maksutulust suure osa. Käibemaks (kõige olulisem) 20%. Aktsiisimaks: erimaks kindlatel kaupadel, millega kaasnevad neg. Välismõjud. Tollimaks Aktsiisimaksud: alkoholi-, tubaka-, kütuse-, pakendi-, elektriaktsiis. Nimeta erinevad tulumaksusüsteemid, iseloomusta maksustamise põhimõtet. 1)Majanduslik aspekt: Kogudes rohkem maksutulu, saab riik pakkuda rohkem ühishüvesid, maksta suuremaid toetusi abivajajatele ja paremat palka riigitöötajatele. 2)Sotsiaalne aspekt: Maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Enamik kõrgemaid makse. 1)Proportsionaalne ehk võrdeline: Olenevalt sissetulekust on tulumaks kõigil ühesugune. 2)Progressiivne ehk astmeline: Tulumaks kasvab sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem...
käigus, mis on tootmise organiseerimise peamine viis. Ostetakse neid kaupu mida ise vajavad. 3.MAJANDUSTEADUS uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. 4.KAUBAD füüsilised tooted. 5.TEENUSED tooted, mida ei saa katsuda. 6.RESSURSID põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel. (maavarad, puit, vesi, õhk) · Loodusressursid - rent · Inimressursid palk · Kapital intress, rent. A)füüsiline kapital, B)finantskapital · Ettevõtlus kasum 7. Nappuseprobleem tekib sellepärast, et kõikide soove ei ole võimalik rahuldada, kuna selleks puuduvad ressursid. 8. Nappuseprobleem kimbutab kõiki. Üksikisikuid, ettevõtjaid, riike. 9. Tootmistegurid: Loodusressursid, Inimressursid, Kapitaliressursid 10. Alati ei pruugi millestki loobuda, kui on võimalik teha kompromiss. Kompromissi tehakse seni,
Raha on- arvestusühik,vahetusvahend,maksevahend,hoiustamise ja laenamise vahend,kaup. Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse protsentuaalse osana laenusummast. Intress on rahasumma, mis kujuneb vastavalt intressimäärale ja laenusummale. Maksumäär on protsent, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maks. Propotsinaalne-maksustav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne-maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne-maksumäär alaneb tulude suurenedes. Maksu liigid: otsesed- võetakse otse isiku sissetulekutelt(tulumaks,sotsiaalmaks). Kaudsed maksud-
kokku lepitud intressidega. Kostja on jätnud summad tasumata, mistõttu on ta rikkunud raha maksmise kohustust VÕS § 108 lg 1 mõttes. 2.2 Kostja vastutus lepingurikkumiste eest Kostja vastutab lepingurikkumise eest, sest rikkumist ei põhjustanud hageja enda tegevus ning rikkumine ei ole ka vabandatav. Kostja on jätnud tähtaegselt tasumata summad, mille laenas talle hageja kahe laenulepingu alusel. 2.3 Intress Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb muu laenulepingu, kui selle, mis on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, korral maksta intressi juhul, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli hagejal ja kostjal mõlemas laenulepingus olemas kokkulepe intresside tasumise suhtes, mistõttu on hagejal õigus kostjalt nõuda intresside tasumist. 2.4 Viivis Kostja on rikkunud laenulepinguid, ega maksnud laenatud raha hagejale tagasi kokkulepitud
Ettevõttel on käigus 200 000 lihtaktsiat, ta maksab oma laenudelt intresse keskmiselt 5,5% intressimä EUR. Ettevõtte püsikulud on 80 000 EUR, ettevõttele rakendatavaks tulumaksumääraks 20% (tegem ettevõte soovib saada järgmise aasta EPS Milline müügimaht selle ta Aktsiaid 200,000 Intress 5.5% Võlakordaja (D/A) 60% Koguvara 300,000 Ettevõtte püsikulud 80,000 FC Tulumaksumäär 20% Muutuvkulud moodustavad 62.50% VC Earnings EPS-iks 0.4 eurosenti per share Lihtaktsia tulu (Earnings per Share) EPS
reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist EAR (efektiivne intressimäär)- kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Näiteks intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas Reaalne intressimäär- inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär. Nominaalne intressimäär- lepingus kirjas, arvutamiseks. 7. Miks nominaalne (lepinguline) intress ei pruugi olla reeglina sama mis tegelik intress (mis
pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta teiste riikide toimimist, alustama peaks oma riigiga ja kiiremas korras tulekski võtta vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes. Paljudel liikmesriikidel on momendil riigivõla intress lähenemas 12% mis on väga suur. Näitena võib tuua Kreeka ja probleem aina süveneb, kuna igal aastal kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Hetkel on IMF laenupaketi võtnud vaid Kreeka ja Iirimaa kuid tundub, et seda teed läheb ka Portugal ja Hispaania. Nende riikide võlad suudetakse veel katta kuid kui abi läheb vaja veel Itaalial, mis ilmselt juhtub, siis on lood kehvad. Tegelikult on Euroopa liidus seisud väga kehvad ja osad riigid on maailma
Matemaatika. 1. On elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis. Mis on stereomeetria 2. On kolme tipuga hulknurk. Mis on kolmnurk. 3. On korrapärane kuustahukas. Mis on kuup. 4. On kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte. Mis on trapets. 5. on hulktahukas, mille üks tahk (püramiidi põhi) on hulknurk ning ülejäänud tahud on kolmnurgad. Mis on püramiid. Inglise keel. 1. William Shakespeare on pärit sellest riigist. Mis on Inglismaa. 2. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema naisega. Kes on Anna Hathaway. 3. Shakespeare vanema tütre eesnimi. Kes on Susanna. 4. Shakespeare noorim tütar. Kes on Judith. 5. Ta on kirjutanud raamatud "Hamlet", "Kuningas Lear". Kes on William Shakespeare. Kunst 1. oli kunsti ja arhitektuuri (eriti tarbekunsti) stiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890–1905. Mis on juugend. 2.Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mi...
Raha üldmõiste ja Eesti kroon I Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha on kui arvestusühik- kaupade väärtuste mõõtmisel, vahetusvahend, akumulatsiooni vahend ehk vara, mida saab koguda. Samuti on raha kui kaup ning maksevahend. Digitaalne raha on teisisõnu elektrooniline raha, mille alla kuuluvad pangakontod (tehingud internetipangas), pangakaardid, deebetkaardid (võimaldavad kasutada raha kontolimiidi ulatuses), krediitkaardid (võimaldavad kasutada lisaks kontolimiidile ka panga poolt pakutud krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid. Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise hinnatase...
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intress, mida arvestatakse muutuvalt põhisummalt ning intress reinvesteeritakse. Intresside kapitaliseerimine – intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR (efektiivne intressimäär) - intressimäär, mis aastase kapitaliseerimise puhul annaks sama tulemuse, kui osaline liitkasvitamine. Kasutatakse finantstoodete võrdlemisel. Kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane
täna paigutada panka. vastus 6. Kui 10 000 kr paigutada tähtajalisele hoiusele aastaintressiga 2% kolme aasta möödudes: vastus 7. Kui soovite kolmeks aastaks laenu võtta 10 000 kr ja iga kvartal on võimalik tagasi maksta 1 000 kr Kui suur võib olla intress? vastus 8. Maja ehituse lõpetamiseks on vaja 10- aastane laen, suurusega 1 000 000 kr ,aastaintress ja maksegraafik näeb ette maksed kord kvartalis. Kui suur on kvartalimakse? vastus 9. Maja ehituse lõpetamiseks on vaja 10- aastane laen, suurusega 1 000 000 kr ,aastaintress ja maksegraafik näeb ette maksed kord kvartalis, kusjuures kvartalimakse suurus on
← Te saate oma auto mugavalt parkida EuroParki Tornimäe parkimismaja maa-aluses parklas, mis on Teile tasuta. NORDEA: Kuldkliendihaldur - personaalne nõustaja, kes on valmis Sinuga arutama küsimusi, soove, plaane. 50%ne soodustus paljudelt igapäevastelt pangateenustelt 50% madalam eluasemelaenu ja autoliisingi lepingutasu Väikelaenudele madalam intress Reservhoiuse kõrgemad intressid Nordea MUST ja Topeltneto krediitkaartide soodsamad intressid SWEDBANK KULDKLIENT: Kuldkliendihaldur - personaalne nõustaja, kes on valmis Sinuga arutama küsimusi, soove, plaane. 50%ne soodustus paljudelt igapäevastelt pangateenustelt 50% madalam eluasemelaenu ja autoliisingi lepingutasu Väikelaenudele madalam intress Reservhoiuse kõrgemad intressid
Siht 97880 Igakuine sissetulek 23500,00 Säästu % 34,00% Säästu summa kuus 7 990 Periood 12,00 Pangalaenu planeerimine Summa 70000 Intress 0,93% Periood 19,1795765021 Igakuine väljamakse 4000 Panga kasum 6718 Veoste planeerimine Veetava koorma kaal (tonn) 3000,00 Vahemaa (km) 250,00 Ühe veoki kandevõime (tonn) 5,00 Koormatud veoki keskmine kiirus(km/h) 50,00 Koormamata veoki keskmine kiirus (km/h) 70,00
See arv on väga väike, sest tänepäeva maailmas ongi laenamine kui elustiil. Viimasel ajal on pank muutunud väga paindlikuks erinevate laenude ja liisingute suhtes. Pakutakse üha rohkem ja rohkem mitmesuguseid laenuvõimalusi: kodu-, õppe-, väikelaenud, äritegevuse finantseerimised ja autoliisingud. Väga palju meelitatakse rahvast ka huvitavate tagasimaksevõimalustega ja väikeste intressidega. Meelitatakse ka väikelaenudega, millel puudub tagatis, kuid millel on suurem intress. Rahvas kasutabki võimalust ning inimesed arvavad, et said väga hea pakkumise, mõnikord järgneb esimesele laenule veel teine või kolmaski ning siis võib tekkida olukord, kus hakatakse aru saama, et tagasimaksetega on raskusi. Tihti on ka selliseid olukordi ,kus inimene jääb oma korterist või majasti ilma, sest kodu on pandud tagatiseks. Kindlasti on olemas ka inimesi, kes julgevad laenu küsida ka oma sõpradelt, tuttavatelt või perelt ning ei taha siduda end pangaga, sest tõesti,
Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva Raha Lühiajaline laen 8282 0 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250 Omakapital 5000 Arvuti Kasum 1000 4532 Arenemisvõimalused ? Internetipoest esinduspoeks. Kaupluste suurendamine ja stiilide mille huvi on suurem erakaupluste lisamine. Kasutatud materjalid http://2.bp.blogspot.com/_TFSGsRRvCP8/TBiBmYUOl3I/AAAAAAAACkA/cA http://connect.ee/surveys/ http://farm6.staticflickr
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
Raha ja pangandus Raha olemus ja funktsioonid Raha – mistahes üldtunnustatud ja korduvkasutust võimaldav maksevahend Raha funktsioonid Maksevahend Väärtuse mõõdupuu Akumulatsioonivahendid Raha olemused Stabiilsus Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus Maksevahendid Sularaha Maksekorraldus Telepank Internetipank Tšekid Otsekorraldus Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad M0 – sularaha ja kontoraha M1 –...
Ekke Sakkov, Kadri Kõivik, Merilyn Saksing, Mihkel Pari Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2
Müügist laekus pangakontole 8000 EEK D: Arveldusarve 8000 EEK D: Muud finantskulud 2000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK 18. Väljaantud lühiajalised laenud Firma annab 1 apr. Seisuga firmale B lühiajalist laenu 10 000 EEK kaheks kuuks intressiga 5 % kuus. a) Laenu andmine D: Laen 10 000 EEK K: Arveldusarve 10 000 EEK b) Intressi arvestamine esimese kuu lõpul D: arvestatud Intressid 500 EEK K: Laenu intress 500 EEK c) Intressi laekumine esimese kuu eest D: Arveldusarve 500 EEK K: Laenu intress 500 EEK d) Laenu tagastamine koos intressiga teise kuu möödumisel D: Arveldusarve 10 500 EEK K: Laen 10 000 EEK K: Intress 500 EEK PIKAAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 19. Aktsiate ost pikaajalise investeeringuna Firma A ostis pikaajalise porfelliinvesteeringuna firma B aktsiaid soetusmaksumusena 200 000 EEK ja tasus aktsiate eest pangakontolt
Võimendamine tähendab seda, et investeeringut rahastatakse osaliselt või kogu ulatuses laenukapitaliga. See võimaldab saada küll suuremaid kasumeid, aga samas võtab endaga kanda ka suure riski, sest kui midagi läheb halvasti, kaotad sa nii enda raha ja jääd peale selle ka veel kellelegi võlgu. Roosaare jääb kahe vahele ja ütleb, et iga inimene peab ise enda jaoks leidma sobiva vahekorra rahuliku une ja varade tootluse vahel. Kolmas osa Passiivse sissetuleku tööriistad: Intress - tasu raha kellelegi kasutada andmise ehk laenamise eest. Kõige turvalisem võimalus intressi saamiseks on tähtajaline hoius, mis on Eesti riigis kuni 100k € summas riikliku garantii all. Samas on intressid väga väiksed (nt LHV pangas alla 1%). Veidi riskantsem viis on raha ise kellelegi laenata. Niiviisi on tulu palju suurem, aga sellega kaasneb ka kõvasti suurem risk. Üheks võimaluseks on ka kinnisvara tagatisel laenude andmine
hind ja intr.määr (disk.määrad) MRM - RM*(1-T) , kus NPV 0, NAL > 0 R, NAL < 0 O MRM - maksujärgn. rendimaks NPV < 0, kui NAL < 0 Tag RM - rendimaks NAL > 0, NAL + NPV(P) 0 R MJDM = LI*(1-T), kus NAL > 0, NAL + NPV(P) < 0 Tag MJDM - maksujärgne diskont.määr LI laenu intress Tbl 0-3: MMK,MRM,IO,CF=(MMK+MRM) n -1 LCFt 1 CFt 1- NAL= IO - , kus (1+ MJDM ) 3 [
Eesti füüsilise isiku tulumaks, LV äriühingu tulumaks läti maksustab kasumi; dividend kinnipeetava maksuga Majanduslik: 1 ja sama riik maksustab juriidiliselt 2 erinevat asja. Majanduslik sisu on sama. Kasumi maksustamine äriühingu tulumaksuga; dividend kinnipeetava maksuga. Alakapitalisatsiooni reeglid, et laenu ei saaks liiga palju anda ja intressi kaudu kasu välja ei viida. Mõistlik suhe laenu ja kapitali vahel. Kui laen suurem kui kapital, siis intress liigub välja maksuga (INT) Artikkel 1 . Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident (kodakondsus ei ole määrav). Artikkel 3 kohaselt on isik: füüsiline isik, äriühing või muu isikute ühendus. Äriühing – juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus MAKSULEPING KEHTIB TULU JA KAPITALIMAKSUDE KOHASELT (TULUMAKS JA KAPITALIMAKSUD (KASU VARA VÕÕRANDAMISEST, ETTEMAKS)) ARTIKKEL 4 Resident
periood 1 periood 2 0 1 2 K0 K1 K1 K0 = I1 w1 w0 = S1 K kapital w - rikkus Neid on alati ühepalju! (voog ja varu) Ringkäigumudel. Põhimõisted. · Tarbimiskulutused (C) kõigi majapidamiste poolt uute hüviste ostmiseks kasutatavad kulutused · Tegutulu (Y) erinevate tootmistegurite müügist a. Palk (tööjõud) b. Rent (maa) c. Intress (kapital) d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud
Reeglid seitsmendale klassile Koostanud : Crazychil Tehted ratsionaalarvudega Ratsionaalarvude hulka kuuluvad positiivsed ja negatiivsed täisarvud ja murdarvud Kahe negatiivse arvu liitmine Arvu absoluutväärtus näitab kui kaugel on deda arvu kujutav punkt arvteljel 0 punktist Kahe erimärgilise arvu liitmine Vastandarvude summa on alati 0 Erumärgiliste arvude summa saamiseks lahutame suuremast absoluutväärtusest võiksema ja märgi võtame samasuguse nagu on suurema absoluutväärtuse ees Ratsionaalarvude lahutamine Lahutamine on vastandarvu liitmine Ratsionaalarvude liitmine lahutamine on vastandarvude liitmine. Posiiivse arvu B vastandarv on -B Negatiivse arvu -B vastandarvuks on positiivne arv B Seega vastandarvu vastandarv on arv ise Negatiivse arvu lahutamise asemel liidame vastandarvu Kahepunkti vaheline kaugus arvteljel Vähendatava ja vähendaja järjestuse muutmisel mmuutub vahemärk vastupidiseks ,ei muutu absoluutväärtus Ratsio...
2. Milliseid laene nimetatakse väikelaenuks või tarbimislaenuks? Väikelaenuks või tarbimislaenuks nimetatakse tavaliselt selliseid laene, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel. 3. Millised on väikelaenu üldised tingimused? Intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek jmt. 4. Millised on laenuga kaasnevad kulud? Laenu tagasi maksmisel lisanduv intress, mis võib olla igas pangas erinev. Samuti tuleb tasuda ka lepingutasu, mis võib olla kas teatud protsent sinu laenatavast summast või mingi kindel summa. Tasuma peab ka selle eest, kui soovid laenuperioodi jooksul lepingut muuta. Uurima peaks ka seda, et kui peaksid laenumaksed võlgu jääma, siis kui palju maksavad laenuandja poolt sulle saadetavad meeldetuletuskirjad. 5. Millised on 10 soovitust laenuvõtmise kaalujale? 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
