Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"interferents" - 347 õppematerjali

interferents – kui ruumis levib korraga mitu lainet, siis nende poolt kutsutud häiritused liituvad. Interferents on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides(ϕ2 −ϕ1 = 2πn A = A1 + A2) ja nõrgendamisest teistes punktides(ϕ2 −ϕ1 = (2n +1)π A = A1 − A2). Seinale langeva ja sealt peegelduva laine liitumisel tekib nn. seisev laine.
thumbnail
11
doc

Füüsika 1 - Mere - teooria 41-76

Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). Lainet kirjeldav võrrand on ühe teise võrrandi lahend, mida nimetatakse lainevõrrandiks 76. Mis on lainete interferents ? Millised lained on koherentsed? Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nimetatakse interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. Koherentsed lained on lained, millede lainepikkused on ühesugused või vähe erinevad....

Füüsika
392 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Füüsika 1 - Mere - teooria 71-112

Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). 76. Mis on lainete interferents ? Millised lained on koherentsed? 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati? 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81...

Füüsika
394 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Füüsika 2 - Mere - teooria 76-89

Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus. Selle hindamiseks vaadatakse aega, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Niisugune kriteerium on valitud seepärast, et selle ületamisel seguneksid juba maksimumid ja miinimumid ja interferents poleks enam jälgitav. Valguslainete ruumiline koherentsus. Tuleneb ajalise koherentsuse nõudest. Nimelt see on ruumiosa mõõde, mille sihis ei muutu lainepakettides juhuslik faasivahe rohkem kui võrra. Keskkonnas valguse kiirus väheneb ja siis: Seega tuleb arvesse optiline teepikkus. Praktikas tähendavad koherentsuse nõuded seda, et liituvad valguslained tulevad sünteesida ühest ja samast...

Füüsika ii
406 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika eksami piletid.

Keha kaalu ei tohi samastada raskusjõuga,sest need jõud mõjuvad erinevatele kehadele. Keha kaal on olemuselt elastsusjõud. Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust....

Füüsika
102 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Spikker

Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0...

Mobiilsete juurdepääsuvõrkude...
54 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elekter ja optika

4)Ese asetseb koondava läätse optilisel peateljel läätse ja fookuse vahel, siis ebakujutis, samapidine, suurendatud 5)Ese asetseb, hajutava läätse optilisel peateljel, siis ebakujutis, samapidine, vähendatud. Läätse valem 1/a+1/k=1/f a - eseme kaugus läätsest, k ­ kujutise kaugus läätsest, f ­ fookuskaugus. Läätse optiliseks kauguseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust D=1/f. 4. Lühidalt: valguse refraktsioon, interferents , dispersioon, neeldumine, hajumine, polarisatsioon Valguse refraktsioon ­?? Valguse interferents ­ on lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis, mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes punktides. Kui käiguvahe on pool lainepikkust (1/2,3/2,5/2..), siis lained kustutavad teineteist, kui lained võnguvad samas faasis, siis tugevdavad üksteist. Võimalik, et samal ajal ühed spektri värvid...

Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika eksam2

Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. Aja järgi tuletis sellest on: 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). Lainevõrrand on võrrand, mille lahendiks on lainet kirjeldav võrrand. Lahendus: x = x0 sin(t - k r ) 76. Mis on lainete interferents ? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus. 78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 79...

Füüsika
427 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Gleitmani raamtumaterjal

Unustamine on kõige suurem vahetult peale õppimist (unustamiskõvera järsk langus) ja väheneb edaspidi (unustamiskõveral vastab sellele kõvera laugem osa). Lk. 263 Meeldetuletamist halvendavad varem (proaktiivne inteferents) ja hiljem (retroaktiivne) omandatu. [EE] Kunagi õpitud, aga unustatud informatsioon ei tarvitse olla mälus lõplikult kaotsi läinud või moondunud, vaid selle kättesaamist (meenutamist) võib häirida interferents ­ varem või hiljem omandatu segav mõju meid huvitavatele faktidele. See sarnaneb kellegi alleshoitud kirjadega, milles kunagi saabunud kirja leidmist segavad nii varem saabunud kui ka hiljem kohale jõudnud teised kirjad ­ lihtsalt oma olemasoluga. Interferentsi uuritakse kontrollrühma ja katserühma poolt õpitu meeldejätmise võrdlemise teel, misjuures katserühm ülesandeks on meelde jätta rohkem informatsiooni....

Sissejuhatus psühholoogiasse
143 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Lained

Niisuguste elementaarlainete mähispind ongi uus, järgmisele ajahetkele vastav lainefront. LAINE LEVIKUSUUND Lainefront hetkel t Lainefront hetkel t + t 8.3 Lainete interferents Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 4 Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus....

Füüsika
173 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisteid

f Hz' Resonants on keha võnke amplituudi järsk suurenemine, kui välise jõu mõjumise sagedus saab = keha oma võnkesagedusega Laineteks nimetatakse võnkumiste edasikandumist keskkonnas Lainete tekkimise 2 põhjust: kui 1 osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaber osakesi ,sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Heilaine tekitajaks on võnkuvad kehad mis võnguvad sagedusega 16-20 000 Hz Lainete interferents tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. Tekib siis kui levib korraga 2 lainet ja iga keskkonna punkt võtab osa 2st võnkumisest korraga. Koherentsed lained on sama sageduse ja lainepikkusega lained Lainete difraktsioon, kus lained painduvad tõkete taha. Toimub kui tõkke mõõtmed on võrreldavad või väiksemad kui lainete pikkus...

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
64
ppt

Aatomi ja tuumafüüsika

Valgusosake ­ footon ­ ei saa kunagi peatuda, vaid peab liikuma pidevalt valguse kiirusega. Samas on valgusosakestel lisaks lainelistele omadustele ka osakestele iseloomulikud omadused. · Hüpoteesi "kui on olemas seos lained-osakesed, siis peaks eksisteerima ka seos osakesed-lained" püstitas prantsuse füüsik Louis de Broglie. Laineomaduste kinnituseks on sellised nähtused nagu difraktsioon ja interferents . Kui elektron on laineliste omadustega, siis peaksid need nähtused ilmnema ka elektroni puhul. Elektronide lainelisi omadusi kinnitab nende difraktsioonipilt. elektronide difraktsioonpilt B ­ elektronide difraktsioonipilt. Elektronidel on lainelised omadused! Elektroni laine olemus. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures? Lainefüüsika seadustele allub elektroni asumistõenäosus antud punktis....

Füüsika
176 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami spikker

Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist ­ elastsusmoodulist E ja E tihedusest roo V = E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. roo Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha.19.Lainete interferents ja difraktsioon ­ Interferents ­kahe v mitme laine liitmine ,mille puhul tekib ruumi erinevates punktides ajas püsiv resultantvõnkumiste amplituudi jaotus. Difr ­lainete paindumine tõkete taha.Kui lamda >avast,siis difr on suurem.kui>,siis väiksem. 20.Akustika ­ käsitleb häält ja tema seost teiste füüsikaliste nähtustega. W/m 2(1000Hz) Valulävi 10W/m2 (130dB).-20Hz on infralained;20- kHz on ultraheli.Heli isel kõrgus,tämber ja valjus...

Füüsika
505 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Kakskeelne laps

laiem hääldusbaas; paindlikum ja kiiremini omandatav grammatika; algul küll väiksem, aga hiljem tunduvalt suurem sõnavara ja mõistete maht; keskmisest arenenum suhtlemisoskus; kirjaoskus kahes keeles; kõrgenenud enesehinnang; stabiilsem identiteet; parem edasijõudmine õppetöös; parem stardipositsioon kolmanda keele omandamiseks; majanduslikud ja tööalased plussid. Kakskeelsuse juures on tähtis mõiste interferents . Selle all mõistetakse ühe keele mõju teisele. Kui lapse kodus räägitakse kaht või kolme erinevat keelt, siis on parem, kui nt. Ema räägib järjekindlalt üht, isa teist ja vanaema kolmandat keelt, vahetades seda vastavalt isikule. Nii kuuleb laps iga keele õiget kõla ja hääldamist, mis on keeleõppimise seisukohast väga tähtis. Lapse kakskeelseks kujunemine on keerukas protsess, mis sõltuvalt lapse individuaalsusest võib areneda väga erinevalt. Keele omandamiseks on...

Lapse areng
247 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Füüsika teemade konspekt

1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud ­ maksimaalne hälve. Hälve ­ kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...

Füüsika
519 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Võnkumine ja lained

· Pikilaine ( helilaine) b) Laine frondi järgi: · Pinnalaine (lainefront on sirgjoon - ) · Ringlaine (frondiks ringjoon ­ kivi vette visates) c) Ruumilained: · Sfääriline lainefront ­ keralaine · Tasapinnaline front ­ tasalaine 9. Lainetega seotud nähtused: · Laine difraktsioon ­ nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib kui tõke on lainepikkusega võrreldes väike. · Laine interferents ­ Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad liituvad; kui kaks ühesuguse lainepikkuse ja sagedusega lained liituvad tekib lainete interferents....

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Laineoptika

Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents : Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda)...

Füüsika
204 allalaadimist
thumbnail
56
ppt

Aatom

Valgusosake ­ footon ­ ei saa kunagi peatuda, vaid peab liikuma pidevalt valguse kiirusega. Samas on valgusosakestel lisaks lainelistele omadustele ka osakestele iseloomulikud omadused. Hüpoteesi "kui on olemas seos lained-osakesed, siis peaks eksisteerima ka seos osakesed- lained" püstitas prantsuse füüsik Louis de Broglie. Laineomaduste kinnituseks on sellised nähtused nagu difraktsioon ja interferents . Kui elektron on laineliste omadustega, siis peaksid need nähtused ilmnema ka elektroni puhul. Elektronide lainelisi omadusi kinnitab nende difraktsioonipilt. Vt. Järgmine slaid. Röntgenikiirte ja elektronide difraktsioonipildid A ­ röntgenkiirte difraktsioon, B ­ elektronide difraktsioonipilt. Elektronidel on lainelised omadused! Elektroni laine olemus. Laine on millegi perioodilise muutumise levimine ajas ja ruumis.mis siiski lainetab elektronide juures...

Füüsika
154 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Füüsika konspekt

(s.o. mitmevärviline ) Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus: 0,4 ÷ 0,75 m .Need on valguse spektri värvid. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat interferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. Seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. Interferents õhukestes kiledes ­ geomeetriline käiguvahe, 0optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral : - interferentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist - interferentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interferentsinähtuse rakendusi: gaasi murdumisnäitajate määramiseks; väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks; pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interferentsi mõõtmiseks nimetatakse interferomeetreiks. 46...

Füüsika
440 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Mõisted füüsikas

Prlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist. Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. Vnkumine - selline liikumise liik, kus keha lbib perioodiliselt samu asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkii...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Psühholoogia koolieksami kordamisküsimused

Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...

Psühholoogia
177 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun