edasi ütleja hinnangut, andes lausele värvingu. Kolmandas näitelauses tuleb see väga selgelt välja: k kõlab kuidagi lühidalt aga tegelt sügavmagus oleks õige, kus Jüri Muttika püüab edasi anda, et maasikad maitsevad päriselt või reaalselt, tegelikkuses väga magusalt, et anda oma emotsiooni ja maitseelamust televaatajatele edasi. 3.5. Jutustava lause vormis küsimused Jüri Muttika esitas intervjuude käigus kolm sellist küsimust, mis struktuuri järgi peaks olema jutustavad laused, ent intonatsioonitõusu järgi on aru saada, et inimene on tahtnud küsimust esitada. „Eesti keele käsiraamatu“ järgi on suulises keeles tavaline väljendada küsimust tõusva intonatsiooniga. See võib olla ajakirjanduslik mõju, sest 17
: eelintervjuu, ankeet, soovituskiri ja tausta uuring, käitumisül., töölevõtu intervjuu, esmase valiku tegem., lõpliku valiku tegem. 1) Eelintervjuu (nt. tel. teel) - pers. valiku meetod, mille käigus tutvut. töötajaga põgusalt ning elimin. edasisest valikuprotsessist täiesti sobimatud isikud. 2) Töölevõtu intervjuu - põhjalik vestlus, mille käigus juhid ja pers.spetsialistid selgit. lõplikult välja kandidaadi sobivuse. Kõige olulisem, aeganõudvam, olemuselt laiahaardeline. Intervjuude tüübid: vaba vestlus, ülekuulamine, ajakirjanduslik, stressi. Üheks liigituse aluseks on intervjuu kavandatuse aste: - struktureeritud intervjuu kasut. küs. on eelnevalt välja töötatud, kuigi nende esitamise jär- jekord ja tehnika on üldjuhul vaba. Võimald. intervjueerida kandidaati vestluse vormis, jär- gides samas eelnevalt väljatööt. põhiküs.; - struktureerimata intervjuu eelnevalt mõeld. välja vaid põhiteemad, mida kindlasti tahe-
Andmete omandamise kulukus Kulukas Odav Andmete omandamise kiirus Aeglane Kiire Värskeima info kättesaadavus Jah Ei Allikate paljusus Ei Sageli Salastatus konkurentidele Jah Ei Tabel 2 Intervjuude, kirja ja telefoni teel tehtavate küsitluste võrdlus Küsitlus Küsitlus Silmast-silma intervjuu kirja teel telefoni teel Vastajate protsent kõrge Madal kõrge Kulukus kõrgeim Madal kõrge
Teine peatükk kirjeldab hobuste tänapäeva välimikku, iseloomu, kasutusalasid, kolmas peatükk räägib tõugude olukorrast tänapäeval, tulevikulootustest ja kasutusvaldkondadest. Neljas peatükk olevenalt tõust, eesti hobusel nende tähtsusest pool-looduslike koosluste säilitajana ja tori hobuse osas Tori Hobusekasvandusest enne ja nüüd, seda kõike inernetimaterjalide, kirjalike materjalide ja hobusetõugude kasvatajatega tehtud intervjuude põhjal. 1. EESTI HOBUNE Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, kelle päritolu pole täpselt teada, kuid kes oli tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome-ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui naaberrahvad, tulles Euroopa aladele hobustega, mitte jalgsi nagu paljud teised rahvad, seetõttu liigitatakse ta ka põhja-metsahobuse rühma. [1] Siinsed söötmis- ja pidamistingimused ning karm kliima muutsid eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja
Andmete omandamise kulukus Kulukas Odav Andmete omandamise kiirus Aeglane Kiire Värskeima info kättesaadavus Jah Ei Allikate paljusus Ei Sageli Salastatus konkurentidele Jah Ei Tabel 2 Intervjuude, kirja ja telefoni teel tehtavate küsitluste võrdlus Küsitlus Küsitlus Silmast-silma intervjuu kirja teel telefoni teel Vastajate protsent kõrge madal kõrge Kulukus kõrgeim madal kõrge
Austin Porterfield (1946) selleks, et võrrelda kolledzi tudengeid delinkventidega, kes olid läbinud noortekohtu. Eesmärk: 1. Saada pilti toimepandud kuritegudes ja õiguserikkumistest. 2. Self-report uuringud kasutatakse regulaarselt selleks, et arendada ja kontrollida teooriaid kuritegeliku käitumise põhjuste kohta. Self-report uuringute tüübid: 1)Anonüümsed küsimustikud 2)Anonüümsed küsimustikud, kus vastaja on identifitseeritatav ning vastusi saab kontrollida järgnevate intervjuude käigus või politsei andmete põhjal. 3)Allakirjutatud küsimustikud, mida on kontrollitud politseiandmete põhjal. 4)Anonüümsed küsimustikud, mida identifitseeritakse numbri järgi ning hiljem kontrollitud intervjuu käigus või valedetektoriga ähvardades.5)Intervjuud 6)Intervjuud, mida on kontrollitud politseiandmete põhjal Negatiivsed küljed: Vastajad võivad olla ebaausad või ebatäpsed; Sageli küsimustikud on halvasti
kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak: iseloomujoon ei sisalda hinnangut. ISELOOMUJOONTE LIIGID: Ühised iseloomujooned (common trait) – gruppide kirjeldamiseks, keskmised, indiviidi võrdlemiseks erinevates kultuurides, psühhomeetriline kirjeldamine. Individuaalsed iseloomujooned (individual trait) – personaalsed dispositsioonid, indiviidi kirjeldamiseks, kirjade, intervjuude, väljenduste uurimine. Indiviid=unikaalne komplekt, iseloomujooni ning nende manifesteerumise viis. Idiograafiline (idiographic) ja nomoteetiline (nomothetic) meetod isiksuses. Idiograafiline – indiviidi uurimine, juhtumi kirjeldamine, isiksusepsühholoogia eesmärk. Nomoteetiline – grupi kirjeldamine. Personaalsed dispositsioonid on erineva osakaaluga isiksuses. Kardinaalne dispositsioon – kogu käitumise allutamine
tantsu- ja meeleolumuusikas toimunud muutuste analüüsimine; avaliku suhtumise ja seoses sellega džässikriitika jälgimine. Nende nähtuste sotsioloogiliste aspektide selgitamisel ja hindamisel toetutakse põhiliselt kultuurimuutuste ja akulturatsiooni teooriate seisukohtadele. 1.3. METOODIKA JA ÜLESEHITUS Erinevate kirjalike allikate läbitöötamise kõrval on töös ühe olulisema andmekogumis- meetodina kasutatud intervjuud ja küsitlust. Intervjuude läbiviimise metoodika on olnud küllaltki erinev, sõltudes sageli olukorrast. Olen oma praktikas jõudnud tõdemuseni, et kõige usaldusväärsemad vastused saadakse sageli mitte otseküsimustele, vaid vaba vestluse käigus, lastes informandil vabalt rääkida ja vaid suunates intervjuu käiku. Eelnevalt kokkulepitud intervjuude jäädvustamiseks kasutasin esialgu pliiatsit-paberit, mistõttu on jäädvustatu üsnagi konspektiivne
arvu, ulukite väärtust jne. Inimene naudib kogu protsessi ning sellele naudingule püütakse leida kompleksväärtus. 94 Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid On ka selliseid keskkonna väärtusi, mille hindamine ei liitu ühegi teise hüve tarbimisega, näiteks liikide rohkus. Nende olemasolu väärtuse kohta ei saa infot turgudelt. Majandusteaduses on arendatud meetodeid, kus küsitluste ja intervjuude abil saab ehitada turg või hüpoteetiline hääletamisolukord. Meetodit nimetatakse väljendatud eelistuste meetodiks (stated preference methods). Eelistuste väljendamine võib toimuda kas otseselt või kaudselt. Kaudse tingliku käitumise meetodi puhul küsitakse käitumiskavatsuste kohta, näit kavatsust kasutada puhkeala, juhul kui seal toimuks mingi keskkonna-alane muutus. Tingliku hindamise meetodis uuritakse otseste küsitluste või intervjuudega
Carrie S. Dossick, moodustati 15. punktist koosnev küsimustik, leidmaks vastus käesoleva magistritöö lähteülesandele. Andmete kogumise käigus tuli autoril otsida inimesed kes olid seotud nende projektidega ning viia küsimustiku põhjal läbi intervjuud. Lähteandmed põhinevad erinevatel teadusarktiklitel, raamatutel ning teraskonstruktsioone ja mudelprojekteerimist käsitleval kirjandusel. Kirjanduse ülevaate põhjal moodustus viis hüpoteesi, mida kontrolliti analüüsi faasis intervjuude ja varasemate juhtumiuuringute abiga. Uurimustulemuste kokkuvõte on esitatud tabeli kujul, milles võrreldakse omavahel mudelprojekteerimise ulatust Seattle Keskraamatukogu ja Denveri Kunstimuuseumi erinevatel arendusetappidel. Kogutud andmete analüüsil selgus, et intelligentse mudelipõhise modelleerimistarkvara kasutuselevõtt on üks eeldustest ülikeeruka geomeetriaga ehitusprojektide elluviimisel. Uurimustöö käigus ilmnesid järgmised BIM’i eelised võrreldes tavapärase
Osa rekreatsioonialasid puudutavast informatsioonist on tuletatud süvaintervjuude, postiküsitluste või tavaintervjuude käigus metsade või kaitsealade majandajatele ja kohalikele sidusgruppidele esitatud küsimustest. Sellised uuringud on aga tavalisel suhteliselt väikesemahulised ning võivad seetõttu olla üsna subjektiivsed. Piisava arvu vastuste ning arvamuste kohta selgituste saamine nõuab tavaliselt tugevat pingutust. Kohapealsete otseste intervjuude näidismahud: Tavapäraselt intervjueeritakse ühe uuringu käigus sadat kuni mitut tuhandet külastajat. Mõnede juhtudel viiakse intervjuud sama uuringu käigus läbi mitmetel erinevatel aladel, seda praktikat on kasutatud näiteks Austrias, Belgias, Saksamaal, Taanis ja Suurbritannias. Uuringu töögrupi liikmed kasutasid 115 kohapealse uuringu andmeid. Ühe uuringu käigus intervjueeriti keskmiselt 560 inimest (aritmeetiline keskmine), samas mediaan oli palju väiksem, 285
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
