Vastuseid saab interpreteerida psühhomeetriliselt ja impressionistlikult (muljel põhinev). 3) väljavõte käitumisest! – sample of behaviour - testi tulemus on üks väljavõte käitumisest. Seega testimise protseduur kujutab endast standardsete ülesannete lahendamist psühhodiagnostika eesmärgil. Test kui - eksperiment (hästi kontrollitud tingimustes, kõrged reliaabluse ja valiidsuse näitajad; sekkuvate muutujate näitajad tuleb hoida hästi kontrolli all) - kui intervjuu (ökonoomsem variant) Intervjuu on kindlasti parem kui test, aga test parem kui uuritavate arv suur. - kui ‘tööriist’ (peab olema spetsialist) – test töötab hästi spetsialisti käes, kes teab testi tausta. Olulisemad eeldused, mis on testide usaldusväärse kasutamise aluseks: 1) sõnastuse ühene arusaadavus, seega ühesugune tähendus täitjate jaoks; 2) adekvaatne enesehinnang; 3) aus vastus; 4) käitumise konsistentsus e. suhteline püsivus aja lõikes;
vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi lahendamiseks ning lisame ka artikleid, mis räägivad Eestis aset leidnud koolikiuasmise juhtudest. Lõpuks avaldame ka oma arvamust ja räägime oma kogemustest antud teema kohta. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti
osa. Mõlemad peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Teooria peatükk sisaldab ülevaadet Taani kultuurist, ajaloost, sealsest elukorraldusest ja muust säärasest. Samuti tuuakse teoorias välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite-õpilaste võimalused, õigused Taani kuningriigis ning samuti võrdlus Eesti haridussüsteemiga, kus keskendutakse erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks. Esimeses pooles tehakse kokkuvõte intervjuu tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad teooriale. Töö peamiseks allikmaterjaliks on internet, erinevate organisatsioonide kodulehed. Noorte välismaal õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl suur väärtus. Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali kui ka noorte isiklike kogemusi
Tüüpiline CQT koosneb testieelsest intervjuust millele järgneb vähemalt kolme erineva küsimustekomplekti esitamine, mille jooksul jälgitakse isiku füsioloogilisi reaktsioone. Pärast füsioloogiliste andmete kogumist viiakse CQT lõpule testijärgse intervjuuga. Selles faasis teeb polügrafist teatavaks otsuse ja püüab välja meelitada ülestunnistuse neilt, kes valetamisega "vahele jäid". CQT testi edukaks läbiviimiseks on otsustava tähtsusega testieelne intervjuu. Selle intervjuu jooksul kasutatakse spetsiaalseid tehnikaid, mis väidetavalt suunavad subjekti "psühholoogilist sättumust" kontrollküsimustele (kui uuritav on süütu) või asjassepuutuvatele küsimustele (kui uuritav on süüdlane). Tulemuste hindamine: - Üldise skooringu puhul kasutatakse hinnangu andmiseks lisaks füsioloogilistele tulemustele ka isiku käitumises ilmnevaid tunnuseid. - Numbrilise skoorimise puhul rajatakse otsus väidetavalt eranditult füsioloogilistele registreeritud andmetele.
Võimaldab detailset laialdast ja sügavuti minevat uurimust, mitme meetodi kasutamine aitab kinnitada ning kehtivust tagada. Näited / juhtum on spetsiifilised ja seetõttu pole antud juhtumist väljaspool üldistamine võimalik, äärmiselt aeganõudev, kriitiline vaade on aegajalt keeruline. Vaja on lubasid ja volitusi, tuleb tagada konfidentsiaalsus ja et avalikuks andmete kasutamiseks on antud liba, tuleb kirjutada väärikalt ja hoolikalt. * Intervjuu Põhimeetod saamaks teada teiste kindlaid arvamusi uurimisteema kohta. Kasutatakse juhtumiuuringus, kus vajalik on teatud sügavuti minev vaade, kasulik uurimuse avastavas faasis, et esile kutsuda vaateid, tuvastada muutujaid ja tähtsaid tegureid ning et hilisemat uuringut struktureerida. Vajalik on salvestustehnika. Intervjuu on hea viis inimese väärtuste, eelistuste, suhtumiste, uskumuste ja tunnete teada saamiseks, saab julgustada sügavuti minevaid vastuseid
pdf?sequence=1 - Pealkiri: Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalased infovajadused ja infokäitumine - Autor: Eve Krillo - Teema ja märksõnad: Infovajadus; infokäitumine; Pärnumaa; Viljandimaa; omavalitsustöötajad; tööala - Kirjeldus: Autor uuris lähemalt Pärnumaa ja Viljandimaa omavalitsustöötajate tööalaseid infovajadusi ja infokäitumist. Viis läbi ankeetküsitluse ja intervjuu. Kõik mõisted on lahti seletatud. - Väljaandja: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Kaasautor: Puudub - Daatum: 2009 - Vorming: Lõputöö veebis - Inforessursi identifikaator: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10166/krillo_2009_vka_loputoo.pdf? sequence=1 - Keel: Eesti - Õigused: Copyright © 2002-2015 Nimi: Õpperühm: 6. http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja
India XIX & XX sajandil India kui osa Briti impeeriumist ● 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani oli Indias võimul Briti Ida-India kompanii ● Briti juveel: ○ kaubandus (puuvill, tee, vürtsid, sool), ○ tööjõud (näiteks Lõuna-Aafrikas), ○ armee (toetasid britte sõdades) ● Hindusid palju rohkem kui briti ametnikke (nt 1890: 1000 vs 300mil) Pöörake tähelepanu tänastele ● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda ● Võime kujutleda, kuidas see mõjutas poliitikat, ühiskonnaelu ja rahvuslust ● Enne XX sajandit sai ühtsest Indiast kõneleda vaid läbi suurte impeeriumide (nagu Mughal, Maratha, Delhi sultanaat) Vastu...
Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad.
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
Ta avaldas tihedalt uusi teoseid, nende seas ,,Pimeda mälestused" (1990), ,,Marxi tondid" (1993), ,,Sõpruse poliitikad" (1994), ,,Teise ükskeelsus" (1996) ja ,,Surma and" (1999). Jacques Derrida suri 9.oktoobril 2004 Pariisis ja maeti Ris-Orangis' kalmistule. Matusel luges tema poeg Pierre ette lühikese matusekõne, mille Derrida oli kirjutanud juba kolmkümmend neli aastat varem. Derrida vaimseks testamendiks jäi Jean Birnbaumile antud pikem intervjuu, mis ilmus postuumselt omaette raamatuna, pealkirjaga ,,Viimaks elama õppida". Kohalolu metafüüsika Kohalolu määratleb olemise, ilma kohaloluta olemist ei ole. Kohalolu väljendub kas objekti ajalise ja ruumilise kohaloluna, subjekti kohaloluna iseenese jaoks kõnes või mõtlemises, või ülima tähenduse allika algse kohaloluna. Kohalolu väärtustamine avaldub vastandipaaridena, mille üht liiget peetakse kohalolu seisukohast positiivseks, teist
küsitlusele vastanud. Uuring soovitab vähendada energiajookide pakendite suurusi, kinnitada piirmäär kofeiinisisaldusele ja tõsta tarbijate teadlikkust energiajookide teemal. (Mäe, Kristo 2013) 4 Metoodika 5 Uurimuse läbiviimiseks ja andmete kogumiseks kasutasin kirjalikku ankeeti sellepärast, et sellele sai samaaegselt vastata mitu inimest ning see ei olnud töötundide poolest niivõrd mahukas nagu näiteks intervjuu. Üleskutse ankeedi täitmisele levis läbi suhtlusvõrgustiku Facebook. Kokku sisaldus ankeedis viis küsimust – uurisin inimeste vanust, sugu ning kas, kui tihti ja kui, siis mille järgi valitakse poes olles energiajooki. Kõik küsimused olid valikvastustega, et suurendada vastajate arvu – alati on ju lihtsam vastata, kui ise ei pea eriti mõtlema! Lisaks oli valikvastustega küsimusi ka mul endal hiljem palju hõlpsam kokku võtta
palju, kes, millal, kus, mis on parem? andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. Nt ankeetküsitlus, võrguküsitlus, postküsitlus. Kvalitatiivne uuring – annab vastuse küsimustele kuidas, millist, miks, millised omadused? uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. Vaatlus, intervjuu, Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). Uuringute tüübid - Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus.
Ensetapjate klubi vanamehed üsna eakad tornist hüppamas on ,,peakat"' aga puudub veepind sile maanduvad nad asfaldile valmistumas just üks mega- vana halli habemega aega röövisin talt juudalt võtsin väikese intervjuu talt mis sind vanamehejuppi meelitab suitsiidiklubi? vanamees ei ajand jama kukkus lahkelt seletama benjit hüpatud sai eile selle peale enam meile püksigi ei tule kusi teravamaid elamusi
mõeldud anti-dopingualast haridustööd ja anda oma panus rahvusvahelisse anti- dopingualasesse koostöösse. Keskuse töös juhindutakse siseriiklikest ja rahvusvahelistest õiguaktidest ja üldtunnustatud antidopingualastest põhimõtetest. Dopingu kasutus 20. sajandil Mitmekülgne Eesti sportlane, Uno Kajak, kuulus pärast II maailmasõda Nõukogude Liidu koondisesse kahevõistluses. Ta on andnud dopingu kohta järgneva intervjuu: “Olen saanud dopingut kaks korda. Enne Cortina d’Ampezzot rahvusvahelistel võistlustel Moskvas 1955. aastal, kus olin omadest kolmas ja kokkuvõttes üheksas, andis arst meile 18 km suusatamise eel vaikselt mingisuguse ampulli sisse. 15 km peal kukkusime kõik ära, aga sõitsime lõpuni. Ma ei tea täpselt, mida meile anti, aga sees hakkas pistma ja paar kuud möllasime maksaga, siis läks kõik jälle korda.
Samuti tuleb aga uurimusest välja see, mis paljudele inimestele jääb ajakirjanduse väljaandeid lehitsedes silma, nimelt väga paljudele artiklitele pannakse pealkirju, mis kutsuvad inimesi lugema, kuid kui hakkad lugema, siis pole antud teemast juttugi. Väga heaks näiteks on toodud üks Postimehe artikkel. ,,... nupu pealkirjaga ,,Linnar Priimägi avaldab oma seksuaalse orientatsiooni", kus reklaamis järgmisel päeval ilmuvat intervjuud. Kuna intervjuu oli pikk ja seal käsitleti sellised avaraid teemasid nagu vabadus, vaimsus ja areng, tähtsustas Priit Pullerits ka reklaamkirjutise peakirja valikul seksuaalse orientatsiooni küsimust ilmselt üle." ( ,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?", Eve Kitsik, lk. 26) Artiklist aga ei tulnud välja, mis on siis Linnar Priimägi orientatsiooniks. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajakirjanduse ja poliitilise korrektsuse vahekord on
aitavad tuvastada džässi arengu seisukohalt vajalikke sündmusi ja isikuid. Siiski on V. Oja- 5 Ernest Ansermet (1883–1969), kuulus Šveitsi dirigent ja helilooja, avaldas 1919 esimese arvestatava artikli džässmuusikast (Kernfeld 2002 II: 50); Robert Goffin (1898–1984), Belgia muusik, kriitik, poeet, jurist, avaldas esimese džässiraamatu; 1922–23 juhtis Brüsseli Ülikooli tudengite džässbändi Doctor’s Mysterious Six. (Kernfeld 2002 II: 50). 6 Intervjuu siinkirjutajale 8.02.2005. 7 Terminid “estraadimuusika” ja “estraadiorkester” tulid Eestis kasutusele nõukogude perioodil ja nagu U. Loop vestluses siinkirjutajaga mainis, nõuti nende terminite kasutamist ka uurimustes. 13 kääru raamatutel, eriti 2. köitel “Omad viisid võõras väes”, tuntav liiga tugev isiklik faktor. Raamat annab küll üsna selge ja värvika ülevaate V. Ojakääru enda ja paljude tema
Kas on püstitatud selged uurimisküsimused/ülesanded? Jah. Õdedele esitati konkreeteid küsimusi ja tehti ka intervjuusid. Kas on selgelt sõnastatud hüpotees(id)? 1.Õde ja patsient peavad tundma teineteist. 2.Õde peab loobuma kontrollist patsiendi üle,peab jagama patsiendiga vastutust. 3.Vahetada teadmisi ja teavet. 4.Vastastikune kaasamine Milliseid uurimismeetodeid on kasutatud uurimisküsimusele/ülesandele vastamiseks? Kasutati poolstruktureeritud intervjuusid, mis salvestati. Intervjuu kestus oli 30 min. Kas on kasutatud juba olemasolevat mõõdikut ja kas selle sobivust antud uurimusele on analüüsitud? See uuring oli osa suuremast etnograafilisest uuringust Austraalia erinevates osariikides ja erinevates haiglates tehtud küsitlusest. Intervjuud olid välja töötatud selle uuringu jaoks. Milliseid informatsiooniallikaid kasutati, kuidas koguti andmeid, kuidas andmeid töödeldi? Kasutati :1. (Sahlsten jt
(rakuteooria) · Uurimuslik uuring info hankimine, nähtuse iseloomuliku omaduse kindlaksmääramine · Kirjeldav uuring sõnade, arvude või sümbolite abil kirjeldada mingit nähtust · Võrdlev uuring võrreldakse erinevaid rühmi · Selgitav uuring selgitada inimese käitumise ja tegevuse motiive. Vastus küsimusele "miks" Meetodite rühmitamine kasutamisotstarbe järgi: Andmekogumismeetodid ankeet, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, intervjuu Andmetöötlusmeetodid keskmiste arvutamine, korrelatsioonid, variatsioonid jms Tulemuste esitamise meetodid tabel, diagramm, joonis, valemid jms Uurimismeetodite liigid Juhtumiuuringud: populaarne meditsiinis ja ärimaailmas uuritakse isikuid, organisatsioone või rahvusi peamiselt uuritakse üksikjuhtumit, üritatakse analüüsida mitut juhtumit kasutatakse mitut allikat (kirjalikud materjalid, suulised aruanded, uurimisobjekti vaatlused)
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kuke...
üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima.
-19. aprillil Pärnu kontserdimajas. Koolitants toimub sel aastal juba 15. korda. Kooli oma kiirabi medõde Tamara Iga päev juhtub koolis mõne õpilasega midagi. On tal siis palavik, paha olla või lihtsalt tahab poppi panna. Kelle juurde aga pöörduda, et saada see paber, mis vabastab sind terveks päevaks koolist või hoopis tüütust kehalise tunnist? Muidugi meie oma medõde Tamara. Idee Tamaraga intervjuu teha tuli üpriski spontaanselt, kuid ta polnud eriti üllatunud, kui kuulis, et seda soovime. Ta rääkis, et teda on juba mitu-mitu korda küsitletud, kuid siiski nõustus. Saime teada, et Tamarale meeldib koolis töötada, kuna ta armastab lapsi. Tal on hea meel, kui ta saab neid nende probleemidega aidata, kuid siiski pole ta kõikide siinse kooli õpilastega rahul. Ta on õppinud Tallinna meditsiinikoolis. Pensionile on Tamara küll mõelnud, kuid peale 40 aastat
Artikli autor. Pealkiri. Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr. (E- ajakiri/WWW) [Allika aadress] (kasutamise kuupäev) Ernits, P., Reinap, A.Investeeringud looduse arvel. - Luup (2000) nr. 7 (E-ajakiri) [http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja 1.shtm ] (14.04.00) - Internetist võetud artikli puhul Artikli autor. Pealkiri. [Allika aadress] (kasutamise kuupäev) Hanni, T. Mis on börs? [http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.htm ] (17.04.00) 16.3. Teised allikmaterjalid · intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised andmed: intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutis, helisalvestis, videolindistus), intervjueerimise aeg ja koht. Madis Milk. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. · aruannete, dokumentide jms. kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi nimetus (ka ettevõtte nimetus), aeg (aasta või kuupäev). EVEA Panga bilanss seisuga 01
2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001. Näide: Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001. · Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Näide: EAA, f.250, n.3, t.15, l.24. · Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid. Näide: Lühendid EAA Eesti Ajalooarhiiv EKM Eesti Kunstimuuseum ERA Eesti Riigiarhiiv · Intervjuu: Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Kui intervjueerinud on autor ise, tuleb allikmaterjalide loetelus näidata intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide: Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997.
Teema on väga aktuaalne, sest on palju lapsi, kes mingil põhjusel ei ela koos oma pärisvanematea, sest vanemad ei saa oma eluga hakkama ega suuda seetõttu ka oma last ülal pidada ja nendele lastele on leitud asenduspered. Teemat on uurinud Ülo Vooglaid, Helle Veetamm, Keiu Tonts, kristi Kõiv. Ülesanded: töötada läbi teemakohane kirjandus ja teoreetilised seisukohad antud teemal; Töö empiirilise osa ülesanded on: viia läbi intervjuu hooldusvanematega ja hoolealusetga; uurida kuidas saavad kasulapsed hakkama uues kasvukeskkonas ja milliseid probleeme tuleb esile; välja selgitada kas ja kuidas saadakse sotsiaalabi kui seda vajatakse; analüüsida intervjuu küsitluse tulemusi ja teha kokkuvõtteid. Käesolev uurimistöö on oma olemuselt kvalitatiivne. Uurimuse teostamiseks viisin ajavahemikus 15.02-26.04.2005 läbi teemaintervjuu kaheksa hooldusvanemaga ja kaheksa kasulapsega Harjumaal, Järvamaal ja Viljandi maal
Ernits, P., Reinap, A.Investeeringud looduse arvel. - Luup (2000) nr. 7 (E-ajakiri) [http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja 1.shtm ] (14.04.00) - Internetist võetud artikli puhul Artikli autor. Pealkiri. [Allika aadress] (kasutamise kuupäev) Hanni, T. Mis on börs? [http://www.ntm.tartu.ee/~taunz/bors.htm ] (17.04.00) 16.3. Teised allikmaterjalid ·intervjuu kohta peavad kasutatud materjalide loetelus olema järgmised andmed: intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjueerija nimi, intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutis, helisalvestis, videolindistus), intervjueerimise aeg ja koht. Madis Milk. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997. aruannete, dokumentide jms. kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi · nimetus (ka ettevõtte nimetus), aeg (aasta või kuupäev). EVEA Panga bilanss seisuga 01.01.1997.a. Konkursi "Välisinvestor 96" materjalid.
talukohti, vaid kolhoos hakkas hoopis neid tasapisi taastama ja inimestele kodudeks välja jagama ja nende juurde teid tegema. Pidevalt rõhutas ta mõtet, et kuni küla elab, elab Eesti ka. Ta oli kurb kui 20 aastat tagasi kolhoosikord kiirelt lagunes ja uut süsteemi veel ei olnud. Ta mõistis väga hästi, et vana kolhoosikord kestma ei jää, kuid nägi kogu protsessis ,,vanasse kaevu sülitamist enne kui uus on valmis". 14. septembril 1996 oli raadios (ERR) eetris Toivo Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi.
ebakindel ja silmakirjalik, kui ta jäljendas pärast Vana-Hamleti surma; Klaudius on raputatud, sest ta on tõepoolest süüdi oma venna mõrvatuses. Claudius otsustab, et ta peab Hamletist lahti saatma, saates teda Inglismaale. Esitamise järel kutsub Gertrude Hamletti oma ruumi, kavatses teda tema jubedaid insinuatsioone karistada. Hamlet pöördub tema tabeleid, süüdistades teda kõige hirmuäratavamast himust ja väites, et ta on solvanud oma isa ja ise, nõustudes Claudiusiga abielluma. Intervjuu jooksul peidab Polonius sepistust taga; ühel hetkel arvab Hamlet, et Hamlet hakkab rünnaku eest Gertrude't rünnakut üles aitama. Hamletist laseb Polonius läbi seinavaibla, arvates, et ta on tapnud Claudiuse. Kui ta leiab, et ta on lihtsalt tappanud "lööbe, sissetungivate lollide", naaseb Hamleti oma emakele kõneldavate pistodade jaoks. Nagu Gertrude tundub veendunud ka Hamletti väljakuulutuses, ilmub taas Vana-
teeks“ (eepos Mahabharata). Budism: „Ära haava teisi sellega, mis sind ennast haavaks“ (Gautama Buddha). Kasutatud kirjandus: 1. Au, I.; Ringo, R. 2000. Kirikud ja kogudused Eestis. Ilo 2. Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak 3. Gordon, Matthew S. 2001. Islam. Tallinn: Valgus 4. Jürgenstein, T. 2002. Ajalik ja ajatu. Metoodikajuhend. Eesti Kirikute Nõukogu. 5. Lowenstein, T. 2001. Buddha tee. Ilo. 6. Messori, V. 2001. Üle lootuste läve. Intervjuu paavst Johannes Paulus II-ga. Eesti Ekspress.
Põlva Ühisgümnaasium Võrkpall Eestis ja mujal Eva Tasso 8b klass Juhendaja Õp Viive Rätsep Põlva 2009 Sisukord : Tiitelleht : 1 Sisukord : 2 Sissejuhatus : 3 Võrkpall Eestis : 4 Rannavõrkpall : 5,6 Võrkpalli reeglid ja punktide arvestus : 7 Kokkuvõte : 8 Kokkuvõte Eestis kasvab järjest rohkem ja rohkem lapsi, kes tulevikus tahaksid hakata mängima võrkpalli ja seda teevadki. Loodetav...
kaasosaliseks. Nt tütar toob koju noormehe, keda vanemad ei pea talle sobivaks meheks. Kui vanematel on piisavalt sümboolset kapitali, piisab tütre meele muutmiseks vaid vihjetest, pole tarvis isegi teemat üles võtta, veel vähem otseselt keelata. Reegline toimubki võim sümboolse vägivalla kaudu. 23. Näiteid nn väravahoidmis-situatsioonidest (gate-keeping situations) Näiteks riigieksam, tööintervjuu, intervjuu vanglas tingimisi vabastamise osutamiseks, viisaintervjuu: igal sellisel juhul on eksamineerija/intervjueerija sümboolne kapital äärmiselt suur. Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja
objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud - struktureeritud loomulik VS labor osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD - sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID - intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata) - test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused) - juhtumianal©s UURIMISEETIKA - eetikakomisjoni luba - uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt - peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava informatsiooni uuringu kohta EMPIIRILISE PSÜHHOLOOGILISE TEADUSARTIKLI SISU
) Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik);
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (väg...
Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus
Saame selle abil uut teavet, ka selle kohta kuidas peaks ise käituma. 4. Ankeetuurimused saab kasutada kui inimesi on palju, et saada kogu grupi kohta ühesuguseid andmeid. Ei tohi olla liiga palju küsimusi (objektiivsus kaob), sest sellisel juhul ei suuda inimene enam adekvaatselt vastata (kirjutavad üht ja ütlevad teist). Samuti ei sobi ankeetuurimused usu uurimiseks. Intervjuu 1. Sissejuhatav intervjuu. Kestab umbes nädal aega tutvutakse omavahel. Ei proovita kohe kogu infot kätte saada. Kirjutatakse üles vaid esmased isikuandmed (nimi, sugu, vanus). Tähtis pole niivõrd andmete kogumine, kui nn näo näitamine. 2. Süvaintervjuu. Tuleb umbes teisel kohtumisel. Kui inimest juba tuntakse avanetakse kergemalt. Selle mõte on saada inimestelt rohkem infot, mis oleks asjalik ja mõttesügav. a) Struktureeritud süvaintervjuu. Kõige lähedasem ankeedile
................................................................................................. 27 7. Summary ............................................................................................................ 28 8. Kasutatud allikad ................................................................................................ 29 9. Lisad ................................................................................................................... 31 Lisa 1. Intervjuu ...................................................................................................... 31 2 1. Sissejuhatus Multiuniversum on üks paljudest tänapäeva teaduse poolt püstitatud küsimustest. See on seda põnevam, et tänapäeva tehnika ei ole võimeline tuvastama selle olemasolu ning mitte keegi või mitte miski vähemalt antud hetkel ei suuda esitada
Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad. Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja teooriatest, mille põhjal koostas autor uurimuse läbi viimiseks intervjuu küsimustiku, kontrollimaks, kas teoreetiline materjal ettevõtte asutamisest peab paika ka Baltic Pack EST-i puhul. 5 Antud töö peamist kasu näeb autor selles, et töö käigus antakse hea ülevaade võimalikest takistustest oma ettevõtte loomisel, mis aitab sellest huvitatutel loodetavasti tulevikus analoogseid probleeme (vigu) vältida. Töö annab praktilist abi ettevõtte loomise koha pealt,
· 40ndates: keskea kriis, saavutatu hindamine, positiivsete emotsioonide vajadus, kannapöörded, taas enda jaoks elamine, karjääri planeerimist tajutakse väga olulisena. 9. Personaliotsinguprotsess. Pikkus, etapid? Personaliotsingut võib läbi viia organisatsioon ise või personalifirma. Värbamise protsess, esmane CV-de selekteerimine, esmase selekteerimise lisavõimalused (grupitööd, proovitööd, telefoniintervjuud, testid), töökeskne intervjuu, intervjuude alusel koostatakse "short list", taustaintervjuud, finaalkohtumised. Personaliotsinguprotsessi kogupikkus on umbes 6 nädalat. 10. Kuidas valmistuda tööintervjuuks? Tea oma CV andmeid peast. Ole valmis andma lisaselgitusi. Ole valmis rääkima lühidalt ja arusaadavalt oma kogemusest, saavutustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Tutvu eelnevalt organisatsiooniga, kuhu kandideerid. Mõtle, miks sa sinna tahad tööle minna. Mida nendele pakud ja mida neilt saad/soovid
on mitu teed, nt võib koguda sõnavara tekstidest või sõnaraamatutest, kusjuures keegi peab otsustama, millised on emotsioonisõnad ja millised mitte. Teine võimalus on võtta ette mõni psühholoogide koostatud ja ammendav nt ingliskeelne emotsioonisõnade loetelu ja anda selles sisalduvatele sõnadele eestikeelsed vasted. (Vainik 2002a : 539) Ene Vainiku empiirilises uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit. 100 eestlasest keelejuhiga viidi läbi intervjuu vormis seitse loetelukatset. Esimeses pidi nimetama sõnu pähetuleku järjekorras. Teises tuli nimetada vastandeid esimesest katsest. Kolmandas tuli moodustada emotsioonide pingerida ning neljandas küsitlemise hetkel kogetavaid emotsioone; seejärel tuli nimetada emotsioone, mida mäletati lähiminevikus kogenevat. Eraldi katsetes tuli nimetada emotsioonidega seostuvaid tegusõnu ning positiivseid, negatiivseid ning neutraalseid emotsioone. (Vainik 2002a : 540)
Konkreetsed uurimisküsimused: mida teada tahan, millistele küssadele tahan vastust, hüpoteeside sõnastamine. Uurimismeetodid: Millised meetodid aitavad lahendada. Kvantitatiivsed meetodid- kui palju midagi esineb, arvuline, suhteliselt palju uuritavad. Kvalitatiivsed meetodid- Kuidas midagi kirjaldatakse, sõnaline, vähem uuritavad. Kombineeritud meetodid- kasut koos. Andmed.kas olemas või vaja koguda. Keda uurida: kas valim või üldkogum. Kuidas andmeid koguda: küsitlus, intervjuu, Vaatlus Andmete sisestamine ja analüüs, tulemuste esitamine ja järelduste tegemine 2) Ankeedi koostamine: mida tuleks silmas pidada hea ankeedi koostamisel; küsimuste tüübid, vastuste tüübid. Ankeedi struktuur · Sissejuhatus: miks uurimust tehakse, anonüümsus, võimalik tasu, tulemuste esitus, kontaktandmed tänud juba ette või lõpus · Lihtsamad küsimused, avaküsimused · Keerulisemad küsimused, põhiküsimused · Sotsiaal-demograafiline osa
kaubaks l�ks raiskamine ja glamuur. Praegusel ajal, kui v�ga paljudel inimestel on raske ja kardetakse tuleviku p�rast, tuleb r�huda t�sistematele teemadele. �nneks on meedia rahva soove ning vajadusi t�hele pannud ja pakub �ha enam v��rtuslikke ja t�siseid artikleid. V�ib v�ita, et sotsiaalministri tagasiastumisel oli suur roll t�ita ajakirjandusel. Ministrit survestati erinevate meetoditega, alustades halastamatute intervjuu k�simustega, l�petades kannatanute j�rjekindla kajastamisega. Selle kaudu m�jutati avalikku arvamust, mile tagaj�rjel minister tagasi astus, sest oli kaotanud igasuguse usalduse rahva silmis. Meedia kipub s�ndmusi �le vindi keerama, sest enamik ajalehti, tele- ja raadiokanaleid kuulub eraomanikele ning elatub reklaamirahast. Eestis on �nneks ka Rahvusringh��ling, mis h�lmab samuti k�iki meedia valdkondi, kuid erinevus seisneb selles, et seda rahastab Eesti riik
Kommenteeri enda kahtlusi ning seleta mulle kuidas sa just nende faktivigade ja küsitavuste identifitseerimiseni jõudsid. Proovi keskenduda enda mõtteprotsessi kirjeldamisele - mis sinus kahtlusi äratas, milliseid fakte või väiteid otsustasid kontrollida, kuidas sa neid kontrollisid, kust informatsiooni leidsid (lingi allikad), millised järeldused tegid. Proovi leida vähemalt viis viga või probleemi. [10 punkti] 31. juulil andis USA raadiosaatele “Coast to Coast AM“ intervjuu teadlane ja õppejõud (ta ei ole päris teadlane ja õppejõud ei ole ka ta mitte mingis ülikoolis vaid annab loenguid UFOdes ja teistest sarnastest teooriatest, ta ise nimetab ennast teadlaseks, tegelikult on dokumentaalide režissöör, kirjanik, produtsent, telenägu ja pseudoteadlane) Jason Martell, kes on spetsialiseerunud iidsele sumeri kultuurile (teda jah huvitab iidne sumerite kultuur ja ta tegeleb sellega, aga ta ei ole mitte mingi
HJ I AÜ 23.03.2017 Kasutatud allikad Descartes, R. 2016. Descartes. https://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_ Descartes (17.03.2017). Kuzmin, L. 2015. Marksism. https://et.wikipedia.org/wiki/Marksism (17.03.2017). Mertelsmann, O. 2003. Kultuur ja elu. http://kultuur.elu.ee/ke473_haridus.htm (18.03.2017). Pallo, E. 2017. Autori intervjuu. Olustvere. 01.märts. Tannberg, T. 2009. Kultuurielu põhijooned. https://www.estonica.org/et/Ajalugu/1945- 1985_N%C3%B5ukogude_periood/Kultuurielu_p%C3%B5hijooned/ (17.03.2017).
ANDMEALLIKAD Alusteabe teke: andmed saadakse inimestelt küsides, andmed saadakse riiklikest toimingutest. Olulisemad andmekogumise ja süstematiseerimisega tegelevad asutused: eestis statistikaamer, riiklikud registrid, stat.ee, riha.ee, euroopas EUROSTAT Andmete jaotus: agregaatandmed andmed on meid kaudselt huvitavatelt objektidelt kogutud, kuid need on esitatud suuremate analüüsiüksuste kohta summeeritult. Individuaalandmed andmed on (nt vaatluse, küsitluse intervjuu teel) kogutud otse meid huvitavatelt objektidelt (nt inimestelt, ettevõtetelt) *isikustatud *isikustamata(anonümiseeritud) Individuaalandmestike eelised: suured andmebaasid (palju infot) väga avarad võimalused analüüsiks paindlikkus, võimalik ise vastuseid otsida ja ,,andmetega mängida" andmete mitmekihilisus (võimalus erinevaid tunnuseid kombineerida) põhjalikumad uurimistöö tulemused probleemid individuaalandmetega:
ümber palava pudru käima. 2. Kirjandus jaguneb ilukirjanduseks, publitsistikaks ja aimekirjanduseks. ILUKIRJANDUS rahuldab inimese esteetilisi vajadusi, see pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei esitata tõelist maailma, vaid pakutakse selle tõlgendust. Ilukirjandus aitab inimesel ennast paremini mõista. PUBLITSISTIKA ehk ajakirjanduse vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Arutletakse inimese ja ühiskonna üle. AJAKIRJANDUSZANRID on arvustus, intervjuu, uudis, reportaaz. TEADUSKIRJANDUS EHK AIMEKIRJANDUS talletab ja levitab teadmisi. 3. PROOSA EHK EEPIKA Proosateos on vabas vormis, jutustava sisuga tekst. Tunnusteks süzee ehk tegevustik, karakterid ehk tegelased ja miljöö ehk tegevuskoht. Jaguneb romaaniks, jutustuseks, novelliks, jutuks, eeposeks, valmiks, miniatuuriks jne EEPOS on pikk jutustava sisuga, enamasti värssides kirjutatud teos. Eepostes tegutsevad kangelased ja jumalad.
Midagi sooja nende vahel ei kujune, nagu ei oleks pidurid. Sõidab Gruusiasse, saan korteri, saab auto, antud luba autot kasutada. Oma 60. juubelit tähistas Gori linnas Stalini muuseumis. Tal oli küllaltki talumatu iseloom, nõudlik ja ei olnud kunagi eriti kerge läbi saada. 1986. aasta novebris sai loa lahkuda Nõukogude Liidust. Nüüd on tal topelt kodakondsus, Nõukogude Liidu kui ka Ameerika Ühendriikide oma. 2005. aastal annab intervjuu ühele telekanalile Russia, filmi jaoks ,,Svetlana Alliluyeva ja tema mehed" 2008. aastal kui ilmub dokumentaalfilm ,,Svetlana Svetlanast", peamine tegelane ongi Svetlana Alliluyeva, kes räägib oma elust. 1991. aastal ilmus ,, ". Raamat lastelaste jaoks., just nimelt nende tütarde jaoks alapealkirjaga ,,Reis kodumaale". Lapsena jumaldas Svetlana isa. Vahetavad kirjakesi armastava isa ja armastava tütre hellitusnimedega
Inimressursi juhtimine 1. Personal kogu organisatsiooni liikmeskond töötajad (juhid, alluvad, omanikud, kui nad organisatsioonis töötavad). 2. Personalijuhtimine tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. 3. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine). (tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil ülilühidalt) PERSONALIJUHTIMISE ERIPÄRAD 21. sajandil 1) oluline on teadmised, informatsioon, know-how 2) tehnoloogia kiire areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise 3) majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine 4) organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon 5) töösuhted on lühiajalised 6) tööjõud (know-how) on kallis 7) töötajad kui konkurentsieelis P...
keha soojusest. Sümptomid tulevad esile trenni tehes higistamisel, päikese käes, saunas, kuuma dussi all, vürtsikat toitu süües või isegi stressi ja viha korral. Üks põhilisi kolinergilise urtikaaria põhjuseid on stress, eriti teismeliste seas. Teinekord võib ravile kaasa aidata teraapia. See on samuti allergikutele väga probleemne, kuna on raske olla väljas või jalutada tööle jne. Intervjuu külmaallergia all kannatava 17aastase neiuga: Millal allergia esimest korda välja lõi ja kuidas? Allergia lööb mul alati välja ainult kätel. Algas nii umbes 4a tagasi vist.. esimesel korral oli eriti hull. Kohe kui käed said külma ja tuult, tekkisid sellised punakad ja megakuivad laigud ja kõik hakkas kipitama. Esimesena läksid kuivaks väikeste näppude vahelt, siis levis edasi ja kõik nukid olid kuivad ja valusad ning edasi tekkisid lõhed.
konkurentide firmadest 7. Firmade ühinemised ja omandamised Org. Alternatiivne värbamine: 1. Hooajalisus 10. Tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid 11. Personalivaliku meetodid. Oska nimetada ja kirjeldada. Personali valik on tööandja ja võtjate vaheline kahesuunaline sihikindel protsess, mille käigus valitakse ametikohale kandideerivate isikute hulgast sobivaim. Personali valiku meetodid ankeet, CV, taustauuring ja soovitused, test, käitumis-ülesanne ning intervjuu. Rollimäng. Olenevalt organisatsioonist, ametikohast ja töötaja valiku spetsiifikast kasutatakse erinevaid meetodeid. 12. Personali hindamine ja selle meetodid. Personali hindamine on töötajatele tagasiside andmise ja tulevikueesmärkide seadmise protsess. Töösoorituse juhtimise käigus defineeritakse, mõõdetakse ja motiveeritakse töötajate töösooritust eesmärgiga suurendada organisatsiooni tulemuslikkust.
Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi: