Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"intermediaarsus" - 79 õppematerjali

intermediaarsus – nähtust, kus heterosügoodil avaldub vahepealne tunnus monohübriidne ristamine – ristatakse ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid Morgani seadus – ehk geenide aheldatuse seaduspärasus „ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti koos, kusjuures koos pärandumise tõenäosus on seda suurem, mida lähemal nad teineteisele paiknevad retsessiivne alleel – alleel, mis heterosügootses olekus dominantse alleeliga ei avaldu
thumbnail
18
odt

Bioloogia mõisteid keskkoolile

Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

Mendelil oli õnne - Sest mitte paljud tunnused ei avaldu teistest geenidest sõltumatult - Nt inimese pikkus on määratud Mendeli tunnused inimestel - Puhtaid tunnuseid on vähe - maitsepimedus (Retsessiivne tunnud) - võime tajuda sinihappe lõhna (R) - albinism (R) - lühisõrmsus (D) Intermediaarsus - enamik tunnuseid ei avaldu Mendeli seaduste kohaselt - enamikul tunnustest esineb intermediaarsus ­ üks alleel ei suru teise alleeli avaldumist täielikult alla ­ avalduvad vahepealsed tunnused - Nt. õite värvus punane + valge = roosad õied Kodominantsus - Heterosügootidel võivad avalduda mõlema alleeli määratud tunnused korraga - Nt. Ristatakse punane + valge õiega taim = punasevalge triibulised õied Näidisülesanne: Inimeste puhul tuuakse intermediaarse tunnuse näiteks sageli lokkis juuksed, kuigi see pole tegelikult ühe geeni määratud tunnus...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
44
pptx

Klassikaline geneetika

Klassikaline geneetika Johanna Maria Kirss Mis on klassikaline geneetika?  Geneetika vanim haru  „Classical genetics is the branch of genetics based solely on visible results of reproductive acts.“  Gregor Mendel  1860ndad  Katsed hernestega  Pärilikkusseadused Meioos Ristsiire Dominantsus ja retsessiivsus  … Kodominantsus Intermediaarsus Veregrupid, kiiresti  IA; IB; i  Kodominantsus ja dominantsus-retsessiivsus  IA = I B > i  Veregrupid  AB (genotüüp IAIB)  A (genotüüp IAi või IAIA)  B (genotüüp IBi või IBIB)  0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus  Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkond identne.  AA x aa = 4Aa Mendeli II e. lahknemisseadus  Kahe heterosügootse isendi ristamisel toimub järglaspõlvkonnas nii geno- kui ka fenotüübiline lahknemine.  A...

Geneetika
22 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Bioloogia eksami valmistumine

nr. 3 lk. 94). Mis on reaktsiooninorm (õp.nr. 3 lk. 95)? • Genotüüp on elusolendi kogu pärilik info (nt AA, Aa) • Fenotüüp on elusolendi iseloomulike omaduste kogum (näiteks värv) • Reaktsiooninorm on tunnuse varieerumise määr, mida sama genotüüp eri keskkonnatingimustes võimaldab e) Intermediaarsus ja kodominantsus • Intermediaarsus – kui heterosügoodil avalduv tunnus on kahe homosügoodi vahepealne • Punane roos (PP) x Valge roos (VV) • ↓ • Roosa roos (PV) • Kodominantsus – kui heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused • Sinine roos (SS) x Valge roos (VV) • ↓ • Triibuline roos (SV)...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Klassikaline geneetika kordamisküsimused

Heterosügootne organism – vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Genotüüp – isendile omane geenide ja geenivariantide kogum Fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel Gameet – organismi sugurakk – seemne- või munarakk 8. Milline vahe on mõistetel dominantne alleel ja dominantne tunnus? Alleel määrab tunnused, st dominantne alleel määrab dominantsed tunnused. 9. Intermediaarsus – DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide v DNA-lõike Kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused Mis vahe neil on? Intermediaarsuse puhul avaldub vahepealne tunnus, kodominantsuse puhul aga avalduvad mõlemad tunnused. 10. Millest on tingitud fenüülketonuuria? Organism ei suuda toota aminohapet fenüülalaniini lagundavat ensüümi....

Geneetika
22 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Geneetika

Mendeli I ja II seadus. Mõisted homo- ja heterosügoot; monohübriidne ristamine; geen; alleel; genotüüp; fenotüüp. Vastus: Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus) - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas (põselohud) Mendeli II seadus (lahknemise seadus) - homosügootsete vanemate monohübriidsed ristamisel saadakse hübriidide II põlvkonnas fenotüüpsete lahkneminse suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüüpide lahknemine suhtes 1:2:1 Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA, aa) Heterosügoot - vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa, Bb) Monohübriidne ristamine - vaadeldakse ühe tunnusepaari pärandamist Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoo...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Geneetika kordamisküsimused

Geneetika kordamisküsimused eksamiks Geneetika - teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid järglasi. Pärilikkuse alus on rakkude jagunemine: Mitoos – somaatiliste (keharakkude) rakkude jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Tekivad 2 emarakuga geneetiliselt identset tütarrakku. Vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos - sugurakkude jagunemine, tekib neli emarakuga geneetiliselt mitteidentset tütarrakku. I Geneetika põhialused DNA – raku ja organismi pärilikkuse aine. (Desoksüribonukleiinhape) Enne raku jagunemist DNA kahekordistub. Iga DNA molekul koosneb kahest DNA ahelast, mis on teineteise umber keerdunud, moodustades kaksikheeliksi. DNA ahelad on pikad polümeerid, mis on...

Meditsiin
24 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Geneetika I ja II KT

Retsessiivne tunnus avaldub ainult homosügootsuse korral (aa), dominantsuse puudumisel. 54. Genotüübi ja fenotüübi mõiste Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon mis määrab lõpuks koos keskkonnateguritega tema fenotüübi. Fenotüüp on indiviidi füsioloogiste, morfoloogiliste, käitumuslike, arenguliste, ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum. 55. Intermediaarsus ja kodominantsus Intermediaarsus - heterosügoodid on kahe tunnuse väise fenotüübiga. Nt Mustad(AA), Valged (aa), Hallid (Aa) Kodominantsus - tunnusel puudub retsessiivne alleel. Kahe dominantse tunnuse kombineerumisel ilmnevad mõlemad tunnused 56. Polüalleelsus ja polügeensus Polüalleelsus - lookuses esineb rohkem kui 2 alleeli: nt C>c ch> ch> c Polügeensus - ühte tunnust määrab palju geene 57. Letaalsus...

Geneetika
70 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Geneetika

1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA  A adeniin A adeniin  C tsütosiin C tsütosiin  G guaniin G guaniin  T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...

Geneetika
28 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
18
doc

GENEETIKA - Geenide klassifikatsioon

1 : 2 : 1 genotüüp (kokkuleppel dom. ees) 1: 3: 1 fenotüüp Esimese põlvkonna hübriidide (F1) omavahelisel ristamisel ilmneb teises hübriidpõlvkonnas (F2) lahknemine nii, et moodustuvad kõigi vanemvormide (P, F1) taolised isendid genotüübilise suhtega 1:2:1 ja fenotüübilise suhtega 3:1. Mendeli seadusest lähtuv alleelide koostoime: 1. Intermediaarsus ­ vanemorganismiga võrreldes vahepealsete tunnuste ilmnemine. Imelill P: valged x punased (kroonlehed) roosa x roosa 1 valge : 2 roosat : 1 punane s.o alleelide vahelise koostoime effekt. Tavaliselt retsetiivne alleel häirib dominantse alleeli täielikku avaldumist minorka tõugu kanad P: valge (emane ) x must (isane )...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke ​aastal 1665 (ajakirjas ​Micrographia​) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek ​Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden ​väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v​ äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini ​marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer ​kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865​ - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Geenide klassifikatsioon

1 : 2 : 1 genotüüp (kokkuleppel dom. ees) 1: 3: 1 fenotüüp Esimese põlvkonna hübriidide (F1) omavahelisel ristamisel ilmneb teises hübriidpõlvkonnas (F2) lahknemine nii, et moodustuvad kõigi vanemvormide (P, F1) taolised isendid genotüübilise suhtega 1:2:1 ja fenotüübilise suhtega 3:1. Mendeli seadusest lähtuv alleelide koostoime: 1. Intermediaarsus – vanemorganismiga võrreldes vahepealsete tunnuste ilmnemine.  Imelill P: valged x punased (kroonlehed) roosa x roosa 1 valge : 2 roosat : 1 punane s.o alleelide vahelise koostoime effekt. Tavaliselt retsetiivne alleel häirib dominantse alleeli täielikku avaldumist  minorka tõugu kanad P: valge (emane ♀) x must (isane ♂)...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Bioloogia eksami materjal

Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase ­ isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase ­ Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogia mõisted

Bioloogia mõisted Alleel ­ ühe ja sama geeni erinevad vormid (A; a või B; b) Dominantne alleel ­ alleel (A;B), mis surub alla retsesiivse alleeli (a;b) toime, kui nad on paarilistes kromosoomides. Retsessiivne alleel ­ alleel, mille avaldumise organismis surub alla samas geenis asuv teine, dominantne alleel. Heterosügootsus ­ vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega (Aa; Bb) Homosügoot - vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega (AA; BB) Monohübriidne ristamine ­ eristatakse ühe tunnuse poolt erinevaid isendeid Dihübriidne ristamine - eristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid Intermediaarsus ­ pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad homotsügootide vahepealsed tunnused (laines juuksed) Kodominantsus ­ pärandumise seaduspärasus, mille korral heterotsügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused (sinise-valge triibulised õied) Polüalleelsus - nähtus,...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geneetika kordamisküsimused eksamiks

geeni ekspressioon 10) Kromosoomide ehitus 11) Autosoom 12) Gonosoom 13) Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos 14) Rakutsükkel II Klassikaline geneetika 1) Mendeli I, II ja III seadus 2) Kodominantsus ja intermediaarsus III Definitsioonid 1) Mis on geen? 2) Mis on a. geenmutatsioon b. kromosoommutatsioon c. genoommutatsioon III Mõisted 1) Lookus 2) Alleel (dominantne ja retsessiivne alleel) 3) Genotüüp 4) Fenotüüp 5) Genoom 6) Homosügootsus 7) Heterosügootsus 8) Penetrantsus 9) Ekspressiivsus 10) Haploidsus 11) Diploidsus 12) Polüploidsus 13) Aneuploidsus 14) Monosoomia...

Geneetika
32 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

DNA ja RNA

klass DNA JA RNA Nukleiinhapped jaotuvad : DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehituslik eripära Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin, G-guaniin, T-tümiin ja C-tsütosiin Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. RNA ehitus lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm Suhkur: riboos A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil -U-C-A-G-U-A-G-C- -A-G-U-C-A-U-C-G A-U; T-A;...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt

Geenidevahelised toimed Alleelidevahelised vastastikused toimed - Dominantsus, retsessiivsus – alleel on täielikult dominantne siis kui ta annab täpselt samasuguse fenotüüpse homo- ja heterosügootses olekus. Osaliselt dominantne on heterosügootide fenotüüp aga siis kui ta on homosügootidest erinev - Intermediaarsus e vahepealsus – heterosügoodil avaldub fenotüübiliselt homosügootsete vanemate vahepealne tunnus - Kodomineerimine – mõlemad alleelid osalevad tunnuse väljakujunemisel teineteisest sõltumatult, andes heterosüootses olekus iseseisva tunnuse Geenidevahelised vastastikused toimed - Komplementaarsus – teises põlvkonnas saadakse lahknemissuhe, järjest erinevamaks läheb...

Üld- ja käitumisgeneetika
65 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bio-III-kodune-KT-2

isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja Fenotüüp keskkonnategurite koostoimest 9. DNA molekuli ja histoonvalkude kompleks, milles sisalduvad Kromatiin geenid määravad pärilikke tunnuseid 10. isendile omane geenide ja selle erivormide ( alleelide) kogum Genotüüp 11. geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja Intermediaarsus heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus 12. ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses Morgani seadus ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos 13. inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline geen 14. kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel Autosoom isenditel 15. organism, kellel on vaadeldava tunnuse suhtes samasugused Homosügoot alleelid 16...

Bioloogia
36 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun