Tööintervjuu küsimustikku koostamine Tööintervjuu kombineeritud struktureeritud ja struktureerimata intervjuu vormidest – ette on antud palju küsimusi, kõike ei pea küsima, vestlus kulgeb loomulikult ja peaaegu vaba vestluse vormis. * Sissejuhatavad küsimused, vaba vestluse vormis - Kuidas läheb? - Kas olete närvis? * Kokkulepete küsimused - Kas olete nõus, et meie vestlust salvestatakse? * Avatud küsimused -Rääkige mulle natuke endast? - Mis on teie motivaatoriks? - Missugused on teie ametioskused, mis kõlbaksid just pakutavale töökohale?
Do you consider yourself more functionalist or more conflict theorist? Please explain why? Functionalism and conflict theory are very different views of society, but they are not exactly opposites. Both have arguments, that make people think about the society they live in and both have theorists who critize each other. In my opinion, none of the theories are completely wrong but I do tend to agree with people on the conflict theory side. Firstly, functionalism ignores inequality and focuses too much on the positive functions in society. For example racism, functionalists will say that it must be imporant in order to exist as long as it has but in my opinion that sounds quite doubtful. The most problematic part about racism is above all the tension and conflict which comes with it. Seems to me, that functionalists ignore the negative sides which society has on people. Secondly, I agree ...
„Alati on võimalik edasi õppida“ Lugupeetud McDonaldsi vahetuse vanem, kuidas kujunes Teie teekond vahetuse vanemaks saamiseni? Pärast põhikooli lõpetamist ei teadnud, mida edasi õppida ning leidsin, et ainus valik hetkel on leida töö. Kandideerisin McDonaldsisse ja sain seal koristaja kohale. Kui olin mõnda aega koristajana töötanud, edutati mind kööki, kus töötasin umbes ühe aasta. Ühel päeval jäi meie vahetuse vanem rasedaks ja vabanes koht, kuhu ma otsekohe kandideerisin. Mind valiti vahetuse vanemaks ja ma olen õnnelik oma karjääri üle. Millised on Teie edasised plaanid? Kuhu soovite õppima minna? Ma olen arvamusel, et alati on võimalik edasi õppida. Elukestev õpe on edu võti. Minu suurim soov on saada bossiks. Hetkel ei ole ma veel valmis edasi õppima, aga ma teen seda tulevikus kindlasti. Kellena tahtsite väiksena saada? Väiksena tahtsin ma traktoristiks saada. Elasin maal ja sõitsin juba varakult traktoriga ringi, kuna mulle mee...
EDUKAS TÖÖINTERVJUU Elis Vink MK10 Intervjuu mõiste Personalivaliku meetod Eristatakse: Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Erivormid: Stressiintervjuu Järjestikus intervjuu Komisjoni intervjuu Intervjueerija ettevalmistus Tutvu ametijuhendi ja ametiprofiiliga Analüüsi kandidaatide kõiki dokumente Valmista ette ruum intervjuuks Planeeri intervjuu läbiviimise protsess Kandidaadi ettevalmistus Kogu ettevõtte kohta eelteavet Mõtle, miks just sina sobid sellele töökohale Selgita välja oma tugevad küljed Näita oma huvi ettevõtte kohta Riietu korrektselt Intervjueerija küsimused Sissejuhatavad küsimused Avatud küsimused Suletud küsimused Kompetentsusküsimused Situatsiooniküsimused Arvamusküsimused Faktilised küsimused Intervjueerija küsimused 1 Jälgitakse kindlat metoodikat Küsimuste blokid koostatakse:
Kodune töö 1. Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Mina arvan, et see pealkiri ei sobi sellele tekstile, kuna rohkem räägib ta mis üldse õnn on. Intervjueeritav vastab ainult ühes lõigus küsimusele: "Kui palju õnne saab raha eest osta?", ülejäänud tekst räägib üldisemalt õnnest. Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks. Arvan, et keeruliseks teevad õnne tunnetamise, näiteks harjumus. Kui sa ikka liiga tihti saad kingitusi, siis see muutub harjumuseks ja enam ei paku nii palju rõõmu, kui harva said neid
Enne probleemi täpsemat sõnastamist (probleemipüstitus) on sellele loodud taust töö teoreetilises peatükis. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused Kui probleem/küsimus on püstitatud, sõnastatakse selle alusel töö eesmärk ja uurimisküsimused või uurimisülesanded. Peamine uurimisküsimus võib tulla otseselt probleemipüstitusest. Probleemi, eesmärki ja uurimisküsimusi omavahel kooskõlastades täpsustatakse uurimuse fookust. 3. Intervjuu kava Intervjuu kava koostatakse nii, et selle abil saaks vastused uurimisküsimustele. Üliõpilastöös on kasulik kavandada intervjuu temaatiliste plokkide kaupa, nii et igale uurimisküsimusele aitab vastuseid leida üks vastavat teemat käsitlev küsimuste plokk koos vestluse käigus tekkivate lisaküsimustega. Sellist intervjuud nimetatakse poolstruktureerituks. 4. Intervjuu läbiviimine Poolstruktureeritud intervjuud tuleb alustada väikese soojendusvestlusega, oma töö eesmärgi
Kask rahva seas. Kask oma ilusa välimuse, lehtede sooja ningi õrna kohina ja kasulikusega on saanud üheks eesti rahva lemmik puuks. Sellest annavad tunnistust paljud muistendid, laulud ja kaskede erinevata rahvapäraste nimede rohkus. Näiteks nimetatakse kaski rahvakeeles kõivudeks, kassi pässadeks ja õmmikuteks. Heal lapsel on ikka mitu nime. 4 Intervjuu Aino Stimmeriga Mina: Mis sul seosneb kõige rohkem kaskedega? Aino: Vihad, kasemahl, kasepühad ja pulmaväravad. Mina: Millised on pulmaväravad? Aino: Kaks inimestes kõrgemat kaske ladvast kokku seotud, nii, et inimesed mahuvad sealt läbi. Seda nimetakakse ka auväravaks. See on ilus dekoratsion pulmades. Pulmades kasutatakse kaski peale auväravate ehitamiseks ka muud moodi kaunistamiseks. Mina: Kuidas tähistakase kase pühasid?
Kirjanduse kodutöö Arvamus ,,Kui palju õnne saab raha eest osta." Claudia Dreifusi intervjuu sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilbertiga (New Yor Times 2008) Vastused küsimustele. 1. Kas pealkiri vastab tekstile? Claudia Dreifusi intervjuu pealkiri on ,,Kui palju õnne saab raha eest osta?" Pealkiri vastab tekstile osaliselt. Artikli algust lugedes sügavalt sisukat vastust sellel küsimusele ei saa. Ajakirjanduslikus mõttes on see aga huvitekitav ja lugejaid ligitõmbav. Põhiliselt räägitakse inimese loomusest, reageerimisest edule ja ebaedule ning viidatakse, et inimese käitumine tulevikus ei pruugi olla ootuspärane. Raha või materiaalse heaolu ja õnnelikkuse võrdlus tuuakse sujuvalt sisse eelviimases küsimuses ,,..
Kahekõne 1.Tegemist on saatega Kahekõne, milles osalisteks on Priit Kuusk (saatejuht) ning Jaak Aaviksoo ja Heiki Nabi. 2.Jaak Aaviksoo intervjuu teemaks on haridus. Üldiselt on raske seda teemat kindlalt määratleda, kuna tegemist on saatega, mille kategooria on elu arvamussaade elust. Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist. 3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4
Pole mingit põhjust häbeneda töökaotust, kui suudate asjalikult põhjendada, miks tööst midagi välja ei tulnud ning mida Te sellest kogemusest õppisite. 4. Teadke oma oskusi ja väärtusi Uskuge, et suudate tulevasele tööandjale kasulik olla. Mõelge natuke, millega saite hakkama oma eelmistel töökohtadel. Millised on Teie oskused? Kas need on tööturul nõutud? Tehke kasvõi nimekiri ning analüüsige seda. See parandab Teie hoiakuid ning enesehinnangut ning võib Teile intervjuu ajal abiks olla. 5. Ärge süüdistage oma probleemides teisi Vastutustundlikud töötajad on hinnas. Tööandjatele ei meeldi kandidaadid, kes otsivad vabandusi. Arutage eelmise töökoha negatiivsete aspektide asemel oma saavutusi. Kui peate rääkima, miks Te eelmise töökoha kaotasite, rõhutage seda, millise õppetunni saite, et olla tulevikus parem töötaja. 6. Otsige ning ärge andke alla Kui Te uut töökohta siiski endale ei saanud, ärge võtke seda isiklikult. Alati oleks
4.5 ÕNNETUST SAADETI LIKVIDEERIMA PALJU INIMESI (SH KA EESTIST) KUI PALJU INIMESI LIKVIDEERIMISES OSALES?............................................................................................................................... 12 4.6 KAS SINU TUTVUSRINGKONNAS VÕI SUGULASTE HULGAS ON INIMESI, KES OSALESID KATASTROOFI TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMISES?................................................................................................12 5.1 INTERVJUU: KALJU JÕGISUU..........................................................................................15 5.2 INTERVJUU: KALJU SÜLT................................................................................................ 15 5.3 INTERVJUU: GEORG KONKSI.........................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ma valisin enda uurimistöö teemaks Tšernobõli, sest see huvitab mind. Enne uurimistöö
Sellest hoolimata tootlikus tõusis. Järeldus: Töötajad nägid, et sooviti midagi parandada/ära teha ning seetõttu suurenes ka nende motiveeritus tööle. Eksperiment konveieritöölistega: Konveieri taha pandi sõbrad. Tehti kovipause ja uuriti millal on neid hea teha. Tulemusena tõusis tootlikus, sest töötajad said omavahel hästi läbi. Eksperiment intervjuudega: Töölistelt küsiti samu küsimusi kahel viisil – nii struktureeritud intervjuu korras kui ka poolstruktureeritud intervjuuna. Töötajaid motiveeris rohkem poolstruktureeritud intervjuu, kuna neile meeldis, kui ka nende isiku vastu huvi tunti. Kokkuvõtteks leiti nende uuringutega, et töökohtades on väga tähtsad sotsiaalsed vajadused. 3) Mis on missioon? Missioon on organisatsiooni põhi-eesmärgi tuum, selle olemise eesmärk ja eksisteerimise peamine alus. 4) Mis on visioon? Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on
LOOVTÖÖ TEEMAL ,,STALINISTLIK NSV LIIT" Sul tuleb valida üks järgnevatest rollidest ja koostada iseseisev loovtöö, kasutades oma teadmisi ja kõiki vajalikke materjale · Ameerika ajakirjanik (n. ,,New York Times"'ist), kes teeb Ameerika lehelugeja jaoks intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise) · Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaazi elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaazile mõtle ise) · Nõukogude pioneer, kes peab kirjutama koolikirjandi teemal ,,Tunnen uhkust oma kodumaa üle" · Vene haritlane, kes kirjutab kirja Läände põgenenud sugulastele Mida silmas pidada? · Tegevusaeg peab olema täpselt dateeritud, võimalusel määratletud ka koht
3)Probleemi põhjuste analüüsimine. 5. Millised on kvalitatiivse uuringu tulemused? Vastus : Ei ole matemaatilised, vaid sõnalised kirjeldused ja hinnangud, mis selgitavad, kuidas, miks ja missugune. 6. Mis on uurimus? Vastus: trükis ilmunud v. kirjalik uurimistöö. 7. Milleks on oluline vaatlus? Vastus: Vaatlus on oluline tee kogumaks infot just tegeliku käitumise kohta, sest tihtipeale inimesed ei tee seda, mida nad ütlevad end tegevat. 8. Nimeta intervjuu kolm eesmärki. Vastus: 1) informatsiooni kogumiseks. 2) testida või luua uusi hüpoteese. 3) teiste uuringu meetodite toetamiseks. 9. Mis on test? Vastus: Test on võimete, oskuste, arusaamise, teadmise või saavutuse mõõtmise vahend. 10. Milleks on uurimistöö vajalik? Vastus: Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha.
luua selleks parim keskkond. Kuna haridussüsteem nagu ka kõik muu siin maailmas, on pidevalt arenev, julgen ma loota, et minu tulevane õpetajapanus on abiks loomaks rikkam ning avaramate vaadetega õpikeskkond. 3 Allikad: · Pedagoogid: õnnelikud ja haritud alternatiivkoolidest Eestis. 2008. Postimees · Haridus on valmisolek end elukestvalt täiendada ja toime tulla. Intervjuu Ülo Vooglaiuga. 2003. Pärnu Postimees · Eestikeelse gümnaasiumi vastaste murest. Mart Rannut. 2011. Õpetajate Leht · Vene hoolekogud: õppigem rohkem riigikeelt, mitte eesti keeles. 2011. Postimees 4
Vähene uuritavate hulk. Sellel on narratiivne iseloom ning on tähtis uurija positsioon. Mikromaailma uurimine. Mida? Kuidas? Mil viisil? 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? . Kasutatakse intervjuud vaatlust, videoanalüüsi, tekste ja piltide analüüse. 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktureeritud intervjuu (küsimustiku intervjuu). Poolstruktureeritud (teemaintervjuu, semi-structured interview). Avatud intervjuu. Vestlus teatud teemal. Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust? Kui eesmärgiks on uurida maailma ja saada informatsiooni tegeliku olukorra ning inimeste käitumise kohta loomulikus keskkonnas. 7
uurimisküsimuste täpsem fookustamine, mis võib viia muutusteni üldises arusaamises analüüsitavatest tekstidest. 25. Mis vahe on üldkogumil ja valimil ja kuidas need kaks on omavahel seotud? Vt lehelt- küs 17 26. Palun kirjelda, mis vahe on sagedustabelil ja risttabelil. Vt küs-lehel 24. Sagedust näitab mitu korda tunnuse mingi väärtus v väärtuste klass antud tunnuses esineb. Risttabel võimaldab koostada kokkuvõtteid mitme tunnuse järgi. 27. Nimeta intervjuu kuldreegleid (vähemalt 2). Elementaarne viisakus on intervjueerija puhul esmatähtis: enese järel oodata laskmine ei ole aktsepteeritav, sest iga ebameeldiv nüanss suurendab võimalust hea intervjuu ära rikkuda – teist võimalust aga ei pruugi saabuda.Kohe alguses tuleb intervjueerijal tutvustada lühidalt enda ja oma uuringu tausta, kuid eriti oluline on viia intervjueeritav kurssi tema rolli ning õigustega: mis töö jaoks intervjuud kasutatakse; kuidas on
Sotsiaalne eksperiment Ei tohi kasutada mitmeti mõistetevaid väljendeid (nt. rahuldav, mõnikord, Küsitlus mitu korda); 7. Kuidas luuakse õige küsitluse meeleolu intervjuu ja ankeet küsitluse puhul? Vältida ’’tavakeelt’’, luulet (keel peab olema kuiv, igav); Intervjuu puhul: enda tutvustus, nõusolek, uuringu eesmärgi tutvustamine, ei sinatata vaid teietatakse, Mitte kasutada vastusevariantides järjestamist (järjesta vastusevariandid, keelatud on käsutamine, mitteverbaalne suhtlus, neutraalne huvi
Ajalehe struktuur: Virumaa teataja (1.detsember, number 4165) Temaatilised või zanrilised Esikaane lugu on uudis, lehes on üks intervjuu, arvamuslugusid (koos juhtkirjaga) on kolm. Üleüldiselt on leht osakonnad keskendunud põhiliselt just uudiste edastamisele, muid zanreid leidub vähe. Rubriigid Esikaane lugu (üks leht), arvamus (üks leht), Virumaa (kaks lehte), mujalt (üks leht), intervjuu (üks leht), majandus (üks leht), vaba aeg (kaks lehte), sport (üks leht), kuulutused (üks leht), reklaam (üks leht) Leheküljed Igal leheküljel on vähemalt üks pilt/foto. Artiklite pealkirjad on suure ja rasvase kirjaga, hakkavad koheselt silma. Erinevad lood on eraldatud peenikeste joontega.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond PEREKOND KESKKONNAS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine..............................................................4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED............................................................5 2.1. Peresüsteemi analüüs..............................................................................................5 2.2. Pere protsesside analüüs.........................................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 Viidatud allikad..........................
Sport kui elustiil Mina( M), intervjueeritav (I): M: Tere päevast! I: Tere ! *naeratab* M: Otsustasin intervjueerida Teid, kuna tean, et te tegelete spordiga. Mis sport see on ja miks see meeldib teile ? I: Ma tegelen iluuisutamisega. See on ilus, kuid väga traumaohtlik sport, aga ikka iga profesionaalne sport on seotud mingil määral traumariskiga. Miks see mulle meeldib? Sellega tegeles minu ema ja vanaema ja võib-olla hakkas see mulle meeldima nende mõjul. Juba lasteaiast saadik käisin uisutamas, aga see mulle koheselt meeldima ei hakanud. M: Mis Teile meeldib selles spordis? Kas oli ka suuri raskusi ? Kuidas Te nendest üle saite ? I: See sport on minu südamelähedane, mulle meeldib jää, tema külm rõhk (...) , seda on väga raske seletada, aga ma arvan, et kõik kes tegelevad selle spordialaga saavad aru millest ma räägin. Kindlasti minul kui sportlasel oli ka raskusi. 10- aastaselt saavutasin ja...
Eesti rahva arvamus sellest, miks eelistatakse kino teatrile Praegusel ajal, mil maailm on täis tohutuid pakkumisi, ahvatlusi ja võimalusi, eelistab enamik noori inimesi teatrile kino. Miks see nii on? Mida arvavad Eesti eri vanusest inimesed sellest, et noored enam teatris ei käi, vaid eelistavad sellele hoopis kino? Viimaste aastate jooksul on Tallinnasse tekkinud mitu uut kino, eriti kohtadesse, kus need kergesti kättesaadavad ning ligipääsetavad on. Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem kaasa ning noorte jaoks on see kindlasti meelelahutuslikum kui teater" lisas ta. Tema 10- aastane tütar nentis, et kinos on õudukad, mis talle väga meeldivad. Samuti on tüdruku arvates kino koht, kuhu sõbrannadega koos minna. Teatris käib t...
ebatavaline. Ent ometi on uurijad avaldanud muret, et korduvintervjueerimise tulemuseks võivad olla ebatäpsed ja ebaõiged väited laste poolt. Ometi on tõestatud, et korduvintervjueerimine ei ole halb ning sellel on ka mitmeid eeliseid. Korduvintervjuu läbiviimisel on oluline see, et uurija teaks, kuidas oleks kõige parem sellistel teemadel intervjuud läbi viia. On tõestatud, et juhtivate, suunavate või sundivate küsimustega intervjuu võib põhjustada lapses segasust, mistõttu lapse mälu halveneb ja seetõttu laps võibki hakata valet informatsiooni andma. Ent siiski on tõestatud, et korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad.
Kohtuekspertiisi intervjuud viidi läbi Iisraeli uurijate poolt NICHD (National Institute of Child Health and Human Development) protokolli alusel ning uurimuses osales 40 6-13aastast last, kes olid kõik väidetavalt seksuaalkuriteo ohvrid. Kriteerium, mille alusel lapsed katsesse valiti oli, et laps pidi olema ühe seksuaalkuriteo ohver, mille kahtlusalune oli keegi väljastpoolt perekonda. Muid kriteeriume katses osalemiseks vaja ei olnud. Igat last küsitleti kaks korda ning kahe intervjuu vahel oli lühike paus (30 min.). Mõlemat intervjuud tegi lapsega sama uurija. Kokku osales uurimuses 22 uurijat, kes kõik sooritasid 1 kuni 6 intervjuud. Süüdistused kahtlusalustele olid seksuaalne paljastus/eksponeerimine (N=12), seksuaalne puudutus riiete peal (N=14) ja seksuaalne puudutus riiete all (N=14). Enamus kahtlusalused olid võõrad (N=30), ülejäänud olid lapsele tuttavad (N=10).
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele
Piisava konkreetsuse astmega Vastatav Hästi formuleeritud Uurimisküsimus sisaldagu ÜHTE küsimust korraga Uurimisküsimused... Ei tohi olla faktiküsimused Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised Ei tohi olla "kas" küsimused Ei tohi olla normatiivne Ei tohi olla puudutada tulevikusündmusi ja ennustada Ei tohi olla kallutatud Ei tohi olla puhtalt kirjeldavad Uurimisküsimus ei ole küsitlusankeedi või intervjuu küsimus vaid alati laiem Põhilised ja alauurimisküsimused Uurimistööl on enamasti üks (või ka kaks) põhilist uurimisküsimust ja seda lahti võttes ja konkretiseerides tuuakse ära alauurimisküsimused, Alauurimisküsimused näitavad uuritava teema erinevaid tahke ja aitavad paremini nii uurijal kui töö hindajal mõista, mida siis täpsemalt uuritakse. Veel nõudeid alauurimisküsimustele:
.......................................................... 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs ........................................................
fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4] Karjäärinõustamises on fookusgrupp kvalitatiivne meetod, teatavat sorti intervjuu, mille eesmärk on "luua või välja tuua" kindlat liiki informatsiooni. See on uuriv tehnika, mis toob
Herbert Spencer (1820- 1903) Sotsialiseerimine- ühiskondlikuks tegemine. Kooli funktsioonid. Emile Durkheim (1858- 1917) Võttis kokku eelmiste teadmised ja arendas edasi. Uuris enesetappude teemat. Sotsiaalne sidusus- kui on palju suhteid, tuttavaid, siis on rikkam ja parem. Kvantitatiivsed uurimismeetodid Kvalitatiivsed uurimismeetodid Ankeet Intervjuu Test Vaatlus Numbrid Eksperiment ~ 5- 7% Sisuanalüüs Makro- tõeliselt Kultuuritoodete ülevaatlikud, analüüs esinduslikud, suured Etnograafiline numbrid, palju objekte. uuring
Intervjuu Etapp: planeerimine, küsimuste koostamine, kokkuleppimine, intervjueerimine ise. Intervjuu planeerimine - oma ülesande analüüs ja intervjueeritava inimese tausta uurimine. Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine
.................................................................................................... 11 Kasutatud materjalid ............................................................................................................ 13 Lisad .................................................................................................................................... 14 Lisa 1. Aprillis 2010 läbi viidud küsitlus koos osalise kokkuvõttega ................................ 14 Lisa 2. Intervjuu tekstiilikunstnik Ehalill Hallistega ......................................................... 15 Sissejuhatus 21. sajandil võib riietel näha sajanditevanuseid ornamente ja mustreid, mis kunagi omasid inimeste jaoks kindlat tähendust. Eriti palju võib kohata geomeetrilisi ornamente ja neist populaarseim tundub mulle kaheksakand. Kas tänapäeva inimese jaoks omavad rahvamustrid tähendust või on mustreid vaid ilus vaadata? Mina usun, et rahvamustrite kunagine tähendus
juhtumeid, mida uuritakse tervikuna ja sügavuti, või suurem hulk objekte, mida uuritakse mingis kitsamas aspektis, kasutades andmetöötluseks matemaatilisi meetodeid. Esimesel juhul on juttu kvalitatiivseist, teisel kvantitatiivseist meetodeist. Kvalitatiivsete meetodite kasutamisel on esiplaanil andmete sisuline tõlgendamine, andmestiku kvantifitseerimisprotseduure ei kasutata või on need teisejärgulised. Kvantitatiivsed meetodid on aga juhtumisuuring, struktueerimata intervjuu jt. Nagu eespool kirjutasin ei ole vastandus kahe mainitud meetodi vahel jäik. Juhul kui kodeerida intervjuu või vaatluse andmed statistiliselt analüüsitavaks, on võimalik sisult kvalitatiivseid andmeid kvantifitseerida. Teisest küljest on paljud kvantitatiivsete meetodite statistiliselt analüüsitud andmete sügavam tõlgendamine ju sisuliseltt kvalitatiivne. Enamgi veel: kui eirata statistilistest andmetest vaid üldisi
· Loeng 4 · Meediasuhted Uudise kriteeriumid Proaktiivsed meediasuhted: pressiteade, pressikonverents Reaktiivsed meediasuhted: telefonipäring, intervjuu Meediakriis. Kriisikommunikatsioon Suhtekorraldus 2.0 ja sotsiaalmeedia Tunnitöö. Eksam · Meediasuhete põhialused 7.2 Meediasuhted on suhtekorralduse valdkond, kus organisatsioon informeerib laia avalikkust või olulisi sihtrühmi oma tegevusest või muudest sündmustest, kasutades seejuures meediakanaleid. PR-töötaja roll on leida üles ja edastada ajakirjanikele olulisi, arusaadavaid sõnumeid
...31 3.3 Uue toote tasuvuse analüüs............................................................................33 KOKKUVÕTE.............................................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................38 LISAD..........................................................................................................................41 Lisa 1. Intervjuu küsimused ettevõtte juhtkonnale РЕЗЮМЕ Название дипломной работы «Анализ экономичекой эффективности нового продукта акционерного общества. Работа представлена на 42-й странице и включет в себя 2 графических изображения и 9 таблиц. При написании работы
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1) Lauatelefon Mari: Sest igaüks ju ei saanud lauatelefoni. Isegi see aeg oli, meil oli igavene jama ju. (Intervjuu 2) Mati: Kusjuures mina eelistan lauatelefoni kasutada sellepärast, et selle plärin on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon ...
Planeeritava uurimistöö uurimismeetodite kirjeldus Teadustöö alused Kirjelus Juhendaja/õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane Fedor Sidorov 183512VDVR Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus VDVR 14/17 Tallinn 2018 Sisukord Intervjuu.........................................................................................................................4 Dokumentide analüüs....................................................................................................4 Andmete analüüs...........................................................................................................4 2 Sissejuhatus
teineteist. 3) ettevõtja pole valdkonnatruu, ta on algataja, aga raske on ühte asja lõpuni teha. Hea algataja, energiline. Vaimustub eri asjadest, ei ole pidev -> ei saa eksperdi staatust. 11. Personaliotsinguprotsess. Kui pikk, missugustest etappidest koosneb? kestab umbes 6 nädalat. Etapid: lähteülesanne, otsingustrateegia väljatöötamine, algvalimi koostamine, esmane selekteerimine ehk CV-de analüüs, hindamised, intervjuu, taustauuring, finaalkohtumine, otsuse langetamine, töölepingu sõlmimine, sisseelamisprotsess. 12. Kuidas valmistuda tööintervjuuks? tea oma CVd peast, ole valmis vastama lisaküsimustele, mis puudutavad CVd. Uuri töökoha ja organisatsiooni kohta, kuhu kandideerid. Ole valmis rääkima oma kogemustest, saavutustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Räägi oma motivatsioonist ausalt ja arusaadavalt. 13
vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. 2. Mis iseloomustab kvalitatiivset uurimust? Subjektiivne, induktiivne lähenemine, arusaamine, mõistmine, vähene uuritavate hulkk, usaldusväärsus 3. Milliseid andmekogumismeetodeid kasutatakse kvalitatiivse uuringu läbiviimisel? Intervjuu, vaatlus, fotointervjuu 4. Millal kasutatakse uurimismeetodina intervjuud? Kui eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja mõista intervjueeritavate mõtteid, tundeid, kogemusi ning tähendusi. 5. Palun nimeta intervjuu liigid. Struktueeritud intervjuu-küsimustiku intervjuu Poolstruktueeritud (teemaintervjuu) Avatud intervjuu-vestlus teatud teemal Süvaintervjuu-vesteldakse mitu korda sama intervjueeritavaga. 6. Millal kasutatakse uurimismeetodina vaatlust?
Intervjueerimise juhend Ülevaade Selle intervjuu eesmärgiks on teada saada lastevanemate mõtted, soovid ja ettepanekud seoses lastehoiu teenuse pakkumisega. Kuna me võtame hoiule ka lapsi, kellel on allergiad või mõni haigus, mis takistab tavalasteaia koha saamist, on meil vaja teada ka nende lastevanemate arvamust. Lisaks leida veelgi täpsem sihtgrupp, mida peavad lapsevanemad lapsehoiu või lasteaia valikul oluliseks, milliseid probleeme näevad nad praegustes pakutavates lastehoiu teenustes. Küsitleja roll
Intervjuude käigus esitasin lisaks kaheteistkümnele plaanitud küsimusele ka isikupõhiseid küsimusi, et saada tollastest sündmustest ning intervjueeritavast parem ülevaade, mistõttu oli tegelik esitatud küsimuste arv lõppkokkuvõttes 30-40 küsimuse ringis. Suulise pärimuse salvestamisel tuleb paraku teatavasti arvestada sellega seonduva problemaatikaga, näiteks valesti mäletamise, faktivigade ning sündmuste moonutamisega, lisaks tuleb intervjuu läbiviijal arvestada ka intervjuu orgaanilise iseloomuga, mis tähendab, et võib tekkida kõrvalepõikeid teemadele, mille üleskerkimisega oli enne intervjuu läbiviimist võimatu ette arvestada. Intervjueeritavate vastused küsimustele said üles märgitud teadliku valikuna just kirjalikult käsitsi, et luua intervjueeritavatele vabam ning vähem formaalne õhkkond: näiteks mainisid mõned intervjueeritavad enne intervjuud, et eelistaksid intervjuu mitte salvestamist
IKT sektorit võrrelda suuremate IKT sektoriga riikide omaga ning samas tuua välja IKT sektori võimalikke tulevikusuundi. Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personaliküsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Uurimustöö allikatena on kasutatud enamjaolt varasemaid uurimusi IKT sektorist ja Statistikaameti andmebaasi, kuid kasutatud on ka mõningaid tunnustatud majandusalaste väljaannete artikleid. Autorile teadaolevalt ei ole eestikeelses kirjanduses käsitletud IKT
tunnistuste seas. Sellega on probleeme nii psühholoogidel, psühhiaatritel, kriminaaluurijatel kui kohtunikel. Seepärast on oluline, et tunnistuste analüüsimisel ei oleks usaldusväärsuse määrajaks tunnistuse vastu võtnud isiku sisetunne või usaldus vaid objektiivsed meetodid. See artikkel võrdleb katseliselt kolme erinevat intervjueerimistehnikat, et teha kindlaks, missugune neist on kõige efektiivsem. Efektiivse intervjuu eesmärgid on saada võimalikult suur informatsioonihulk tunnistatud kuriteo kohta sealjuures uurimise käiku kahjustamata, kahjustada tunnistaja mälestust sündmusest võimalikult vähe ning säilitada kogu uurimise maksimaalne täpsus ning ausus. Kolm intervjueerimistehnikat, mida artiklis võrreldakse, on kognitiivne intervjuu (the Cognitive Interview (Geiselman and Fisher, 1997) , struktureeritud intervjuu (the Structured Interview (Yuille et al., 1993; Yuille and
Räägi mõne inimesega, kes töötab ettevõttes Võtmeinformatsioon Asukoht Tooted ja teenused Kliendid Konkurendid Strateegiad Ajalugu Viimased uudised majandustulemused Tööintervjuuks ettevalmistamine Valmistu vastama intervjuul esitatavatele küsimustele Valmista ette küsimused, mida tahaksid küsida tööandjalt Harjuta oma tööintervjuu käiku sõbra või abikaasaga Pead olema võimeline andma endast ülevaate maksimaalselt 15 minutiga Lindista oma intervjuu, kuula oma diktsiooni ning muuda see paremaks Tööintervjuuks ettevamistamine Enne intervjuule minekut valmista ette dokumendid, mida sul vaja läheb CV ja soovitusleht Riietus olgu professionaalne ja mugav Võta kaasa märkmik ja pastakas, et teha märkmeid Proovi enne intervjuule minekut leida võimalikud vastused küsimustele, et näida enesekindlana Küsimused, mida esitada tööandjale Töö sisu Ettevõtte kultuur Tuleviku plaanid Intervjuu lõppfaasis: Palga suurus
Tallinna Ülikool Saate "Välisilm" formaadi analüüs BFM6160 kodutöö Maali Maasikas Tallinn 2015 1. Saate struktuur Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest, lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb. Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla.
vajavate laste arv, on nad väga huvitatud sellisest teenusest. Pakkujaid on küll palju, kuid nõudlust on rohkem. Kuna tavalasteaedade rühmad on tihti liiga suured, siis on hea pakkuda hoidu, kus õpetaja jõuab iga lapsega tegeleda. Lisa 1 Intervjueerimise juhend Ülevaade Selle intervjuu eesmärgiks on teada saada lastevanemate mõtted, soovid ja ettepanekud seoses lastehoiu teenuse pakkumisega. Kuna me võtame hoiule ka lapsi, kellel on allergiad või mõni haigus, mis takistab tavalasteaia koha saamist, on meil vaja teada ka nende lastevanemate arvamust. Lisaks leida veelgi täpsem sihtgrupp, mida peavad lapsevanemad lapsehoiu või lasteaia valikul oluliseks, milliseid probleeme näevad nad praegustes pakutavates lastehoiu teenustes. Küsitleja roll
AJALEHE ARTIKLID Uudis: „Kohtumine Elina Purdega jääb ära“ (Postimees, 17.11.2017) Tunnused: Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada. On materjal, mis lahutab meelt On tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases. Intervjuu: „Intervjuu: Poiste hulk, kelle seast ajateenijaid valida, üha väheneb“ (Postimees, 13.11.2017) Tunnused: Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav Ajakirjaniku hoiakud jäävad tagaplaanile Intervjuu Uudis Intervjuus küsitakse ainult ühte Uudises küsitletakse mitmeid inimest inimesi ja nende arvamusi
Lühiintervjuu analüüs Vaadake üht värsket lühiintervjuud (nt uudistesaate osa) või katkendit pikemast intervjuust (nt vestlussaatest). Analüüsige nähtut küsimuste abil. ( Ülesande koostamise aluseks on R. Bobõlski ja M. Rossi gümnaasiumi eesti keele töövihik ,,Johannes", kirjastus Koolibri, 2017). Mis on intervjuu eesmärk? Intervjuu eesmärk on tutvustada televaatajatele noort elupäästjat. Roger Kuura on uppumisohus lapse veest välja toonud ja sellega pälvinud meedia huvi ja tunnustuse. Tegemist on poolstruktueeritud intervjuuga, kus alateema on teada ning küsija otsustab, mida ja kuidas küsida. Millest vesteldakse, kas teema ja küsimused on mõlemale poolele mugavad? Intervjuu annab loost ülevaate peategelase vaatevinklist, kuidas ta otsustava tegevuseni
Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu Intervjuu tugevad ja närgad küljed. Kirjalik küsitlus Standardiseeritud ja standardiseerimata küsimustikud Avatud ja kinnised küsimused Küsimuste sõnastus terminid, lühidus, selgus Üsimuste järjekord Testid Võimekustestid Isiksusetestid Objektiivtestid Projektiivtestid Innangutestid Assotsatsioonitestid Sotsiomeetriline test
suurenda oma usaldust kõikide osapoolte silmis ja ühiskonnas tervikuna. Avalikkussuhted ei tähenda ainult suhteid meediaga (kirjutava-, rääkiva- ja telepressiga) või reklaami, vaid hõlmab endas palju laiemat suhete spektrit nagu näiteks turunduse- ja müügialane suhtlemine, suhtlemine väliste partnerite ja teiste organisatsioonidega ning suhted kohaliku võimuorganite, valitsusega ning oma personaliga. INTERVJUUD: Intervjuu on suhtlemisvorm, mille kaudu süsteemselt analüüsida kellegi arvamusi teatud teemal. 1.Avatud intervjuu - lepitakse kokku kõne alla tulevas teemas ja niipea kui intervjueerija on esitanud ühe avatud küsimuse nimetatud teemal võivad intervjueeritavad alustada oma arvamusavaldusi. Intervjueerija roll on juhtida vestlust ja hoida seda asjakohasena. Suhtlusvormi puuduseks on see, et saadud informatsiooni on
uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade: Saate esimeses osas räägitakse rahva usaldusest Andrus Veerpalu vastu, Eesti Päevalehest selle uue peatoimetajaga ning kuidas tõrjutakse linde Tallinna Lennujaamas lennukite eest. · Müügile saabusid Andrus Veerpalu toetavad T-särgid · Küsitlus tänaval: Kas inimesed usuvad Andrus Veerpalu? · Intervjuu Eesti Päevalehe uue peatoimetaja Vallo Toometiga · Videointervjuu Tallinna Lennujaama lennuohutuse juhi Hannus Vardaga ja ornitoloogi Eet Tuulega Saate teises osasas arutatakse taas Andrus Veerpalu dopinguskandaali üle, minnakse külla perele, kus kasvab downi-sündroomiga poiss. Veel räägib Märt Avandi tudengifilmis osalemisest · Intervjuu Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktori Kristjan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
