LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KAUBANDUSE ARENG AASTATEL 1990 - 2014 Referaat Heve Kirikal, MA Mõdriku SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1LÄÄNE SISSETUNG..............................................................................................................4 21990 ALGUSE ÄRITEGEVUS...............................................................................................5 3KAUBANDUS KETTIDE ARENG........................................................................................7 4 SUURENEV TARBIMISVABADUS.........................
Pärnu Koidula Gümnaasium G1BK1 klassi õpilaste teadlikkus interneti ohtudest Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Karolin Siimer: G1BK2 Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade................................................................................................................4 1.1 Enim levinud ohud internetis.........................................................................4 1.2 Hoidumine internetiohtudest.........................................................................4 2. Metoodika ja valim....................................................................................................
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava me...
Klassikirjand: Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemis...
Eõppepäev Daisy Mällo 9.c Kas internet on inimõigus? Võiks mõelda selle üle, kas internet on hüve või inimõigus. Internetis saab vaadata õigusi/seadusi, riiklikke teadaandeid, retsepte ning palju muud. Eesti on muutunud eriigiks, kus kõik info on internetis üles laaditud. Kui usaldusväärne on internet? Raamatutes on info must valgel paberile trükitud ning seda ei saa muuta, kuid internetis saab ning seda infot peaks kindlasti võrdlema seda teiste allikatega. Turvalisusest digiajastul Telekas on võrdne internetiga; kui sa vaatad telekat ning sulle ei meeldi see kanal, siis sa saad kanalit vahetada, nii on ka internetiga, saad vaadata erinevaid lehekülgi. Kiiver on võrdne viirusetõrjega; viirusetõrje peab olema korralikult installitud ning korralik. Relv on võrdne telefoniga; kui sa tahad kellegile anda telefoni, siis võiksid mõelda relvale, kas sellel on paroolid peal ning kas sa usaldad seda inimest. Sotsiaalvõrgustikud...
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone. Vägivallarohkete märulite vaatamine või...
Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval toimub suur osa suhtlemisest Internetis. Selle on tinginud viimase paarikümne aasta tulemused infotehnoloogias. Virtuaalsel suhtlemisel on kindlasti nii häid kui ka halbu külgi. Miks on kolinud suurem osa noori Facebook'i ja MSN'i? Mis on sellise suhtlemise plussid ja miinused? Kumb on siiski parem kas näost näkku rääkida või läbi Interneti? Täiesti harilik pilt on meie maailmas juba see, kui inimesed räägivad lähedastega läbi Skype'i. See on väga kasulik, kuna alati ei pruugita elada samas linnas või isegi samas riigis, kus elavad lähedased. Kolmkümmend aastat tagasi sellist asja polnud ja üldiselt tuli ikka helistada või sõita kohapeale - kas see oli siis parem variant kui rääkimine läbi veebikaamera? Ma usun, et sellel pole ühest vastust, kuna alati pole võimalik minna kellegi juurde, kuna ollakse haige, kaugel teise juurest vmt. Siin tulebki appi Skype, tänu mi...
Tere, Mina olen Kairi ja räägin teile facebookist ja internetist. Internet on üheaegselt nii kasulik kui kahjulik nagu tuli ja vesi kui neid on liiga palju, on nad kahjulikud, kui aga piisavas koguses, siis kasulikud ja aitavad meil igapäevaeluga toime tulla. Mida me arvame sellest, et üks Ameerika 15-aatane poiss ütles avalikult ,,kakskümmend tundi päevas internetis istuda on normaalne". Aga peale internetis istumise peab 15-aastane ka koolis käima. Nii väitiski ta, et öösel magab ta keskmiselt neli tundi, koolis on internetis olemiseks abiks telefon, kodus aga tavaline arvuti. See viieteistaastane poiss aga unustas rääkida, et ta kannab prille, mille klaasi tugevuseks on pluss viis, ja et tema rüht sarnaneb kaameli omale. Kui palju me mõtleme arvutis istudes oma tervisele? Ma arvan, et mitte eriti palju. Paljud meist võtavad õhtuti chipsikausi kõrvale ja surfavad edasi. Ma loodan aga, et paljud no...
Küberkiusamine Sissejuhatus Füüsilise vägivalla ning sõnalise kiusamise kõrval koolides leiab järjest rohkem küberkiusamist. Internetikeskkonnas toimuv kiusamine võib lastelt viia kooliskäimise lusti ja põhjustada tõsise depressiooni. Teise inimese nimele tehtud libakintod, sõimamine ja ähvardamine foorumites, võõraste piltide ülesriputamine ja moonutamine - need on vaid mõned küberkiusamise vormid, millega noored internetis kokku puutuvad Millised ohud on internetis? Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud. Internet on koht, kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks. Nad otsivad endale koguaeg järjest uusi ja uusi ohvreid. Küberkiusamise liigid Enimlevinud on selllised kiusamise vormid, kus tehakse kiusatava kohta libakonto, pannes sinna üles ...
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused 1. Mis on infoühiskond? Ei ole olemas üldist definitsiooni, on vaid üldaktsepteeritud peamised seaduspärad. Infoühiskond on ühiskond, kus inimene on masinatele usaldanud peale raske füüsilise töö ka rutiinse vaimse töö, tegeldes vaid loomingulise vaimse tööga; ühiskond, kus enamikku inimkonna talletatud teavet hoitakse, teisendatakse ja universaalsel digitaalkujul teatud seadmete abil; Infoallikad ja infootsing, ühiskond, kus peaaegu kogu maailm on ühendatud ühtse infoedastusvõrguga, mis suudab piisavalt kiiresti edastada kõiki inimtegevuseks vajaminevaid infokogumeid; ühiskond, kus enamik inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse; ühiskond, kus kogu inimtegevus on üles ehitatud võimalikult ratsionaalselt eeltoodud põhimõtteid aluseks võttes 2.Nimetage infoühiskonna erinevad tasemed (5) Defineerimisel eristatakse 1.Tehnoloogiline tehnoloogiline innovatsioon 2.Tööalane...
Interneti ohud ja võimalused Internett on väga populaarne.Seda kasutatakse tavaliselt 1-3 tundi päevas.Pärnu-Vanalinna Põhikooli õpilaste küsitlusest selgus et maksimaalselt kasutavad Pärnu lapsed internetti 7 tundi päevas.Lisaks saadi teada populaarsemad kohad kus on tehtud omale kasutajad.Nendeks on : Facebook (kasutatakse kõige rohkem),Google ja Skype.Huvitav on aga see et Facebooki kontosid omavad juba 6 aasatased lapsed. Kuusalu Keskkoolis tehti küsitlus Facebooki kohta.Seal omab 98% vastajatest Facebooki kontot, 94% lastest ei kahetese konto loomist aga 6% lastest arvavad et Face- bookis olemine raiskab aega.Küsitlusest saadi teada et 7% õpilastest ei saa enam perega läbi tänu Facebooki tõttu. Nüüd minu arvamused. Interneti head küljed:Facebook,Skype,Mesenger (sõpradega rääkimiseks) Google,Neti (info otsimiseks) Halvad küljed: Internett mõnes kohas maksab Internetti ei pruug...
KOOL IKT OSAKOND NIMI HTTPS REFERAAT JUHENDAJA --- KOHT 2014 SISUKORD 1 HTTPS............................................................................................................................3 1.1 Mis on HTTPS?.......................................................................................................3 1.2 HTTPSi kasutus.......................................................................................................3 1.3 HTTP ja HTTPS erinevused....................................................................................3 1.4 SSL..........................................................................................................................3 2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................4 ...
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond Õ-2 KÜBERSEKS Kirjaliktöö perekonnaõpetuses Kuressaare 2007 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................3 2. Mis on Küberseks?.................................................................................................4 3. Küberruum.............................................................................................................5 4. Dataülikond............................................................................................................6 5. Küberseksi positiivsed ja negatiivsed küljed.........................................................7 6. Pornosõltuvus kui armukese pidamine..................................................................8 7. Kas küberseks on petmine?..................................................
Võrgutarkvara ja selle eripärad Helmen Priske Võrgutarkvara 1. Riistvara: Võrgu võimendamiseks kasutatakse HUBe ja repeatereid. Pistikud, ühendused: RJ-45 pistik (TP-le), BNC-konnektor, BNC T-konnektor, terminaator. Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64- bit kiire PCI. Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton, Cnet, D-Link Draiverid · Draiverid disketil kaasas tavaliselt võrgukaardiga. · DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on...
Külma sõja mõju maailma arengule Külm sõda oli lääne (USA) ja ida (NSVL) vaheline poliitiline ja majanduslik konflikt, mis leidis aset II maailmasõja järgsel perioodil. Külma sõja ajal osapoolte vahel sõjalisi kokkupõrkeid ei olnud. Üksteist üritati nõrgestada läbi luuretegevuse, poliitika ja majandusliku tegevusega. Külma sõja ajal toimus suur militaartehnika areng, millest suur osa on modifitseerituna üldsuse kasutuses. Üks viisidest, kuidas osapooled üritasid üksteisele ära teha, oli kosmose võidujooks. Arusaam oli selline, et kes esimesena kosmosesse või mõnele taevakehale jõuab on võitja. Esimene mees, kes avakosmosesse jõudis oli NSVL-i kosmonaut Juri Gagarin. Esimene mees kuul oli aga Ameerika Ühendriikide astronaut Neil Armstrong. Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satel...
E-riik E-riik ümbritseb inimkonda kõikjal. Igapäevaselt kasutab interneti umbes kaks miljardit inimest üle kogu maailma. E-riigi abil on inimestel rohkem võimalusi teenida raha ja programeerida mugavust inimestele aga see kõik võib ka sisaldada negatiivset poolt. Mida pakub meile E-riigi võimalused seda kasutades? E-riik on väga mitmekülgne. Enam ei pea inimesed käima käest kätte raha viima, vaid saavad kasutada internetipanka. Internetipanga abil saavad inimesed maksta arveid, teha annetusi ja palju muud vajaliku. Samuti on internetipanga kasutus mugav ja vähe aega nõudev ning pangad töötavad iga päev selle nimel, et internetipanga kasutamist veel mugavamaks ja lihtsamaks muuta. Iga inimene armastab mugavust ja selle edasi arendamiseks töötab inimkond. E-riigi mugavused on väga mitmekülgseks arenenud aastatega. Professionaalid on leiutanud ID- kaardi süsteemi, mille abil inimesed saav...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel peamiselt seletas lahti mõiste „internet kui teine elav maailm“ ja „korporatsioonid muutuvad teenuse põhisteks ettevõteteks“ tuues näiteid erinevate edukate hiina firmade edulood. Millest olid tingitud nende ettevõtete edu ja arenemine. Autor alustas nende mõistete lahti seletamist, et tänapäeval on ühiskond muutunud täielikult internetist sõltuvaks. Väga hea näide oli aplikatsioonide kasutusest, kui laialt on see levinud. Kui sõltuvuses on juba inimesed interneti kasutamisest. Et tänapäeva äris ellu jääda tuleb järjest enam ja enam välja töötada süsteeme interneti sõbralikumaks kasutamiseks. Mõningaid näited, mida on tehtud internetis: ettevõtted on kasutusel võtnud virtuaalsed kontorid; virtuaalne raha (Q coins, Bitcoin); firmad hakkavad järjest enam kasutama internetti, tuues kokku läbi interneti erinevate kategooriate spetsialistid ja eksperdid, et luua reaalse...
1. Millised teenused on tarbimis teenused? Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi, kui palju kuulub hoone kütmiseks. 8. Miks veemõõtjad valetavad? Veemõõtja täpsus sõltub mõõtjat läbiva veevoolu kiirusest. ...
Kärt Laine Form 12 MUSIC 1. What is the role of music in your life? Music has a very important role in my life. I like to sing. I listen to music every day. Music helps me get rid of the tensions. If I have a bad mood, I listen to music louder, than usual. I love music. 2. Speak about some Estonian musicians (5-6 sentences) Liis Lemsalu is an Estonian singer. She was born on 20 October 1992 in Tallinn, Estonia. She rose to fame as the winner of the fourth season of Eesti otsib superstaari , the Estonian version of Idol series. She was then signed to Universal Music Group. After winning the show, Liis went on tour with other participants of Eesti otsib superstaari and released a single "Kõnnime seda teed" together wit...
For and Against Advanced Technology Today, the Internet captures in its strong network billions of people around the world and if before the Internet was in every tenth family. Now, nine out of ten families have access to the World Wide Web. As unseemly as it is filled society World Wide Web, the Internet has both supporters and opponents. Opponents of the Internet are mostly parents of children, who believe that their children are spending a large amount of their time at the computer. Virtual reality, leads to a strong computer addiction and a loss of reality, principles, purposes and moral values. It can become a complete substitute for Real life. Computer games promote children's thinking and their creative component. But, in practice Firstly today' s youth prefers arcade and sports games that do not contribute to their creative development, and o...
Julian Assange Katriin Bachmann GAG 11A Tallinn 2011 Quick overview Click to edit Master text styles 3rd of July, 1971 Second level Third level (age 39) Fourth level Fifth level Australian Editorinchief and spokesperson for WikiLeaks "Could become as important a journalistic tool as the Freedom of Information Act." Time Magazine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Journ...
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piir...
Kehra Gümnaasium Gerda Põder INTERNETI KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: õp Annely Vaikre Kehra 2009 2 Internet Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. (Eesti maaülikooli tehnikainstituut) Eesti põhine statistika Veebi kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks ja seda toetab jätkuvalt Internetiühenduse omamine koduarvutites, mida saab endale lubada juba peaaegu iga kolmas pere Eestis. Tartu on aga Internetilevialalt kõige rikkam pea iga teine pere kasutab kodus veebi. (Emor) Eestis kasutavad Internetti igas vanuses elanikud, aga kõige enam on sellega...
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, var...
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...
Friends with benefits Friends with Benefits is a 2011 American romantic comedy film directed by Will Gluck. The main caracters are Jamie Rellis (Mila Kunis) and Dylan Harper (Justin Timberlake). It was made in Castle Rock Entertainment, Zucker Productions and Olive Bridge Productions. The film was released July 22, 2011 and is 109 minutes long. Jamie is an executive recruiter for a leading job agency in New York City and Dylan works as an art director for a small internet company in Los Angeles. Jamie has the task of trying to recruit Dylan to interview for a job with GQ magazine and begin working in New York City. Dylan comes to New York and after interviewing for the position learns from Jamie that he has been given an offer to work for GQ. At first Dylan is hesitant to accept and move from Los Angeles to New York, but in an effort to get Dylan to accept the job Jamie spends the e...
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
Virtuaalmaailma võlud ja ohud. Tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa on internet. Ilma selleta ei kujuta oma elu ettegi, sest sel teel toimub suur osa suhtlemisest, tehingutest ja mitmesugustest meelelahutusvõimalustest. Internetis avarduvad järjest suuremad võimalused raamatute lugemiseks, mängude mängimiseks, igapäevaseks suhtlemiseks, muusika kuulamiseks ja filmide vaatamiseks. Iga päev lisatakse tohututes kogustes infot, mis igapäevases töös või ettevõtmises hädavajalik teada. Internet muudab inimesed mugavaks ja iseseisvaks, andes vabaduse. Enam ei ole vajalik tormata kilomeetrite kaugusele, et kohtuda inimestega või pidada töökoosolekuid. Seda kõike võimaldab internet reaalajas ja aega kulutamata. Siiski on internet ka ohtlik, sest seal on võimalik kaotada aja- või iseenda olemasolu taju. Arvutiekraani vahendusel on võimalik samastuda kellegi teisena ja kaotada isegi elu- ja surmavaheline seos. Näiteks, paljud netimängud annavad mä...
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, ...
Kohila Gümnaasium Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2.2 Tulemuste analüüs........................................................................6 2.3 Järeldused.................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................9 ALLIKMATERJALID..........................................
docstxt/128638538776824.txt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad o...
Pros and cons of social networking “Connectivity is a human right.“ Said Mark Zuckerberg Dear friends and Ingrid. Today I’m here to talk about the pros and cons of social networking. We all use internet everyday but we don’t really know the influence of social networking in our lives. I think social networking sites allow people to improve their relationships and make new friends. It is good that people can instant message with people all the time all over the world. It makes people feel like they are not alone. However the con to this is that social media causes people to spend less time interacting face to face. I think it’s not good because if they are always in social media talking with friends then people can’t interact with people outside the internet. If the people are not used to speaking in real life then it could be difficult to impress yourself with words to other people and because of this it...
3 Mai Street Pärnu 80010 Estonia Mr. Püüa 4 November 2011 21 Park Street Pärnu 80010 Estonia Dear Mr Püüa I am waiting in a reply to your advertisement in Pärnu Postimees to apply for the position of football coach. I have been working in two different places. One was my own founded internet payment service, which is doing actually pretty good and the other place is at Karhu Kauhajoki, where I am the main coach for boys who are aged between 14 to 18. Also I went to body culture school in Denmark, which I graduated Cum Laude with GPA 4,9 out of 5,0. I have also finished Ahtme high school with gold medal, it i...
What are the advatanges and disadvantages of using Facebook? Today in our world is the Internet very popular way to spend time. One of the people favorite site is clearly Facebook. Only the fact that Facebook has over 845 million active users is sign that it is part of our generation. In all of the good things are advantanges and disadvantages, so does Facebook. Facebook in our lifes is very natural. We use it every day, but we do not think how it affects our lifes. It plays very big role in our communication. Some of the advantages are that you can contact with people in every time and you are always informed about latest news and activities. It is easy and takes only few seconds. People who use Facebook messenger, do not have big telephone bills anymore. Messenger is the same like sms, but it is free. ...
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbr...
Virtuaalmaailmad võtavad võimust? Pidevalt võib kuulda kurtmist selle üle, kuidas kogu ühiskond on sõltuvuses arvutitest. Reaalsele maailmale pööratakse üha vähem tähelepanu: lihtne ja kiire viis eemalduda rutiinsest argipäevast on liituda mõne virtuaalmaailmaga, samuti toimub just seal väga kiire ning põhiline infolevik. Seetõttu on inimesed aga kaugenenud oma lähikondlastest ning reaalne suhtlemine on jäänud soiku. Kas tuleviku inimesest on järele jäänud vaid tühi kest, kes puhkeb elule alles kompuutri taga? Vene päritolu ameerika ulmekirjanik ja biokeemik Isaac Asimov on öelnud: ,,Ma ei karda arvuteid, ma kardan nende puudumist." Tundub, et enamik tänapäeva inimesi tunneb samamoodi. Arvuteid kasutatakse nii tööl, koolis kui ka kodus; ametlikel põhjustel info otsimiseks ja edastamiseks või andmete üleskirjutamiseks, mitteametlikel aga videomängude mängimiseks, Internetis surfamiseks või mõnes sünteetilis...
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö ...
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk LAPSEOOTEL NAISTE INFOVAJADUS JA INFOOTSIKÄITUMINE Referaat Juhendaja: Krista Lepik Pärnu 2016 Sisukord 1. Naised Interneti kasutajatena.................................................................3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades.............................................4 3. Lapseootus ja pereelu............................................................................5 4. Lapseootuse ja pereeluga seotud meediamaastik Eestis.......................6 5. Meediakanalid.......................................................................................7 6. Eripärasused meedia tarbimises raduse ajal..........................................8 7. Kasutatud kirjandus..................................
Interneti-keskkonnast tulenevad lapse väärkohtlemise riskid Sotsiaalsed probleemid Eestis Koostaja: Margit Metsma Sotsiaaltöö, sotsiaalpoliitika ja sotsioloogia eriala 2013/2014 õppeaasta B27367 õpinguraamatu number 2014 Tänapäeva ühiskond on üht või teistpidi internetimaailmaga seotud ja selle vastu võidelda poleks eesmärgipärane ja võimalik samuti mitte. Internetil on nii positiivsed, kui ka negatiivsed küljed, mis avaldavad suurimat mõju eelkõige lastele. Seega sõltub laste turvalisus eeklkõige kodusest keskkonnast ja selle mõjust ning teiseks oluliseks suunavaks ja kontrollivaks asutuseks võiks olla kool. Oma essees pööraksingi tähelepanu interneti pahelisele poolele ja selle ohtudele...
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
Tallinna Laagna Gümnaasium “Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud” Veronika Tsehhojeva TLG 12B Tallinn 2014 Infotehnoloogia mõju maailmaarengule-ohud ja rõõmud Tänapäeva ühiskonda nimetatakse infoühiskonnaks tänu infotehnoloogia kiirele arengule. Infotehnoloogia mõiste all peetakse silmas mis tahes tehnoloogiat, mis aitab toota, töödelda, säilitada, edastada ja/või levitada teavet. Suurimateks infotehnoloogilisteks leiutisteks on arvutid ja arvutivõrgud, millest on edasi arendatud internet. Infotehnoloogia on muutunud inimestele igapäevaseks, kuid milliseid võimalusi see pakub ja millised ohud sellega kaasnevad? Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks ning kogu ühiskonda puudutavate probleemide arutamiseks. Nen...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karita Lepiste EP 1 INTERNETITURUNDUS Referaat Juhendaja: lektor Mari Erm-Reining Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Internetiturundus............................................................................................................4 1.1. Internetiturundus võrreldes traditsioonilise turundusega........................................4 1.2. Internetiturunduse plussid ja miinused...................................................................4 1.3. Peamised internetiturunduse vahendid...................................................................5 2. Internetiturundus eesti kontekstis........................................................................
Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Tõrjutus ühiskonnast Infopoliitika ja strateegia Tallinn 2013 2 Ühiskonnas toimetuleku põhioskus muutub üha enam internetipõhiseks ja tõrjutus algab juba olukorrast, kus inimesel puudub juurdepääs interneti ressurssidele, olgu see siis tingitud vaesusest või infokirjaoskuse puudumisest. Eriti mõjutatud on noored, kelle peamine suhtlemine toimub erinevates sotsiaalvõrgustikes. Suhtlusportaalides olles kinnitavad noored enda sotsiaalset staatust ja näitavad teistele, et ollakse üksteise jaoks olemas (Pikk, 2011). Noored, kellel mingil põhjusel puudub kodus infotehnoloogiline tugi ja kes ei saa teistega samaväärselt populaarsetes suhtlusportaalides surfata, on teistega võrreldes tõrjutud olukorras. Erinevatest uuringutest on selgunud, et sotsiaalsetel suhetel ...
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti? Teaduse ja tehnikaga puutume kokku iga päev. Mõnel juhul sellele mõeldes, mõnel juhul seda isegi mitte märgates. Need valdkonnad pakuvad tööd, toodangut, mida tarbitakse ja mis peamine, need on muutnud inimeste maailmapilti ja igapäevaelu. Tänu nende hiilgavatele saavutustele infotehnoloogias oleme kättesaadavad üle terve maailma. Meil on võimalus suhelda kõigi inimestega, olgu ta türklane, austraallane või soomlane. Kui sul on olemas mobiil, siis võib öelda, et terve maailm mahub taskusse. Tuues näiteks arvuti, on loodud erinevad suhtluskeskkonnad, mis võimaldavad inimestel suhelda kellegagi teisest maailma otsast. Internetis on tohutult informatsiooni kõige vajaliku ja ebavajaliku kohta. Teaduse ja tehnika saavutused nagu mobiil ja arvuti suudavad meid globaalselt mõtlema panna. Rääkides ...
Meediavabaduse head ja vead Eesti Vabariigis on põhiseadusega antud inimestele täielik sõnavabadus, mille tõttu on absoluutselt igal viimsel kui ühel isikul õigus avaldada oma ideid, mõtteid ning arvamusi. Küll aga ei ole põhiseaduste kogumikus sõnakestki meediavabadusest, mis tähendab seda, et miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja küll oleme me silmitsi seisnud olukorraga, kus meedia...
Kuidas meedia mõjutab minu elu? Meedia osatähtsus meie elus kasvab iga päevaga. Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda oma blogiga inspiratsiooni teistele inimestele. Meedia...
Virtuaalmaailm-meie tulevik? Meie elu üks lahutamatu kaaslane tänapäeval on internet. Pole enam inimest, kes arvaks, et internet ehk virtuaalne maailm on ebavajalik. Rohkem kui pooled inimesed üle maailma elavad korraga kahes erinevas maailmas – reaalses ja virtuaalses. Tihti aga kaotatakse taju, mis on tegelik. Virtuaalne maailm on muutumas üha enam arenenumaks ja populaarsemaks. Kui veel vaadata tagasi mõni aastakümme, siis sai enamus hakkama ilma internetita, kuid nüüd tundub see üsna võimatu. Kas virtuaalmaailm on saanud meid oma võimusesse? Kas virtuaalmaailmast saabki reaalsus? Ei saa eitada, et virtuaalmaailmal on oluline tähtsus meie elus. Läbi virtuaalsuse saame me suhelda inimestega reaalajas üle maailma. Suhelda tuttavatega, kes elavad maailma teises otsas või saada uusi tutvusi erinevatest jututubadest, mis on kusjuures kasvatanud suurt populaarsust just noorte seas. Veel on virtuaalmaailmas tegevus...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Veel kakskümmend aastat tagasi ei teadnud enamus inimesi internetist, mobiiltelefonidest, arvutimängudest või suhtlusvõrgustikest mitte midagi. Arvutid olid küll olemas, aga võtsid enda alla lausa suuri ruume ning programmid olid algelised, mis võimaldasid vaid teatud operatsioone teha. Mobiiltelefonid olid samuti tol ajal juba olemas, aga neid said endale lubada vaid väga jõukad ärimehed. Tolle aja kaasaskantavaid telefonid olid samuti suured ja kohmakad ning väga rasked, kaasas pidi tassima ka lisa-antenne, et püüda signaale satelliitidelt jne. Lühikese aja jooksul on aga tehnikaareng teinud hüppelise kasvu, ning aparaadid on kõik saavutanud mikromõõtmed, samas kui nendega saab teha peaaegu kõike. Hinna poolest on kaasaegne tehnika äärmiselt odav ja peaaegu igas kodus on tänapäeval vähemalt üks arvuti ja hulgaliselt taskutelefone jms. Samuti on paljudes kodudes juba ka internet. Enamik inimesi on tea...
Tartu Kivilinna gümnaasium Uku Volke Chrome'ist üldiselt Chrome on Google' i veebibrauser, mis panustab lihtsusele, kasutamismugavusele ja kiirusele. · Alternatiivsetest brauseritest on populaarseimad Internet Explorer ja Firefox · Chrome on vabavara ja seda saab alla laadida aadressilt http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb Chrome kuni 2 korda kiiremini kui teised. Alustamine Chrome'is Vahelehed Uus vaheleht Aadressiriba, mis toimib ka vaikimisi otsingumootorina Nende kahe ikooni taha on peidetud kõik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
