sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest Sotsioloogia mõjutused · E. Durkheim - sotsiaalsed jõud ja protsessid mõjutavad inimese otsuseid, valikuid ja tegevusi · K. Marx - indiviidi elu on mõjutatud ühiskonna majandusliku struktuuri poolt · C. H. Cooley - "peegelmina" teooria - mina-pilt kujuneb suhetes teistega · C.H.Mead - käsitles inimese arengut kui sotsiaalse interaktsiooni tulemust Sotsiaalpsühholoogia eesmärgid · Mõista ühe inimese mõju teisele (nt Milgrami konformsuse uuringud) · Mõista sotsiaalse organisatsiooni mõju inimesele (nt Aschi konformsuse katsed) · Mõista indiviidi mõju organisatsioonile (nt Lewini juhtimisstiilide uuringud) · Mõista ühe organisatsiooni mõju teisele organisatsioonile (nt gruppidevahelised konfliktid) · Mõista tehis- ja loomuliku keskkonna mõju inimesele Kognitiivne perspektiiv
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond Livia Jakobson LAPSE ARENGU HINDAMINE Essee Tallinn 2015 „Meie kiisul kriimud silmad, istus metsas, kännu otsas Piip oli suus ja kepp oli käes, kutsus lapsi lugema. Kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda, Kes see mõistis, aru sai – sellele ta tegi pai…“ (vana eesti rahvalaul) Lapse arengu hindamine on aastasadu olnud perede ja kogukonna iseenesestmõistetav ülesanne. Tõsi, meetodeid selleks on kasutatud erinevaid ning seetõttu meenutaski mulle etteantud essee teema kõigepealt seda vana lastelaulu, mis annab aimu pikaaegsetest traditsioonilistest mõtteviiside...
tekib, kui Päikeselt tulevad laetud osakesed (nn päikesetuul) kohtuvad Maa magnetväljaga. Magnetväli kiirendab elektrone, mis liiguvad maakera põhja- ja lõunapoolustele. Sissetungijateks olevad laetud osakesed põrkavad kokku atmosfääris olevate gaasiosakestega, nagu näiteks lämmastik ja hapnik. Kokkupõrge sunnib aatomeid välja andma väga täpse lainepikkusega valgust. See annab virmalistele punased ja sinised toonid. Interaktsiooni elektronide ja aatomite vahel toimub 70 kuni 300 km kõrgusel maapinnast ja nõuab väga väikest gaasitihedust.(1, 2) Nagu eespool mainitud, ajendab interaktsioon elektronide ja aatomite vahel helendama peamisi koostisaineid lämmastik ja hapnik nagu gaas valguslampide sees. Kuna aatomid annavad valgust välja ainult teatud lainepikkustel, siis ongi virmalistel looduses ainulaadsed värvid sinine, punane, roheline. (1, 2) Virmaliste tekkimine algab rahuliku heleda kaarega põhjapoolt
·van der Waalsi interaktsioonid ·vesinikside Mittekovalentsete interaktsioonide tüübid Laeng-laeng interaktsioon Kahe elektrilaengu vaheline interaktsioon Coulomb`i seadus: F = k D-1q1 q2 r-2 k = 1/(4 0). 0 on vaakumi dielektriline läbitavus (8,85x10-12 J-1C2m-1) Dielektriline konstant D näitab mitu korda on elektrostaatiline interaktsioon antud keskkonnas nõrgem kui vaakumis Vesi D = 80, orgaanilised solvendid D = 1 - 10 Coulomb´i seadus elektrostaatilise interaktsiooni energia U (J) jaoks: U = k D-1q1 q2 r -1 Vastab energiale, mis kulub kahe, teineteisest lõpmata kaugel oleva laengu q1 ja q2 (C) toomisel teineteisest kaugusele r (m) Laeng-laeng interaktsioon: ·ei ole suunaline ·sõltub pöördvõrdeliselt laengute vahelisest kaugusest van der Waalsi interaktsioonid - permanentsete dipoolide osalusega interaktsioonid Polaarsed molekulid puudub summaarne laeng kuid esineb asümmeetriline molekulisisene laengute jaotus Dipoolmoment µ = q x
* Tajupildid ilma mõtestamata on pimedad, mõistuse poolt loodud mõisted aga ilma tajupiltideta tühjad. Realist vs. Radikaalne konstruktivist - Kui realist peab teadmise ja reaalsuse suhet pildikujulise (ikoonse) vastavusena, siis radikaalne konstruktivism mõistab seda kohanemisena (adaptsioonina) funktsionaalses mõttes. Traditsiooniline Konstruktivistlik arusaam (realismi) arusaam Mis on Sõnumite või Interaktsiooni kommunikatsioon? informatsiooni (vastastiktoime) transport punktist A ergutaja punkti B Mis seoses on sõnum Sõnumid peegeldavad Sõnumid on reaalsusega? reaalsust, nende mitmetähenduslikud ja tähendus on antud subjektiivselt ühemõtteliselt ja konstrueeritud. Sõnu objektiivselt tajudes loob või
suurenenud (McShea 1991) Semeetiline interaktsioon Semeetiline interaktsioon on kommunikatsiooniakt, milles tõlgendaja dekodeerib mingi liigi või isendi korduvat käitumist ning teeb selle põhjal järeldusi. Info saaja ja saatja ei pea olema samast liigist. Hoffmeyer seletab mõistet näidetega, mis hõlmavad eelkõige kommunikatsiooni erievate liikide vahel. Hoffmeyeri näidetest liikidevahelise semeetilise interaktsiooni kohta võib järeldada, et tihti on kommunikatsioon üles ehitatud mõlemapoolsel kasul ehk sümbioosil. Näideteks toob ta Borani hõimu ja suur-meenäituri vahelise suhte, kus lind aitab inimestel mett leida ning saab selle arvelt hiljem toituda ülejääkidest; maisitaimede ja herilaste sümbiootiline suhe, milles taimed eritavad kindlat ainet, kui liblikad selle lehti söövad, mis on signaaliks herilasele, kes muneb oma vastsed liblika järglaste kookonisse.
makrosotsioloogia makrotasandi uuringud liikudes sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt igapäevakäitumise juurde Sümboolne interaktsionism Peamised küsimused on: 1) inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abi, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse 2) Asjaolu,et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides Sümboolse interaktsiooni paradigma- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad teineteist ja määratlevad seda, kes nad on ning mida nad ühiskonnas teevad · Maailm tuleb filtreerida läbi individuaalse mõistuse kaudu ja taasmõtestada valikute ehk tahte läbi. · Need sotsiaalsed mustrid, mida arvame seisvat meist väljaspool ja piiravad meie käitumist on ise inimestevaheliste interaktsiooni tulemus
Kui molekuli otsas paaritu arvu molekuline ahel, siis on neumaatilise faasi temp kõrgem kui paarisarvu molekulidega ahela korral. Vahelülid, ühendavad rühmad laiendavad mesogeenset ulatust. Kui paneme ühendava rühma, siis saame neumaatilist faasi laiendada. . lisaks ka lihtsam sünteesida. Võib muuta smektilise faasi neumaatiliseks. Lateraalsed rühmad (F, Cl, CN, NO2, CH3...) takistavad molekulidevahelist interaktsiooni, ei lase kihtidel tekkida, soodustavad seetõttu nemaatilise faasi teket võrreldes smektilise faasiga. Alandavad ka sulamistemperatuuri. Kui viia ühendisse fluor, siis ka dipoolmoment muutub oluliselt suuremaks, ehk ka väiksemat elektrivälja vaja et muuta molekulide suunda. Samas nende püsivus halvem, neumaatilise faasi stabiilsus väheneb. Tehakse segusid mittepolaarsete nemaatilise komponendiga.
vanematest sõltumatu. Vanemad võivad pakkuda head eeskuju sellisteks mängudeks. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Vanematel on mängudes kanda tähtis vahendusfunktsioon: mängu kaudu nad vahendavad lapsele ümbritsevat maailma, toovad lapseni esemeid ja mänguasju, tutvustavad mitmesuguseid tegevusi ning on lapse jaoks oma käitumisega matkimise objektiks. 2 Ema ja lapse interaktsiooni on täpsemalt vaadeldud ka kõne omandamise seisukohalt lähtudes. Selgus, et esmalt õpib laps eset tundma, seejärel juhub täiskasvanu tähelepanu objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks. Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades. Oluline on niisuguste mängude
halbadesse tingimustesse, võib oma jõudluselt (fenotüübilt) alla jääda isegi geneetiliselt keskpäras potensiaaliga loomale. Seepärast püütakse loomade geneetilist väärtust (aretusväärtust) hinnata sootsates keskkonnatingimustes. Valik halbades keskkonnatingimustes annab efekti vastubanuvõime puudulikele tingimustele, kuid ei kindlusta loomade jõudluse suurenemise, kui tingimused paranevad. Selle põhjuseks on interaktsioon genotüübi ja keskkonna vahel Selle interaktsiooni põhjuseks on tõenäoliselt geenid, mis mõjutavad tunnust heades ja halbades tingimustes. 33.Molekulaarbioloogia ja rekombinant- DNA tehnoloogia Tänu rekombinat tehnoloogia kasutusele võtmisega avardanud võimalusi uurida geenide molekulaarset struktuuri ning pärilikkuse biokeemiat. On astutud samm edasi biotehnoliigias ja haiguste diagnostikas. Põhimeetodid on: 1)DNA molekuli lõhestamine e lõikamine fragmentideks restriktsiooniensüümide abil, mis lõhuvad sidemed
Miks me üldse räägime viktimoloogiast. Eelkõige sellepärast et 2/3 naistega juhutuvatest vägivalla juhtumitest toimub nende kodudes ja iga teine nendest lõppeb vigastustega, eelkõige sellepärast et 70% ohvritest pole kunagi kellelegi midagi rääkinud, sellepärast et 70% nendest kes usas 1977 aastal vägivaldsetes kuritegudes süüdi mõisteti kasvasid üled vägivaldses keskkonnas, eelkõige sellepärast et euroopas on ja 5 ja maailmas iga 3 inimene langenud vägivalla ohvriks. Viktimoloogia on siis õpetus kuritoe ohvrist. Kuritgun kui sotsiaalne suhe eeldab siis kahe poole olemasolu- nendeks on siis kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtum...
Laps suudab kõnevoolu segmenteerida ja juttu ümbritsevate asjade, sündmuste, situatsiooni ja oma kogemustega seostada. Kui laps kuuleb enda jaoks kõnes uusi väljendeid või sõnu proovib ta neid mõne hetke pärast kohe järgi öelda. Võib ka öelda, et laps kasutab nn ,,hällikõne", sosistades magama jäädes päeva jooksul toimunud sündmustest, uutest sõnadest jne. Bruneri teooria järgi on Anni oma teadmised keele kohta saanud tugeva vanema ja lapse vahelise sotsiaalse interaktsiooni kontekstis. Ma ei ole aga kindel, et ma Bruneriga nõustuksin väites, et lapse keeleline areng oleks seotud ainult ema või ainult isaga. Bates`i väitega, et osutamine ja keele areng on omavahel seotud, olen nõus kuna jälgides last, seostas ta kõne ja osutamise asjadele pidevalt. Kõne seisukohalt paistavad silma Anni oskused, olles kogunud lapse kohta taustinformatsiooni või kindlasti väita, et keeleline areng on lapsel väga hea.
ekspressiooni lac operon ehitus metsikul E. coli'l Regulatoorsete elementide ja struktuursete geenide järjakord lacI: promootorlacIterminaator operon: promootoroperaatorlacZlacYlacAterminaator Operoni funktsioon kui laktoos puudub: Kui laktoos keskkonnas: lac repressor on tetrameerne valk (neljast polüpeptiid ahelast) JacobMonod E. coli lac operoni mudel: 1. Operon on geenide klaster; ekspressiooni reguleerivad operaatorrepressor süsteem valkude interaktsiooni läbi, samutioperaator ja promootor järjestused 2. lac I geenil on oma promootor ja terminaator; lacI repressorvalk on madalas kontsentratsioonis kogu aeg olemas Repressorvalk on tetrameene valk repressor seob operaatori (lacO) takistades RNA polümeraasil seonduda ja initsieerida transkriptsiooni Sidumine ei ole absoluutne, väikeses koguses sünteesitakse lacZ, lacY, ja lacA valke
jaoks. (Objektiivne inf (asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust), Subjektiivne inf (mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus). TEADMISED- Indiviidi poolt omandatud ja tõlgendatud informatsioon, mis lühema- või pikemaajaliselt on kinnistunud inimese mällu. TEADMUS- Teadmised millegi kohta ja eristatakse indiviidi väljendatavat teadmust ja vaiketeadmust. INFOKÄITUMINE- Inimese interaktsiooni infomatsiooniga, st viise, kuidas inimesed hangivad. Otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. INFOVAJADUS- Teadvustatud lünk indiviidi teadmistes, oskustes või kogemustes. Inimene võib seda lünka täita mälu kasutades nt eelde tuletades, sõpradelt või tuttavatelt küsides, kuhugi helistades, rmtt sirvides jne. INFO HANKIMINE- Informatsiooni otsimine kõigist kättesaadavatest infoallikatest ja -kanalitest.
suurenemist. Üks viis, kuidas disainerid oma veebilehti teistest erinevaks muudavad, on rikkalik ja peen animatsioon. Animatsioone kasutatakse aina rohkem ja rohkem. Sellega muudetakse veebileht rohkem jutustavamaks, meelelahutuslikumaks ja interaktiivsemaks. Animatsioone ei saa aga pista kuhu iganes. Ennem tuleks see põhjalikult läbi mõelda, kas see lisab midagi juurde või mitte. Animatsioone saame vaadata kahe rühmana. Esimene on suure skaalaga animatsioonid, mida kasutatakse peamise interaktsiooni vahendina kasutajate mõjutamiseks. Sinna hulka kuuluvad näiteks parallax scrolling efekt ja pop-up teated. Teine animatsiooni rühm on väikese skaalaga animatsioonid. Siia hulka kuuluvad seitse populaarsemat animatsiooni tehnikat. Esimeseks on laadimise animatsioonid, kus muidu igav laadimine üritatakse inimestele kuidagi lõbusamaks muuta. Jälgida tuleks selle juures seda, et animatsioon sobiks veebilehe üldise pildiga ja oleks oma loomult pigem lihtne.
Erinevad nutuliigid: valu, nälg,frustratsioon, hirm, viha, tahab stimulatsiooni (või on üle stimuleeritud). Kui me ei saa aru, mis on lapse vajadused, siis tekib raskusi stimulatsiooniga. Kõnetaju võime eristasda kõike (kõikides keeltes olevaid) foneeme, 2 elukuuni (Meil on kõnetaju aspekt töntsiks muutunud). Kui imik koogab, siis teeb samal ajal kui ema või isa. Pärast õpib jutujärge üle võtma. Vastsündinu suhtleb eelkõige sotsiaalse pertseptsiooni, interaktsiooni kaudu. Vastsündinud ja imiku kõnearenguks on vaja: 5. Sünnifaktor (sünnipärane alge) 6. Ja kiindumuse kvaliteet 7. Sotsiaalne partner 8. Täiskasvanupoolne lapselik kõne - HOIDJAKEEL EHK HOIDEKEEL EHK LASTEKEEL Kõik täiskasvanud kõnelevad rinna- ja väikelastega lastega erilisel viisil. HOIDEKEELE Tunnused: Lühikesed laused Aeglane kõne Rohkem küsilauseid Keeldumised harva Kolmandik kõnest kordused Lihtlause domineerib
tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel. Sümboolne interaktsionism- kuidas mõistavad inimesed oma maailma, mõjutavad üksteist, määratlevad kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad. (inimesed suhtlevad sümbolite abil ja elavad ühiskonnas gruppidena ) 3
Sotsiaalne-emotsionaalne kompetentsus viitab võimele suhelda ja luua suhteid teistega. Sotsiaalsed oskused – üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega. 1. Asjakohase stiimuli kodeerimine - nähtavate ja varjatud verbaalsete ja mitteverbaalsete vihjete märkamine (nt. näeb naeratust) 2. Vihjete tõlgendamine - juhtunu mõistmine, interaktsiooni põhjus ja kavatsus 3. Eesmärkide püstitamine – määrata, mida soovitakse saavutada interaktsioonidega 4. Olukorrast kujuneb ettekujutus – olukorra võrdlemine varasematega (kogemus, mälu), enda varasemate reaktsioonide ja minevikus toimunud interaktsioonide tulemuste meenutamine 5. Vastuse valimine – aluseks on sündmuse tajumine 6. Tegutsemine ning selle edukuse hindamine (Crick, Dodge, 1994, Semrud-Clikeman, 2007 järgi) NT
Suhtekorraldus - selle funktsiooniks on luua ja hoida vastastikkust heaolu võimaldavaid suhteid, võib oletada, et suhtekorralduse juured ulatuvad tsivilisatisooni tekke algusaegadesse. Filosoof Locke oma kirjelduses hüpoteetilisest looduseisundist väitis, et inimesed on algselt huvitatud koostööst. Tulemuslik koostöö aga eeldab vastastikku arusaadavat kommunikatsiooni - seega suhtekorraldust. Supervisioon - nõustamine, interaktsiooni protsess, mis käivitab refleksiooni ja enerefleksiooni ja aitab viimast üleval hoida. Individuaal- , paari- , grupi-, organisatsiooni s. Superviisor ei ole sama organisatsiooni liige, nn kolmas silm, erapooletu. Süvaõpe - süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.
suunab ning mõtestab oma elu - interaktsioon toetub suurel määral kommunikatsioonile, keelelisele infovahetusele. - kasvatamisel kui tegevusel on alati eesmärk. Kasvatajal on mõttes mingi kavatsus või pürgimus. Kasvatamine on seega eesmärgipärane, intentsionaalne tegevus. 9 Kasvatustahe Kui rõhutada kasvatuse erijoonena interaktsiooni ja protsessis osalejate subjeksust, võib piir kasvataja ja kasvandiku vahel kergesti hägustuda. Kumb inimesest on kasvataja? Harva (1963, 37) lahendab selle küsimuse nii, et omistab tegelikule kasvatajale kasvatustahte ning tõdeb, et kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvandikule. Kasvataja kavatsused ja plaanid Kasvatustahte väljendamiseks võime pidada kavatsust. Igal kasvatajal on mingi rohkem või vähem teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada.
Suur osa sotsioloogiast on pühendunud uurimisele, kuidas see juhtub. Üks põhiprintsiipe on see, et see, millisena inimesed ennast ise näevad, sõltub suurel määral sellest, millisena teised neid näevad. Nt õpetaja rolliga on vaja õpilasi jne, vastavalt sellele kujuneb ka õpetaja rollikäitumine, mis eeldab kindla rolli õppimist ning enda kohandumist teatud rollile ja selle reeglitele või nende ümberkujundamisele. Üks sotsiaalse interaktsiooni olulisi mõjusid indentiteedi kujunemisel on see, et teiste katsed määratleda inimese olemust võivad muutuda isetäituvaks ennustuseks. Katse kirjeldada inimese iseloomu põhjustab just nende omaduste arenemist, mille olemasolu usuti märkavat. Samas ei pruugi see tõele vastata, sest identiteedi üle vaieldakse ja sildistamine võib toimuda hoopis teise nimetusega, muutes ka selle tähendust. Teatud sildistamiste tagajärjed on väga sarnased hoolimata sellest, kas need olid
kasvatusteadmised- ja oskused. Lapsevanema roll lapse kasvatamisel on väga. Perekonnas toimuvat kasvatusest sunavad traditsioonid ja harjumused. Kasvatusteaduse põhivaldkondi liigitatakse järgmiselt: 1. Kasvatuse eesmärke ja väärtustaotlusi puudutavad käsitlused. Allutatud inimliku kasvu eesmärgile.See on tihedalt seotud ka kasvataja maailmavaate selle osaga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutelja elufilosoofial. 2. Käsitused, mis puudutavad kasvatusliku interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvus. Rõhutatakse kasvataja arusaama sellest, milline on tema tegevuse ja lahenduste tähendus kasvatuses ja sisaldab kõiki kasvataja käsitusi selle kohta, kuidas mäjuvad kasvustiimulitena erinevad tegevused, situatsioonid ja materjalid. 3. Käsitused, mis puudutavad kasvu- ja arenguprotsessi üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust (inimkäsitus) Kasvatusteadust peetakse väärtustega tihedalt seotud teadusalaks
Kui Piaget käsitles õppimist ja arengut põhiliselt individuaalse tunnetusliku skeemide konstrueerimisena, siis 40. Kui ei ole sünonüümid, siis kas andekus või loomingulisus Võgotski tõstis esilie selles protsessis olulise tegurina on Renzulli järgi laiem mõiste? sotsiaalset interaktsiooni ehk lävimine teiste inimestega Andekus on laiem mõiste kui loomingulisus 57. Mida mõistetakse Võgotski järgi potentsiaalse arengu 41. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? tsoonina? See on õppimise korraldamine raskusastmel, kus
Jagavad 50% samu geene. · Teadlased mõõdavad pärilikkust ühemunakaksikutega. · GEENID NING JAGATUD JA MITTEJAGATUD KESKKOND Käitumisgeneetikud jagavad mõjud arengule kolme liiki: o Pärilikkus viitab variatiivsusele, mis on seletatav geneetiliste erinevustega. o Jagatud keskkond muudab õed-vennad sarnasteks. o Mitte jagatud keskkond võib mõjutada genotüübi ja keskkonna interaktsiooni. · GEENIDE IDENTIFITSEERIMINE tehnoloogia arenemine aitab meil urida DNA struktuuri. Ning teha kindlaks geene ja nende mõjusid paremini kui kaksikute uurimus. · KROMOSOOMI ARENGUHÄLBED käitumist mõjutavad ka muutused kromosoomide tasandil. Vahel juhtub geneetilises edasikandumises mõni viga , muutus või muteerumine geeni tasemel. Mõni viga võib aset leida kogu kormosoomi tasemel.
reageerivad ettevaatlikult nt hiinlased, jaapanlased, soomlased. Lineaaraktiivsed planeerivad, koostavad ajakavasid, organiseerivad, teevad ainult ühte asja korraga, nt saksased, sveitslased. Multiaktiivsed on elavaloomulised, jutukad rahvad teevad mitut asja korraga, ei planeeri oma prioriteete vastavalt ajavakavale , bt ilaallased, araablased. MIDA ANTAKSE EDASI? (mitte lingvistilised teateid) 1. Hoiakud, arvamused 2.tundeid, emotsioone 3. Interaktsiooni ja suhete iseloomu 4. Sotsiaalne asend gruppis. FUNKTSIOONID: 1)Asendab verbaalseid teated 2) Rõhutab verbaalseid teateid 3) On vastandiks verbaalsele teatele. ERINEVUSED VERBAALSE JA MITTEVERBAALSE SUHTLEMISE VAHEL: 1)vahetu ja kaudne 2)MV: enamik mittetahtlik V:tahtlik 3) MV tajutakse varem kui V 4)MV toimub pidevalt, V on selge algus ja lõpp 5)MV reguleeritav bio aluselt, V in poolt loodud reeglite alusel 6) MV mõjutab taju, interaktsiooni, kujunevad välja oskused
konformsus, imiteerimine, „kohasuse“ loogika (Powell ja DiMaggio 1991). konformsus, imiteerimine, „kohasuse“ loogika (Powell ja DiMaggio 1991). 4) Tööstusharu, turg, nt 9) Tööstusharu, turg, nt Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus
Gluutonid on ,,värvilised". Vahetades gluuoneid vahetavad kvargid värvilaenguid. Selleks, et kvark ei jääks gluuonit välja kiirates ilma värvilaenguta, peab lahkuv gluuon üht värvi ära viies samas teise kohe kvargile maha jätma. Seepärat kannab gluuon sõltuvalt tüübist, korraga üht värvi ja üht antivärvi. Võimalik gluuonid: Graviton on hüpoteetiline osake, mis vahendab gravitatsioonilist interaktsiooni. Gravitoni seisumass ja elektrilaeng 0. Analoogiliselt elektromagnetvälja vahendaja footoniga, saab ka graviton liikuda vaid valguse kiirusega. Kuna antigraviton oleks gravitoniga identne, siis on antigravitatsiooni olemasolu küsitav. Kiirendid Kõik fundamentaalosakesed moodustavad ühtse süsteemi, sest nad saavad kindlate reeglite järgi üksteiseks muutuda. Kõik tänapäevased kiirendid on ehitatud kollaideritena ehk
operatsioonide- võime mõelda abstraktsetest v hüpoteetilistest probl.dest. Piaget´ huviks oli in.intellektuaasuse ja järeldamisvõime arengu seletamine nende biol.juurtele tuginedes. Lev Võgotski näitas kultuuri mõju arengukäigule, kõnel kultuuri kandev roll: keel talletab ja kannab edasi ajal., sots.kogemusi ja on mõtlemise tööriist. Kultuur on keeles (sümbolid) ja loodud keskkonnas, objektides (matrjaalsus). P ja V erinevus: V- kultuuri roll arengu suunamisel (kandub edasi interaktsiooni ja kõnega): keele omandamine ja mõtlemise areng tihedalt seotud, arengus oluline sots.interaktsioon. lähima arengu taseme teooria (ZPD) erinevus probleemide lahendamisel üksi ja teiste abiga. Selgitused lapsele suunavad ta intellektuaalsete protsesside juurde, mis põhinevad keelel. Sots.suhted mõjutavad keelt ja keskkonda, milles laps õpib. Kult.arengu üldine geneetiline reegel on arengumuster, milles intell.protsessid muutuvad sotsiaalsetest internaalseteks. (kõik funkts
harjutamismäng soodustab kognitiivset arengut. Harjutamismäng on seotud jooksmisega, ronimisega, hüppamisega e. Kogu keha haarav liikumine. Ilmneb esimise eluaasta lõpul Laps õpib tundma oma füüsilisi võimeid, kuidas tegutseda enda kontrolli all. Smith HM mõjutavad tegurid: 1) ruumi suurus 2) Eelnevate võimaluste puudumine KEELELISE ARENGU VÕTMETEOORIAD I Õppimisteooria, kõneorgani teooria, kognitiivne teooria ning sotsiaalse interaktsiooni teooria. Õppimisteooria: lapsed „õpivad“ keelt kasutama operantse tingimuse kaudu. Ta arvates, sarrustatakse laste teatuid kindlaid häälestusi. Sarrustuseks ei ole toit, ega vesi, vaid vanemate heakskiit ja julgustamie. Omandatakse keel matkimise, arjutamise ja tagasiside kaudu. ÕT kohaselt on väga oluline lastega palju ja õigesti rääkida ja laste juttu pidevalt parandada. Kuid ÕT jääb hätta 2. eluaasta lõpul toimuva sõnavara arenguspurdi seletamisega.
Vastus: Inimene, kelle mass on 70 kg kulutab päevas umbes 10 MJ energiat. Sellest tulenev keskmine võimsus (ainevahetuse võimsus) on Pk= 10000000J/ (24x60x60)s ~ 120W. Seega kõige lähedasem laualambi pirnile. 20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP Vastus: K = [GDP]eq[ATP]eq / [GTP]eq[ADP]eq 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on -45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? 23. Kas Na+ ja CH3COO- vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? (võivad olla erinevad ioonid) Vastus: 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO- vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? (võivad olla erinevad ühendid) 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? Vastus: U = k D-1q1 q2 r-1
kogemusest konkreetse inimpartneriga. Nii reaktiivse kui ka kavandatava juhtimise tase eeldavad, et robot on võimeline kohanema ja õppima. Nagu eespool kirjeldatud, peab robot omandatud teadmiste salvestamiseks ja üldistamiseks kasutama mitmeid mudeleid ja abstraktsiooniskeeme. Just selles valdkonnas on andnud roboti arendusse oma panuse TTÜ arvutiteaduse instituudis välja töötatud interaktsioonide ehk vastasmõjude õppimise meetod. Õpitud interaktsiooni mudeli põhjal saab robot jäljendada selle osapoolte rolle. Teiseks saab enne käitumismudeli kasutuselevõttu tõelise operatsiooni tingimustes matemaatiliselt tõestada käitumismalli sobivust ja ohutust arvatavates opitingimustes. Märkimist väärib ka TTÜ küberneetika instituudi juhtimissüsteemide osakonnas välja töötatud liigutuste tuvastuse hübriidne meetod. See kasutab paralleelselt mitut tuvastusalgoritmi - närvivõrke, sh Kohoneni võrke, ja statistilist mudelit
Ideaalsus ühiskonnas on rahva ja riigi, aga ka indiviidide vaheline kommunikatsioon olulisem ja vajalikum kui võim. Paraku ei ela me ideaalses maailmas, paraku ei ole meie ümber ideaalse ühiskonna pehmet vatti, paraku ei ole ka Eesti ideaalne riik. Kommunikatsiooni lihtne, kuid keerukas iseloom Kuigi kommunikatsiooniteooriaid on kümneid ja sadu mõned enam aktsepteeritud, mõned seevastu jälle vähem väärtustatud ning kommunikatsiooni kui interaktsiooni on uuritud aastakümneid ja -sadu, võib ikka veel käsitleda igaüks kommunikatsiooni veidi erinevalt, veidi mugavdatult iseenda vajadustest ja eesmärkidest lähtudes. «Kommunikatsiooni on raske defineerida: see on teineteisega rääkimine, televisioon, soeng, kirjanduskriitika jne.» (Pilvre 2012: 2) Gerbner on 1967. aastal väitnud, et kommunikatsioon on sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. (Pilvre 2012: 5)
Enamasti tasub valida kirjeldavad statistikud, hajuvustest, efektisuurus ning võib valida ka statistilise jõu (statistical power). - Kui olete kõik valikud ära teinud, teostage analüüs. Väljundiaknas on mitmed tabelid ning üks joonis. Sarnaselt one-way ANOVA-ga on ka faktoriaalses lahenduses esmalt toodud kirjeldavad statistikud, seejärel hajuvustest, ANOVA-tabel ning post hoc analüüsid. Viimasena on joonis, mis ilmestab graafiliselt kas peamõju või interaktsiooni. ANOVA tabel (ehk Test of Between-Subjects Effects) annab infot selle kohta, kas mudel, sõltumatute muutujate peamõjud ning interaktsioon on statistiliselt olulised. Lisaks on võimalik teada saada, mis on nende peamõjude ja interaktsiooni efekti suurus ja statistiline jõud. Post hoc tabelid näitavad gruppide keskmisi. Kui nt analüüs näitab, et interaktsioon on statistiliselt oluline, siis tasub raporteerida seal tabelis toodud keskmised.
Kuna teine on vastassuunaline reaktsioon, siis on dG=+30kJ/mol 23. . Millele on keskmise inimese võimsus kõige lähedasem? a) laualambi pirn b) taskulambi pirn c) Ignalina tuumajaama reaktor 24. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = [GDP]eq[ATP]eq / [GTP]eq[ADP]eq 25. . Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G on -45 kJ/mol kui kasutegur on 60%? 45*0,6 26. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? U(J) = k D-1q1(C) q2(C-kulon) r-1(m) D - dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 1-10 Ühik J 27. Kas Na+ ja CH3COO-vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Etanoolis, sest etanooli ja vee eletrijõudude erinevus on 10kordne ja etanool varjestab 10 korda vähem kui vesi. 28. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO- vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine?
ja teiste inimeste ootusi. Minakäsitus – kontseptsioon, mis on välja kujunenud nägemus iseendast ja oma mina seotusest keskkonnaga, sisaldades nii indiviidi reaalset mina kui ka ideaalmina, mille poole pidevalt püüeldakse. Minakäsitus vahendab inimese ja keskkonna suhet, olles keskne tegur, mis mõjutab indiviidi hoiakuid, faktide interpretatsioone, mäluprotsesse, enesele seatud eesmärke, interpersonaalset interaktsiooni ning tegevuste valikut. Minapilt - aluseks inimese tegutsemisele ja interaktsioonile ühiskonnas, väljendades seda, kuidas indiviid ennast kirjeldab, hindab ning kuhu ta pürgib. Minapilt on osa isiksuse minakäsitusest. Motivatsioon - indiviidi sisemusest tulenev mõju. See on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused. Motivatsiooni allikaks on inimese usk oma suutlikkusse saavutada eesmärk. Eesmärkide läbi võetakse vastutus enda tegevuse eest ning nende
o Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada o Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad o Turuobjektid on homogeensed o Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele o Turgu iseloomustab Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt – millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb sellehind/majanduslik vahetusväärtus
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
1. Kuidas mõjutavad omandatud ja omistatud tunnused inimese positsiooni ühiskonnas? Too näiteid juurde Mõned ühiskondlikud positsioonid rajanevad karakteristikutel, mis on suhteliselt muutumatud või mille üle inimesel puudub kontroll. Omandatud staatus – vaba valiku, pingutuste või õnne läbi omandatud staatus.(4) Omistatud staatus – põhineb tunnustel, mille üle inimesel kontroll puudub või on seda vähesel määral, sellisteks tunnusteks on nt. sugu, rahvus ja vanus.(4) NÄITED: Omandatud staatuse/tunnuse puhul nt. abikaasaks olemine on isikliku valiku tulemusena ühiskonnas saavutatud staatus. Ka lapsevanemaks olemine on valiku küsimus. Omistatud staatuse/tunnuse puhul nt. olla sündinud kuningatütrena tähendab olla printsess. 2. Kuidas ja millest uurivad sotsiaalset elu dramaturgilise lähenemise pooldajad? Dramaturgiline käsitlus – vaatleb sotsiaalset vastastikust mõju kui rida lühikesi teatrietendusi ...
lähedasem suhe, seda rohkem on maskeeritud raha üleandmine kas meed annab raha naisele välja tegemise või teenuste pakkumise eesmärgil). Organisatsioon Ettevõte ja selle erinevad vormid (ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel). Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine, pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused,
Modifitseerimine viiakse läbi post-transkriptsiooniliselt spetsiifiliste ensüümide poolt. Prokarüootidel ja arhedel toimub modifitseerimine tsütoplasmas. Eukarüootidel võib see toimuda tuumas, tsütoplasmas või organellides. Kuid modifitseerimine muudab pisikesi tRNA molekule üksteisest erinevamaks, tõstab valgusünteesi täpsust ja efektiivsust. Loetelu mõnedest modifitseerimise funktsioonidest: Antikoodoni struktuuri ja koodon-antikoodon interaktsiooni stabiliseerimine ning lugemisraami nihke vältimine, tRNA üldise struktuuri stabiliseerimine, D-lingu painduvuse suurendamine: dihüdrouridiin, tRNA ebaõige voltumise vältimine, Kaitse endonukleaaside eest, Fotoprotektsioon, Identsuselemendid aaRS-dele, Antideterminandid aaRS-dele või teistele valkudele, Aluspaardumise spetsiifika laiendamine wobble-positsioonis N34, Termostabiilsuse tõstmine. Ribosoomi struktuur
63. Kontrolli fookus ja kontrollivormid 30 64. Tagasiside 31 65. Konflikt olemus, põhjused ja tüübid 66. Konflikti koostisosad 32 67. Konfliktide lahendamise viisid ja nende sobivus situatsiooniga 68. Konflikti katkestamine ja lahendamine 33 69. Liidri ja järgija suhe 70. Sotsiaalse vahetuse teooria ja sotsiaalse interaktsiooni põhimõtted 71. Konformsus ja allumine 34 72. Järgimise stiilid ja tõhus järgija 73. Liidri sise- ja välisgrupi kujunemine 74. Töömotivatsiooni elemendid 35 75. Motivatsiooni tasakaalu mudel ja selle olulisus juhtimises 76. Sisemine motivatsioon ja selle allikad 77
d diagrammid d Platvormist Kasutajaliidese Andmemudelid Detailsed sõltuv disain ja ja olekudiagrammid interaktsioonid objektimudelid e spetsifikatsioo nid Eksami näiteküsimus – Rääkige disaini mudelitest interaktsiooni perspektiivist. Tee tabelist spikker pmst. LOENG 14 KULDAR TAVETER Kordamine ja Kanban: XP, Scrum’i ja Kanbani erinevus: ei ole puhtalt xp, scrum või Kanban, nad on üksteisega kattuvad, kuid neil on erinevad rõhuasetused, XP puhul on rõhk koodil (paarisporgrammeerimine), Scrum’i puhul on rõhuasetus projektijuhtimisel ja Kanban’i puhul on kasutatud konveieri põhimõtet. SCRUM eksamil! Scrum’i puhul jagatakse toode tükkideks ja inimesed tiimideks (iga tiim tegeleb ühe
kahtluse alla seadma nende suhete kohasust ja muutmise vajadust kliendi ja ühiskonna kui terviku kasuks. Rolliteoorias ei tarvitse esitada situatsiooni sekkumise vahendeid, sest ta ei paku käitumise muutuse tehnikaid ega emotsioonide käsitlemise viise, samuti võimalusi töötada inimeste personaalsete reaktsioonidega rollikonfliktile - rolliteooria lihtsalt toob kõik selle esile. (Payne, 1995) Teine viis rolle käsitleda iseloomustab Goffmani (l968b) töid. Sotsiaalse interaktsiooni puhul on inimestel tarvis teiste kohta midagi teada ja nad saavad seda, tajudes teatud märke teiste käitumises. Viimane asjaolu võimaldab meil mõjutada teiste inimeste ettekujutusi endast, kujundades infot, mida nad meilt saavad; me anname ,,etendusi", mille eesmärgiks on jätta sobivat muljet. Selle käsituse järgi on rollid sotsiaalse staatusega seotud sotsiaalsete ootuste ,,etendused". Meil võib olla mitmesuguseid osi rolli mängimisel ja eri situatsioonides võime
seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum Funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
Kui kiirus on küllalt suur, domineerib kogu "madaliku efektis" vööri rõhupadi sellisel määral, et kogu laev tõugatakse madalikust eemale. Tagajärjeks on kontrollimatu kõrvalepõige, mis võib olla vägagi tugev. Sama nähtus võib esineda laeva lähenemisel madalikule mingi nurga all, mille puhul vööri rõhupadi ja sellega kaasnevad nähtused teatud tingimustes muudavad laeva kurssi suunates ta madalikust eemale. Interaktsiooni mõjud Vaatleme interaktsiooni mõningaid mõjusid eesmärgiga selle teabe kaudu muuta meremeeste vastumeelsust selle nähtuse suhtes. Möödumine vastaskurssidel Kui laevad mööduvad teineteisest vastaskurssidel, on nende suhteline kiirus võrdlemisi suur ja nad "on kohakuti" üsna lühikest aega. Interaktsioon, kui ta üldse on tuntav ja kui ta jõuab tegevusse astuda, tuleb laevajuhile kasuks. Vööridel on tendents tõukuda teineteisest eemale enne otsest möödumist
huvides; 5. sotsiaalne tegevus - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. sotsiaalne interaktsioon - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne tegevus, mida suunab vastastikuste toimingute mõju 7. sotsiaalsed suhte - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID 8. sotsiaalne sõltuvus - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 2. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi Weberi arvates on inimese tegevuses alati mõte, seega on tegevus ratsionaalne
o. info teate lisatunnuse kohta hääbub mälus kiiremini kui teade ise. Tunnuse esitamine enne teadet elimineerib m-efekti, kuna nõrgendab teate tungivat mõju. Siiski lõplik seletus sellele nähtusele on praeguseks andmata. Interaktsioonitüübid. Faktorite üldefektid on statistiliselt sõltumatud interaktsiooniefektidest - s.o. et teades küll kõigi faktorite üldefekti suurust ja suunda (kõigi üksikute tingimuste puhul saadud tulemuste keskmiste põhjal), ei saa me neist tuletada interaktsiooni olemasolu või puudumist. Ehk teisiti - täpselt ühesuguste üldefektide puhul on võimalikud mitmesugused (mitut tüüpi) interaktsioonid. Näide: [Fig. 10-5 kuni 10-11] Fig. 10-5 näitab, et F1 üldefekt on 20 ja F2 üldefekt on 60. Fig. 10-6 näeme 2*2 FE, kus puudub interaktsioon. Teades ühe välja väärtust, saame üldefekte teades leida teiste väljade väärtused. Tulemused on seega aditiivsed.
Enne määrati, siis pandi erinevad vabasituatsioonis mängu mängima ja selle tulemused näitusid: turvaliselt kiindunud, kui kaks omavahel, siis ei ilmunud ühelgi juhul kiusamist. Kui ebaturvalise kiindumusstiiliga maimikud mängisid, siis kaldusid kiusajad olema tõrjuva kiindumusstiiliga, ohver ambivalentse stiiliga. John Bowlby Varajases eas tekkinud lähisuhete kvaliteeti ema ja imiku vahel,kusjuures seda seost tuleb müista kui interaktsiooni. Koostöö võimalik, kui sama eesmärk. Kiindumus saab olla turvaline või ebaturvaline. Varajases eas. Kiindumise kvaliteet väljendub pärast kuuendat elukuud. Turvaliselt kiindunud järgnevad objektile, otsivad lähedust. 1-1,5 aastane hakkab ettevaatlikult suhtuma võõrastesse. Kui ema lähedal, siis asuvad aktiivselt ümbrust uurima. Ema pole, siis uurimisaktiivsus langeb. Ebaturvaliselt kiindunud võõras situatsioonis ei otsi ema, kui see lahkub. Võõraga käituvad kui
intiimsust, tööjaotus on keerukam ja sõltuvus üksteisest suurem. Võib moodustuda koalitsioone, kuid ükski liige ei domineeri teiste üle. Rolliarvude võimalikkus on palju suurem kui diaadis. 4.13. Mis on sotsiaalne võrgustik? Mõiste, mida kasutatakse grupi liikmeskonna ja suhtekogumi kirjeldamiseks. Koosnevad tihedalt läbipõimunud esmase grupi ja/või lõdvematest teisese grupi suhetest. Koostis muutuv. Väärtuslikud sotsiaalse toetuse allikad. 4.14. Kuidas interaktsiooni dramaturgilise lähenemise seisukohast inimeste käitumist gruppides selgitada? Dramaturgilisest vaatekohast võib kõiki rollipartnereid vaadelda näitlejatena, kes laval oma rolle täidavad. Kokku moodustavad need rollid sotsiaalse stsenaariumi. Maailm on näitelava ja meie, näitlejad, loome muljeid iseendast. See mudel rõhutab vastastikuse toime ja rollimängu refleksiivset iseloomu. See tegeleb peamiselt sotsiaalsete suhete struktuuri selgitamisega. 4.15
· Osakeste vastasmõju tekkimiseks peavad nad liikuma üksteisele piisavalt lähedale. · Seda takistavad osakeste vahelised Potentsiaalibarjäär tõukejõud. · Analoogiat võib leida mehaanikas keha liikumisel tõusul. Potentsiaalisein · Kui keha kineetilisest energiast ei piisa, et ületada tõusu, siis veereb see mäest alla tagasi. · Kui osakese energiast ei piisa, siis interaktsiooni Potentsiaaliauk ei toimu. 22.11.12 26 Tunneliefekt. · Kui potentsiaalibarjäär on piisavalt õhuke, võib osakese leiulaine tungida barjääri sisse. · Barjääris väheneb leiulaine amplituud kiiresti. · Õhukese barjääri korral laine ei sumbu täielikult ja osake osutub teisele poole Tuumareaktsioonidest põhineb barjääri jõudnuks. alfalagunemine tunneliefektil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
