28 Hostel Mulk LISAD Tabel 15. Laen kolmeks aastaks Laenusumma 10000 Intressimäär 12% Maksete arv 12 Perioodi intressimäär 1% Laenu perioodi pikkus 3 Maksete koguarv 36 Tabel 16. Laenu tagasimakse garaafik Laenujää Kuupäev Annuiteet Intress Tagasimakse k 1.11.2012 0 0 0 10000 1.12.2012 332 100 232 9768 1.01.2013 332 98 234 9533 1.02.2013 332 95 237 9297 1.03.2013 332 93 239 9057 1.04.2013 332 91 242 8816 1.05.2013 332 88 244 8572 1.06.2013 332 86 246 8325 1.07.2013 332 83 249 8077 1.08.2013 332 81 251 7825 1.09
Riigieelarve on oma olemuselt bilanss. Tulud = kulud. Kui on tasakaalus on Ok. Puudujäägi e. defitsiidi saab katta laenuga( kas välisvõlg, siseriiklikelt pankadelt laenata või lasta välja riigi obligatsioonid). Peamised tulud- maksutulu, riigivara müük, riiklike ettevõtete kasum. Peamised kulud- töötasud, töötasu maksud, riiklikud investeeringud, turusiirded erasektorile(sots toetused, emapalk, lastetoetus), riigivõla intress. Tulusiirded erasektorile (eestis alla 15%, heaolu riigis võiks olla 45%) väljaantud raha eest ei saa midagi vastu (sotsiaalvaldkond) Riiklikud investeeringud struktuuri loomiseks. Kitsendav ja laiendav rahapoliitika. Laiendavaga pumbatakse raha juurde alandatakse makse, kitsendavaga kulud tõmmatakse kokku ja suurendatakse makse 18.Raha ja raha funktsioonid Raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend
Tagastusnõude õigus võib tekkida juhul kui avastatakse viga deklaratsioonis. Kui on rohkem makstud ja viga üle vaadatud siis kas makstakse tagasi või maksuhaldur kasutab oma kaalutlusõigust ja ütleb, et kas vea tekkepõhjused tuleb ära tõestada ja kontrollida. d. Vastutuskohustus – kolmanda isiku ehk garandi kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. e. Kõrvalkohustused – need on maksumaksja kohustused tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud. Kõrvalkohustuse täitmiseks tekib küll seaduslik alus, kuid reaalseks täitmiseks peab maksuhaldur andma haldusakti (kus on näidatud konkreetselt summa, maksetähtaeg jne). 4.2 Mitterahalised nõuded ja kohustused a. registreerimiskohustus – äriregister, mittetulundusühingute sihtasutuste register jne. b. arvepidamiskohustus – aruandlus c. dokumentide säilitamise kohustus (vt eelpool toodud)
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
Siis pidi ettevõte ise valima kuidas oma tööd tõendab. Lisaks taoliste dokumentide olemasolul tagatakse mingil määral töö läbipaistvus ja sellega väheneb tõenäosus, et üritati dokumenteerimisest kõrvale hoiduda mingitel põhjustel. Millist intressi, kas reaalset või lepingujärgset võib nõuda AS ja mis seadus seda reguleerib? EAEI53 Kui lepingus oli kokku lepitud intress, siis võis AS nõuda seaduses sätestatud intressi.. Kui leping intressimäära ei sätestanud, siis võib AS nõuda VõS § 94. järgset intressi. Kas saab nõuda dokumentatsiooni üleandmist, kui lepingus puudub nõue selle kohustuse kohta? Kui, siis mis alusel? Jah saab. Ehitusseaduses on märgitud, millised dokumendid on erinevate ehituste puhul kohustuslikud ning objekti üleandmine kujutab endast ka dokumentide üleandmist. (EhS §94) V-17
reaalselt 77 aktsias selle taseme pealt - võidad 77 USDkui aktsiahind tõuseb 1 USDvõrra. 0.017 gamma näitab, et kui aktsiahind tõuseb 1 USDvõrra (150.75 peale) muutub su delta 0.787 peale (delta + gamma). Pane tähele, et muutub ka gamma - 0.016 peale. Theta siis näitab, et homseks oled ceteris paribus 6 dollarivõrra vaesem, sest optsiooni ajaväärtusest kukub 0.06dollarini. Kui volatiilsus peaks kukkuma 26 peale kaotad 0.2 USD optsiooni hinnast, sama juhtub kui intress kukub 1% võrra (rho). Reaalselt ei pea sa rho pärast muretsema, samuti antud juhul ei ole vega oluline eriti kuna: 1) su optsioon on vähe volatiilsustundlik - kaugel strikest, 2) vaevalt et volatiilsus suures ulatuses lähiajal muutub. Theta vastu sa ei saa ka midagi teha. Nii on sulle oluline vaid delta ja gamma. Hetkel kuna ostsid optsiooni mille delta oli 0.77 siis pidasid sa tõenäosust, et aktsiahind kukub alla 140 suuremaks kui
Raha loomise protsess Kommertspangad laenavad raha. Tegelevad varjatud emissiooniga- suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissiooni ainuõigus on keskpangal. Tegemist on arvestusliku rahaga. Raha peab ringluses olema parasjagu, ei tohi olla liiga palju, sest hakkab majandus pidurdama läbi inflatsiooni või ei ole lihtsalt millestki finantseerida riigi majandustegevust. Kuna kohustuslik reserv on protsendimäär kaasatud vahenditest siis on keskpangal ülevaade kui palju kommertspank on ressursse kaasanud ning kui palju on tema potentsiaalne võimalus välja anda laenusid. Rahakordaja näitaja – esialgse kaasatud vahendi kasvukordajat. Kohustusliku reservi pöördväärtus – rahakordaja väärtus. Ideaalseks rahakordajaks nim sellist rahakordajat, mis iseloomustabki kohustusliku reservi pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab ...
korrashoid/säilitamine 647. proprietary obligations omaniku kohustused 648. decree dekreet 649. borrowings krediidi võtmine/laenamine 650. foreign and domestic borrowings välis- ja siseriiklikud laenud 651. ratified ratifitseeritud 652. impose taxes and duties kehtestama makes ja lõive 653. fine trahv 654. state duty riigilõiv 655. compulsory insurance premiums kohustuslikud kindlustusmaksud 656. enterprise ettevõte 657. interest intress 15 658. dividends dividendid 659. sale of state assets riigivarade müük 660. gifts kingitused 661. foreign aid välisabi 662. donations annetused 663. outlay- kulutus 664. money to live on ülalpidamisraha 665. statement aruanne 666. hire-purchase company järelamaksufirmad (?) 667. stock aktsia/aktsiakapital *U15 668. monetary obligations rahalised kohustused 669
Tulumäära väljendatakse protsendina investeeritud summast. Investeeringute kulu- hind, mis tuleb maksta investeeritavate raharessursside ehk fondide eest, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtte omavahenditega või laenuressurssidega. Ettevõtte omavahendite puhul kujutavad investeeringud alternatiivkulu, laenuressursside puhul aga laenukulu. Laenukulu- laenu saaja poolt laenatava raha eest makstav hind, mõõdetuna protsendina algsummast. Teisiti väljendades on see laenu intress. Investeerimissoov võib esile kerkida kas: - Ettevõtluse rajamiseks (uusettevõtlus) - Olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks (olemasolevate võimsuste laiendamiseks, uute toodete juurutamise või uute turgude vallutamise eesmärgil). - Ettevõtte rekonstrueerimiseks (seadmete asendamine kaasaegsete vastu, et vähendada jooksvaid kulutusi või olemasoleva põhivara moderniseerimine ja täiustamine).
· Arvestati audiitorkontrolli kulu 24500.- · Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaradelt 12000.- · Arvestati büroohoone rendikulu 4000.- · Valmistoodangu müügitulu oli 345678.- · Teenuste müügitulu oli 123000.- · Tööliste palgakulu 33000.-, lisaks maksukulud · Administratsiooni palgakulu 16800.-, lisaks maksud · Laekus trahv äripartnerilt 23000.- · Laekus pikaajalise nõude intress 8000.- · Kulutati tootmises materjali 41000.- · Kulutati teenuste osutamisel abimaterjali 7800.- · Tasuti liikluskindlustus juhi autole 1200.- · Bürootarvete kulu 3250.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 28000.-, millelt oli arvestatud kulumit 25000.-. Ostjalt saadi 10000.-, millele lisandus käibemaks 18%. · Lõpetamata toodangu jääk 01.01.04 oli 2000.-; 31.01.04 oli jääk 5000.- · Valmistoodangu jäägid vastavalt 1300 ja 3000
· Elu on täis erilisi pakkumisi! · Elu ei saa käsikirja järgi elada. · Elu on raske. Millega võrreldes? · Ma ei mõista elu, loodetavasti on see halb nali. · Elu on üks suur joonimine: millele eile joone alla tõmbasid, sellele tõmbad täna peale. · Armastan elu, kuid ei tunne vastuarmastust. · Sinu arvates on elu niigi keeruline. Siis tuli aga internet. · Elu on kui autopesula, kust proovid jalgrattaga läbi sõita. · Mure on intress, mis tuleb selle kinnisvara eest ette maksta, mida meil veel pole. · Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. · Ära kogu aeg päri, parem ela vahepeal natuke! · Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. · Kaja vastab sulle alati! · Tuulelohe tõuseb tuulele vastu. 18
Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 10%. Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha väärtus lõppkokkuvõttes suureneb või väheneb ja seda, milline on muutumise
jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 – 10%. 123 Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha
102. Elu on täis erilisi pakkumisi! 103. Elu ei saa käsikirja järgi elada. 104. Elu on raske. Millega võrreldes? 105. Ma ei mõista elu, loodetavasti on see halb nali. 106. Elu on üks suur joonimine: millele eile joone alla tõmbasid, sellele tõmbad täna peale. 107. Armastan elu, kuid ei tunne vastuarmastust. 108. Sinu arvates on elu niigi keeruline. Siis tuli aga internet. 109. Elu on kui autopesula, kust proovid jalgrattaga läbi sõita. 110. Mure on intress, mis tuleb selle kinnisvara eest ette maksta, mida meil veel pole. 111. Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. 112. Ära kogu aeg päri, parem ela vahepeal natuke! 113. Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. 114. Kaja vastab sulle alati! 115. Tuulelohe tõuseb tuulele vastu. 116. Võibolla on see tõsi, et teistel planeetidel pole võimalik elada, kuid ega siingi kerge ole. 117
laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks: Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. !!! Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu on alati objektiivne. Küsimus 4 Valmis
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
kohustuse ülevõtja esitada kohustuse ülevõtmise kehtetusest tuleneva vastuväite võlausaldaja vastu üksnes juhul, kui võlausaldaja nõusolekut andes kehtetuse põhjusest teadis või pidi teadma. · Kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. · Kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. Kui kohustuse täitmise tagamiseks on antud tagatis, mis ei ole kohustusega seotud, tuleb tagatis vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda.
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel (ÕÕ 177) Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. Eesti erinevate finantsasutuste intressimäärad on koondatud portaali Intress.ee Intressi aetakse sagedasti segamini viivisega, kuid need on erinevad mõisted. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Intress Intress 04.12.2011) · VÕS § 397. Laenuintress (1) Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
Kasumi maksimeerimiseks tuleb kulud minimeerida. Tootjad, kes rahuldavad nõudlust madalaima hinnaga laiendavad tootmist, teised tõrjutakse kõrvale. Hinnamehhanism määrab seega ka kuidas toota. Tootmistegurite turul (maa, kapital, töö, ettevõtlus) tegurite hind määrab teguriomaniku sissetuleku. Indiviidi sissetulek määrab aga tema nõudluse kaupade turul. Sissetulek: rent, intress, palk ja kasum. Tootmistegurit, mis teenib rohkem kui teised soovib omada suurem hulk indiviide. Näit. Väärtpaberid, haridus, maatükk kesklinnas, edukas ettevõte börsil. Hinnamehhanism tervikuna püüab lepitada indiviidide nõudlust kaupade ja teenuste järele ning ettevõtete nõudlust tootmistegurite järele ettevõtete poolt pakutavate kaupade ja indiviidide pakutavate tootmisteguritega. Kokkuvõttes hinnamehhanism määrab: · mida toota ja kui palju toota
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaü...
Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille ...
11) tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest investeerimisfondide seaduse §-des 153 ja 154 sätestatud korras ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus. 17. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku renditulu? §16 18. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku intressitulu? § 17 Tulumaksuga maksustatakse laenult, liisingult ja muult võlakohustuselt, samuti väärtpaberilt ja hoiuselt saadud intress, sealhulgas selline võlakohustuselt arvutatud summa, mille võrra esialgset võlakohustust suurendatakse. Intressina käsitatakse ka lepingulise investeerimisfondi arvel osakuomanikule tehtud rahalist väljamakset, välja arvatud § 15 lõikes 31 nimetatud väljamakset. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral makstavat viivitusintressi (viivist) intressina ei käsitata. 19. Kuidas maksustatakse füüsilise isiku tulu finantsvaralt? § 17 1 20
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
139. Millest on põhjustatud lao ülapidamiskulud Lao ülalpidamuskulud on põhjustatud kaupade käsitlemise ja hoiustamisega laos. Ladustamise kuludi põhjustavad saamata jäänud intressid käibevahenditelt, kauba kindlustus ja kauba loomulik kadu, vargused, vigastused, riknemised. 140. Kuidas leitakse laokulu koeritsent? Laokulu= ülalpidamiaskulu+ ladustamiase kulu Q=EOQ=2DSC 141. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt. 1) Saamata jäänud intress käibevahenditelt 2) Kauba kindlustus 3) Kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemised jne. 142. Mida tähendal laokulu 21%? Mida väiksem on laokulu seda efektiivsemalt töötavad ostuosakond ja ladu. 143. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud?
Siia tuleb kanda ka EAS-ilt saadav stardi- ja kasvutoetus turundustegevuste läbiviimiseks ning kasvutoetus tööjõukulude finantseerimiseks. Rahastamisallikana laenukapitali kasutamine eeldab ka laenude tagasi maksmist. Igakuiselt tagasi makstav summa ehk annuiteet koosneb kahest osast: laenujääki vähendavast tagasimaksest ja intressist laenu kasutamise eest. Seega tagasimakse märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 90 ja intress: IGF/ kassavood/ rida 91. 38 Pikaajalise laenu korral tuleb igal aastal järgmisel aastal makstava laenu osa ümber kanda lühiajalise laenu alla. See summa kantakse: IGF/ kassavood/ rida 89. Siin tuleb silmas pidada, et täpse arvestuse huvides tuleb täita ka lahter väljaspool tabelit.
protsenti. Reeglina on ehituslaenu hüpoteeklaenuks ümber sõlmimine seotud hoone täituvuse 70-80 protsendilise tasemega. (Toompark 2003) Antud eellepingute nõudmine on sisuliselt argumenteeritav põhjusel, et laenuandjatel on keeruline hinnata laenuvõtja poolt sõlmitavate kokkulepete sisu ja efektiivset üürimäära ning paberil allkirjastatud üürilepingud aitavad kindlaks määrata reaalsete rahavoogude suurust. Laenude puhul on üks olulisemaid tegureid intress. Laenuintressi kujunemine on seda mõjutavate tegurite rohkuse tõttu äärmiselt keerukas. Igasuguse laenu puhul intressist rääkides tuleb arvestada, et oluliseim intressimäära mõjutav tegur on eelkõige konkreetse projekti riskantsus, mis sõltub näitena nii büroo asukohast ja ehituskvaliteedist, kui ka hinnatasemest. Projekti omapäradele lisandub ka panga poolt rahvusvahelistelt rahaturgudelt laenatud rahaliste vahendite baashind ehk intress või hoiustajatele makstav hoiuseintress
Kuna Eestis ei ole vastavat statistikat tehtud, puuduvad käesoleval ajal vastavad näitajad Eesti kohta. Logistiliste kulude määr müügihinna suhtes Soome ettevõtete keskmisena oli 1995. aastal 10,3%. Eri valdkondade ja ettevõtete vahel on suuri erinevusi. Logistilised kulud Soomes ja Rootsis on tunduvalt suuremad kui mandri Euroopa riikides. 46% kogu logistilistest kuludest Soomes on põhjustatud vedudest. Suure osa Soome logistilistest kuludest annab ladustamine. Seotud kapitali intress ja ladustamise kulud annavad kokku ligikaudu teise poole logistilistest kuludest. Arvestatav kulude põhjustaja, mis sageli jääb arvutustes arvesse võtmata, on kaotatud müügi kulud. Kaotatud müügi all mõeldakse sellist tegemata jäänud müüki, mil ei suudetud tarnida kliendile õiget kogust õigel ajal. Kaotatud müügi kulusid on suhteliselt raske arvutada, kuid võib arvata, et need moodustavad arvestatava osa logistilistest kogukuludest.
Kui ressursiturud on täielikult konkureeriavad, makstakse ressrusside eest vastavalt sellele, milline on nende piirpanus tootmistegevusse. Tegelikkuses on ressursiturud tavaliselt mittetäieliku konkurentsi turud. Ressursiturg on turf kus ressursside omanikud ja nende ostjad määravad kindlaks ressursside hinna ja ostukoguse. Ressursid e tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Töö hind on palk, maa kasutamise eest makstakse renti ja tasu kapitali kasutuse eest on intress. Kui ressursi ostjate (firmade) arv ja ressurssideomanike arv on suur, on tegemist täieliku konkurentsi turuga. RESSURSI NÕUDLUS Iga konkreetse ressursi nõudlus on tuletatud nõudlus, st ta sõltub nende hüviste nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressurisi tuletatud nõudlus sõltub kahest tegurist: 1) selle hüvise turuhinnast, mille valmistamiseks ressurssi kasutatakse 2) ressursi piirtootlikkusest
maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka 1994. aastal. Kulutuste poolel süvenesid vabale hinnakujundusele ülemineku ja riigi vähese sekkumise ideoloogiast tulenevad ja juba varasematel aastatel alguse saanud tendentsid: subsiidiumidele, dotatsioonidele ning investeeringutele tehtavate kulutuste suhteline vähenemine. Investeeringud Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt soodsad. Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud. Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne. Investeeringute peamised allikad olid ettevõtete omavahendid, millele järgnesid riigi- ja kohalike eelarvete vahendid ning pangalaenud. Reaalinvesteeringute allikate osas 1993. aastal ESA andmetel olulisi muudatusi võrreldes 1992
(8) Sama kohustuse üleminekul mitmele isikule eeldatakse, et need isikud vastutavad kohustuse täitmise eest solidaarselt. § 177. Kõrvalkohustused ja tagatised kohustuse ülevõtmisel (1) Kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused, kui need ei ole isiklikku laadi või ei ole muul põhjusel lahutamatult seotud senise võlgniku isikuga. Uuele võlgnikule läheb üle kohustus tasuda kokkulepitud intress ja leppetrahv ka siis, kui need muutusid sissenõutavaks pärast kohustuse ülevõtmist. (2) Kohustuse ülevõtmisel lõpevad kohustuse täitmise tagamiseks antud kohustusega seotud tagatised. Kui kohustuse täitmise tagamiseks on antud tagatis, mis ei ole kohustusega seotud, tuleb tagatis vastavalt tagatise andmise aluseks olnud kokkuleppele tagatise andjale tagasi anda. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui tagatise andja nõustub vastutama
Järelikult on põhivõlgnik oma laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud. § 189 VÕS § 399 järgi oli võlausaldajal õigus öelda leping üles – aga kui põhilepingut ei ole, mis saab käendusleping, käendusleping sõltub ju põhilepingu kehtivusest – ülesütlemise tagajärjed – tagasitäitmise võlasuhe – maksame tagasi rahasumma, mis võlausaldaja käest saadi ning lisaks ka viivis ja intress. KÄENDAJA VASTUTAB KA KOHUSTUSE EEST, KUI LEPING ON ÜLES ÖELDUD VÕS § 145 lg 2 – matil tekib kohustus tagasitäitmise võlasuhtest 3. Põhiõlgniku vastutus. 3.1. Vastutusstandard – Võlgnik vastutab VÕS § 103 lg 1 järgi. 3.2. Vastutust välistavad asjaolud – kaasuses puudub vääramatu jõud, mis § 103 lg 2 järgi oleks vabandavaks asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev vastutust välistav kokkulepe. 4
magustoidupokaalid, joogiklaasid (veinide, vee), söögiriistad, kandikud, abilauad(pinnad), lauapesu, kandikud, maitseainete komplektid, lillevaasid, teenindajate riietus (sh kokad, köögiabilised). Firma töö alustamiseks võtab omanik firmale pikaajalist laenu summas 1 000 000.- EEKi, tähtajaga kuni 6 aastat, laenuintressiga 6%, sissemakse 10% puhul. Tabel 6. Laenugraafik Tasumata Kuupäev Osamakse Intress Lepingutasu Käibemaks Kokku osamaksed 11.03.2007 847 457.63 84 745.76 0.00 8 474.58 152 542.37 245 762.71 15.04.2007 762 711.86 8 826.78 3 813.56 0.00 0.00 12 640.34 15.05.2007 753 885.09 8 870.91 3 769.43 0.00 0.00 12 640.34 15.06.2007 745 014.17 8 915.27 3 725.07 0.00 0.00 12 640.34 15.07.2007 736 098.91 8 959.84 3 680.49 0
Amortisatsioon 22,000 Majanduslik amortisatsioon 10,000 Intressimaksed 12,000 Intressimaksed 12,000 Hr Paju poolt ettevõttesse 4 investeeritud raha intress 11,500 Kogukulud 274,000 Kogukulud 293,500 Kasum 26,000 Kasum 6,500 Märkused: (1) Hr Paju töötas ettevõtte heaks 2000 tundi. Mujal töötades oleks ta saanud 10 krooni tunnis, mis tähendab, et selle aja alternatiivkulu on 20000 krooni (2) Kokkuleppeline protsent füüsilise kapitali ostuhinnast. Meie näites 10%
Erinevad tasakaalustumisvõimalused vastavad erinevatele majandustele. Esimene juhus on avatud klassikaline majandus ujuva kursiga intressimäär on määratud rahvusvahelise turu poolt, majandus töötab niigi täishõives ja SKT tõusta ei saa ning tänu ujuvale kursile toob kodumaise raha ülepakkumine kaasa kursi languse. Teine juhus on kapitalikontrolli ja kseeritud kursiga majandus rahapakkumine suureneb, kurss on kseeritud ja langeb intress, tänu kapitalikontrollile ei muutu kodumaine raha välisaktivateks. Kolmandal juhul on tegemist Keynesi majandusega, mis töötab allpool täishõive piiri, ning neljas juhul on Eesti väike avatud majandus, kus puudub kapitalikontroll ja on fikseeritud kurss. NATUKE SEGANE Keinsistid arvasid, et majandusse peab sekkuma riik. Monetaristid arvasid, et majandus on stabiilsem kui me arvame ning poliitika ei peaks sinna nina toppima. 19
(1946. aastal). Mõned majandusteadlased ütlevad, et kriisid on halbade poliitiliste otsuste süü, sest majandus ise ei saa katki minna. Jaapan on võlgu u 300% oma SKTst. Põhiliselt iseendale: keskpangale, kodanikele. Kodanikud samas usaldavad oma riiki ja sp pole midagi ka juhtunud. Kreekas samal ajal inimesed ei usalda oma riiki ja sp ei saa ka riik edasi minna. Kreekas on võlakriise olnud 20. sajandil 4-5 tükki. Viimati devalveeriti 1998. aastal. Võlakirja intress on kõrge ja see tähendab, et see on sulle kallis, sest need, kellelt sa seda võlakirja võtad, ei usu, et sa tagasi maksad. Investeeringud (Cohen; Investopedia) ● Portfolio investeering -> 22-sekundiline. Mõte, et see edasi müüa. ● FDI (Foreign direct investment) -> ostad aktsiad, et omada kontrolli firma üle - Pikaajalisus, keeruline tagasi võtta, prestiiž - Green field -> mitte olemasoleva ettevõtte tükikese ostmine. Teise riiki mittemillestki
102.Elu on täis erilisi pakkumisi! 103.Elu ei saa käsikirja järgi elada. 104.Elu on raske. Millega võrreldes? 105.Ma ei mõista elu, loodetavasti on see halb nali. 106.Elu on üks suur joonimine: millele eile joone alla tõmbasid, sellele tõmbad täna peale. 107.Armastan elu, kuid ei tunne vastuarmastust. 108.Sinu arvates on elu niigi keeruline. Siis tuli aga internet. 109.Elu on kui autopesula, kust proovid jalgrattaga läbi sõita. 110.Mure on intress, mis tuleb selle kinnisvara eest ette maksta, mida meil veel pole. 111.Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda. 112.Ära kogu aeg päri, parem ela vahepeal natuke! 113.Vihma ajal ei laena keegi vihmavarju. 114.Kaja vastab sulle alati! 115.Tuulelohe tõuseb tuulele vastu. 116.Võibolla on see tõsi, et teistel planeetidel pole võimalik elada, kuid ega siingi kerge ole. 117
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 3 1. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED .................................................................................................. 4 3. ÄRIIDEE .................................................................................................................................... 4 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID ................................................................................. 4 4.1 Visioon ..................................................................................................................................... 4 4.2 Missioon ...........................
INTRESSIRISKI JUHTIMINE Panga tegevuse eripäraks on see, et ta ostab ja müüb erinevaid finantsinstrumente, millest üks on raha. Nagu iga teisegi kauba hind, muutub ka raha hind aja jooksul pidevalt ja raha hinda nimetatakse intressiks, seega pangatehingute käsitlemisel tuleb meil hinnamuutuste asemel käsitleda intressi või intressimäära muutusi. Intressimäär on aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub intressi väljaarvestamine. Intress kujuneb finantsturul nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Intressirisk võib tuleneda väga erinevatest asjaoludest, ta võib olla seotud hoiuste intressimääradega, võib tuleneda laenuintressimääradest ning kindlasti ei saa arvestamata jätta ka finantsturgude üldisi intressimäärasid, mida tänapäeva pangatehingutes kasutatakse sageli baasnäitajana (EURIBOR) panga enda intressimäära kujundamisel.
kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Mitu tingumust peaks olema täidetud:alternatiiv (või) ...kolm tingimust: (1) Vaja on poole teadmine, (2) erakorraline vajadusx (3) ebasoodsad –on vaja kohe laenu võtta intress on mõrvarlikult suur. või tasakaalust väljas- ükspool peab maha müüma mingi vara et saada raha ja pakub naeruväärset hinda –see on tasakaalust väljas. KOLM KOMPONENTI, heade kommetega vastuolus Teine osapool teadis või pidi teadma teise inimese sundolukorrast Sundsuhe, eriolukord, teadmatus Eesti Panga poolt kehtestatud krediidikulukuse määr on ületatud kolmekordselt 33,96 TÜHISTATAVAD HEHINGUD
2) Äririsk · Tootmisrisk (tehnoloogia õige valik, jätkusutlikkus) · Turu- ja hinnarisk (mis on oluline siseturu, mis välisturu jaoks?; sisendite ja väljundite hindade muutumine ajas) · Reformirisk (seadusandluses reformide loomine, mõjutab investeeringuid) · Inimrisk (haigus, surm, lahutus -> varade jagamine) 3) Finants- ja krediidirisk (kust on võetud laenu, kui suures summas, missugune on intress, mis tingimustel nõutakse trahvi jne) 4) Lepingurisk (lepingute läbilugemine on ülioluline!, õigusabi kasutamine) 143) 144) Ebakindluse määratlemine 145) Eristatakse riski ja ebakindlust (määramatust). Riski korral on iga võimaliku tulemuse esinemise võimalus teada, kuid ebakindluse korral puudub alus, millele toetudes leida tulevaste sündmste esinemise tõenäosus st subjektiivselt hinnatakse või määratletakse ohud.
Rahaturu pakkumispoolne agregaadi väärtus, millega raha nõudlus peab olema võrdne rahaturu tasakaalu korral Finantsvara intressi kandvad väärtpaberid ja raha Raha ringluskiirus kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi jooksul, näitab mitu lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil. Mida kiiremini raha ringleb, seda suurem on SKP.(maksed, intressimäär mida rohkem raha pangas, seda kiiremini ringleb, oodatud inflatsioon kõrgem intress, püütakse rahast lahti saada, elatustase rikkas riigis ostetakse rohkem, ringlus suurem, institutsionaalsed tegurid pankade areng, laenu saamisvõimalus, liisingud suurendavad ringluskiirust) Vahetusvõrrand seob ringleva raha koguse, selle ringluskiiruse ja loodud kogutulu. Kvantitatiivse rahateooria, mis väidab, et raha väärtus ei tulene mitte selle kvaliteedist vaid kvantiteedist, aluseks. Mv=PY (M-rahapakkumine, v ringluskiirus, PY nominaalne SKP
6% aastas kogu projekti kehtivuse ajal. Tulumaksu määr kasumilt moodustab 21% kapitali keskmiseks kaalutud tulukuseks on hinnatud 12% Ettevõtte poliitika näeb ette kassavoo arvutusi iga aasta lõpul. Esimesed ettevõtte ekspluatatsiooni netorahavood tekivad 2011.aastal. . Arvutada NPV ja IRR Inflatsioon aastas,% 0.06 Tulumaks,% 0.21 Kapitali intress 0.12 MAKSUD LIKVIDEERIMISEL Maa 1.20 1.70 Lisatulu Tulumaks Amortisatsioon ehitistel,% Amortisatsioon seadmetel,% Aastad 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 A.INVESTEERINGUD
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
muud finantsvara kokkulepitud hinnaga b. Võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kokkulepitud tähtajal c. Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. 14. Lühiajaliste kohustuste eeliseks on a. intressikulude ebapüsivus aastati b. suurem likviidsusrisk c. üldreeglina madalam intress võrreldes pikaajaliste kohustustega 15. Käibevaradeks loetakse a. Masinad ja seadmed b. Ehitised c. Materiaalsed varud d. Pikaajaline laenukohustus 16. Käibevaradeks loetakse raha, väärtpabereid, debitoorset võlgnevust ja... a. masinaid 22 b. ehitisi c. materiaalseid varusid 17. Faktooringu avansimäär võib olla: a. 60-90% faktoorile esitatud arvest b. 60-90% faktooringu kuludest
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva VÕS §s 94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepingu mõiste. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
(subjektiivne maksuvabastus) või teatava maksuobjekti jätmine täielikult või osaliselt maksustamata (objektiivne maksuvabastus). - Maksuvaidlus maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamine kohustatud isiku poolt. - Maksuvõlg maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks ülekandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress või tähtpäevaks tasumata tollivõlg. - Maksõigus maksustamist reguleerivate õigusnormide kogum, finantsõiguse valdkond. - Maksuõigussuhe maksuseaduse alusel tekkiv õigussuhe maksumaksja ja maksu saaja vahel, millest tulevad kummagi poole õigused ja kohustused. - Maa maksustamishind korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus. - Tehing (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja
loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tseki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
