2) Säilitamine (aktiivne nähtus!) Mälus säilitatav teave võib teha läbi muutused: a) reduktsioon e informatsiooni mahu vähenemine b) transformatsioon e informatsiooni lünklikkus c) personaliseerumine e info muutub isikupärsemaks d) üldistumine konkreetsuse taandumine e) ratsionalisatsioon lisandub info, mis selgitab vastuolulist/ebaselget f) dominandi teke mingid teemad muutuvad valdavaks Retroaktiivne interferents hiljem vastu võetud info põhjustab eelneva unustamise Proaktiivne pidurdus varem vastu võetud info põhjustab järgneva halba mäletamist 3) Reprodutseerimine (meenutamine) Kolm alaliiki: a) äratundmine (passiivne protsess, tavaliselt efektiivseim) b) meenumine (spontaanne protsess c) mäletamine/meenutamine (teadlikum, sõltub motivatsioonist, püsimälust viiakse info lühi-/töömällu) Mälu alaliigid
Energia ülekande kiirust ühikpinnale kirjeldab Poyntingi vektor S= E x B (vektorkorrutis) μ0 Ühikuks on W/m2. Poyntingi vektori (S või Sp või P) suund mistahes ruumipunktis ühtib elektromagnetlaine leviku suuna ja energia ülekande suunaga selles punktis. 1 S= E∗B S, E, B on hetkväärtused. μ0 OPTIKA 52. Lainete interferents. Värvilised ribad õlikiledel näitavad valguse interferentsi olemasolu. Interferentsinähtus on seletatav valguse lainelise iseloomuga. Optikas me vaatame valgust kui lainet, sest antud juhul valgus kui osakeste voog ei suuda seletada järgnevaid nähtusi. Praktiliselt on kaks meetodit interferentsi saamiseks: 1) lainefrondi jagamine kahe kiire saamiseks, nt. kahe pilu abil. - Valguse laskmine läbi pilu.
american) 3.Interpretant- tähenduse tuletamine (cowboy) 54. Sensoorne mälu. Skaneerib Töötab 1 sek Toimub automaatselt 2 sensoorset mälu:ikooniline ja kuulmismälu 55. Lühiajaline mälu. Kodeerib Meeldejätmine Töötab alla 1 min Intensiivne, kordamine 56. Pikaajaline mälu. Protsess Ladestamine Meenutamine 57. Kus leiab aset materjali kodeerimine? Lühiajalises mälus 58. Retrograadne ja anterograadne interferents. Retrograadne- mälukaotus ajukahjustuse tulemusel, ei mäleta olnut Anterograadne- ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, mäletatakse vaid seda, mis enne ajukahjustust toimus 59. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline-isiklike sündmuste mäletamine, pidevas muutuses, nagu elulugu Semantiline- seotud inimese teadmisega teda ümbritseva maailma kohta 60. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu.
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon........
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Lainefront- Pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega Samafaaspind- Moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73) Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74) Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75) Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 76) Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 77) Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis.
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Automaatse taju kriteeriumid: - Tahtele allumatud - Ei pea jõudma teadvusesse - Ei ole segatud teiste protsesside poolt – nt auto juhtimine; lugemine on segatud sõnade kuulmise tõttu - Raske katkestada - Võivad olla arenevad Harjutamise mõjul protsessid automatiseeruvad st töödeldakse kiiremini, lugemine kiirem kui värvi nimetamine Kõige kuulsam test on Stroopi test. Lugemine on kiirem kui värvi nimetamine. - Paralleelse töötluse idee – interferents ilmneb kui töötlus korraga samas staadiumis ning võidab see mille puhul pole tarvis modaalsust vahetada - Ümberkodeerimise idee - Aeglustumine tekib kui ülesandes on vaja informatsiooni tõlkida erinevate süsteemide vahel nt kategoriseerida ja valida vastamise viis - Stroopi katse on õpitav, tekib harjutamise efekt Klassikaline näide automaatsest ajust – lahknevusnegatiivsus - Automaatne erinevuse tuvastamise mehhanism ajus
Siiski on elektronil olemas seisumass, mis valgusosakesel puudub. Valgusosake footon ei saa kunagi peatuda, vaid peab liikuma pidevalt valguse kiirusega. Samas on valgusosakestel lisaks lainelistele omadustele ka osakestele iseloomulikud omadused. · Hüpoteesi "kui on olemas seos lained-osakesed, siis peaks eksisteerima ka seos osakesed-lained" püstitas prantsuse füüsik Louis de Broglie. Laineomaduste kinnituseks on sellised nähtused nagu difraktsioon ja interferents. Kui elektron on laineliste omadustega, siis peaksid need nähtused ilmnema ka elektroni puhul. Elektronide lainelisi omadusi kinnitab nende difraktsioonipilt. elektronide difraktsioonpilt B elektronide difraktsioonipilt. Elektronidel on lainelised omadused! Elektroni laine olemus. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures? Lainefüüsika seadustele allub elektroni asumistõenäosus antud punktis.
keskkonnast, mille laine on läbinud. Lainepikkus on füüsikaline suurus, mis näitab kahe samas võnkefaasis oleva lähima punkti vahelist kaugust. 1 meeter Laine sagedus näitab täisvõngete arvu ajaühikus. Laine periood näitab aega, mille jooksul laine levib edasi lainepikkuse võrra. Laine faas määrab laine võnkeseisundi antud ajahetkel; valgus laien korral E-vektor. Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumisel esinev amplituudi muutumine. Teatud tuumipunktides toimub valguslainete tugevnemine, teatud punktides nõrgenemine. Koherentsus on üldmõiste kohrentsete laienete tekkimise, levimise ja liitumise kirjeldamiseks. Koherentsed lained on lained, mille faaside vahe ei muutu aja jooksul. Neil on sama lainepikkus. Valguse difraktsioon on nähtus, kus valguslained kanduvad varju piirkonda.
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
väär 10. Test 1. Millise opikariista korral milline suurendus on oluline? a. pikksilm nurksuurendus b. luup nurksuurendus c. projektor joonsuurendus d. fotokaamera joonsuurendus 2. Millise suurenduseha kujutis tekib erinevate peeglite korral? a. kumerpeegel kujutis on väiksem kui objekt b. nõguspeegel on suurem c. tasapeegel on sama suur 3. Vali igale nähtusele sobiv termin a. mitme valguslaine liitmine - interferents b. Elektri- ja magnetvälja võnkumised toimuvad ainult ühes tasndis - c. valguslainete paindumine tõtete taha - difraktsioon d. keskkonnan muunudminenäitaja sõltuvus valguse sagedusest 4. Levides punktist A punkti B, valib valgus tee, mille läbimiseks kuunud aeg on minimaalne 5. Footoni energia on võrdeline valguse sagedusega 6. Millise optika haru korral pole oluline valguse levimisviis, vaid ainult levimissuund? geomeetrilise optika 7
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
33.Pooljuhtdioodid. Valgusdiood on pooljuht diood, milline töötamisel pärisuunas kiirgab valgust. Fotodiood on pooljuhtdiood, mille omadused sõltuvad tema valgustatuses. Valgusenergia arvel saavad laengukandjad lisaenergiat, mille toimel nad läbivad dioodi pn-siirde. Fotodioodis on pooljuhtkristalli pinnale on tekitatud väga õhuke p-juhtuvusega kiht. Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt.
Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II. Valguse ja aine vastastikmõju Valguse sirgjoonelise Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. levimise seadus Peegeldumisseadus Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil.
Need represseerivad vastassooliseks seksuaalseks diferentseerumiseks vajalike geenide ekspressiooni. DSX isas-vorm represseerib naissooliseks diferentseerumiseks vajalike geenide ekspressiooni ja vastupidi. 44. RNA-sõltuv vaigistamine on loomupäraselt lühiaegne (transient). miRNA (ehk microRNA) on RNA tüüp, mis on seotud geenide aktiivsuse reguleerimisega. Tema omadused: mRNA molekuliga ühinevad komplementaarselt; ei vaja vahendajaks regulaatorvalku; väiksed. siRNA väikene interferents RNA, siRNA ahelad, mis on 21-23 bp pikad, hübridiseeruvad üksteisega nii, et 3'otsmised 2 nukleotiidi on üksikahelalised. siRNAde tekkeks on vaja Dicer kompleksi ribonukleaasset aktiivsust. Sellest järeldati, et miRNAde ja siRNAde vahendatud protsessid on väga sarnased. RNA-indutseeritud vaigistav kompleks (RISC) lõikab märklaud mRNA, mis on täpselt komplementaarne vastavale üksikahelalisele siRNAle, ahela katki. RISC kompleks funktsioneerib ka kui translatsiooni inhibiitorid
Nimeta unustamise põhjused. Seaduspärasused Unustamisekõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Unustamise põhjused 1. Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata. Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga, unustame me kiiremini. 2. Interferents ehk vastastikune häirumine nt kui alguses õpime ajalugu ja siis geograafiat, selgub kontrollimisel, et ajalugu ei ole hästi meeles. Eri ajal eri kohas meeldejäetud asjad võivad segi minna või takistada üksteise salvestumist mällu. 3. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine näide palk. See et meile asi ei meenu, ei tähenda veel seda, et ta on meil meelest, vaid antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav. 4
suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses.seda vaadatakse okulaari ja luubiga, objektiiv ja okulaari fookused langevad kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp.teleskoop suurendab vaatenurka.Valguse laineomadused- difraktsioon, interferents, polarisatsioon, dispersion, peegeldumine,murdumine. Difraktsioon-laine paindumine tõkete taha(varju piirkonda) jälgitav väikeste avade ja tõkete korral.Interferents maximum ja minimum- Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist.. maksimum,kui liituvad samas faasis olevad lained, kui käiguvahe on täisarv lainepikkusi. Kui =2k*/2, kus k =0,2,4 Minimum,kui liituvad vastasfaasides olevad lained, kui käiguvahe on paaritu arv poollainepikkusi
(Mingi aine murdumisnäitajat vaakumi suhtes nim. tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 44. Valguse interferents Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
Vaakumis on valguskiirus 3·108 m/s. elektromagnetlaine Nähtava valguse lainepikkuste vahemik on 0,4m (ultravioletne) ... 0,76m (punane). Elektromagnetlainete Lainepikkuse järgi kahanevas (sageduse järgi kasvavas) järjekorras: skaala Pikklaine, kesklaine, lühilaine, ultralühilaine, infravalgus, valgus, ultravalgus, röntgenkiirgus, kiirgus. Laine levimiskiirus v = f lainepikkus, f laine sagedus Valguse interferents on koherentsete valguslainete liitumine, mille tulemusena tekib interferentsipilt. Koherentsed lained on lained, mille sagedused on võrdsed ja faaside vahe ei muutu ajas. Valguse difraktsioon on valguslainete paindumine varju piirkonda. II. Valguse ja aine vastastikmõju Valguse sirgjoonelise Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. levimise seadus Peegeldumisseadus Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil.
Kui En > En', siis aatom kiirgab, vastupidisel juhul neelab. 6. Elektroni difraktsioonikatse järeldused Mikroosakeste lainelised omadused ilmnevad interferentsis ja difraktsioonis. Elektronlained on olemas. Kui elektronlained muunduvad seisulaineiks aatomis, siis peavad nad olema väga lühikesed, aatomi mõõtmetele (10-10 m) lähedase pikkusega. Elektronide kaksikpilukatse sai võimalikuks hiljuti, kaasaegseelektronmikroskoopia võtteid kaasates. Kui ilmneb interferents, peab olema ka difraktsioon tõkete taha paindunud lainete interferents. Elektronlained avastatigi esmalt difraktsioonkatsetes. Sobivaiks, vajalikuks väikese võre konstandiga difraktsioonivõredeks osutusid kristallid, mida eelnevalt uuriti röntgnkiirtega. Elektronide difraktsioon avastati juhuslikult, tänu katse käigus juhtunud äpardusele (vaakumseadme leke). Katse, mis kinnitas ektronkiire laineiseloomu, tehti 1924.a C J Davissoni ja L H
Mittekodeerivad RNA-d, mis reguleerivad geeniekspressiooni rRNA-d – loevad geneetilist koodi tRNA-d – osalevad valgusünteesis Telomeeride koosseisus olevad RNA-d – osalevad kui matriitsid kromosoomi otste replitseerimises snoRNA-d – modifitseerivad ribosomaalset RNA-d snRNA-d – osalevad RNA splaissingu läbiviimises Xist RNA – osaleb emasloomade X kromosoomi ühe koopia inaktiveerimises Kolm viisi kuidas RNA interferents muudab geeniekspressiooni eukarüootides Siia klassi kuuluvad: mikroRNA-d (miRNA-d), väiksed segavad RNA-d (siRNA-d) ja piwi- seoselised RNA-d (piRNA-d). Kõik nad on lühikesed, algselt kaheahelalised, seostuvad RNA- le ja vähendavad geeniekspressiooni: Lagundavad RNA millele seostunud Aeglustavad translatsiooni ja hävitavad RNA Moodustavad heterokromatiini DNA-st millest RNA transkribeeritakse miRNA-d reguleerivad mRNA translatsiooni ja stabiilsust.
Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 38. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega, etaloniga. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. Esmane nõue on etalonide muutumatus. SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. m...
Füüsika põhivara II Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA II . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2014 1. Elektrivälja olemus ja omadused; laengute vastastikune toime; elektrivälja tugevus. Elektrilaeng Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper) Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed, erinev on mass Laengute jäävuse seadus Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured pos. j...
· Unustamine- on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon Tänapäeval ollakse seisukohal, et unustamist põhjustab interferents. See on kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. · Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- st talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine- tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine- materjal tuleb meelde n-ö iseenesest
kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. Lainete murdumine Jõudes teise keskkonda, võib laine selles edasi levida. Seejuures levimissuund sageli muutub. Tegemist on laine murdumisega. Laine murdumiseks nimetatakse laine levimissuuna muutumist ühest keskkonnast teise üleminekul. Murdumine toimub sarnaselt peegeldumisega erinevate keskkondade lahutuspinnal. Murdumise põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades. Lainete interferents • Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. • Kui kaks lainet on kohtumisel samas faasis (võnkumine on samas taktis), siis täiendavad need liitumisel teineteist ja amplituud kasvab. Sel juhul on tegemist interferentsimaksimumiga. • Vastandfaasis lainete puhul kohtub ühe laine hari teise nõoga ning lained kustutavad teineteist. Amplituud väheneb ning
Lainepikkus nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. (... nim kahes ühesuguses võnkefaasis olevat naaberosakeste vahelist kaugust). Sagedus võngete arv ajaühikus. Periood aeg, mis kulub valguslainel läbimiseks. Faas määrab laine võnkeseisundi mingil hetkel. Valguslainet väljendatakse tavaliselt elektrilise komponendi ehk E-vektori kaudu E = E0 sin t = E0 sin 2ft , kus 2ft on faas. Valguse interferents on kahe või enama laine liitumisel tekkiva liitlaine amplituudi sõltuvus liituvate lainete faasidest. Koherentsus lained, millel on ühesugune sagedus ja ajas muutumatu faaside vahe. Valguse difraktsioon on nähtus, mis seisneb laine kiire kõrvalekaldumises avade või tõkete taha geomeetrilise varju piirkonda. Valguse levimiskiirus v m/s Valguse lainepikkus m Sagedus f s-1 Hz Periood T s
pöörata. Kordamise puudumine- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus. Interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu.
11 Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks. Lainearv k = 2 / näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Lainete interferents on lainete liitumine. Interferents tekib tavaliselt siis, kui ühe ja sellesama laine kaks osa läbivad uuritavasse punkti jõudmisel erineva teepikkuse. Osalainete poolt läbitud teepikkuste vahet nimetatakse käiguvaheks . Käiguvahele vastab faasivahe = k , kus k on lainearv. Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on täisarv (interferentsi maksi- mumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2) (interferentsi miinimumi tingimus)
Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks. Lainearv k = 2 / näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Lainete interferents on lainete liitumine. Interferents tekib tavaliselt siis, kui ühe ja sellesama laine kaks osa läbivad uuritavasse punkti jõudmisel erineva teepikkuse. Osalainete poolt läbitud teepikkuste vahet nimetatakse käiguvaheks . Käiguvahele vastab faasivahe = k , kus k on lainearv. Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on täisarv (interferentsi maksi- mumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2)
Pikilainetel gaasis v = ( p /) 1/2 ( - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x -telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u (x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks. Lainearv k = 2 / näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Lainete interferents on lainete liitumine. Interferents tekib tavaliselt siis, kui ühe ja sellesama laine kaks osa läbivad uuritavasse punkti jõudmisel erineva teepikkuse. Osalainete poolt läbitud teepikkuste vahet nimetatakse käiguvaheks . Käiguvahele vastab faasivahe = k , kus k on lainearv. Liitlaine amplituud on maksimaalne, kui = 2 m ja = m , kus m on täisarv (interferentsi maksi- mumi tingimus). Liitlaine amplituud on minimaalne, kui = 2 (m + 1/2) ja = (m + 1/2)
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Lainete murdumine om laine leviku suuna muutumine liikudes ühest keskkonnast teise. Põhjustatud erinevatest laine leviku kiirustest. Lainete lineaarsus: Visates vette 2 kivi, tekivad mõlema kukkumiskoha ümber lained Kokkusaamiskohas lained liituvad – aine osakese võnkumine on kahe laine summa. Peale kohtumist lained jätkavad sama teed, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud. Seda käitumise kirjeldust nimetatakse superpositsooni printsiibiks. Lainete interferents on kahe või enama sama sagedusega laine liitumisel uue laine teke. Osades punktides on võnkumised suuremad kui üksikutel lainetel, teistes väiksemad. Lained liituvad, häirimata üksteist (superpositsiooni printsiip) Ükskiku võnkuva osakese võnkumine on summa seda punkti läbivatest võnkumistest – kui mõlema laine laineharja kõrgus on 1 ühik, siis liitunud laine laineharja kõrgus on 2 ühikut. Seisulaine on interferentsi erijuht
kui ta läbib aines tegelikult pikkuse s. absoluutsed murdumisnäitajad. Mittehomogeenses keskkonnas tuleb integreerida üle teepikkuse: t = (1/c) n 2. Valguse sagedus ja lainepikkus ds. Laineoptika uurib nähtusi, mille korral valgus käitub lainetusena. Need on eelkõige interferents, difraktsioon ja polarisatsioon. Geomeetriline optika on laineoptika selline erijuht, mille korral lainepikkus on lõpmata väike. Valguse interferents on valguslainete liitumine, mille tulemusena toimub lainete
Siiski on elektronil olemas seisumass, mis valgusosakesel puudub. Valgusosake footon ei saa kunagi peatuda, vaid peab liikuma pidevalt valguse kiirusega. Samas on valgusosakestel lisaks lainelistele omadustele ka osakestele iseloomulikud omadused. Hüpoteesi "kui on olemas seos lained-osakesed, siis peaks eksisteerima ka seos osakesed- lained" püstitas prantsuse füüsik Louis de Broglie. Laineomaduste kinnituseks on sellised nähtused nagu difraktsioon ja interferents. Kui elektron on laineliste omadustega, siis peaksid need nähtused ilmnema ka elektroni puhul. Elektronide lainelisi omadusi kinnitab nende difraktsioonipilt. Vt. Järgmine slaid. Röntgenikiirte ja elektronide difraktsioonipildid A röntgenkiirte difraktsioon, B elektronide difraktsioonipilt. Elektronidel on lainelised omadused! Elektroni laine olemus. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
? 14.6. Vedru otsa kinnitatud keha pannakse võnkuma ja ta sooritab 20s jooksul 40 võnget. Arvutage võnkeperiood ja sagedus. 10 15. P 15.1. Millised suurused iseloomustavad perioodilisi liikumisi? Ringjoone raadius, kaar, pikkus, kaarele vastav kesknurk 15.2. Millised on laineid iseloomustavad suurused? Lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus 15.3. Mis on interferents? Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine liitumisel tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. 15.4. Mis on difraktsioon? Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. 15.5. Milles seisneb Huygensi printsiip? Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15.6
reduktsioon (info mahu vähenemine) transformatsioon (info lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuga, ajalise järgnevuse muutused) personaliseerumine (info muutumine isikupärasemaks) üldistumine (konkreetsuse taandumine) kognitiivse konsistentsi printsiip (ootustega sobimatu taandumine) ratsionalisatsioon (info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget), dominandi teke (teema või teemade teke mis muutuvad valdavaks) retroaktiivne interferents – uus info põhjustab eelneva unustamise proaktiivne pidurdus – eelneva teabe olemasolu kahjustab uue halba mäletamist 2) REPRODUTSEERIMINE teabe taastamine või kasutamine hilisemas või praktilises tegevuses informatsiooni reprodutseerimise kolm alaliiki: 1) äratundmine – käivitub mingi objekti tajumisel selle tuttavana või teadaolevana kogemises 2) meenumine – mälus säiliv aktualiseerub iseenesest, kergesti, ilma pingutuseta
suhteline skaala. Süsinik on sobiv alus. Aatommassid ja molekulmassid on siis dimensioonita suurused. Jagame viimase võrrandi, et saada ga, et saada rõhku. 76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas Otseteisendus ja pöördteisendus
3. Nähtava valguse piirkonnas on kõige suurema sagedusega .......... värvi valgus. 4. Nähtava valguse piirkonnas on kõige suurema lainepikkusega .......... värvi valgus. 5. Kuidas käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel ? 6. Kuidas käitub valgus levimisel ? 7. Valguskvant on ................. . 30 3.5.3. Valguslainete interferents Interferents (ladina keelest, inter-vastastikku, omavahel, + ferire -lööma, tabama.) on nähtus, mis tekib kahe või enama laine liitumisel ja seisneb selles, et sõltuvalt oma faasidest tugevdavad liituvad lained vastastikku üksteist ühtedes ja nõrgendavad teistes ruumipunktides. Valguse interferentsi nähtust uuris ja andis seletuse prantsuse füüsik Augustin Jean Fresnel (frenel ) ( 1788 - 1827 ) ning tõestas, et valgus on ristlainetus.
lookuses transkriptsiooni indutseerides repressiivse kromatiini oleku, mis toimub polycombi kromatiini remodelleeriva kompleksi PRC2 tööle panemisega. HOTAIRi 5’ots interakteerub polycombi valguga PRC2 ning selle tulemusena reguleerib kromatiini olekut. HOTAIRi 3’ots interakteerub histooni demetülaasiga LSD1. Tulemusena toimub HOXD geenide epigeneetiline vaigistamine. Seda geeni ekspresseeritakse kõrgel tasemel kasvajates. • Antisense RNA • • RNA interferents – liigid ja üldpõhimõtted miRNA – on vajalikud et geeniekspressiooni sihipäraselt reguleerida. Argonaudiga moodustub RISC kompleks. Neil on omad geenid, sünteesitakse RNAP II poolt. miRNAdel on osaline komplementaarsus märklaud-RNAga 3’mittetransleerivas osas. Dicer lõikab pre-miRNA lühikesteks RNAdeks. Lõikamise järgselt tekib dupleks, millest üks ahel on
7. Post-transkriptsioonilise regulatsiooni mehanismid, mis toimivad tsütoplasmas mikroRNAd ja tsütoplasmaatiline polüadenüülimine. RNA-sõltuv vaigistamine lühikesed RNAd seostuvad märklaud-mRNAde 3' UTRidele, mille tulemusena represseerivad märklaudgeenide ekspressiooni. siRNA small interfering RNA paardub märklaud-mRNA 3' otsaga täiesti komplementaarselt, miRNA mikroRNA puhul on ka üksikuid mittepaardunud nukleotiide. RNA interferents indutseerib mRNAde lagundamist. Dicer on valk, mis lõikab kaksikahelalise RNA prekursor RNA stem-struktuuridest välja. RISC kompleks RNA-indutseeritud vaigistav kompleks multivalkkompleks, mis sisaldab vaid üht RNA ahelat. Seal protsessitakse kaksikahelalisi siRNAsid ja miRNAsid edasi. RISC lõikab märklaud-mRNA, mis on täpselt komplementaarne vastavale üksikahelalisele siRNAle, ahela katki. Funktsioneerib ka kui translatsiooni inhibiitor. RISC kompleksil
- Vaba meenutamine – sisaldab taastamisprotsessi JA äratundmisprotsessi - Äratundmine – sisaldab ainult otsustamise/äratundmisprotsessi. - Unustamise põhjused ja erinevad käsitlused (mälutrasside hääbumine; interferents; kodeerimise spetsiifilisus ja ajendeist sõltuv unustamine; mälujälgede konsolideerumise puudulikkus). - Mälutrasside hääbumine – unustamise põhjus ongi mälutrasside hääbumine, peamiselt öösel ja toimub hipokampuses - Interferents – on 2 interferentsi mis saavad pikaajalist mälu vähendada: o Proactive – mälu häirivad mälestused eelnevast õppimisest nt sarnane materjal o Retroactive – mälu häirib eelnevalt õpitud info mis segab hilisemal meenutamisel nt meenutamine kuidas sõber 5 aastat tagasi välja nägi. - Konsolideerumine – füsioloogiline protsess mis on kaasatud pikaajalist emälestuste
- Analoogilised ja abstraktsed/sümboolsed representatsioonid. Tuleks objekte seostada millegi kindlaga, mistõttu on kergem meelde jätta. - Skeem on mõiste, mida saab mälus salvestatava informatsiooni kohta kasutada. „Kompresseeritud”. Uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritud skeemi. - Interferents ja lateraalne pidurdus. Retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Lateraalne pidurdus on siis, kui olles äsja millestki rääkinud, on seotud lähedalt sellega, mis indiviidile ei tule meelde. Ühe ühiku üle mõtlemine ja selle teadvustamine, võib käivitada teise mälus säilitatava fakti taasesituse ja mäletamise. Retroaktiivne interferents tähendab eelneva (vanema) info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Proaktiivne
20. Kui uue info tulekul ei jõua teisega seoseid luua, siis see ununeb 21. Süsteemide loomisel jääb paremini meelde. Mehhaaniline õppimine ei ole mõttekas, sest see ununeb kiiresti. Meeldejätmise protsess: Õppides püüame meelde jätta ainult olulisemat, kaovad ära detailid. Kui jäävad lüngad, siis täidame need ise ära, seda loogiliselt mõeldes. Info omandamist mõjutavad eelarvamuse, hoiakud, suhtumine. Mälujäljed võivad üksteise peale sattuda e interferents. Üks jälgedest selle tagajärjel kaob. Eristatakse kaht liiki interferentsi: varasem sündmus kustub ning mõjutab hilisemat; hilisem sündmus kustub ning mõjutab varajasema meeldejätmist. Mäluhäired e amneesiad: võib olla mitut liik: tagasihaarav kõike seda, mis toimus enne õnnetuse ei mäleta; edasihaarav möödunut mäletab, aga pikaajalisse mällu uut ei säili. Mäluhäired tekivad pärast õnnetust või haigust. Liigmälu inimesel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
