Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"internus" - 35 õppematerjali

internus – externus ( sisemine-välimine
thumbnail
18
docx

Luud, lihased, teooriate seletused

Teostab põlveliigeses siserotatsiooni ja puusaliigeses 7 sirutust m. semimembranosus poolkilelihas ja m. semitendinosus poolkõõluslihas 26. Sirutab küünarliigeses m. triceps brachii- biitseps 8 27. Lähendab abaluud lülisambale m. trapezius trapetslihas 28. Pöörab keret m. obliquus internus et externus abdominis – sisemine ja välimine kõhupõikilihas 29. Pöörab reit väljapoole m. gluteus maximus – suur tuharalihas 30. Õlaliigeses siserotatsioon: m. deltoideus, deltalihas 31. painutust nii puusa- kui põlveliigeses Rätsepalihas- M.sartorius...

Inimese füsioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Anatoomia-füsioloogia eksam

ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS KÜÜNARLIIGESES?? Deltalihas- (lad.k. M. DELTOIDEUS) ÕLALIIGESES?? Miimilised lihased saavad alguse-NÄOKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- NÄOPIIRKONNA PEHMETES KUDEDES Mälumislihased algavad- AJUKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- ALALÕUALUULE. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: (nimetused ka lad. k.)- SIRGLIHAS (lad.k. M. RECTUS ABDOMINIS), KÕHU VÄLIMINE JA SISEMINE PÕIKILIHAS (lad.k. M. OBLIQUUS EXTERNUS ET INTERNUS ABDOMINIS), KÕHU RISTILIHAS (lad.k. M. TRANSVERSUS ABDOMINIS) 23...

Anatoomia
208 allalaadimist
thumbnail
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...

Füsioterapeut
45 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ANATOOMIA - LIHASED

roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis  o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas  i: linea alba + crista publica  f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis  o: fascia thoracolumbalis + crista iliaca linea intermedia + ligamentum inguinale lateraalosa  i: vastaspoole aponeruoos (linea alba) + 10-12 roide alumised piirid  f: keha pööramine + painutamine ette ja küljele Musculus obliquus externus abdominis  o: 5-12 roiete välispind  i: linea alba + tuberculum pubicum + crista iliaca labium externum  f: sama Eesmine rühm Musculus rectus abdominis...

Anatoomia
66 allalaadimist
thumbnail
24
docx

ANATOOMIA - Siseelundid II

 ümbritseb kotjalt munandituppkesta koos munandi ja munandimanusega - näärmete juhad osaliselt ühinevad -> kusitis on 20-30 näärmejuha avaust ning moodustab seemneväädi sisekatte - funktsionaalselt 3 tsooni: - Musculus cremaster  periuretraalne – kusiti limaskest (lima)näärmeid  musculus transversus et oliquus internus abdominis’e jätk  tsentraalne – eelmisest dorsolateraalselt, östrogeenist sõltuv  temperatuuriregulaator, mis aitab seemnerakkudel munandikotis  perifeerne – eelmisest dorsolateraalselt, androgeenist sõltuv valmida kehatemperatuurist madalamal temperatuuril  tsentraaltsooni kuulub kiilukujuline lobus medius – paikneb kusiti ja...

Anatoomia
17 allalaadimist
thumbnail
18
docx

ANATOOMIA - Siseelundid I

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ­ SYSTEMA DIGESTORIUM - Sekundaarsed õõned moodustuvad pärast ülalõugade suulagijätke ja - seedeelundite kaudu saab organism eluks vajalikke toitaineid, ninavaheseina arenemist ja kokkukasvamist -> 9. ­ 12. mineraale, vitamiine, vett jms embrüonaalnädalal primaarse suulae taga keskjoonel - seedimine ­ toitainete lagundamine seedenõrede abil organismile - Primaarse suulae, suulagijätke ja ninavaheseina kokkupuutealale jääb kasutuskõlblikuks ehitusmaterjaliks ja "kütteks"; toimub sooltorus, foramen incisivum kuhu suubuvad seedenõresid produtseerivad seinasisesed ja - Tekkinud sekundaarne suulagi eraldab nina- ja suuõõnt seinavälised näärmed (suured süljenäärmed, kõhunääre, maks) - Primaarsest suuõõnest arenenud ­ suuõõs, ninaõõne...

Anatoomia
27 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ladina-eesti-terminid

LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin...

Ladina keel
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ladina keele sõnavara

Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...

Ladina keel
29 allalaadimist
thumbnail
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS) Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS) Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad:...

Anatoomia ja füsioloogia
117 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...

Meditsiin
43 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Alajäseme liigutused 2018

gluteus minimus o M. obturatorius externus (tagumised kiud) o M. quadratus femoris o M. piriformis (reie painutus o M. gluteus maximus 0o-60o) o M. gluteus medius o M. gemellus superior (tagumised kiud) o M. obturatorius internus o M. sartorius o M. gemellus inferior o M. biceps femoris · Reie siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus medius o M. semitendinosus o M. gluteus minimus o M. semimembranosus o M. piriformis (reie painutus o M...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa

Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa · Kere fleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. rectus abdominis o M. obliquus abdominis o M. obliquus abdoinis externus internus · Kere ekstensiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o Mm. Rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis · Kere lateraalfleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Parkinson tõbi

Teadlased on tuvastanud spetsiifilised geneetilised mutatsioonid, mis võivad põhjustada Parkinsoni tõbe. Kuid need on haruldased, välja arvatud harvadel juhtudel, kui paljudel pereliikmetel on Parkinsoni tõbi. Tundub, et teatud geeni variatsioonid suurendavad Parkinsoni tõve riski, kuid kõigi nende geneetiliste markerite puhul on Parkinsoni tõve risk suhteliselt väike. Keskkonna vallandajad. Teatud toksiinide või keskkonnateguritega kokkupuude võib suurendada hilisema Parkinsoni tõve riski, kuid risk on suhteliselt väike. . Teadlased on ka märkinud, et Parkinsoni tõvega inimeste ajus toimub palju muutusi, kuigi pole selge, miks need muutused esinevad. Nende muudatuste hulka kuuluvad: Lewy kehade olemasolu. Spetsiifiliste ainete tükid ajurakkudes on Parkinsoni tõve mikroskoopilised markerid. Neid nimetatakse Lewy kehadeks ja teadlased...

Aktiviseerivad tegevused
6 allalaadimist
thumbnail
48
pdf

Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...

Inimese anatoomia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun