sõnu loetelust. Helilooja nimi J.S.Bach Teos fuugakunst Weebilink http://www.youtube.com/watch?v=0Lvoht5Anfw Iseloomustus algus on kurb , ja mõtisklev ja rahulik klaveri saatel muusika, siis läheb natukene äkilisemaks . Aga üldiselt on terve aeg üsnagi rahulik. Kurb, rõõmus, voolav, mõtisklev, rütmikas, äkiline, rahulik, tantsuline 9. Loe katkendeid artiklist ,,Rahvusooper klassika kodu ja rahva ühise teadvuse hoidja" (Tui Hirv, Eesti Päevaleht 09.11.2007; intervjuu rahvusooperi pealavastaja Neeme Kuningaga) Rahvusooper on traditsioonide kants. Seal saab alati näha maailmaklassikat ning kohalikke algupärandeid. Eelistatakse oma jõude, kuid lisaks on Eesti ainsa ooperile keskendunud repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab Kuningas, "on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed
Ülesanne organisatsioonikeskkonna videoloengute omandamise kontrollimiseks. ETTEVÕTTE KIRJELDUS AS Notsu on suurim seakasvatusettevõte Baltikumis. Ettevõte on spetsialiseerunud põrsaste ja nuumsigade kasvatamisele ja turustamisele. AS Notsu on määratlenud oma visiooni: saada suurimaks sealiha ja sellega kaasnevaid tooteid pakkuvaks ettevõtteks Skandinaavias. AS Notsu asub Määratletud on ettevõtte põhiväärtused (ökoloogilisus, kliendisõbralikkus, lojaalsus ja optimism), koostatud strateegia mida viiakse järjekindlalt ellu. Ettevõtte üldine toimimine, kasumlikkus ja visioon on toimiv tänu motiveeritud ja kompetentsetele töötajatele. Ettevõttes töötab ligi 300 töötajat. AS Notsu planeerib tööjõuvajadust võimalikult pikas perspektiivis eesmärgiga anda töötajatele võimalus arendada oma karjääri firma sees ja vähendada ootamatute koondamistega tekkivaid probleemolukordi. Ettevõte peab loomulikuks, et kõik töötajad on koormatud ja suudavad ...
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9...........................
Sots uuringud jaotatakse kvalit ja kvanit. Kvantit on arvulistele tuginevad ja kvalit sõnade kirjeldamisel. Sageli arvatakse et arvulised meetodid on tõsisemad ja teaduslikumad kuna nende abil näeb matemaatiliste arvude abil seoseid ja tõenäosuseid. Tegelikult valib uurija endale sobiva meetodi kuna küsimuse teada saamiseks võib vaja minna nii arvulist kui ka sõnalist kirjeldust. 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, kusitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananluus) longituuduuring uuritakse üht ja sama gruppi pikema aja jooksul. See uuring nõuab palju raha ja kannatlikkust. Pikk ja keeruline meetod, kasut harva. Küsitlus levinum kvant meetod. Kasut et saada andmeid mingi kindla gr kohta. Suht kiire ja odav võimalus. Prob kiire lahendamine. Intervjuu kasut inimeste küsitlemiseks. Ei nõua paljude inimeste arvamust. kasut siis kui soovitakse põhjalikult
tõenäolinema märkan siin vastuolu. Selgita palun. Jms. ·mis oli kliendi poolt räägitu põhisisu jatundmused ·milline oli põhiteema, mida klient kordas mitmeid kordi ·kasuta sõnu, mis sobiksid kliendi sensoorsete sõnadega eesmärgiks on aidata kliendil näha muutuse vajalikkust ja tegutseda objektiivsema lähenemise kaudu. Uurimine, küsimuste esitamine ·lahtiseid küsimusi kasutatakse intervjuu alustamisel, kliendi toetamisel, näidete saamiseks ja kliendi suhtlema motiveerimisel. ·Kinniseid küsimusi kasutatakse vestlusteema ahendamisel, spetsiifilise informatsiooni saamisel ning probleemi või teema identifitseerimisel, samuti liigjutuka kliendi katkestamisel Heade küsimuste koostamise ja esitamise reegel on see, et neid tuleb püstitada nii, et need tulenevad partneri taustsüsteemist (=tema probleemist, jututeemast), mitte pelgalt
Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige lihtsam ja paindlikum OK uurimise meetod. On süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. Objektiivsete
............................... 12 KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 15 KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................... 16 RESÜMEE .............................................................................................17 SUMMARY.............................................................................................18 LISA. Intervjuu küsimused................................................................................................. 19 3 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on ,,Foobia tänapäeva ühiskonnas". Töö eesmärk on suurendada inimeste teadmisi foobia valdkonnas. Peamiseks uurimisülesandeks on vaadelda foobiaid ja seda mõne foobia all kannatava inimese silmade läbi. Antud teema on oluline, sest
Mõned levinumad meetodid: · Paneel- ehk longituuduurimused. Tähendab, et uuritakse üht ja sama vastajate gruppi läbi pikema aja. Sellised uuringud eeldavad palju raha, kannatlikkust (uurija ei tohi ära surra). Keeruline meetod, seetõttu kasutatakse harva. · Küsitlus. Levinuim kvantitatiivne meetod. Kasutatakse, et saada andmeid mingi sotsiaalse grupi kohta. Suhteliselt kiire ja odav võimalus mingile probleemile lahendust leida. · Intervjuu. Kasutatakse siis, kui pole vaja küsitleda nii palju inimesi. Samuti siis, kui on tegemist intiimsemat laadi uurimisprobleemiga (näiteks soovin uurida seksuaalselt väärkoheldud inimesi). Kasutatakse samuti siis, kui soovitakse põhjalikumalt mingit teemat avada. Tõeliselt avada seda, kuidas inimesed ise oma maailma näevad, kuidas oma käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus täpsustada, muuta
No natuke on ikka valgust. Kui ei , siis saab valgustina kasutada telefoni vms. Kas kurte on kergem ehmatada? Ei. Helidega kindlasti mitte. . Sõltub inimesest. Kuidas õpetatakse viipekeelt sünnist saati kurt olnud inimesele? Kurtide perekonnas hakkavad vanemad kurdi lapsega viiplema. Kuuljate perekonnas hakkavad vanemad ise viipekeelt õppima (mõned viivad lapse kohe kursustele, kus õpetatakse viipekeelt. Gretel Murd Tegin portfoolio rikastamiseks väikese intervjuu ka ühe kurdi tüdrukuga, kellega sain kontakti tänu oma sõbrannale, kes õpib Tartu Ülikoolis eesti viipekeele tõlgiks. Tegu on väga elurõõmsa, abivalmi ja toreda neiuga. Pildil on samuti Gretel. Tere, ole hea, räägi mulle endast veidi. Minu nimi on Gretel Murd ja olen 21-aastane. Mulle meeldib väga sporti teha, sõpradega aega veeta ja ka matkata. Oled kurt. Kas sündisid kuulmispuudega või tuli see läbi mõne haiguse?
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neurol...
Projekti meeskond Eksperdi lähteülesanne • Ametinimetus • Töö eesmärk • Ülesanded • Vajalik kvalifikatsioon 23 Marju Medar Projekti meeskond Eksperdi CV • Isiklik informatsioon • Haridus ja täiendkoolitus • Oskused • Töökogemus 24 Marju Medar Projekti meeskond Intervjuu • Selgita välja motivatsioon; • Uuri sobivust pakutavale tööle; • Tunneta sobivust meeskonda; • Müü projekti. 25 Marju Medar Projekti meeskond Motivatsioonitegurid • Materiaalsed tasud • Kuuluvustunne • Võim / mõjuvõim • Iseseisvus • Tähendus / mõte • Turvalisus • Eksperdistaatus • Staatus • Loovus
1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta:
Ma lihtsalt ei saanud talle seda öelda." Ema murdus uuesti ega olnud rohkem võimeline rääkima. Ega minagi. Ma vedelesin keset põrandat laes rippuvat kollase kupliga lampi vaadates ja mulle meenus, kuidas isa selle kord Peredelkino-perioodi avapäeval sampanjakorgiga kogemata tükkideks oli tulistanud. 3 Kasutatud kirjandus: 1. Mihkel Raud ,,Musta pori näkku" Tammeraamat, 2008 2. http://www.rada7.ee/?s=f&k=3&id=29978 intervjuu Mihkel Rauaga 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Raud 4. http://uudised.err.ee/index.php?06141349 Mihkel Raualt ilmus avameelne mälestusteraamat 5. http://www.naisteleht.ee/node/5469 - Aino Pervik poja Mihkel Raua raamatust: «Minu jaoks on see iseäranis kurb teos.»
väärib ehk meeles pidamist. Mõni aeg tagasi esines Reformierakonna nimel Postimehes Rait Maruste ja kritiseeris valitsuse „Teadmistepõhise Eesti...“ arengukava: kuidagi ei suuda Eesti riik teadus- ja arendustegevuse (TA) finantseerimises jõuda 1%-ni SKT- st. Kusjuures võimu juures on ju pikka aega seda asja korraldamas olnud seesama Reformierakond, kelle hr. Maruste nüüd jälle häält tõstis. ( Võiks ju erakonna sees asjad ära klaarida). Päevalehes oli hiljuti jälle intervjuu Akadeemia uue presidendi Soomerega ja uudiseartikkel OECD järjekordse hindamisraporti teemal meie teaduse võõrandumise teemal majandusest (ajakirjanik Riin Aljas). Ma olen sellega seoses paar tekstikest meie ajakirjanduse „sõnavabaduse prügikorvi“ visanud, ehk tulevad minu erakondlikele mõttekaaslastele kasuks! Meie põhjanaabrid Soome ja Rootsi panustavad kaugelt üle 3% SKT-st. Eesti arengukavad loodavad eraettevõtluse panustamisele, aga nende kitsidust
Võimaldab arvulist mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist. Tulemused on laiendatavad organisatsioonile tervikuna ja ajas võrreldavad. Näiteks: kui paljud töötajad on teadlikud ettevõtte eesmärkidest? Kvalitatiivsed meetodid – sisuliselt uue teadmise otsimine Eesmärgiks saada võimalikult terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid seiku. Võimaldavad laiapõhjalise informatsiooni kogumist, näiteks osalusvaatlus, vaba intervjuu, rühmavestlus, autobiograafiline analüüs jne. Tulemused ei ole arvulised vaid tekstilised. Näiteks: kuidas tõlgendavad töötajad ettevõtte põhiväärtusi? Vaatlus 6 Info kogumine toimub uuringuobjekti vaatlemise teel loomulikus keskkonnas ja tegevuses tulemuste süstemaatilise registreerimise kaudu. Selle meetodi kasutamine eeldab seda, et
mis põhjustab rahulolematust. Olemasolevate andmete analüüs võimaldab teha otseseid või kaudseid järeldusi töörahulolu kohta. Andmeid töölt puudumise ja kaebuste kohta kogutakse tavaliselt teistsuguse eesmärgiga, kuid nende põhjal saab ka mingi pildi töörahulolu kohta. Paljudes firmades tehakse töölt lahkuvate inimestega intervjuusid, kuna lahkuvad inimesed on tavaliselt avameelsemad. Suuline intervjuu sobib väikese hulga inimeste hulga puhul. Samuti võib seda kasutada ka mõne rahulolematu töötaja peal.Küsitleja peab endale kõige pealt selgeks tegema kõik võimalikud põhjused, leidma õige tee küsitletavani ja oaskuslikult juhtima vestlust. Kirjalikud ankeetküsitlused on levinuim viis töörahulolu uurimiseks. Seal võidakse küsida järgmiste teemade kohta: töörahulolu, töökorraldus ja juhtimine, palgasüsteem, tööalased suhted, töö sisu, arenemisevõimalused.
...................12 2 SISSEJUHATUS Lembit Peterson on Tallinna teatrimaailmas üks tuntumaid nimesid, kuid tihtipeale on tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7
Vivaldi Teos Lato Weebilink http://www.youtube.com/watch?v=hGVMRdcQOE&feature=related Iseloomustus Kiire, rütmikas , kohati on väga rõõmus meloodia kuid samas vahepeal läheb ka madalaks ja süngeks. Kuulates lugu tekib silme ette tagaajamine ja lõpuks millegi kätte saamine. Kurb, rõõmus, voolav, mõtisklev, rütmikas, äkiline, rahulik, tantsuline 9. Loe katkendeid artiklist ,,Rahvusooper klassika kodu ja rahva ühise teadvuse hoidja" (Tui Hirv, Eesti Päevaleht 09.11.2007; intervjuu rahvusooperi pealavastaja Neeme Kuningaga) Rahvusooper on traditsioonide kants. Seal saab alati näha maailmaklassikat ning kohalikke algupärandeid. Eelistatakse oma jõude, kuid lisaks on Eesti ainsa ooperile keskendunud repertuaariteatri ülesanne tutvustada ka maailmatasemel soliste. "Igas sellises rahvusooperis jaguneb ooperirepertuaar tinglikult kolmeks," selgitab Kuningas, "on klassikaliste ooperite esikümme, kodumaised algupärandid ja modernsed
Teadmised vastlapäeva lugemine ja küsimustele paarislugemine, arutlus, tähistamise kohta. vastamine ideekaart, iseseisev töö õpiku ja vihikuga. Unit 13. Lihtmineviku ja teksti lugemine ja tõlkimine näitlikustamine, ajurünnak, vestlus täismineviku kasutama tunnikontroll sõnade kohta paarislugemine, intervjuu, õppimine. Teadmised kuulamisülesanded, iseseisev töö Londoni, Sotimaa kohta. õpiku ja töövihikuga. Unit 14. Oma lemmiklaulja, teksti lugemine ja tõlkimine vestlus, paarislugemine, paaristöö, -näitleja, -kirjaniku kohta oma lemmikkuulsusest ahelküsimine, õpetaja selgitus, rääkima õppimine. jutustamine õppemäng, iseseisev töö õpiku
jooksul. Parkimisvõimalused on üle terve kesklinna. Varustamine- Varustame poodi välismaalt sissetoodavate kaupadega. Juhtimispoolele vajaminevat kaupa saame Eestist.Pood kolib sisse 70 m2 äripinnale, milles on kaks ruumi. Nii saab eristada meeste- kui ka naisteriided.Olemas on ka üks abiruum klienditeenindajatele, kus siis asub wc ja pisike garderoob üleriietele ning ka pisike laud lõuna söömise jaoks klienditeenindajale .Töötajate leidmiseks korraldame konkursi ning ka intervjuu. Valime välja mõned inimesed, kelle kutsume proovipäevale. Töötajatele pakume klienditeenindaja koolitusi. Turupotsensiaali hinnang Tooteid tarbitakse nii suures koguses kui palju on neid inimesi, kellel on vaja pikki riideid. Vaadates linnapilti on neid üha enam liikvel. Konkurents Antud poel otsene konkurents puudub aga pood võib konkureerida teiste riietepoega. Meie eelis on riiete unikaalsus , kuna need on kindlale sihtgrupile ehk pikkadele inimestele. Kaudseid
2) dokumendivaatlus vaatlusandmete kaudsete allikatena kasutatakse mitmesuguseid dokumente 3) küsitlused ja intervjuud üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded: eesmärgikindlus, uuritavate tunnuste täpne määratlus, vaatluseks sobiva aja valik. 17. Küsitluse olemus, eelised, puudused; ankeedi koostamise põhimõtted, küsimuste sõnastamine; intervjuu olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav ·võimaldab uurida suurt populatsiooni ·täpne instrument ·kogub standardiseeritud infot (st kasutades samu instrumente ja küsimusi kõigi osalejate puhul) ·kogub andmeid avatud või suletud küsimustega
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Karjääriõppe Üleminekueksam Lennundusinsener Kristjan Kippar 10b Tallinn 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Kutsestandard · õppimisvõimalused · Intervjuu · Kokkuvõte Sissejuhatus: Uuritavakas objektiks olen võtnud kutse lennundusinsener. Räägin õppimisvõimalustest, lennundusinseneri erinevatest astmetest, diplomeeritud lennundusinseneri V astmest, Volitatud lennundusinseneri V astmest. Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse kutsekvalifikatsiooni nõudeid viiel tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim. Nende lahti seletamiseks on võetud põhiosa materjalist internetist
Välitööde päevik – mis päeval, kus ja kellega kohtuti, kõik kirjutatakse üles, ühtlasi muljed ja mõtted, mis pole teaduslik andmestik, aga pigem enda jaoks. Intervjuu: minnes kohe inimestega intervjuud võtma esimesel päeval ei avata end uurijale täielikult või ei pruugi üldsegi midagi öelda. *Struktueeritud küsimustik – konkreetsed küsimused *Poolstruktueeritud küsimustik – teemad, millest tahaks vestelda *Struktueerimata intervjuu – täiesti random rääkimine Elulugude uurimine – eraldi uurimisvaldkond ja sellest uuritakse erinevaid strateegiaid, räägivad juhtumeid ja selle kaudu arutatakse mingi teiste asjade üle Informandid – need, kellelt info saadakse, ka ''välitööde partner'' Võtmeinformant – see, kellega hea suhelda, räägib palju ja tunneb etnograafi tööd Margaret Meadi ja Derek Freemani vastuolu – Mead viibis saartel,
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
......................................................................................... 6 2.1. Kliendi poolt saadud info............................................................................................ 6 2.2 Kliendi ajalugu ............................................................................................................. 6 2.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 6 2.4 Intervjuu ....................................................................................................................... 7 2.5 Uurimistöö ................................................................................................................... 7 2.6 Isiklik kogemus tootega ............................................................................................... 7 2.7 Tootmisprotsessi tundma õppimine ......................................................................
INFOTEADUSE UURIMISMEETODID 1. Andmekogumismeetodid infoteaduses. 26 Uurimisstrateegia ja uksikute uurimismeetodite valik soltub valitud uurimisulesandest ja uurimuse probleemist Andmekogumismeetodid: intervjuu, ankeet, telefonikusitlus, postikusitlus, internetikusitlus · Kogu uuringu voi selle osa andmete kogumise viis · Probleem maarab ... · kvalitatiivse · kvantitatiivse · molemad paralleelselt KVALITATIIVSED Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on naiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, pohistatud
............................................................................. 24 3.5.3. Artikli bibliokirje .................................................................................................... 24 3.5.4. Elektroonilise allika kirje ....................................................................................... 25 3.5.5. Õigusakti kirje ........................................................................................................ 25 3.5.6. Intervjuu kirje ......................................................................................................... 25 3.5.7. Trükis avaldamata allika kirje (käsikiri, arhiivimaterjal jms) ................................ 26 3.5.8. Audiovisuaalse allika kirje ..................................................................................... 26 3.6. Lisad .............................................................................................................................
Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti. Allikmaterjalideks on vastavasisulised raamatud, ajalehe artiklid jne. Üks põhilisi raamatuid suure osa infoga on Tony Blackplait´i & Cat Boomfield´i "Eesti punk 1976-1990.Anarhia ENSV-s". Samuti on välja otsitud ajalehe artikleid ning tehtud intervjuu kolme endise punkariga. Tänan oma juhendajat Helve Leesi. 3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS Inglise keeles tähendab punk viletsat, kogemusteta noorukit. 60ndatel hakati kutsuma garaazis tegutsevaid lärmakaid noorte bände, kes tegelikult ei teadnud pillimängimisest midagi, sõnaga `punk`. Eestis mõistetakse selle all muusika- ja elustiili, mis teatud ajal oli üks väga tähtis subkultuur
12.2014. Vooremaa. (2011). Kasepääl valmib laululava. [http://www.vooremaa.ee/contents.php? cid=1006513]. 02.12.2014. Võrumaa Teataja. Kallastel paraaditsesid karakaatitsad. [http://www.vorumaateataja.ee/ee/arhiiv/174-arhiiv-2011/2383-kallastel-paraaditsesid- karakatitsad]. 02.12.2014. Intervjuud Einasto, M. (2014). Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige. Autori ja Jane Hüdsi intervjuu. Tartu, 13.03.2014. Koppel, A. (2014). Muuseumi „Peipsi järve elu tuba“ administraator. Autori intervjuu telefonitsi. Tartu, 02.12.2014. Sorgin, K. (2014). Jalgpalli huviline Kasepääl. Autori intervjuu telefonitsi. Tartu, 02.12.2014. 22 Lisad Lisa 1 Karakatitsad on Peipsi ääres levinud omanäoline sõiduvahend. See on enamasti ehitatud autokerest ning rehvideks on üldjuhul traktorite õhukummid, kuid muidugi on ka erandeid. Oluline on sõiduvahendi kergus ning võimalikult suur kontaktpinna saavutamine maapinnaga (jääga)
Audru Keskkool Tõravere Observatoorium Uurimistöö Juhendaja: õp. Tiiu Rätsep Klass: 11 Koostaja: Rainis Mets Audru 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU.........................................................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul..................
Kultuuridevaheline kommunikatsioon KORDAMISKÜSIMUSED, vastatud 1. Mis on kanooniline suhtlussituatsioon?Kanooniline suhtlussituatsioon on suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. (Lyons) 2. Nimetage põhilised kommunikatsioonimudelid. Millistel generatiivsetel metafooridel nad põhinevad? a)"rahvamudel" põhineb torumetafooril. Tähendus on sõna või teksti sees, kontekst ei ole oluline. (Reddy) Sel puhul on tekstid absoluutsed, ühetähenduslikud b)Rahvamudel teaduslikult kujul: kodeerimismudel - saatja ja saaja jagavad märgi tähendust, kui neil on ühine kood - kodeerimismetafoor c)Küberneetikast lähtuv teaduslik mudel (Shannon-Weaver) (ühekülgne) - faksimetafoor d)Interferentsiaalne mudel ("tööriistavalmistaja" metafoor) 3. Esitage kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus (Milton Bennet) Ehk täpseim kultuuride...
analüüsimise viise ning valimi moodustamise põhimõtteid. Metoodika kirjeldus ja põhjendus Kavandavata uurimuse eesmärgiks on uurida inimesi ja süsteeme ning ollakse huvitatud erinevate käitumismustrite põhjustest ja tagamaadest, seega on kavandatav uuring kvalitatiivne (Laherand, lk 15). Andmete kogumisel kasutatakse intervjuud, kus plaanitakse intervjueerida välismaal töötavaid mehi ja nende naisi eraldi, kui ka koos, paarisintervjuuna. Intervjuu puhul planeeritakse küll kindlad teemad ja konkreetsed küsimused, millele kohta kõigilt intervjuueeritavatelt andmeid saada soovitakse, kuid lähtuvalt konkreetsetest uuritavatest ja juhtumistest esitatakse lisaks täpsustavaid küsimusi olenevalt teemaaengust. Andmed kogutakse helisalvestistena, mis hiljem transkribreeritakse, püüdes anda rääkija kõne edasi võimalikult täpselt. Kavandatava uurimuse valim moodustub 8-10 perekonnast ehk käsitletakse 8-10 erinevat juhtumit
situatsioonide kohta) TEGURID/PÕHJUSED - biopsühhosotsiaalne mudel *bioloogilised põhjused (kaasasündinud + eluviis) *psühholoogilised tegurid (isiksus ja stressorid) *sotsiaalsed tegurid (nt väärtused) - stress-diatees mudel (selle jaoks, et teatud häire avalduks, on oluline meie soodumus antud häiresse haigestuda (pärilikkus – soodumus – diatees) ning millised on pingefaktorid) *soodumus ehk diatees *momendil mõjuvad pingetegurid ehk stress DIAGNOOS - intervjuu patsiendiga - iga kurtmine või iseäralik käitumisviis on sümptom - oluline on sümptomite ilmnemise algus (kaua haigus on kestnud), kas enne seda juhtus midagi ebatavalist jne. - sümptomid kokku moodustavad häire (nt depressioon) VAIMSETE HÄIRETE KLASSIFITSEERIMINE - kogemuse põhjal on sagedamini koos esinevad sümptomid koondatud häireteks - diagnoositakse rahvusvaheliste klassifikatsioonide alusel (DSM-V: välja töötatud USA-s ja RHK-
See käib nii inimeste ka kohanimede kohta. Kas MACDONALD kirjutab oma nime MacDonald või Macdonald? Toimetaja ei oska seda ainult trükitähtedes kirjutatud teksti põhjal öelda. Märkige uudisele väljaandmise kuupäev. Kasutage "Avaldada kuupäeval...." (so embargo) ainult siis, kui olukord seda tõesti nõuab ja saate oma nõuet põhjendada. Andke selle inimese nimi ja telefoninumber, kellele meedia saab küsimuste esitamiseks, tsitaatide saamiseks, intervjuu või lisainfo küsimiseks helistada. Kirjapäisesse või teate lõppu lisage tarbijakaitse aadress, kuid ka telefoninumbrid, näiteks teie mobiilinumber, millelt teid saab ka peale tööaega kätte. Kui pole just sundivat põhjust, kasutage alati tarbijakaitse ametlikku või kampaania sümboolikaga kirjapaberit. Märkige pressiteate lõppu, kirjutades teksti alla "LÕPEB". Uudistele ja infolehtedele tuleb viidata ja need kuupäevaga varustada, et ka teised
· Geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (GDS-15) · Vaimsed, emotsionaalsed ja kognitiivsed probleemid- haigused,kahjustused ja sümptoomid · Alkoholismi skriinimise test (CAGE) · Michigani alkoholismitest · Kuulmise, nägemise ja kõnelemise hindamine (eelkõige õdedele) · Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige arstidele ja õdedele) · Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige Sotsiaaltöötajatele) · Zariti hooldaja koormuse hindamise intervjuu · Mitmemõõtmeline hooldaja koormuse uuring · Igapäevaelu toimingud (kohandatud Katzi skaala) · Igapäevaelu instrumentaalsed toimingud (kohandatud Lawtoni skaala) · Tinetti tasakaalu ja kõnnaku hindamise skaala · Kehalised testid · Koduõenduslugu (Saks jt 2001.) Saks, K., Allev, R., soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartu Trükikoda.
.............................................. 46 LISAD .......................................................................................................................... 49 Lisa 1. Vinare Logistika kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018-2019 Lisa 2. Vinare Logistika kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 3. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018- 2019 Lisa 4. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) Lisa 8. Lihtlitsents SUMMARY Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature.
Eesti tarbegraafika I. Eessõna. Finantsgraafika. Tallinn: käsikiri. S. Raunami valduses. Õigusaktid Akti nimetus. (Vastuvõtmise aasta). Andmed algallika kohta. Autoriõiguse seadus. (2000). Riigi Teataja I osa, nr 16, art 109. Kõrgharidusstandard. (2002). Vabariigi Valitsuse 19.08.2002 määrus nr 258, RT I, 70, 426. Huvikooli seadus. (2007). RT I. https://www.riigiteataja.ee/akt/12776187 (4.12.2009) Intervjuud Intervjueeritava perekonna ja eesnimi. (Intervjueerimise aeg). Intervjuu pealkiri. Intervjueerija nimi. Intervjueerimise koht. [Intervjuu salvestamise vorm] (nt käsikiri, helisalvestis, videolindistus). Eller, Maili. (2000). Käina raamatukogu minevikust. Eveliis Eller, 21. aug. [Autori üleskirjutus]. Toom, Maris. (2004). Õpetajate täiendõppe vajadusest. Anne Raiend, 20. aprill, Tallinn. [Videolindistus]. Elektrooniline materjal 1. Autor või dokumendi sisu eest vastutav autor. 2. Avaldamisaasta. 3. Allika pealkiri. 4. URL-aadress. 5
....................................9 3.4. Raigo Saar...............................................................................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE...
01 20.01. · Teise üliõpilase BA või MA töö: Kuusk, U. (2004). Osalusdemokraatia erakonnas Res Publica. (Avaldamata bakalaureusetöö). Tartu Ülikool, Politoloogia osakond, Tartu. · Raport, dokument internetist: Terk, E. (1999). Eesti tulevikustsenaariumid. Tallinn: Eesti Tulevikuuuringute Instituut. Võrgulehel http://www.tuleviku-uuringud.ee/erl345/ (28.02.2012) · Andmebaas internetis: Eurostat (2005). Võrgulehel http://epp.eurostat.cec.eu.int (01.03.2005). · Intervjuu (kui pole tegemist anonüümse intervjuuga). Kübar, U. (2007). Intervjuu EMSL juhataja Urmo Kübaraga. Tallinn, 11.12.2007. YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 43 Kasutatud allikad - õigusteadused · Kuigi kasutatakse joonealuseid viiteid, siis tuuakse kasutatud allikate (ka õigusaktide ja kohtulahendite) loend töö lõppu · Raamat: Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 2001
spetsiaalne sütik rakendub, kui seda püütakse välja keerata 15 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid II maailmasõja aegseid lõhkekehasid on leitud Eestis, ning millised neist on eriti ohtlikud. II maailmasõja-aegsete lõhkekehade peamiste levikupiirkondade väljaselgitamise kohta viidi läbi intervjuu demineerijaga. Lõhkekehade lühitutvust esitada oli, aga raskem, kuna peaaegu kogu materjal, oli inglise keeles. Eesti keelset materjali oli väga vähe. Lõhkekehadega tutvumise käigus selgus ka, millised lahinguomadused olid Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaaegsetel lõhkekehadel, näiteks käsigranaatidel. Uurimistöö käigus avaneski rohkem võimalusi põhjalikumaks tutvumiseks just käsigranaatidega ja maamiinidega. Olulisemaks pean just käsigranaatide teemat
......................................................................................28 Lisa 2........................................................................................................................30 Looming kronoloogiliselt ....................................................................................30 Lisa 3........................................................................................................................31 Intervjuu Harri Jõgisaluga 23. 11. 2009 Märjamaal.............................................31 2 SISSEJUHATUS Maailmas on väga palju häid ja tegusaid inimesi, kellest me midagi ei tea. Teadlased, õpetlased, arstid, muusikud, ... seda loetelu võiks jätkata väga pikalt. Kõik elukutsed ja ametid on tähtsad, vaatamata sellele, millega tegeletakse või kuhu suund on võetud.
Personali värbamise ja valimise võib jagada neljaks põhietapiks: ametinõuete määratlemine; kandidaatide leidmine; kandidaatide sõelumine; lõplik valimine. Nimetatud etapid jagunevad omakorda alaetappideks. Konkreetsest olukorrast lähtuvalt läbitakse projektimeeskonda komplekteerides alaetappe valikuliselt. Lihtsamaid oskusi nõudva ametikoha puhul piisab 23 etapist, näiteks ametikäiguga tutvumine, tulevase töötaja juhi korraldatav 15-minutiline intervjuu ning telefonikõne soovitajale. Personali värbamise eeltingimus on ametikoha töökirjelduse ja ametiprofiili olemasolu. Ametiprofiil sisaldab nõudmisi ametikoha täitja teadmiste, oskuste ja võimete, st pädevuse kohta. Kui lepingute sõlmimise käigus otsustatakse meeskonna liikmetele koostada ka ametijuhendid (vt. Lisa 1), on ametinõuete määratlemisel suurem ettevalmistustöö juba tehtud ning ametijuhend on vaja üksnes vormistada. 34
mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivamad kandidaadid. Personalivaliku protsess koosneb üldjuhul kandidaatide sõelumisest ehk esmasest valikust (tavaliselt CV-de ja mõne muu eelvaliku tegevuse alusel), tutvumis- ja hindamistegevustest ning lõplikust valikust. 7. Valiku- ja hindamismeetodid Personali valiku meetoditeks on eelintervjuu, ankeet (CV), taustauuring, soovituskirjas, test, käitumisülesanne ja töölevõtuintervjuu. Intervjuu on töötajate valiku ja hindamise oluliseim ja 82 levinum meetod. Intervjuu eesmärgiks on teada saada vestluse käigus kandidaadi sobibus vakantsele ametikohale. 8. Valikumeetodid- Cv-de ning motivatsioonikirjade analüüs; kandidaatide sõelumine 9. Valikumeetod- intervjuud (erinevad liigid), intervjuu põhiplaani koostamine, küsimuste liigid, läbiviimise põhimõtted
Autor: Matrikkel nr. Jüri Kõre,Riina Kiik,Eva Kõiv KODUTUD EESTIS-KAS INDIVIIDI VÕI ÜHISKONNA PROBLEEM? Akadeemia 2005,nr.4 lk.715-734 Jaanuar 2006 SISSEJUHATUS Me kõik teame,mida tähendab kodu.Kodu on kui kindlus-sealt leiame kaitset ,turvatunnet, lähedaste armastust,mõistmist,hoolimist.Paraku on koduta inimeste hulk alates 1980.aastatest kasvanud.See pole ainult vaeste rahvaste probleem.Ka maailma rikkamates riikides on inimesi,kes on jäänud pikemaks või lühemaks perioodiks alalise koduta(Casavant 1999).Eestis sai kodutus märgatavaks 1990.a.keskel(Kõre 2003).Peavarjuta inimeste üle pole kahjuks võimalik täpset arvestust pidada.Nii ka Eestis.Arvatakse,et Euroopas on kolmandiku võrra suurenenud kodutute arv viimasel kümnendil.Ka Eestis kasvab kodutute arv ja seda peaks käsitlema sotsiaalse probleemina(Kährik,Kõre,Hendrikson 2002). KODUTUD TARTU LINNAS-UURIMUSE METOODIKA Eestis on kodutuse uur...
Kaljukuppel Kaljukuppel (Masjid Qubbat As-Sakhrah) on islami pühapaik ja peamine maamärk Haram al- Sharifi mäel Jeruusalemmas. See valmis aastal 691 ning on seega vanim alles olev islami ehitis maailmas. Asukoht, konstruktsioon ja mõõtmed Kaljukuppel asub muistse inimeste poolt ehitatud platvormi, mida juudid kutsuvad Templimäeks ja moslemid Haram al-Sharifiks (Ülim Pühamu), visuaalses keskpunktis. Platvorm, mida laiendati suurel määral Herod Suure valitsusajal, on olnud asukohaks Teisele templile, mis hävitati Jeruusalemma piiramisel roomlaste poolt aastal 70. Aastal 637 vallutas Jeruusalemma islami sissetungi käigus Bütsantsi impeeriumi Rashiduni Kalifaadi armee. Kaljukuppel püstitati vahemikus 685 kuni 691. Juhtivate arhitektidena on mainitud Yazid Ibn Salam Jeruusalemmast ja Raja Ibn Haywah Beit She'anist. Ummayyadi kaliif Abd al-Malik ibn Marwan, kes algatas hoone ehitamise, lootis, et se...
oskused ja kogemused oleksid Teie ettevõttele kasulikud." Siinkohal on oluline, et oled eelnevalt kaaskirjas välja toonud, kuidas oleksid ettevõttele väärtuslik. Tööandjaid huvitab lisaks sinu isiklikule karjääriarengule ja eesmärkidele näha ka seda, et mõtled ettevõtte tuleviku huvides. 5. ,,Võtan Teiega ühendust järgmisel nädalal, et uurida kandideerimise käekäigu kohta ja leppida kokku võimalik intervjuu aeg." Iga kaaskirja lõpp eeldab nn. Call To Action lauset. Ära unusta, et kaaskirja esmane eesmärk on saada kutse töövestlusele. Selle asemel, et kirjutada lootusest kuulda tööandjalt tagasisidet, haara härjal sarvist ja anna tööandjale märku, et võtad ise täiendavalt ühendust. Oluline on mainida ka millal ja mis viisil ühendust võtad. Kui kasutad sellist konkreetset lähenemist, siis tasuks see lubadus ka õigel päeval ellu viia.
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased ...
Töös sai läbi käsitledud osa odaviske ajaloost, Tanel Laanmäe enda eluloost, eesmärkidest, Tema argipäevadest ja tulemustest. Tanel Laanmäe on üks Eestis lootust andev noorsportlane. 11 KASUTATUD ALLIKAD T. Merila. Odavise enne ja praegu. lk 3 . http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Koolitus/odaviske_ja_pallivisketehnika_6petami ne_toomas_merila_2012_done.pdf 17.02.2015 Tanel Laanmäe (Kergejõustliklane, odaviskaja) Tanel Laanmäe intervjuu. Kirjalik. Laura Põdra koostatud. Gmail. 21.02.2015 12 LISAD 13 Lisa 1 Eesti kergejõustiklase sportlik CV Nimi: Tanel Laanmäe Sünniaeg: 29.09.1989 Aadress: Ehitaja 12-14 Tõrva Telefon: 51 76 171 E-post: [email protected] SPORDIALA: ODAVISE Klubi: Sk Viraaz Treener: Heino Puuste Manager/esindaja: Aivar Karotamm Personaalsed logosponsorid: A. Le Coq, Iteraction Hobid: Jahindus
hindamislehe täitmist. Sellele järgneb tehnilise hindamise koosolek, mille käigus iga hääleõiguslik liige loeb ette punktid pakkumistele ning annab suulise hinnangu pakkumiste tugevatele ja nõrkadele külgedele. Esimees arvutab välja keskmised ning teatab, millised tehnilised pakkumised on ületanud aktsepteeritavuse künnise 65% maksimumhindest. Kõikidele firmadele, kelle pakkumine ületas 65% künnise, saadetakse kutse intervjuule, milles on nimetatud intervjuu toimumise aeg ja koht ning oodatud esindajad. Enne intervjuud tuleb komisjonil kokku leppida võimalikes küsimustes. Intervjuudele järgneb hindamine, kusjuures nende soovitav osakaal kogu tehnilisest pakkumisest on 20%. Finantspakkumised avatakse ainult nendel konkureerivatel firmadel, kelle tehnilise pakkumise hinne pärast intervjuusid on vähemalt 65% maksimumhindest. Finantspakkumiste hindamise meetodeid on kaks:
personali planeerimine, personali värbamine ja valik, personali hindamine ja motiveerimine, ühtse palgapoliitika väljatöötamine, töötajate koolituste planeerimine ja organiseerimine, arenguvestluste ja uuringute läbiviimine. Personalijuht peaks omama teadmisi organisatsiooni toimemehhanismidest, tööseadusandlusest ning organisatsioonikäitumisest, juhtimisest ja psühholoogiast, valdama intervjuu metoodikat. Kasuks tuleb süsteemne mõtlemine, hea väljendus- ning suhtlemisoskus. 4.Personali planeerimine Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks nõutavas kvalifikatsioonis ja struktuuris töötajate vajadus ning koostatakse personalihõive, rakendamise, arendamise karjäärijuhtimise jm. plaanid. Personali planeerimine on firmale sama vajalik kui kapitali ja rahaliste vahendite