Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast
Very rarely it happens so that you can pick up a non-fiction book from a concrete field and it will be making almost perfect sense to you even though you're neither working nor educated in that field. Donald Norman's Design of Everyday Things is that kind of book. It reads effortlessly, for the most part, it entertains and for a non-fictional book, that's a rare quality; but most importantly, meanwhile, it educates. DOET, very aptly renamed from Psychology of Everyday Things, while having its shortcomings, goes a great mile towards providing a starting point for newcomers in the field, quite concisely summing up humankind's experiences in design, common errors and best practices, while also providing some scientific basis for many conclusions. Quite notably, Norman's background is in cognitive science and mathematical psychology, which grants him enough of authority to author an endeavor such as this and not be questioned as to what he...
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA
Pannes paralleelselt kõrvale pildi Inglismaast, siis võime näha koos elamas erinevaid kultuure ning selliste pisiasjade pärast nagu riietus või oma arvamus, mõistab ümber olev ühiskond isikut harva hukka. Kuid suhtumist, nagu Eestis, võime kohata veel tohutult mitmetes riikides (näiteks lõunamaa riikides) kus elab koos vaid üks kultuur. Sotsiokultuuri käsitledes tõin ühtlasi välja juba ka esimese teguri, mis reguleerib indiviidide vahelist interaktsiooni. Minnes nüüd edasi nende teguritega, mis mõjutavad suhtlemisprotsessi, saame me tuua välja veel isikuvälise teguri ehk siis selle, kellega me parasjagu suhtleme, see tähendab, et suhe areneb mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. Interaktsioon võib mõjutatud saada näiteks partneri hoiaku, teadmiste, emotsioonide või suhtlemisoskuste läbi. Kolmandaks teguriks tuleks tuua välja isik ise, kõik tema endaga seotud tegurid
Esimeseks on kasvatuse eesmärke ja taotletavaid väärtusi puudutavad käsitlused. See valdkond on suunatud inimliku kasvu eesmärgile. See valdkond on ka tihedalt seotud kasvataja enda maailmavaadetega ning selle tahuga, milles on keskne koht kasvataja hinnangutel ja elufilosoofiatel. Ehk siis selle kasvatuse põhjal lähtutakse elkõige kasvataja enda vaadetel ja arusaamistel. Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis toimuva interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvamises. Selles valdkonnas võib aga käsitlused jagada omakorda kaheks: esimeseks on käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust (kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed.) Teiseks, käsitlused, mis puudutavad, keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust (näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule). Ühesõnaga teine valdkond sisaldab seda, kuidas
d down 1/2 -1/3 7 0 0 0 0 1/3 c charm 1/2 2/3 1500 0 1 0 0 1/3 s strang 1/2 -1/3 150 -1 0 0 0 1/3 e t top 1/2 2/3 180000 0 0 0 1 1/3 b bottom 1/2 -1/3 4300 0 0 -1 0 1/3 Kvarki kui gluuonvälja allikat iseloomustab ka spetsiifiline tugeva interaktsiooni laeng - värvilaeng. Värvilaeng on kvarke ja gluuoneid iseloomustav kvantarv.Kõik kvargid esinevad kolmel võrdväärsel kujul, vastavalt kolme eri laenguga – punane (P), kollane (K) ja sinine (S). Antikvarkide värvilaengud (nagu kõik teisedki laengud) on vastasmärgilised (antipunane , antikollane , antisinine ). Leptonid Leptonid on tugevale interaktsioonile mittealluvad elementaarosakesed. Leptonid on spinniga ½. Leptonid võivad olla elektrilaenguga või neutraalsed.
Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist.(ten Have 1990)Vestlust uurides ei uuri vestlusanalüütik mitte ainult keelt vaid ,keelt mis on seatud mingi sotsiaalses maailmas toimuva tegevuse teenistusse.(Drew 2006:114.)
Intratsütoplasmaatilised inklusioonid paramükso- ja rabdoviirustel. Mõned viirused (koerte katku-, sigade tsütomegaloviirus) produtseerivad nii intranukleaarseid kui ka intraplasmaatilisi inklusioone. Hemadsorptsioon Hemadsorptsioon on erütrotsüütide kinnitumine teistele rakkudele, eriti viirusega infitseeritud rakkudele. Transformatsioon Infitseeritud rakkude transformeerumise puhul rakud ei hävine, vaid omandavad paljunemisvõime. Viirus-rakk interaktsiooni tüübid Infektsiooni tüüp Muutused rakus Virionide Viirused produktsioon Tsütotsiidne Morfoloogilised Jah Alfaherpesviirused, muutused rakus Enteroviirused, (TPE), proteiini, reoviirused RNA ja DNA sünteesi inhibitsioon, raku hävimine
preference on intergroup bias in adolescence". Artikli autoriteks on Sotirios Bakagiannis ja Mark Tarrant. Mõlemad tegutsevad Suurbritannias, Keele Ülikoolis (Keele University). Artikkel põhineb uurimusele, mis viidi läbi Manchesteri Keskkoolis, Suurbritannias. Uurimuse taustast Igapäevaselt ringi liikudes puutume tihti kokku muusikalise käitumisega. See võib väljenduda tahtlikus muusika kuulamises (pleier, mobiiltelefon). Võib väljenduda ka kaudselt läbi sotsiaalse interaktsiooni teistega, näiteks rääkides sõbraga, kes kannab t-särki oma lemmik artisti nimega. Missugustele psühholoogilistele protsessidele võib kaasa aidata muusikaline käitumine? Tänu ühele hiljuti avaldatud uurimusele on teadlased hakanud aru saama, kuidas inimesed toetuvad muusikale, et tulla toime oma igapäevaste väljakutsetega. Näiteks, kuidas tullakse toime tujude reguleerimisega või mulje avaldamisega teistele. Hoolimata viimasest, on mitmed uuringud
veenulitele. Ta aitab neutrofiilidel seostuda tsütokiin aktiveeritud endoteeli rakudele põletiku koldes.L-selektiin paikneb leukotsüütide hatude projektsiooni tipus, vahendades nende interaktsiooni endoteeli ligandiga. Vähemalt kolm endoteeli rakuligandit saavad seostuda L- selektiiniga. Integriinid on ekspresseeritud paljudel raku tüüpidel ja seostub ligandiga endoteeli rakul ja ka teistel leukotsüütidel. Integriinid promoteerivad raku ja raku vahelist interaktsiooni ning raku ja maatriksid vahelist interaktsiooni. Kõik integriinid on heterodimeersed rakupinna valgud mis koosnevad kahest mitte kovalentselt ühendatud polüpeptiidi ahelast. Integriinide perekonna hulka kuuluvad ka CD11bCD18 (Mac-1) ja CD11cCD18, mis vahendavad leukotsüütide ühendust endoteeli rakudega. CD11bCD18 samuti funktsiooneerib kui fibrinogeeni retseptor ja kui komplemendi retseptor fagotsüüdi rakudel, seostudes produktidega mis on oposatsioneeritud.
Keskmise inimese võimsus on ca 109 vatti. 20. Kirjutage reaktsiooni tasakaalukonstandi avaldis: GTP + ADP GDP + ATP K = ((Produktid)/(Lähteained)) K = (GDP + ATP) / (GTP + ADP) 21. Kui palju kasulikku tööd saab rakk teha biokeemilise reaktsiooni arvelt, mille G = -45 kJ/mol, kui kasutegur on 60%? dG mõõdab seda energiahulka, mis on potentsiaalselt kätte saadav tegemaks kasulikku tööd. Kasulik töö - -45x0,6 22. Kuidas sõltub laengutevahelise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest (valem, ühikud)? Coulomb'i seadus F= k q1q2 r -2 Kui q-d on ühemärgilised, siis on mõjuv jõud positiivne. Järelikult viitab positiivne jõud tõukumisele. Kui q-d on erimärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ja viitab tõmbumisele. 23. Kas Na + ja CH3COO - vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Kuna etanool varjestab u 10 korda paremini kui vesi, siis on ioonide vaheline tõmbumine tugevam etanoolis. Vee dielektriline konstant on D=80
ressursse oma vahetusest saadavate hüvede optimaliseerimiseks. Seega ei motiveeri inimest teatud viisil käituma traditsioon, alateadlik tung või mingi struktuuriline kohustus, vaid ratsionaalne kaalutlus mille käigus inimene kaalub alternatiivse tegevuse hüvesid, mis oleks võimalik sellest vahetusest saada. (Appelrouth&Edles 2007) George C. Homans, silmapaistev Ameerika sotsioloog, defineeris sotsiaalse vahetuse interaktsiooni kui vastastikuse tegevuse kahe või enama inimese vahel, mis võib olla nii materiaalne kui mittemateriaalne ja rohkem või vähem tasustatud ning erineva kulukusega. Üks teine nimekas sotsioloog Peter Blau viitab indiviidide vabatahtlikele tegevustele, mida motiveerib vahetusest saadav oodatav tulu. (Nurk 2004) Blau ja Homansi jaoks on interaktsioon enam-vähem sirgjooneline ja ratsionaalselt kalkuleeritud vastastikku kasulike transaktsioonide seeria
lahendusi sotsiaalsetele dilemmadele, näiteks kuidas paigutada õhtusöögil istuma rivaalid või kuidas leida sõpru uues linnas.Sotsiaalse teadlikkuse võimed suhestuvad omavahel: empaatiline täpsus põhineb kuulamisel ja esmanel empaatial; kõik kolm edendavad sotiaalset tunnetust. SLAID 4 Teine koostisosa on sotsiaalne osavus on lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni. Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda. See loob baasi, millel põhinevad sotsiaalse osavuse teised aspektid. Puudulik sünkroonsus saboteerib sotsiaalset kompetentsust, nurjates suhtlemise. Kui üks inimene sünkroonsus rikub tunne end teine ebamugavalt. Sünkrooni saavutamine loomulikul moel tekitab suure emotsionaalse resonantsi. Eneseesitlus e
tarkvaratehnika alal. Kasutatakse tarkvaramahukate süsteemide visuaalsete mudelite loomiseks. Loodi 90ndatel. Grady Booch, Ivar Jacobson, James Rumbaugh – Rational Software. Haldab alates 97ndast Object Management Group (OMG). Diagrammitüübid Struktuuridiagrammid: klassi-, objekti-, paketi-, komponendi-, rakendus-, liitstruktuuri-, profiilidiagramm. Käitumisdiagrammid: kasutusjuhtude, tegevus-, oleku-, interaktsioonidiagramm(jada-, kommunikatsiooni-, interaktsiooni ülevaate, ajastusdiagramm). 3. Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida Süsteemi lähtudes tegutsejate Rollidest ja Eesmärkidest, millest tuletatakse Funktsioonid ja Nõuded süsteemile. Kasutusjuht (Use Case) Süsteemi poolne funktsionaalsus, mis vastab Tegutseja Eesmärgile seoses Süsteemiga. Kasutusjuht kirjeldatakse Tegutsejale arusaadavate töötsenaariumite hulgana. b. Lühiformaat – jutustus sellest, kuidas Tegutseja kasutab Süsteemi Eesmärgi täitmiseks
1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand lasteaed/kool, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel on riiklik õppekava, mille täitmisel kujundatakse lapsele keskkond, kus ta 2+ aastasena tenim viibib. 3
toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside abil. Seega kujutab biopsühholoogia endast kahe teadusharu bioloogia ja psühholoogia sulamit. Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Biopsühholoogia jagunemine Füsioloogiline psühholoogia uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. Psühhofarmakoloogia uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. Neuropsühholoogia uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloogiaga. Võrdlev psühholoogia võrdleb omavahel erinevaid liike, uurides käitumise geneetikat, evolutsiooni ja kohanemist. Psüühika bioloogiline olemus Kesknärvisüsteem on kehaga otseses (piirdenärvisüsteem) ja kaudses (hormoonid) ühenduses. Närvisüsteem on kui psüühika riistvara.
uurimuse sõnastuses ei peegeldu uurimuse käik koos selle juurde kuuluvate probleemide ja tagasilangusteta. Päevik sisaldab: · uurimistegevusi koos vastavate kuupäevadega; · andmed selle kohta, mida uurija on lugenud; · andmete kogumise üksikasjad; · andmeanalüüsi käigu kirjeldus; · isiklikud reageeringud; · juhendaja soovitused ja arvamused. 7. Vestlusanalüüs, selle iseloomulikud jooned. Vestlusanalüüsi all peetakse silmas verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suunda, milles tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastu, kasutades selle uurimiseks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset analüüsi. Vestlusanalüüsi kontekstis pole kõne mitte ainult kommunikatsioon, vaid tegevus. Vesteldes on inimesed haaratud sotsiaalsetesse tegevustesse. Vestlusanalüüsi kaudu püütakse dokumenteerida ja selgitada, kuidas jõuavad vestlejad kõnevoorude vahetamise
Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku. Need võivad olla innustavad ja avastamisvõimalusi pakkuvad, kuid need võivad samuti olla arengut pärssivad
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
vaid need on struktureeritu inimkäitumise ja tekkivate suhetega, mis on teatud viisil korrastatud, seaduspärased ja korduvad. Ühiskonnad on pidevas strukturatsiooniprotsessis, sest inimesed oma tegevusega taastoodavad ümbritsevat sotsiaalset maailma, mis kujundab omakorda neid. SOTSIOLOOGILINE PERSPEKTIIV Berger- teadvuse vorm, võimalus näha inimkäitumist uues valguses, kus kõike nähakse mitte kui loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seaduspärane, tegutsemise ajalooline kontekst; individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga. SOTSIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Bauman- näha sotsiaalset individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised, põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU
Kokkupõrkel kandub osakese ja antiosakese energia üle tekkinud väljaosakesele (gluuon, W/Z boson või footon). Need osakesed omakorda muutuvad uuteks osakesteks. 7) Standardmudel Standardmudel võtab kokku füüsikute tänapäevased arusaamad elementaarosakestest ning looduses valitsevatest fundamentaaljõududest. Standardmudelisse kuuluvad kaks praeguseks välja töötatud teooriat: kvantkromodünaamika ja elektronõrga interaktsiooni teooria. 8) Esinevad vastastikmõjud nimeta 4, oska reastada, igaühe tunnused (võrdle) Gravitatsioon, nõrk vastastikmõju, elektromagnetiline vastastikmõju, tugev vastastikmõju 9) Kvargid mis osakesed on, kuidas käituvad, kus esineb Kvargid: Elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus. Aine väikseimad osakesed. Ei esine vabade, üksikute osakestena. Esinevad kolmekaupa.
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Kaisa-Kirti Niit kirjutas artikli „Eesti tudengite väärtused 1990. aastatel“ , mis peamiselt põhines Schwartsi väärtusteooria uuringu põhjal, mille ta viis läbi aastatel 1990. Samuti nagu ka artiklis kirjutas on ka minu arvates väärtused põhinenud kolmele tingimusele, mis on omased kõigile inimestele ja ühiskondadele: 1. Indiviidide kui bioloogiliste organismide vajadused 2. Koordineeritud sotsiaalse interaktsiooni nõuded, ja 3. Gruppide sujuva funktsioneerimise ja püsimise tingimused. Artiklis toodi välja ka väärtustüübid, mis on enesemääratlemine, stimulatsioon, hedonism, saavutus, võim, turvalisus, konformsus, traditsioon, hingelisus, heasoovilikkus ja kõikehaaravas. Varasemalt ei oleks ma arvanud, et neid tüüpe võib nii palju olla. Schwarts tegigi uuringu just nendele väärtustüüpidele põhinedes aastatel 1992 ja 1999 Eesti tudengitele
Innovatsioon turunduses Koostaja: Turundus Turundus ehk marketing on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse põhiobjektid Klientide värbamine Olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine Klassikalise turundusmeetmestiku vahendid on (4P) Hind Müügitoetus Toode Turustus Innovatsioon- 7P Lisandunud 4P veel: Personal Protsesside juhtimine Füüsiline keskkond Innovatsioon- 4C Vastandatakse tarbija hind kulutusele (cost to the consumer) Vastandatakse müügitoetus turundussuhtlusele (communication) Vastandatakse toode vajaduse lahendami...
elastiinist · Ebaühtlase diameetriga kuni 0,2-1,0 µm hargnevad ja omavahel anastamoseeruvad niitjad struktuurid · Mehaaniline vastupidavus on märgatavalt väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus · Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel · EM - elastse kiu keskel paikneb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid; perioodilisus puudub · Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - akendunud membraanid veresoonte seinas Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega
Õieti pakuti ta esimest korda välja tugeva vastasmõju seletamiseks 1960-ndate aastate lõpul. Idee oli selles, et prootonit ja neutronit võib vaadelda keele (stringi) võnkumisena. Tugev vastasmõju oleks selliste stringide omavaheline vastastikune mõju - põhimõtteliselt nagu ämblikuvõrgus. Et eksperiment teooriaga kokku läheks, peaks stringi pingsus olema umbes 10 tonni. Stringiteooriad tulid füüsikasse tegelikult 1970ndate alguses, kui Y. Nambu püüdis nende abil tugevat interaktsiooni kirjeldada, kuid kvantkromodünaamika õigeks tunnistamisega jäid stringiteooriad varju. Uuesti päevakorda kerkisid nad 1976. aastal, kui prantsuse füüsik Joel Scherk koos oma kolleegidega näitas, et stringiteooria saab sisemistest vastuoludest vabastada supersümmeetria (sümmeetria fermionide ja bosonite vahel) liitmisega teooriale, saades niimoodi superstringiteooria. 1980ndatel näitasid Michael Green ja John Schwarz, et
Jagatakse igapäevaselt mõtteid, muresid, hirma, unistusi, vajadusi. Ja seda rahumeelselt. Vanemlus elukaare jooksul arenguline perspektiiv Lapse arengu põhiküsimuse ja lapsevanema roll lapse kasvatamises Perekonna majandamine Suhtepsühholoogia: suhe, lähisuhe, konflikt perekonnas, tõrjutus kooselus/abielus Romantiline armastussuhe(seksuaalsus+armastus) ja selle konfliktid Suhted- puudutab indiviide, kes vastastikku mitu korda üksteist mõjutavad nii, et iga käesolevat interaktsiooni mõjutab interaktsioon minevikust ja/või ootused interakstioonile tulevikus. Interaktsioon on mitmekordne ja pikaajaline. Suhted toimuvad aja jooksul ja puudutavad indiviide, kes üksteist tunnevad. Suhtes oleneb kõik ka partnerite minevikust ja ka tuleviku ootustest. Suhe on vastastikuse sõltuvuse seisund. Suhted varieeruvad(kõik suhted kuuluvad siin kuhugi): Paarisuhe(armastus+seksuaalne käit)(mating(kohtamine) or romantic)
Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni paarist. Kui need aga kokku puutuvad moodustuvad neist paarid. Geenid tagavad liigipõhilise ülesehituse (kaks silma, kaks kätt jne). Peale välimuse, vastutavad nad ka meie käitumise arengu eest (käitumise geneetika). Geenotüübi omadused võivad mõjutada inimliigi käitumise arengut. Mõned geenid mõjutavad oluliselt üht kindlat tunnust, teised mõjutavad mitmeid tunnuseid või interaktsiooni kombinatsioonina. Kaks geneetiliste mõjude uurimise traditsioonilist meetodit on kaksikute uurimused ning lapsendamise uurimused. 1. Kaksikute uurimused – tavaliselt sünnitab iga kaheksakümnes naine kaksikuid. Nad võivad olla ühemunakaksikud (ÜK) või erimunakaksikud (EK): 1.1 ÜK – identsed kaksikud pärinevad ühest viljastatud munarakust. Tavaliselt jagavad kaksikud platsentat ja ümbritsevat membraani, kuid neil on eraldi nabanöör
sünergia. Peter Senge (1990) leiab, et kui ei suuda õppida meeskonnad, ei suuda õppida ka 12 organisatsioon. Seetõttu peavad meeskonnad pidevalt õppima, kuidas koos õppida. Meeskonna õppimine hõlmab teadmiste ning seniste kogemuste jagamist, võimalike lahenduste identifitseerimist, ühiste otsuste vastuvõtmist, tegevussuundade määratlemist, probleemidele lahenduste leidmist, meeskonnaliikmete omavahelist interaktsiooni. Meeskonna õppimine on protsess, mille käigus indiviidi ideed, mõtted, arusaamad kujunevad ja muutuvad ühise diskussiooni, dialoogi ja sünergia tulemusena meeskonna ühisteks mõtlemismudeliteks. Seega loob meeskond muu hulgas võimaluse indiviidi õppimiseks. Õppimine leiab aset siis, kui analüüsitakse ja hinnatakse meeskonnatöö tulemust ehk identifitseeritakse need teadmised, oskused, ideed, mis on vajalikud organisatsiooni senise tegevuse arendamiseks.
- uurib inimese arengut alates viljastamisest, lõpetades inimese surmaga. -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. Biopsühholoogia: Uurib käitumise bioloogiat-millised keemilised protsessid on tegevuse taga Jagatakse viieks peamiseks haruks: - Füsioloogiline psühholoogia, mis uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. - Psühhofarmakoloogia, mis uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. - Neuropsühholoogia, mis uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. - Psühhofüsioloogia, mis uurib käitumise seoseid füsioloogiaga. - Võrdlev psühholoogia, mis võrdleb omavahel erinevaid liike, uurides käitumise geneetikat, evolutsiooni ja kohanemist. Kliiniline psühholoogia tegeleb ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
elemendi aatomiga on tegemist. Et prootonite arv tuumas võrdub ka elektronide arvuga elektronkattes (ioniseerimata aatomi korral), on erineva prootonite arvuga aatomitel erinevad keemilised omadused ja optilised omadused. Bohri postulaadid 1) Aatomid võivad eksisteerida nn. statsionaarsetes olekutes, kus nad energiat ei kiirga 2) Üleminekul ühest kvantolekust teise, aatom, kas kiirgab või neelab footoni või mitu footonit Tugev interaktsioon=tuumajõud tugeva interaktsiooni ülesandeks on prootonid ja neutronid tuumadeks siduda. Tuumajõud on jõud, mis mõjuvad prootonite ja neutronite vahel aatomituumas. (Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest (elektrostaatilisest) tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda
Osalejad Eesmärgid Osalejate tegevused Osalejatega toimuvad sündmused Objektid Stsenaariumite tüübid Probleemi stsenaarium – kirjeldab hetkeolukorda (mida kasutaja/klient saab teha) Tegevuse stsenaarium – annab soovituse praeguse tegevuse parendamises või muutmiseks Informatsiooni stsenaarium – kuidas kasutajad tajuvad, tõlgendavad ja kasutavad infot Interaktsiooni stsenaarium - tegevused ja vastused, mis sätestavad ja vastavad kasutaja tegevuse eesmärkidele ja vajadustele Sinu tarkvara stsenaariumid Loo stsenaariumid vastavalt persoonadele NB persoona on stsenaariumis osaleja rollis Võimalusel korralda stsenaariumite „kontrolli sessioon“ Kasutajalood Kasutajalood on lihtsad, selged lühikesed kirjeldused reaalsele kasutajale väärtuslikust funktsionaalsusest
keskkonna vaheline progressiivne kahepoolne sobitumine. Arenguprotsessi mõjutavad suhted erinevate keskkonnakoosseisudega, aga ka laiem sotsiaalne kontekst, milles need koosseisud sisalduvad. Ökoloogilise süsteemiteooria tähendus näitena noorukite delinkventsele käitumisele Delinkventne käitumine kui nooruki kohandatud reaktsioon teatud sotsiaalsele kontekstile. Nooruki käitumine kui tema isiklike kogemuste ja isiksuseomaduste ning sotsiaale keskkonna omavahelise interaktsiooni tulemus. Inimese-keskkonna omavahelise interaktsiooni mudelite kasutamine aitab selgitada erinevusi indiviidide reaktsioonides pealtnäha sarnastele situatsioonidele ning täiendab ja avardab meie arusaamist delinkventsest käitumisest. ALLIKAD Saar, A. (1997). Laps ja mäng. Tallinn: EKK Trükikoda. Salum, M. (1983). Mäng koolieelses eas. Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium Kivisalu, K.(2005). Miljon mängu eest. Pere ja Kodu.4,6-7.
intronid. Transkrip Faktor- tugeva seostumisvõimega valgud st järjestusspetsiifiline DNAd siduv valök . vabastavad DNA keerulisest kromatiidsest koostisest. NMD ebakorrektselt splaisitud mRNA de lagundamine(kui stop koodon asub enne viimast ekson-ekson liidest) PTC-enneagne stopp-koodon. praimer -lühike oligonukleotiid, mille külge DNA polümeraas DNA replikatsiooni ajal kinnitubHAT- histoon atsetüül tansferaasidel on võime panna atsetüülrühm histooni N terminuse külge. Vähendavad interaktsiooni DNA ja histooni vahel. Soodustavad teiste valkude DNA pol ligipääsemist. HDAK- deatsetülaasid. Lõikavad atsetüülrühmas lüsiini jääkide küljest ära ja pärsivad aktiivust, fosfolüreelivad histooni. Promootor- TATA elementi sis geeni ala. Koht kuhu seondub RNA polümeraas. Ülavoolu asuv ala. DNA replikatsioon-Helikaas eraldab DNA ahelad. PolIII abil kodeeritakse probleemideta juhtiv ahel 5'-3'. Mahajäävat ahelat kodeeritakse fragmentide kaupa
Sel etapil tõlgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise või tootmise ning teksti tarbimise ehk vastuvõtu kontekstis, püüdes vastata küsimustele, miks on tekst just niisugune ja kuidas vastuvõtjad seda tulenevalt situatsioonilisest ja intertekstuaalsest kontekstist tõenäoliselt tõlgendavad. 3. etapp on seletamine ehk sotsiaalne analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid diskursiivse praktika ja sotsiokultuurilise praktika, st interaktsiooni (teksti kui sotsiaalse tegevuse) ja sotsiaalse konteksti vahel vaadeldakse teksti loomise ja tõlgendamise sotsiaalset määratust ja nende sotsiaalseid mõjusid. Uuritavat diskursust nähakse ühiskonna võimusuhete valguses, paigutatuna sotsiaalsesse, institutsioonilisse ja ühiskondlikku konteksti. Analüüsitakse ka võimalikke diskursiivseid võitlusi, mis leiavad aset teksti loojate ja tõlgendajate ning ühiskondlik-poliitilise korra vahel. Nii 2. kui 3
*sotsioloogia on ühis teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, grupi konstruktsioone ja ka viis kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Kus lähtutakse sellest, et inimene elab ja osaleb mitmesugustes gruppides. * sotsioloogia lähtekohad: 1)huvi ühiskonna elu, kui terviku vastu, st seoste otsimine majanduse, perekonna, usu, politiika jt valdkondade vahel, ka viisi kuidas ühiskonna probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. 2)rõhu asetamine inimkäitumise kontekstile, elu välistele jõududele, neis kujunedavad ja suunavad indiviidi otsuseid. Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral...
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad
· huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Tähtsust ei oma mitte ainult nt kultuurilised või majanduslikud süsteemid, vaid ka kultuuri seosed majanduse ja teiste elu valdkondade vahel. Samuti viisid, kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme. · rõhk inimkäitumise kontekstil ehk välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid. · tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus primitiivsetes ühiskondades elavad inimesed täidavad sotsiaalses struktuuris suhteliselt sarnaseid funktsioone (näiteks samavanused mehed teevad sarnast tööd ja elavad suhteliselt sarnast elu). See ajendas Durkheimi väitma, et selline horisontaalne sarnasus tekitab empaatiat sarnasusel
tegevus vastavalt üldkehtivatele väärtusnormidele (nii ühiskonna kui indiviidi tasandil) Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne Mõisted Sotsialisatsioon on protsess, mille käigus saab üksik indiviidist ühiskonna teovõimeline liige interaktsiooni käigus. Kasvamine on kasvatuse objekt ja eesmärk Kasvatustegevus on kasvatustingimuste teadlik tekitamine Kasvamise ja kasvatuse mõisted on osaliselt kattuvad Mõtisklemiseks Inimlik kasvamine on oma olemuselt eesmärgipärane protsess. Kasvamise eesmärk kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine; - mõnele inimesele omaste isikupäraste joonte saavutamine. Käitumine vastavalt lapse eale jonnimine kolme aastaselt ja jonnimine üheksa aastaselt Tooge näiteid!
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). Köhler K; "Välditav suremus Eestis ja selle seosed sotsiaalmajanduslike näitajatega" TEES: Sotsioloogia uurib inimeste ja inimrühmade käitumise otsest-objektiivset seotust ühiskonna strukturaalse arenguga Sotsioloogiline vaatekoht Uurib inimeste käitumist grupis Grupikonstruktsioone Enesepeegeldust Kollektiivne tegelikkus Sotsiaalsed strukt...
Muutunud organisatsioonidega seotud Kommunikatsioonivahendite areng Muutunud peresuhetega seotud Muutunud vaba aja sisustamisega seotud Konstruktivism Construere (lad.) ehk kokku seadma, ehitama Inimese kogemused on konstruktsioonid, milles peegelduvad neile inimeste endi poolt antud tähendused. Inimesed loovad pidevalt ise oma reaalsust. Inimene arusaam endast on sotsiaalselt konstrueeritud ning pideva inimese ja tema keskkonna interaktsiooni käigus tekkivate kognitsioonide tulemus. Karjääriplaneerimine konstruktivistlikust vaatenurgast Karjääriplaneerimine = oma elu juhtimine Karjääriplaneerimine on tervikliku iseloomuga võtab arvesse inimest tervikuna (huvid, võimed, väärtused, hoiakud jne.) ja konteksti, kus ta tegutseb Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast I Me elame mitmete reaalsuste maailmas ei ole olemas ühte objektiivset reaalsust
kolme suundaga: kaotatud, salvestatud ja transformeeritud. Need kolm tendentsid eksisteerivad koos. Kohalik tegevus määrab nelja tüüpi kogukonda, mis võivad iseloomustada erinevad valdkonnad või koos eksisteerida samas kohas: ignoreerimise kogukond, raske kogukonnd, nõrk kogukond ja jagamise kogukond. Arvestades, et linnaosad arendavad sotsiaalselt erinevalt, siis võib olla võimalik parandada kogukonna planeerimine. Vaadates, kuidas naabrid tunnevad interaktsiooni ja ühiskonda kohalikul tasandil, suudame laiendada oma arusaamist selles, kuidas kaasatus ja võõratus töötavad igapäevategevuses, või kuidas erinevad valdkonnad pakkuvad sotsiaalsete protsesside kogumi, millises osalus jaotanud mitteühtlaselt. Inimeste suurem liikuvus ja kasvav individualiseerimine kaasaegses ühiskonnas - laiad sotsiaalsed muutused, mis on tohutu olulised. Sõltuvalt ettekääne suhtluse ja aktiivsuse
3 Tehnoloogia Algselt arendati raalprojekteerimise tarkvara programmeerimiskeeltes nagu Fortran, aga objektorienteeritud programmeerimise meetodite arenguga on see radikaalselt muutunud. Tüüpilised moodsad parameetrilised tunnusepõhised modelleerijad vabakäe pinna süsteemid on ehitatud kasutades erinevaid C-keele mooduleid nende oma rakendusliidestega. CADi süsteemi võib vaadelda kui interaktsiooni graafilise kasutajaliidese, mitteühtlase ratsionaalse B-splaini ja/või kirjeldava mahtgeomeetria andmete vahel geomeetrilise modelleerimise kerneli kaudu. Nende seoste ootamatud võimed on loonud võimaluse digitaalseteks prototüüpideks, mis võimaldavad tootega täielikult tutvuda enne selle tootmisse saatmist. Tänapäeval on CADi süsteemid olemas kõigile enamlevinud platvormidele (Windows). Praegu ei nõua progeCADi tarkvara mingit spetsiaalset riistvara
Millised on kõige populaarsemad veebikohad? Kui palju inimesi kasutab veebi ja millise sagedusega? Millised on veebi kasutajate demograafilised tunnused? Suur osa info hankimise alaseid uuringuid, peamiselt varasemad uuringud, olid kirjeldavad ja uurisid infokanaleid, infoallikaid, ja infokasutajaid. Ka kasvatusteadustes on kirjeldavad uurimused üsna levinud. Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava
Weber toob seda eelkõige välja, sest peab oluliseks reegleid ja nende fikseerimist kirjalikult. Klassikalised teooriad rõhutavad reegleid ja protseduure organisatsiooni efektiivseks funktsioneerimiseks, toetuvad palju kirjalikule kommunikatsioonile töötaja käsiraamatute, instruktsioonide, eesmärkide, reeglite ja tulemuste hindamisel. Inimsuhete lähenemine Eesmärk on säilitada inimsuhete kvaliteet Maslow järgi peab olema rahuldatud vajadus sotsiaalse interaktsiooni järele selleks, et inimene saaks liikuda edasi kõrgema astme vajaduste juurde nagu sotsiaalse hinnatuse ja eneseteostuse vajadus. Horisontaalset suhtlust julgustatakse väga. Usutakse, et organisatsiooni eesmärkide saavutamisel on töötajate vaheline suhtlemine sama tähtis kui ülalt-alla suhtlemine. Kommunikatsiooni stiil kuna kesksel kohal on sotsiaalne organisatsioon ja ühtekuuluvusvajaduse rahuldamine, muutub ka kommunikatsioon
Õppides Chicago Ülikoolis, tegi ta väliuuringuid Shetlandi saartel, mis andis talle inspiratsiooni kirjutada oma esimene suurem töö ,,The presentation of self in everyday life". Selles ülikoolis õppis ta koos Evert Hughesi, Gregory Adamsi ja Edward Shilsiga. Goffmani suurimaks panuseks sotsiaalsesse teooriasse peetakse tema uurimust sümboolsest interaktsioonist läbi dramaturgilise analüüsi. Tema uuringute teised valdkonnad hõlmavad sotsiaalset korda ja interaktsiooni, tunnete haldamist, institutsioonide tähtsust ja stigmasid. (Wikipedia 2012) E. Goffmani teadlaskarjääri põhirõhk jääb 60ndatesse aastatesse, kui ta töötas Berkeley (California) ülikoolis koos kuulsa ameerika sotioloogi G. Blumeri poolt kokkupandud sotsioloogide meeskonnaga: D. Legget, M. Lipset, N. Smelser, U. Peterson jt. (Kravtsenko 1997) Goffman on kirjutanud hulgaliselt etüüde ja esseesid. Materjali nende jaoks kogus ta
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
koosneb eksonitest ja intronitest. 8. Geenide klassifikatsioon eukarüoodil? Struktuurgeenid sisaldavad infot kas ainult RNA või RNA ja valgu ehituse kohta. mRNA, tRNA, rRNA, snRNA (small nuclear RNA) , miRNA, piRNA jt. Struktuurgeen on geen, mis kodeerib iga RNA või valku, mis ei ole regulatoorne faktor (nt. regulaatorvalk). Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist. a) geen, millelt sünteesitakse repressorit, mis läbi interaktsiooni operaatorgeeniga lülitab välja struktuurgeenide aktiivsuse. b) iga geen, mille produkt mõjutab teiste geenide aktiivsust 9. Mida tead miRNA kohta? miRNA väikesed (19-24 nukleotiidi) üheahelalised RNA molekulid, mis on pöördkomplementaarsed mingilt eukarüootselt geenilt tekkinud mRNA järjestusega. Pri-miRNA transkriptidel on juuksenõela struktuur. Inimgenoomis 450 1500 miRNA geeni. Üks miRNA geen suudab vaigistada sadu mRNA geene, kuna seondumine
Sotsioloogia: Mis on sotsioloogia: Sotsioloogia on ühiskonna teadus mis uurib inim. Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pol...
kuulnud ei ole, näiteks telegrammistiilis rääkimine. *Kognitiivne teooria. Kognitiivse ehk tunnetusliku teooria kohaselt arvatakse, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele (keelelisele) arengule. Lapsel on kergem omandada neid grammatilisi vorme, millele ka tegelikus elus midagi vastab. Näiteks omandatakse kergesti sõnade mitmus (sõnalõpp d), sest sõnade erinev tähendus (üks või mitu asja) on vaadeldav. *Sotsiaalse interaktsiooni teooria. Selle teooria esindajad rõhutavad, et keelt omandatakse teiste inimestega suheldes ja selleks, et teistega suhelda. Peamiselt omandab laps teadmisi keelest oma kodus vanematega suheldes. Lapse keele uurijad on seisukohal, et keele omandamiseks on hädavajalik, et lapsega räägitaks aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatud lausestruktuuriga, pikemate ja tihedamate pausidega ning asjadest, mis on lapse nägemis- või haardeulatuses
Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad Vahetu -> vahendatud Reguleeritus -> dereguleeritus Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turusegmente iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt (millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb hind) Ajaloolis-kultuuriline kujunemine/kujundamine Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist Struktuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
