Tarbijad ja säästjad VI peatükk Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine 3. rahaline väärtus 4. omandiõigus peab olema vahetatav. Säästmine sõltub: - tulude suurusest - ootustest - pankade intressimääradest
Hoiuse automaatne pikendamine Kasvuhoius Kasvuhoius kaitseb ja kasvatab Teie raha. Ka väikeste summade pidev kogumine Kasvuhoiusele aitab Teil kasvatada suurema summa tagavararaha. Kasvuhoiuselt teenitud intressitulu on kordades suurem kui oma sääste arvelduskontol hoides. Kasvuhoiusel olev tagavararaha annab Teile vabaduse plaane teha ning kindlustunde ootamatuste puhuks. Investeerimishoius Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intress sõltub erinevate väärtpaberiturgude liikumisest. See on parim võimalus investorile, keda ei rahulda hetkel kehtiv tähtajalise hoiuse intress, kuid kes ei ole valmis võtma väärtpaberituru langusega seotud riski. Üleöödeposiit Üleöödeposiit on hoius, mille leping sõlmitakse määramata tähtajaks. Pank kannab lepingu kehtivuse ajal iga päeva lõpul lepinguga määratud summa automaatselt deposiiti ja järgmise kalendripäeva hommikul tagasi
· Meedia sõltub reklaamist. Millele mõelda, kui plaanid säästa. · Ohutus- Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 100 000 euroni. · Tulumäär- Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. · Likviidsus- Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada: · Hoiukontod( nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto) · Firmade aktsiad · Kohalike omavalitsuste võlakirjad
Väide, et raha väärtus aja jooksul pidevalt väheneb. Täna saame 10 euri eest vähem kui aasta tagasi. Inflatsiooni teema tegelikult. Et ettevõte saaks hinnata raha väärtust tuleviku perioodil, selleks on iganes suuri arvutusi ja tabeleid. Tulevikuväärtus on selline väärtus, kuis rehkendatakse seda teatud liitväärtusena. Lihtsaim moodus on. Raha tänane väärtus + mingi kokkulepitud intressi määr. Täna investeeritakse midagi ja pannakse mingi perioodi jooksul teenitud intress otsa ja kolmas mingi ajaperiood... (ei saa nagu pihta) Liht ja liit intress Üks on selline kus, täna on mingi raha ja paneme sinna juurde perioodi intressi (lihtintress) 100 intressiga 100% siis aasta pärast lihtintressina oleks tegemist 110 kahe aasta pärast 120, kolme aasta pärast 130. Liitintress on: Liitintressi puhul võetakse teine aasta juba 110 pealt ja tuleks 121. Tagasimakse on põhiosa + intress Kui võetakse maksepuhkus, siis põhiosa ei maksa, maksad vaid intressi.
present value annuiteet PV=PVA+PV 21369.600 1.2166529 98631.253 13,105.34 € Ülesanne i= 5% annuiteetlaen periood algjääk laenumakse intress põhiosa lõppjääk 1 100,000.00 31,545.74 10,000.00 21,545.74 78,454.26 2 78,454.26 31,545.74 7,845.43 23,700.31 54,753.95 3 54,753.95 31,545.74 5,475.39 26,070.35 28,683.60 4 28,683.60 31,545.74 2,868.36 28,683.60 0.00 lõppsumma 0 126,182.96 26,189.18 100,000.00 0.00 fikseeritud põhiosaga laen
Kokku ca 135 euri. 3. Kuidas ma raha teenin (laenan, töötan, säästan, saan vanematelt jms)? Kogusin suvel töötades 1300 euri, millega ära elada esimesed 10 kuud. Saan ka vajaduspõhist õppetoetust 75 euri iga kuu. Vanemad ei toeta. Ise ei tööta. Raha ei laena. 4. Kuidas ja millele ma raha kulutan? Enim kulutan toidule, meelelahutusele ja majutusele. 5. Mis on minu laenu(de) intress? Pole. 6. Mis on minu krediitkaardi intress? Pole. MINU KULUD KULUTUSE LIIK 30.oktoober-30.november 2013 Prognoos aastas (eurodes) (summa x 12) Majutus 35 420 Transport 8,5 102 Toit 80 960
MINU VALIKUD ELUASEME HANKIMISEL SIIM AARMAA IS-13 VÄIMELA 2014 MIS ON ELUASE JA MILLISEID VAJADUSI ELUASEMEGA RAHULDATAKSE? • ELUASEMEVAJADUS KUULUB INIMESTE PÕHILISTE (TARBIMISE-) VAJADUSTE HULKA. • SOTSIAALSEID VAJADUSI • PRIVAATSUS VAJADUSI MIKS ELUASE ON OLULINE JA HEA? • PEREGA PRIVAATSELT OLEMISE VÕIMALUS, EI SÕLTU VANEMATEGA KOOS ELAMISEGA • VÕIMALIK SAADA LASTELE OMA TUBA JA ENDALE • SOE KOHT KUS VEETA KÜLMAD TALVED • SAAB TÜÜDATA NAABREID KUI VOODI KRIGISEB VÕIMALUSED JA VALIKUD ELUASEME HANKIMISEL? • KODULAENUD KASUTAMISE TEEL • KODU ASUKOHA VALIK, TÖÖKOHA SUHTES JA LASTEAIA/KOOLI SUHTES • PERES VÄHEMALT 4 LIIGET, SIIS LINNA 4 TOALINE KORTER • SISSETULEKUD LAENU TAOTLUSE ARVESTAMISEKS KORTERI ANDMED, MILLELE TAOTLETAKSE LAENU AADRESS: VEERIKU 14A, VEERIKU, TARTU, TARTUMAA TUBE – 4 ÜLDPIND – 122 M² KORRUS/KORRUSEID – 4/4 EHITUSA...
Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto vähemalt kolm aastat, lisandub hoiuse intressimäärale lisaintress: + 0,15%, kui hoiuseleping sõlmitakse summas 10 000 EUR. Krediidipank plaanib ka edaspidi hoida oma hoiuste intressi taseme turul keskmiselt valitsevast kõrgemal, et propageerida sellega säästmist ja tarbimiskulude piiramist.
1. Lepingu objekt 1.1 Laenuandja annab ja Laenusaaja võtab laenu ___________ (____________) (summa sõnade ja numbritega) krooni. 1.2 Laenuandja kannab laenu Laenusaaja arvelduskontole __________ (____) tööpäeva jooksul alates Lepingu jõustumisest / annab laenu sularahas Lepingu sõlmimise päeval. 1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu ja tasuma intressi ___________ (tähtaeg) / vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 2. Intress ja viivis 2.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi ___ % (__________________________) aastas. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul
PV, praegune_väärt - algkapital (present value) NB! Intressimäära ja perioodide juures tuleb tähele pa FV, tul_väärt - lõppkapital (future value) - kui tehakse sissemakseid iga kuu näiteks nelja aas RATE, määr - intressimäär (rate) 12%, siis tuleb perioodiks arvestada 4*12 ning intress NPER, per_arv - perioodide arv (number of periods) - kui tehakse sissemakseid aastas korra nelja aasta PMT, makse - perioodilise makse suurus (payment) siis tuleb perioodiks arvestada 4 ja intressimääraks 1 TYPE , tüüp- intervall, mille kohaselt makseid teostatakse (0 perioodi lõpp, 1 perioodi algus) NB
M1/P M/P 2 2. Mis on eksogeene Mi k rahapakkumine? h kk i ? Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes;
Sissemakse 10% 5190 Liisingu % 3.47% Aeg 60 kuud Kuumaksesuurus 651,00 Jääkväärtus 25% 12 975,00 Jrk. Nr Laenu jääk Intress Laenu kustutamine 0 51 900,00 0 0 1 46 710,00 135,07 515,93 2 46 194,07 133,58 517,42 3 45 676,65 132,08 518,92 4 45 157,73 130,58 520,42 5 44 637,31 129,08 521,92
Jard "yd" senti- 1,00E-02 "c" Aasta "yr" milli- 1,00E-03 "m Ööpäev "day" Tund "hr" Minut "mn" Sekund "sec" Dzaul "J" Erg "e" Celsiuse kraad "C" Fahrenheiti kraad "F" Kelvin "K" 1.ül. Mis on ostetava maja jaoks võetava laenu igakuine laenumakse? Leanu suurus 2 000 000 kr ja intress 6% igakuine laenumaks 2. ül Kui palju läheb maksma krediitkaardivõla tagasimaksmine kahe aasta asemel nelja aastaga? Koosta tabel. Arvuta kahe ja nelja aasta tagasimakse suurused. Teie saldo on 5 400 krooni ja aastane intressimäär
(Varem maksis riik 4% ja inimene ise 2%.) Täiendav kogumispension on vabatahtlik era-lisapension, mis võimaldab täiendavalt säästa, et hoida väljakujunenud elustandardit ka vanaduspõlves. Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid. Kindlustusliike on kaks: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada. Fondide abil kogudes on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid tulususele ei anta. Samas võib raha koguda üheaegselt ka mitme erineva kindlustustoote või fondi abil. Vabatahtliku pensionifondiga liitumine tähendab seda, et inimene laseb endale avada väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertpankades. Hetkel on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi
Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress. · Eespool mainitud hoiuste intressid on tulumaksuvabad. · Investeerimishoius- garanteeritud on ainult hoiusesse paigutatud raha, intress ei ole garanteeritud, hoiu tähtaeg on tavaliselt minimaalselt üks aasta. Teenitult intressilt
Kõike ei saa võtta ehtsa tõena, vaid üha enam valetatakse ja manipuleeritakse inimestega. Filmis oli suur osa pühendatud rahale, selle pettustele, võimule. Seda, et meile valetatakse, meie eest varjatakse ning meid tahetakse orjastada. Üha enam inimesed laenavad. Filmis on öeldud, et mida rohkem raha, seda suurem võlg. Mida suurem võlg, seda rohkem raha. See on minu silmis tõde, sest siis raha ringleb. Iga kroon rahakotis oli kord laenatud. Väga oluline on intress, mis tihtipeale unustatakse. Intressid võivad olla väga suured. Dokumentaalfilmis oli toodud näide pangast, mis laenab inimestele 1 miljard dollarit, aga võib suureneda 9 miljardile dollarile. Intressid on nii suured ning raha ainult tuleb juurde. Pangad saavadki niimoodi kasumit. Eestis tuli mõned aastad tagasi päevakorrale kiirlaenud. Tekkisid igasugused uued firmad nagu Raha24, Credit24, Monetti ja paljud teised
• „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel SKP=C + I + G + (X-M) C- isiklik tarbimine, ca 60% I- investeerimine (masinad, seadmed, uusehitus, varude muutus), ca 20% G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20% X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust
26 000 1. Investeeringu sisemine tasuvusmäär pärast nelja aastat. 2. Sisemine tasuvusmäär pärast viit aastat. 3. Arvutada sisemine tasuvusmäär pärast kahte aastat. IPMT - Tagastab kindla suurusega perioodilistel maksetel ja püsival intressimääral põhineva investeeringu korral antud perioodi intressimakse. Aastaintressi määr on 10%. Intressi leidmise periood 1. Laenuaastate arv 3. Laenu praegune väärtus 8000. 1. Laenu esimese kuu intress. 2. Laenu viimase aasta intress. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse, põhinedes perioodilistel ühesuurustel maksetel ja püsival intressimääral Aastaintressi määr 6%. Maksete arv 10. Makse suurus 200 kr. Praegune väärtus 500 kr. Maksetähtaeg on perioodi alguses. 1. Investeeringu tulevane väärtus DDB - Tagastab vara amortisatsiooni määratud perioodil kasutades topeltdegressiivset amortisatsioonimeetodit Cost - Maksumus vara soetusmaksumus Salvage - Jääk väärtus amortisatsiooni lõpus
323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 3 1345.89 0.5% 6.72945 Kolmanda aasta lõpuks 1352.619 · aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? Aasta summa intress 0 1300 1 1326 2 2 1345.89 1.5 3 1352.619 0.5 Inflatsioonimäär 1.04% mise tingimuste puhul: s toimub aasta lõpus; pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; eisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja selleks on olemas järgmised varia Variant 1
Laenate 50 000 EUR aastaintressiga 9% ja vahetate selle No Investeerite selle 1-ks aastaks Norra võlakirjadesse intressmääraga 7%- Kasutate katteta intressiarbit Milline on Teie kasum /kahjum tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 8 NOK/EUR? Milline on Teie kasum /kahjum sellelt tehingult(EUR),kui 1 aasta pärast on valuutakurss 7,6 NOK/EUR? Minu lahendus ????? Laen 50,000 EUR aasta intress 9% 4,500 EUR 1euro= 7,8 NOK 425,100 NOK Intresmäär 7% ???? 454,857 NOK 1euro= 8 NOK 56,857 EUR KASUM-> 2,357 EUR 1euro= 7,6 NOK 59850 EUR
sündmuseks. Sündmust, mis ei juhtu ühelgi katsel, nimetatakse võimatuks sündmuseks. Kindel sündmus toimub igal katsel vältimatult. Võrdvõimalikud sündmused kui katse toimub täpselt smades tingimustes 8. Tõenäosus Tõenäosus näitab kui suure osa moodustavad soodsad võimalused kõikide võimaluste arvust. soodsad võimalused võidupunkti saamise võimalused Tõenäosus Kindla sündmuse tõenäosus on 1. Võimatu sündmuse tõenäosus on 0. 9. Laen ja intress Laen e krediit on võlgu võetud vara, mille laenu saaja peab kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagastama. intress aadud laenu eest juurde makstud summa Intressimäär intressi suurust väljendav arv Rahanduses on aasta 360 päeva ja kuu 30 päeva. Lihtintress igaastase intressi arvutamise aluseks on ainult laenatud raha 10. Ringjoon ja ring Sirkel joonestusvahend Keskpunkt joonisel punt O Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal tasapinnal ja samal kaugusel ringjoone
kes omakorda laenab osa sellest välja jne. kui see protsess jätkub ja sularaha vahepeal välja ei võeta, siis esialgme deposiit võib luua 5000 krooni uut raha. 19. Tähtaegade teisendamine Pank tekitab lühiajaliste laenude ressursist pikaajaliste laenude ressursi 20. Intress- tasu raha kasutamise eest Intressimäär- intressisumma suhe põhisummasse väljendatuna protsentides perioodi kohta (tavaliselt 1 aasta kohta) Lihtintress- intress, mida arvutatakse laenu põhisummalt Liitintress- Intress, mille arvutamisel võetakse aluseks eelmise perioodi intressi ja laenu summa. 21. Nominaalne intress- intress, mida makstakse hoiustelt pangas, mida kasutatakse laenu intressina või nõutava tulunormina. Vähendades nominaalset intressimäära inflatsioonimäära võrra saadakse reaalne intressimäär ehk inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär.
ülesannetes on ka midagi head, mis ei pruugi algul küll välja paista. Alati ei tasuks kõigel heal lasta ennast pimestada. Ka kõige ahvatlevama pakkumise ja suure headuse juures on alati mõni konks. Pakkumised, mis esialgu tunduvad vägagi täiuslikud, ei pruugi seda olla. Näiteks inimesel on rahapuudus ja ta näeb telekas sms-laenu reklaami. Ta on rahapuudusest pimestatud ja näeb ainult selle laenu häid külgi. Raha tuleb kiiresti kätte ja esimesel kolmel kuul intress puudub, aga peale kolmandat kuud lisandub sinna 200% intress. Alati tasub tugevalt kaaluda või uurida mingit vägagi ahvatlevana tunduvat pakkumist, sest see ei pruugigi nii puhas kuld olla, kui alguses näib. Ma usun, et hea ja halb on alati üksteise kõrval. Need kaks on alati omavahel seotud. Ka kõige kurjemas inimeses on alati mõni hea tahk. Pole üdini halba inimest. Iga ülesande või käsu üle ei tasu alati viriseda. Enne tuleks mõelda, mis on selle ülesande head küljed ja
milj. Muid erakorralisi rahalisi väljaminekuid või sissetulekuid järgmiseks kolmeks aastaks ei kavand · Ettevõtte rahajääk on hetkel 80 milj kuid edaspidi on soovitav rahajääk aga 50 milj. Kui mingil põ juhtub, et prognooside kohaselt langeb ettevõtte rahajääk alla 50 milj mõne aasta lõpuks, võtab ett lühiajalist (aastast) laenu mahus, et tagada minimaalne rahajääk (arvestage et intress on 0%) ning tagastatakse võimalusel järgmise aasta rahavoost. Küsimused: a. Prognoosige ettevõtte rahalised sissetulekud ja väljaminekud ning netorahavoog dividendi arves võtmata järgmiseks kolmeks aastaks b. Kui suure summa võib ettevõte dividendidena välja maksta järgmise kolme aasta jooksul kokku, eeldades, et prognoosiperioodi lõpu rahajääk on 50 milj. ng määratleda võimalikud egutsev suur ettevõte kes pole mõõdunud
· Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtpaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalne väärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta. · Aktsia turuväärtus on aktsia hind börsil. · Laen on kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. · Laen ei ole sissetulek ehk tulu. · Intress on kokkuleppeline laenu hind. Intress peab hüvitama raha laenajale inflatsioonist ja raha kasutamise alternatiividest loobumise kulud. · Laenu võtmise kuldreegel on, et laenu ei tohiks võtta millegi soetamiseks, mis kaotab oma väärtuse enne laenu tagasimaksmise aega. Rahamuresid aitavad ennetada: · oskus planeerida ja seada eesmärke · arvutamisoskused · teadmised tarbija õigustest ja valikutest · ettevõtlikkus ja oskus ümbritsevat infot hinnata, et majanduskeskkonnas
Järelmaks Mootorrattaliising Riiklikõppelaen Väikelaevaliising Krediitkaart Krediitkaart 2 3 4 5 6 Kuidas kujuneb intressimäär? Kui laen on väljastatud eurodes, siis tavaliselt koosneb intressimäär pangapoolsest marginaalist ning Euriborist. Eesti kroonides väljastatud laenudel koosneb intress valdavalt pangapoolsest marginaalist ning Eesti krooni laenude baasintressist. 7 Pangapoolne marginaal Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning panga ja kliendi suhtest.
) Nüüd tuleb otsustada, kuidas seda jaotada tarbimise ja säästmise (hoiustamise) vahel. Tarbimise kulutused on majapidamiste Säästmine on puhastulu, poolne tarbekaupade ja teenuste millest on maha arvestatud ostmine mingi aja jooksul. tarbimiskulud. Põhilised faktorid, mis mõjutavad majapidamiste vastavaid otsuseid on. 1. Reaalne intress 2 Puhastulu 2. P h l 3. Ostuvajadus (netovarast lähtudes) 4 Ootused 4. 5 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Reaalne intress, rr % 10 Reaalse intressimäära tõus põhjustab tarbimiskulude languse. 8 c
- erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda - uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme - hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www.eestipank.info http://euro.eesti.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Valuutakurss, intress ja inflatsioon. Rahaga seonduvad kolm põhilist terminit: kurss, intress ja inflatsioon. Valuutakurss – on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. Valuutakursis peegelduvad selle valuuta emiteerijariigi majanduslikud näitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng, tootmine, majanduse reguleeritus jne. Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teiste valuutade suhtes.
4) Kui suur on tulumaks? 0,24 · 3382,8 = 811,92 5) Kui suur on netopalk? Netopalk = brutopalk töötuskindlustus pensionikindlustus tulumaks 5240 52 105 812 = 4271 (euri) Vastus. Tööandja saab palgapäeval kätte 4271 euri (netopalk). 2.Intress Hr. Kalkun pani panka tähtajalisele hoiusele 3445345 krooni kaheks aastaks intressimääraga 8% aastas. Kui palju raha saab ta tagasi 5 aasta pärast? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 8%. 8% = 0,08 Aasta intress on 0,08 . 2445325 = 195626 2) Arvutame 5 aasta intressi 2 . 195626= 391252 3) Koos intressidega saab hoiustaja tagasi 2445345+ 195626 =2640971 euri. Vastus.Hr. Kalkun saab tagasi 2640971 euri,mille ta joob 2.päevaga maha KASUTATUD ALLIKAD · Ei kaustanud Internetti . · Ise Tegin . · Neto ja Bruto võtsin Raamatust . Arvamus tööst Huvitav , sai kogeda vanu teemasi uuesti ning põnev oli endiselt neid lahendada .
laenusummast aasta jooksul laenule lisandub. 6 6. klassis kasutame ülesannete lahendamisel lihtintressi, st eelmise aasta intressi uue aasta intresside arvutamisel ei arvesta. Näide 1. Kevin pani panka tähtajalisele hoiusele 10 000 krooni kaheks aastaks intressimääraga 7% aastas. Kui palju raha saab ta tagasi 2 aasta pärast? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 7%. 7% = 0,07 Aasta intress on 0,07 . 10 000 = 700 (kr). 2) Arvutame 2 aasta intressi 2 . 700 = 1400 (kr). 3) Koos intressidega saab hoiustaja tagasi 10 000 + 1400 = 11 400 (kr). Vastus. Kevin saab tagasi 11 400 kr. Näide 2. Talumees võttis lauda katuse remondiks pangast laenu 15 000 krooni 2-aastase tähtajaga, intressimääraga 14% aastas. Kui palju peab talumees kahe aasta jooksul pangale tagasi maksma? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 14%. 14% = 0,14 Aasta intress on 0,14 . 15 000 = 2100 (kr).
Täisnurkne kolmnurk Püstprisma Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Korrapärane püramiid Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Silinder Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Koonus Ruumala: Külgpindala: Täispindala: Kera Ruumala: Pindala: Korrutamise valemid (a+b)² = a² +2ab +b² (a-b)² = a² -2ab +b² (a+b)(a-b) = a² -b² (a+b)³ = a³ +3a²b +3ab² +b² (a-b)³ = a³ -3a²b +3ab² -b² (a-b)(a² +ab +b²) =a³ -b³ (a+b)(a² -ab +b²) =a³ +b³ Ruutvõrrand Intress
Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab
0,05% 0,30% 13000 1.03.2009 1.06.2009 13.09.2009 196 598,00 4056 17654,00 C12 and C13 intress, protsenti päevas viivis, protsenti päevas, hilinenud makse puhul laenu suurus laenamise kuupäev lepingujärgne tagasimaksekuupäev tegelik tagasimakse kuupäev laenu pikkus, päevades intressimakse suurus lepingujärgselt laenuperioodilt viivisemakse suurus hilinemisperioodilt kogu raha, mida tagasi makstakse (laen+intress+viivis) Küsimustik (vähemalt 3 küsimust) Küsimus
PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse
· alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. Ülesanne 6. 6 Ülesanne 7. Ülesanne 8.
St, et hoiustades 1000 eurot intressimääraga 10%, saab esimesel aastal 1000 x 10% = 100. Teisel aastal (1000+100) x 10% = 110 jne o Lihtintressi puhul arvutatakse kogu investeerimisperioodi jooksul intressi ainult algsummalt ( Iga aasta kindel makse) Lihtintressi arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi jooksul ühest ja samast põhisummast. Lihtintressi avutusvalem on järgmine: Intress = põhisumma x preioodi intressimäär x intressiperioodide arv · Maksevõime tase Näitab kui palju on ettevõttel vaba raha arvete tasumiseks · Maksevõime taset peegeldavad kaks näitajat: 1. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja, mis näitab, mitu korda on käibevara kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Käibevara / Lühiajalised kohustused Hea näitaja on 1,6 2
................................... 8 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded..................................................................................9 5.1 Lahused ja kontsentraadid:............................................................................................9 6. Intressidega % ülesanded.................................................................................................. 10 6.1 Käibemaks ja intress:.................................................................................................. 10 6.2 Brutopalk, netopalk ja tulumaks:................................................................................ 11 Protsent..................................................................................................................................12 Kokkuvõte.....................................................................................................................
keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13. Milleks võtta laenu, milleks mitte. Mõiste intress – Intress on piltlikult õeldes raha hind, mis tasutakse protsendiga laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intressimäära suuruse reguleerimise abil piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. 14. Majanduse 3 arenguetappi – ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmisisendite arvukusest. Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis
6,20 4,45 27,6 33 108,00 kr Kokku 214,8 257 712,12 kr Aeg on raha! Täidke lahtrid C10, C11, C12 and C13 0,05% 0,30% 13000 1.03.2009 1.06.2009 13.09.2009 92 598 4056 17654 lahtrid C10, C11, C12 and C13 intress, protsenti päevas viivis, protsenti päevas, hilinenud makse puhul laenu suurus laenamise kuupäev lepingujärgne tagasimaksekuupäev tegelik tagasimakse kuupäev laenu pikkus, päevades intressimakse suurus lepingujärgselt laenuperioodilt viivisemakse suurus hilinemisperioodilt kogu raha, mida tagasi makstakse (laen+intress+viivis) Küsimustik (vähemalt 3 küsimust)
Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse
Kraanikauss vannituppa 2 37 74 74 TV kokku x x 17 328 0 17 328 0 Kokku x x 17 839 0 17 328 511 Puhkemaja 1.5. Algbilanss Bilansimaht on 36 582. Omanikuna paigutan ettevõttesse 16 582 Juurde tuleb laenata 20 000. Laenu võtan 3aastaks. Kuumakse on 608. Intress 6%. Perioodi intress 0,005%. Algbilanss välja toodud tabelis 4. Tabel 4 Algbilanss Aktiva Passiva Raha 36 582 Võõrkapital 20 000 Põhivara 0 Omakapital 16 582 Aktiva kokku 36 582 Passiva kokku 36 582 Puhkemaja LISA 2. TURUNDUSOSA 2.1. Toote kirjeldus ja hinnakujundus
Algkapital 2800 Siht 10000 Igakuine sissetulek 1300 Säästu 46% 30 Säästu summa 600 350 X y Period 12,00 22,86 792,99 70,00 Pangalaenu planeerimine Summa 50178,25 Intress 6,70% Period aasta 19 Aastane väljamaks 4 746,22 kr Panka kasum 40000,00 Veoste planeerimine Veetava koorma kaal(tonn) 4000 Vahemaa(km) 180 Ühe veoki kandevõime(tonn) 5 Kormatud veoki keskmine liikumiskiirus(km/tund) 50 Kormamata veoki keskmine liikumiskiirus(km/tund) 70
Goal Seek
Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm
Goal Seek
c_Andmeloendid.xlsm
On olemas kaks krediidi tagastamise skeemi:
annuiteetne (kõik kuumaksed on võrdsed) ja
diferentseeritud (põhiosa tagastatakse võrdse kuumaksudega, aga intresside summa kahaneb iga kuuga
kuumakse ka kahaneb iga kuuga).
1. Annuiteetne skeem
Valemid:
k = a^n*(a - 1)/(a^n - 1) - kuumakse koefitsient, kus
a = 1 + p / 12 - jada tegur
Sümbol ^ ("katus":
krooni. 4.Iseloomusta lihtaktsionäri õigusi ja kohustusi. Õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimis- ja kontrollorganitesse, saada vastavalt talle kuuluvatele aktsiatele proportsionaalne osa kasumist (dividendide näol), samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused. 5.Mida tead võljakirjade erinevatest liikidest, iseloomusta? Valitsusvõlakirjad risk ostjale väike, intress väike Munitsipaalvõlakirjad väike risk Ettevõtte võlakirjad kõrgem risk, kõrgem intress Kommertspaber ettevõtte poolt väljastatud lühiajaline võlakiri, mille kestvus ei üle 270 päeva Tagasikutsutavad võlakirjad võlakirju võib enne tähtaega tagasi kutsuda. Tagasi kutsumisel makstakse kõrgemat preemiat Kupongivõlakirjad emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarset intressi ehk kupongi. Kupongivõlakirjad emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult
kauba kasulikkus 2. Igal järgmisel kaubaühikul on teatud kogusest alates kahaneb kasulikkus 3. Tarbija püüab kombineerida kaupade tarbimise suhte selliselt, et tema koguvajadused oleksid maksimaalselt rahuldatud. TARBIJA TULUALLIKAD: · Tulu tööst : Brutopalk väljateenitud palk Netopalk kättesaadud töötasu. Brutopalk, millest arvestatakse maha maksud. · Tulu varast : rent, intress, dividendid · Muud : loterii võit, pärandus jne. Lisaks tarbijate eeltoodud tuluallikatele võib ka sekkuda riik tulude jaotusesse ning paljd saavad ka ümberjaotatud makseid : lastetoestus, pension jne. Eelarve piirang määrab need kaubakombinatsioonid, mida tarbija saab endale lubada. Absoluutsed hinnad on need, mis on kirjutatud kauba hinnalipikule ja mille me seda kaupa ostes peame maksma. Suhtelised hinnad on palju püsivamad kui kaupade absoluutsed hinnad. Pidevalt
sama kvaliteediga. (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. (3) Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising
Kokku 495 580 Kokku 495 580 Laenu võtakse 1 aastaks, intressiga 12 %, tagatisena on kinnisvara, tagasi makstakse 12 500 krooni iga kuu ja 1 500 krooni intressi ka makstakse välja iga kuu. Raha tuleb vajalikute vahendite soetamiseks, asutamiskuludeks ja esialgsteks tegevuskuludeks. Laenugraafik on toodud alljärgnevas tabelis 4. Tabel 4. Laenugraafik Tähtaeg Tagasimakse Intress Laenu jääk 0.kuu 0 0 150 000 1. kuu 12 500 1 500 137 500 2. kuu 12 500 1 500 125 000 3. kuu 12 500 1 500 112 500 4. kuu 12 500 1 500 100 000 5
vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1
ÜLESANNE 6.2 RAAMATUST LK 167 Virma võttis 1. detsembril 20x8 90 päevaks 100 000 krooni laenu. Laenuintressimäär oli 12%. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. detsembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 28. veebruaril 20x9 1. detsember 20x8 D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühiajaline pangalaen 100 000 31. detsember 20x8 D: Intressikulu 1000 ( 1 kuu oma) K: Intressivõlg 1000 28. veebruar 20x9 D: Lühiajaline pangalaen 100 000 D: Intressivõlg 1000 D: Intressikulu 2000 ( 2 kuu intress) K: Arvelduskonto 103 000 ÜLESANNE 6.3 RAAMATUST LK 167 Virma andis 1. novembril 20x8 ruumid kuueks kuuks üürile, saades 3000 krooni avansstulu. Teha vajalik raamatupidamiskanne 1. novembril 20x8 ja korrigeerimiskanded 31. detsembril 20x8 ja 30. aprillil 20x9 1. november 20x8 D: Arvelduskonto 3000 K: Avansstulu 3000 (see on saadud ettemaks, minu kohutus) 31. detsember 20x8 D: Avansstulu 1000 K: Üüritulu 1000 ( olen nüüd tulu välja te...
Leida arv x, kui on teada, et p% sellest on b, e arvu leidmine protsendi järgi Kahe arvu suhe Selleks, et leida, mitu % on b suurem kui a, tuleb tuleb kõigepealt leida muut, seejärel arvutame, mitu % moodustab see muut suuruse lähteväärtusest. Palk TÖ - 2% KP 2% MT 144 Lihtintressid Algsumma Laenu lõppsumma= laenu algsumma + intressid P laenu algsumma S laenu lõppsumma i intressimäär ( 1 a) n laenu kestvus I teenitav intress arvestatakse, et igas aastas on 365 päeva ( ka liigaasta) Liitintress Liitintresside puhul ei maksta intresse arvestusperioodi lõpul välja, vaid need lisatakse lähtesummale. Järgneval perioodil on intresse kandvaks summaks juba lähtesumma koos eelmise perioodi intressiga. Jaanuar 31 Juuli 31 Veebruar 28 August 31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
