Täna oli lisandunud viilid suus. Haigega kohtumisel oli kavas tutvuda tema koduse olukorra, elamistingimuste ja tervisekäitumisharjumustega. Enne lapse juurde minekut sõnastasin endale eesmärgid: 1. Saavutan lastevanematega hea kontakti edaspidiseks suhtlemiseks 2. Oskan võtta anamneesi lapse kohta vanematelt 3. Oskan anamneesi põhjal välja tuua lapse peamised probleemid. 3. ESIMENE VISIIT Visiit: pere elamistingimustega tutvumine, intervjuu tervise, keskkonna ja toitumise teemadel. 3.1. Lapse läbivaatus Füüsiline seisund Kaal 20kg Nahk on punetav ja kuumav. Kehatemperatuur 38,6 kraadi. Huultel esineb üksikuid villikesi, mis ca 2-3mm läbimõõduga ning lõhkenud. Küüned korralikult hoolitsetud, eripärata. Nägemine korras, käinud mõned kuud tagasi silmaarsti juures profülaktilisel vastuvõtul. Ka vanemad ei kanna prille. Kõrvad puhtad, ninahingamine takistatud
6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E. Kraepelin, 1856-1926); Kas andekus on pärilik? (Sir F. Galton, 1822-1911)
Personaliarendus kogum sihipäraseid tegevusi org-s, mille kaudu luuakse tingimused personali kvaliteedi muutumiseks soovitud suunas. Põhieesmärgiks saavutada iga töötaja valmisolek iseenda arendamiseks ning töötaja aktiivsus ses osas Personali arendamine on töötajate professionaalse ja isiksusliku kasvu toetamine läbi sihipärase ja pideva kompetentsuse hindamise, arendustegevuste kavandamise, elluviimise ja tagasisidestamise; metatasandil muudatuste läbiviimist toetavate hoiakute ja oskuste kujundamine Koolitus on oskuste, reeglite, kontseptsioonide või hoiakute süstemaatiline omandamine, mille tulemusena paraneb töösooritus Järelkasvu planeerimine on sihipärane tegevus intellektuaalse kapitali järjepidevuse tagamiseks organisatsiooni võtmepositsioonidel Talendijuhtimine on osa järelkasvu planeerimisest, mis sisaldab järelkasvu identifitseerimist ja arenguplaanide koostamist rõhuasetusega liidripotentsiaali arendamisele Karjääri plan...
Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste · Struktureeritud vaatlus · Pool-struktureeritud · Struktureerimata · Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat,
luumurrud (kui laps ei olnud autoõnnetuses); (5) sidumise või kinnihoidmise märgid randmetel; (6) märke juuste tõmbamisest (kiilad laigud, lahtised juuksed, või paistes peanahk} ja (7) "arg käitumine" nagu :patsient räägib väga vaikselt, vaatab ringi enne kui vastab küsimustele. Vajadusel tuleb last küsitleda eraldi ja konfidentsiaalselt. 2. Verbaalne küsitlus, mis sisaldab (1) intervjuu patsiendiga ilma pere juuresolekuta, otsides infot (a) mis sündmused tõid patsiendi vältimatu abi üksusse, (b) kes juhib patsiendi majapidamist ja mis vanuses ja tervis ning sotsiaalses seisus on pereliikmed (c), kas pereliikmetel esineb vaimse tervise probleeme (d), mida sisaldab patsiendi haiguslugu minevikus -kas tal on olnud sarnased vigastusi minevikus, ja (e) kuidas patsiendi hooldaja väljendab viha
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja armee ja sõjapidamine Referaat Martin Aron 10.a klass Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord 1. Tiitelleht lk.1 2. Sisukord lk.2 3. Sissejuhatus lk.3 4. Kreeka lk.4-6 5. Rooma sõjavägi lk.7-10 6. Kasutatud kirjandus lk.11 Sissejuhatus Sõjad said alguse eraomanduse tekkides ja ühiskonna jagunedes antagonistlikeks klassideks. Klassiühiskonnas on seaduspärane nähtus. Relvavõitlus, mida peetakse klassiomaste majandus või poliitilise eesmärkide saavutamiseks ja mis on sisuliselt klassiomase poliitika jätkamine vägivallavahenditega, võib toimuda eri maade klasside või ka ühe maa eri klasside vahel. Et ürgkogukondliku korra ajal klassid puudusid, siis ...
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) S...
Austus isikute vastu- inimest ei tohi käsitleda vahendina, keeld manipuleerida inimestega (Reaalselt inimene peab aru saama, milles ta osaleb) nt 1940.aastatel Ameeriklased nakatasid inimesi Guatemalas suguhaigustega / Eesti arstid said loa hakata imikute peal nakkusvaktsiini kasutama Tõe taotlus-fundamentaalne printsiip Kahju tekitamisest hoidumine- nt eesmärk teha uurimus vangide vabadustest, võtan intervjuu vangidelt, toob kahju vangidele Fabritseerimine- peame silmas sihilkult väära või eksitava teabe avaldamist. 1)Opfuscation- segaduse tekitamine, sihilikult olulise asjade väljajätmise teel, eksitab inimesi, sest esitab ainult osa andmetest 2)Teabe ise väljamõtlemine 3)falsifitseerimine- uurimisandmete või protsessi manipuleerimine moel, et jõuda teatud järeldusteni ( ei esita valeandmeid, ega jäta midagi välja, vaid
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST.......................................
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon
Selleks: info kogumine, analüüsimine ja sünteesimine, et fikseerida kliendi probleemid (sh pere), toimetulek, motiveeritus, võimalused, keskkonnategurid seonduvalt probleemi või toimetulekuga, ressursid, riskid jm. Üldjuhul fikseeritakse hindamisel üldandmed, kliendi lähivõrgustik ja suhted, elukeskkond, kliendi ja pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, probleemid, abivajadused, riskifaktorid, tervislik seisund jm. Info kogumisel võib tugineda intervjuu käigus saadule (vestlus kliendiga), kirjalikele allikatele (dokumendid juhtumiplaan, haiguslugu, varasemad hindamised), vaatlusandmetele, teistelt spetsialistidelt saadud infole, testidele jm. Kujuneb hinnang ja tegevuskava: 1. Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest. 2. Ellurakendamine ühises koostöös. Toimetulekut mõjutavad meetmed erinevatest valdkondadest: · Maslovi püramiid
kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks
· Õpiraskused · Ei näe ega saa aru, et tegemist on probleemiga · Ei suuda ennast panna teiste olukorda Arengu hindamine Arengu hindamine erivanuses Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne Nooremad lapsed · Üldisem, enam mitteverbaalne · Riskistaatuse väljaselgitamine Vanemad lapsed · Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne · Probleemsed valdkonnad Hindamismeetodid · Vaatlus · Juhtumianalüüs (case studies jt.) · Intervjuu · Eksperiment · Testid Arengutestid, intelligentsustestid, eritestid Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest · Loomulik üldistatavus? · Hindamise aluseks ja teistele meetoditele · Pidev, kuna laps muutub · Erinevates keskkondades, erineval ajal (kk!) Vaatluse võimalused · Eesmärk - mida vaadelda? üks/mitu, üldisem/spetsiifilisem · Viis planeeritud/planeerimata
Mõju on suhteliselt väike 21. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Kui käsitlus on holistlik, kõike või paljut seletav, süstemaatiline, visuaalne, lihtne ja arusaadav, siis võib olla mitteteaduslik Wilbergi Aquali mudel: Individual, collective, exterior, interior 22. Testide liigitus. 1.Haridustestimine 2.Personali testimine 3.Kliiniline testimine 1.Sooritustestid. Käitumise vaatlemine, intervjuu, enesehinnagu raport 2.Objektiivsed ja projektiivsed 3.Individuaalsed vs grupitestid 23. Objektiivsed testid. Projektiivsed. Objektiivsed: võimaldavad saada vastuseid isiku omaduste kohta selliselt, et kolmandad isikud saavad seda kinnitada Projektiivsed: vastaja tõlgendab talle esitatud materjali; eeldatakse, et isik projitseerib sinna oma olemuse 24. Testi valiidsus ja reliaablus. Valiidsus- kas ikka mõõdetakse seda, mida soovitakse
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
ee/UserFiles/Karj%C3%A4%C3%A4riteenused/ %C3%95ppen%C3%B5ustamisteenused/Vormid%20ja %20abimaterjalid/Noustamise_alused.pdf] 8.4.2014. 3. Maurice B., Luz E. V., Howard R., "Rehabilitation is Humanism" [www.cirrie.buffalo.edu/encyclopedia/en/article/304/] 29.10.2013 4. Martin, D. E. (2007). Principles and Practices of Case Management in Rehabilitation Counseling. Second Edition. Illinois: Charles C. Thomas Publisher. 5. Motiveeriv intervjuu. Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing 2013. [www.epry.ee/assets/Uploads/Tlehed-II-koolituspev2.docx] 8.4.2014 16
1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? • Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). • Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993). • Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel (Vadi, 2001). Protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Juhi tegevusvaldkonnad on vähem inimestega seotud. Juht – isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teis...
KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna olemasoluta. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. JUHT - JUHATAJA (manager) - Teeb asju õigesti Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. JUHT LIIDER (leader) - Teeb õigeid asju Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? EESTVEDAMISEL Liidrid mõjutavad järgnejaid valikuvõimalustega Liid...
Memuaarromaan – osutused autori enda eluloole Ajalooline romaan – põhisõlmituseks on sobiva pealtnägijaisiku, tunnistaja sattumine suurte sündmuste servale. Jutustaja vaatepunktid: Intervjueeritav: tumm tunnistaja (Ullo Paerand), kes kõneleb Krossi oma häälega Intervjueerija: mälestuste üleskirjutaja, sekretär, jutustaja – s.o Kross ise. Justkui lavastatud ajakirjanduslik intervjuu. Paerand räägin oma tulevase biograafiga. Kross rekonstrueerib kollaaži teel oma sõbra Paeranna elulugu. Jutustamistüübid nende ajalise positsiooni järgi: a) Samaaegne ehk simultaanne jutustamine – sündmustest jutustatakse nende toimumishetkel b) Järgnev jutustamine – jutustatakse millestki moodunust (kõige levinum) c) Ennetav jutustamine – räägitakse sündmustest, mis pole veel toimunud (nt „Kuningas Oidipus“)
vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse ühel uuringuperioodil kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub juhulikkuse põhimõttel rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna üle 15-aastase liikmega, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Täiendavalt rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote (igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kahte 60-74-aastast ning ühte üle 74-aastast inimest). Uuringu andmed kogutakse vastajate koduses silmast-silma personaalintervjuude teel paberankeetidele. Intervjuud viiakse läbi eesti ja vene keeles sõltuvalt vastaja eelistusest.
Vt ka kriminaalkirjandus ja romaan. deus ex machina vanaaja teatris jumalate ilmumine erilise seadeldise abil lavale, et lahendada traagiline olukord. Tänapäeval nimetatakse nii olukorra ootamatut ja kunstlikku lahendamist. dialekt murre. dialoog kahekõne. Algselt mõisteti dialoogi all kahe inimese kõnet, hiljem on mõiste laienenud ka mitme inimese kõnele. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses (eriti draamas), kuid samuti ka massimeedias (näiteks põhineb sellel intervjuu, vestlus). didaktiline teos ilukirjanduslik teos, mis on teadlikult moraliseeriv või õpetav. Näiteks Nicolas Boileau (16361711) "Luulekunstis" (1674) esitatakse oma aja luuleteooria põhilisi seisukohti. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Poeet Thespis (6. sajand e
rohkem vaatlust kuna inimeste jutu järgi päris ei saa. · Genealoogiline meetod kohalike abiga sugupuude välja joonistamine · Ankeetuurimused väga indiviidikesksed · Sümboliliste interaktsioonide analüüs jälgida mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid (mida inimesed ei pruugi ise teadvustada). Annab vihjeid konktreetsest käitumisest; häirib inimesi vähem. Intervjuu: · Sissejuhatav intervjuu (peale seda võetakse inimest hiljem paremini vastu) · Süvaintervjuu - Struktureeritud: küsimused täpselt ette valmistatud. - Poolstruktureeritud: koostatud on küsimuskava, milles on välja toodud teemavaldkonnad, probleemide ring (uuritavatele on meeldivam vähem-formaalne situatsioon) - Struktureerimata: vaba vestlus; spontaanne kujunemine, inimene räägib mida tahab. Võimaldab saada intiimsemaid vihjeid inimeste mõttemaailma kohta.
59. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Individualism kollektivism Kõrge- (oskavad lugeda paremini mitteverbaalseid sõnumeid) ja madalakontekstilised kultuurid Võimusuhe Maskuliinsus feminiinsus Täpsus ja ebamäärasus 60. Mis on etnotsentrism? On uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige. Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. 61. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? · Teab, miks läheb intervjuule · Teab intervjueerija eesmärki · Viib end kurssi intervjuus käsitletava teemaga · Teab, mida tahab enda omadustest esile tõsta intervjuus · On aus
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Kuna mitmete ahelvalimite, näiteks lumepallivalimi puhul, on selgunud mitmed esindavuse probleemid, siis nende ületamiseks töötas Heckathorn (1997) välja uue lähenemise: uuritava juhitud valimi. Viimane erineb lumepallivalimist kahe tunnuse poolest. Esiteks, uuritava juhitud valimi puhul rakendatakse kahest motiveerivat süsteemi (peamine tasu intervjuu andmise eest ja teine tasu uute liikmete värbamise eest). Teiseks, uuritavatel ei paluta identifitseerida omasugust uurija jaoks, vaid palutakse omasugune värvata uurimusse. Ahelvalimitest on uuritava juhitud valim osutunud hästi töötavaks just HIV epideemiaga ja seksuaalse ülekandega infektsioonidega seotud järelvalves, kus vajatakse rahva üldpopulatsioonist alampopulatsioonide väljaeraldamist, et mõista lokaalseid epideemiaid, välja selgitada äkiliselt esile
inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne. PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus.
- Eesti kuulutati sõjas neutraalseks (= ei ole ühes leeris ei sakslaste ega venelastega) - Püüti organiseerida pealinna kaitset (=aja võitmine; et luua arusaam, et venelased mitte ei vabasta Eestit sakslaste käest, vaid okupeerivad) - 21. september valitsus püüdis põgeneda, jätkata eksiilis (Uluots sai minema, paljud teised jäid nõukogude võimu kätte) - 22. september 1944 punaarmee Tallinnasse (Pika Hermani tipust võeti venelaste poolt maha Eesti lipp, mitte haakristiga lipp!) · Intervjuu Karl Kivastikuga - Kuidas sattus NL armeesse? Sai mobilisatsioonikutse, sest oli oma ea tõttu kutsealune ning oleks pidanud ka ilma sõjata sõjaväkke teenima pidanud minema. Määravaks sai juhus planeeritud oli mandlilõikus, ent just hiljuti selle läbi elanud sõber oli kehvas seisus ning mees lõi araks. - Kas see oli vabatahtlik valik/paratamatus? See oli paratamatus, milles oli palju valikuid oma teha. Kui nad olid vagunitega teel Venemaale, valvas
Seda teadis ka Yolanda ema Coretta King. Kui palju piinavaid ootetunde tuli tal läbi elada, ku tema abikaasa marssis koos teistega vastu kumminuiadega turritavatele politseinikele, kui ta arreteeriti kümnendat, kaheteistkümnendat, viieteistkümnendat korda. Nagu Martin, nii oli ka tema kõigeks valmis. Loomulikult ta ei tahtnud et see juhtuks, kuid ta ei kartnud. Mõni päev enne saatuslikku lasku andis Coretta king televisioonis intervjuu. Küsimustele vastates sõnas ta: ,,Ma ei karda, see tähendab, ma ei mõtle sellele. See on reaalsus, milles me peame elama. See võib Martiniga juhtuda igapäev..." Ja see juhtus. Pastori raskelt haavatasaamisest tõi teate Atlanta linnapea. Ta toimetas haavatud mehe juurde ruttava Cortta viivitamatult lennuväljale, kus saadi teade Kingi surmast. Coretta pöördus laset juurde tagasi. Vapustatud ja vaikivad, lugesid need vastuse neid piinanud küsimusele ema silmadest.
12 annab töötaja täpse ülevaate oma tööülesannetest, tehtavast tööst ja sellega kaasnevatest probleemidest. Ankeetküsitlus võimaldab saada olulist infot vahetult töötegijalt endalt, mis võimaldab täiustada juhtide kujutlust ametikohtadest ja nende spetsiifikast. (Türk 2005: 71) Intervjuude raames uuritakse aga ametikohtade ja töö spetsiifikat. Intervjuuga on võimalik saada infot, mida teised meetodid ei võimalda saada. Intervjuu käigus uuritakse, mida peetakse olulisemaks ja suuremat pingutust nõudvaks tööülesandeks, kuivõrd on vaja teha koostööd, kuidas tuleks lahendada tööprobleemid. (Türk 2005: 73) Tänu töörahulolu ja motivatsiooniteooriatele saab teha asjakohaseid järeldusi ja anda hinnanguid personaliuuringu tulemustele. Selle tõttu on vaja tunda eelnimetatud uuringu läbi viimiseks peamisi teemakohaseid õpetusi ja seisukohti. Tänu sellele saab uuringu
Kui kiindumussuhe puudub võivad muuhulgas ilmneda mänguliste oskuste puudus, autoagressiivsus (isolatsioonis). Seda saab ka parandada. Arenguhindamismeetodid · vaatlus vanim, käepäraseim + paindlik, loomulikus keskkonnas, testist täpsem - madal reliaablus ja valiidsus, vaatleja kallutatus · juhtumianalüüs (case study) uuritakse indiviidi, mitte gruppi, levinud kliinilises praktikas + paindlik aja/koha/viisi/olukorra osas - üldistatavus · intervjuu kitsama teema jaoks, levinud kliinilises töös, väikelastega, lapstunnistajad + paindlik, võimalik küsida täpsustusi - sõltub kontaktist ja küsimuste sõnastusest, valiidsus ja reliaablus, teadmised ja arvamused, lapsed ütlevad tihti, mida peab ütlema, mitte, kuidas asi on (ma olen arengus maas? :D ) * Väga väikeste laste aeng: apgari indeks (activity, pulss, grimass, appearance, respiration) · küsimustik - + - · eksperiment - +
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1...
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus, meetodi täpne kirjeldus. Valiidsus - näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda. Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks
Andmeanalüüs Kordamisteemad 1) Uurimistsükkel: millised etapid eelnevad ja järgnevad andmeanalüüsile. Tuleb püstitada uurimisküsimused: mida ja kelle käest tahan teada saada; millistele küsimustele tahan vastuseid. Andmete kogumine. Enne kogumist kontrollida, ehk on andmed juba olemas ja arvestada aja- ning raharessursiga. Vaatlus: otsevaatlus, varjatud vaatlus, osalusvaatlus Eksperiment Intervjuu: struktureeritud, poolstruktureeritud või struktureerimata Küsitlus Kas uurida valimit või üldkogumit? Üldkogum ehk populatsioon. Valim on üldkogumist uurimiseks eraldatud osa, mille põhjal tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimi moodustamine: a)tõenäosuslik: 1. Lihtne juhu- nimekiri 2. Süstemaatiline juhu- nimekiri, millest iga 10. 3. Kiht- valin grupid, keda küsitlen 4
Kultuur on õpitud. 58. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Rassilised, etnilised, sotsiaalsed jne erinevused. 59. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri. 60. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiks saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 61. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? Olema sõbralik, vastama küsimustele, olema teemas, valmistuma igasugusteks küsimusteks jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija?
a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 12. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. · allikad rahvaluuleteadus loob oma allikad ise. Dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale ühiskonnas käibiv pärimus. · Suulised allikad välitööd (küsitlus, vestlus, intervjuu, osalusvaatlus jms) Eestis kaks suuliste allikate kogumisviisi: kogumine vabatahtlike kirjasaatjate abil ja välitööd, kus materjal kogutakse stipendiaatide abil. Välitööd teaduslike ekspeditsioonidena(kõrgaeg 1950.60.), milles teostatakse 1. frontaalset(koguti kõike), 2. pääste(ettekujutus, et midagi kaob, kui seda ei jõuta koguda), 3. temaatilist kogumist(kogutakse kindla teema kohta) 4
Jamnes, P. (2000). Käitumine töölevõtu intervjuul. [Film]. AMI. Holdt, D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River at High Summer: The St. Lawrence. [Film]. b) Kassetid, CD ja DVD Rebane, T. (Rezissöör). Jõulujutud. [Kassett]. Tallinn: Eesti Raadio. Agu, M. (Produtsent). (1997). Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. c) Arvutiprogrammid Estonia. (1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft Corporation. d) Intervjuud Intervjueeritava nimi. Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi, intervjueerimise aeg ja koht. [intervjuu salvestuse vorm (käsikiri, helisalvestus, videolindistus)]. Eller, Maili. Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21.08.2000, Käina. [Autori üleskirjutis]. Muudel juhtudel pöördu abi saamiseks juhendaja poole. 27 8. ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU TEGEVUSE AJAL
2. teadmist ühiskonnast, mis on väärtustevaba ja neutraalne * 3. teadmist ühiskonnast, mis rajaneb positiivsetele väärtustele 4. teadmist ühiskonnast, mis ei ole negatiivne Millised kolm uurimistöö tüüpi on olemas ning millistele küsimustele nad vastavad? Kvalitatiivne (-Humanistlik, holistlik,-Nähtuste kirjeld.,mõist.,tõlgendamine,- Dialektiline, induktiivne,-Arendab teooriat,-Strukt.-ud intervjuu,sisuanalüüs, vaatlus,- Andmebaas sõnaline) ja kvantitatiivne (Loogiline positivism,-Nähtuste kirjeld., selet.,testimine, ennustamine,-Loogiline, deduktiivne,-Testib teooriat,-Strukt.-tud küsimustik,intervjuu, katse,-Andmebaas numbriline). . Avastav - kes? või mis? Kasutab kirjeldavaid andmeid, seletav kuidas? Kasutab kirjeldavaid andmeid. Põhjendav miks? Tipp teaduse uurimuse kujundus. Mida tähendab induktiivne ja deduktiivne uurimisviis? Induktiivne uurimus, üksikult
Kaugendab lähisuhtes olevaid indiviide, sest võimuupositsioon. Laps tunneb alandatuna, sest tema üle võimukam isik. - Tekitab passiivsust. Õppis, kuidas vältida karistust, seega ka karistajat. Teoreetiline alus: klassikaline, operante + sotsiaalne õppimine 21 Isiksuse mudel: käitumine on eelkõige õpitav Kindlaksmääramise alus: vaadeldav, väline, mõõdetav käitumine Kindlaksmääramise protseduur: vaatlus, intervjuu, hinnanguskaalad, käitumisprofiilid, käitumise ABC mudel Formuleerimise alus: probleemse käitumise säilimine täna väärkäitumise kinnitamisele Sekkumise alus: vaadeldava ja mõõdetava käitumise muutmine Sekkumisstrateegiad: KÕIK NEED, MIS EELMINE KORD OLID. Biheivioritlik: Hästi kiidad. Ebaõnnestumine suhtu neutraalselt. Karlson väikevennale ei mängi enam. Kas võib olukordi olla, kus laps saab liiga palju kinnitust? Esimese eluaasta jooksul nii palju kui jõuad.
järgimine ning mõtete sobiv sõnastamine (sõnavalik, teatmeteoseid; parasiitkeelendite vältimine, mõtte lõpuleviimine). esitab peast luuletuse või Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja esitamine. rolliteksti; Pantomiim. Rollimäng. Teksti vastuvõtt Erinevate strateegiate kasutamine kõneülesannetes (nt võrdlemine, kirjeldamine). Eritüübiliste küsimuste loeb eakohast teksti moodustamine (nt intervjuu tegemiseks). ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav tabelit, diagrammi, kaarti; kommenteerimine õpetaja juhiste alusel. otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
Psühholoogia uurmismeetodid Kirjeldavad Korrelatiivsed Eksperiment e. katse Juhtumianalüüs Vaatlus Küsitlus See on nähtuste ja Test käitumisviiside vaheliste Uurimus, mis aitab Ankeet seoste leidmine, võimaldab käitumist seletada. Vestlus käitumist prognoosida. Intervjuu Hinnanguteleht Vaatlus kirjeldab ja üldistab, ei seleta käitumist. Peab toimuma nii, et vaadeldav ei tea. Peab olema plaan. Nähtu protokollitakse. Vaatlused jaotatakse: juhuvaatlus, püsivaatlus, enesevaatlus. Kestuse järgi jaotatakse näiteks tunniajane, ööpäevaringne, nädalane. Küsitlus õige valim. Võib kasutada hinnangutelehte. Vestlus - usalduslik vahekord, plaan mida küsida. Sobiv aeg, sobiv koht.
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
Mitteametlik- kujuneb koos töötavate inimeste eelistuste baasil aidates paljudel org'i liikmetel mõista toimuvat (võimaldab väljendada emotsioone, tõlgendada nähtusi või olukordi kõnelejate jaoks sobivasse tähenduste süsteemi. Grapewine!!! Hindamisintervjuu ehk arenguvestlus- toimub enamasti kord aastas ning selle vestluse eesmärgiks on selgitada ootusi ja eesmärke ning anda hinnanguid. Viimased ei tohi väljuda töökontekstist. Selle intervjuu käigus saadakse ja antakse tagasisidet. Kriteeriumid: 1. Töötaja suhtumine oma töösse (ettevõtte edu sõltub tema töö tulemustest ja iga töötaja panus on oluline). 2. Probleemide lahendamine (millal ja kuidas peab pöörduma teiste inimeste pool ja abi paluma) 3. Tulemuste saavutamine (mis kasu saab ettevõte mu tööst) 4. Kohusetundlikkus/hoolsus (õigeaegne ja hästi tehtud töö) 5. Meeskonnatöö (annab meelsasti infot, aitab lahendada probleeme 6
ega ka klubidest. Uurimustöö eesmärk on saada teadmisi Eesti ja Raplamaa motokrossi ajaloost ja selle sünnist. Uurimistöö tegemisel uurisin mitmeid erinevaid raamatuid ja kohaliku ajalehe artikleid, kuid põhiliselt sain motokrossi ajaloo kohta infot E.Kaldmaa raamatust „Krossirajal“. Lisaks Intervjueerisin kolmest eri põlvkonnast Raplamaa motokrossi sõitjat, kelleks olid Mati Tagapere, Elmet Varblane ja Juss Laansoo. Ühe osana tööst võrdlengi nende kohta intervjuu käigus saadud andmeid. 3 1. Motokrossi olemus ja arengulugu Eestis Tehnikaspordialadest on viimase nelja aastakümne jooksul kõige hoogsamini arenenud motokross. Seda haaravat sporti harrastavad tuhanded entusiastid ning igal nädalavahetusel mürisevad mootorid mitmesuguse ulatusega krossivõistlustel, põnevate kihutamiste jälgimine on motospordisõpradele tõeline maiuspala (Kaldmaa, Krossirajal, lk 3).
kuulajat toetama. 48. Mis on kultuur? Kas kultuur on õpitud või kaasasündinud? Eluviis, mida edendab ja jagab grupp inimesi ja mida antakse edasi põlvest põlve. Kultuur on õpitud. 49. Mille poolest erinevad kultuurid üksteisest? Individualism kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus feminiinsus, ebamäärasuse vältimine. 50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. 51. Mis on intervjuu? eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida jne. 52. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? 53. Mida pead teadma ja tegema kui oled intervjueerija? 54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust
Kokkuvõttes pean Kierkegaardi huvitavaks isiksuseks kelle töödega tasuks kindlasti tutvuda. Tema töid ei tasuks lugeda mitte ainult kristlastel, vaid iga valdkonna inimestel, sest seal on kirjas palju huvitavaid ja häid mõtteid. 5.Kasutatud materjalid: 5.1. Raamatud: Edmund Jacoby : ,,50 klassikut filosoofid" lk 220-223 Søren Kierkegaard :,,Fear and trembleing" 5.2. Teaduslikud artiklid: Annika Koppel, intervjuu tõlkija Arvo Alasega "Kierkegaard ärgitab inimest massist eralduma" (PM 13.2. 1999) Elmar Salumaa, Sören Kierkegaard kristliku aatlejana. Akadeemia nr. 3/1939 5.3. Internetileheküljed: Wikipedia : http://en.wikipedia.org/wiki/Kierkegaard Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Philosophy_of_Søren_Kierkegaard Stanford Encyclopedia of Philosophy : http://plato.stanford.edu/entries/kierkegaard/ Guardian - http://www.guardian.co
1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L
dokumenteerivate tõendite ja dokumentide vastuvõtust; venitada asi aegumiseni. 16 / 20 Tõenäoselt on see arsenal palju mitmekesisem, siin loetletu on tuletatud minu isiklikust kogemusest elamu ja raamatukogumaja ehitamisel Saaremaal aastatel 2010 1015. Erilist tähelepanu vajab uurimise ja süüdistuse koostöö kahtlustatavate või kurjategijatega. Ajakirjanik Ingrid Veidenberg on kirjutanud vapustava intervjuu "Alla Raudsepp: juriidilise näidispoomise nurkasurutud ohver" (Laupäevaleht 07. 05. 2016). Intervjuu näitab, kuidas politseiuurimine võtab tunnistusi arvesse valikuliselt, tõlgendades lõpliku tõena kasvõi retsidivistist kurjategija tunnistusi ja jättes kõrvale teistsugused tunnistused, kui niimoodi sobib kavandatud kohtustsenaariumiks (või juurdluse lõpetamiseks). See tähendab, et riik oma õiguskaitseorganite kehastuses
IDENTITEEDIKRIIS TEISMELISTEL ON EI OLE kuuluvus, karjäärivalik enesekindlus haavatav välismaailma poolt tekib ka teistes vanustes vanemate surve (eesmärgid) muud tegevused ja mõtted KOLMAS SEMINAR Kliiniline intervjuu - lõpetamata lausetega vestlustehnika, mida kasutati laste mõtlemisprotsesside uurimiseks. Kuna lapsele näib, et kuu liigub koos temaga, siis hindab ta seda kui tegelikkust. Hiljem aga, loogika arenedes, distantseerub laps konkreetsest vaatepunktist ja õpib eristama seda, mida ta näeb, sellest, mida ta teab. Piaget' tunnetusprotsessi mudeli kohaselt on inimese teadmiste kujunemine tema enda aktiivsusest tingitud. Väikelaps õpib tundma objektide omadusi nendega manipurleerides
inimesed oma igapäevases käitumises väljendavad mingeid olulisi momente oma kultuuri kohta. Kultuuri kohta on võimalik juba väga lihtsate ja tavaliste igapäevaste käitumiste abil midgai teada saada (nt kui kaugel inimesed üksteisest seisavad, nt bussis jne). Hea on jälgida kui inimesed söövad, kui palju ruumi laua peal peab inimene enda omaks. Tähelepanelikud olles võib saada palju asju teada. Intervjuu oluline meetod, räägitakse jutt, salvestame selle, konkreetsed materjalid. Süvenemisastme variandid, kuidas teha intervjuu: Kui on aega, siis on hea kui alustatakse intervjuud: Suhtlemine, sissejuhatav intervjuu. Teist korda minnes on parem intervjuud teha tuttava efekt, inimesed võtavad lihtsalt omaks. 15 Kolm põhilist varianti süvaintervjuusid: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
