Liidril on järgijad , juhil on alluvad. Juhil on positsioonivõim, liider kasutab mõjuvõimu. Kõik juhid ei ole liidrid, kuid võiks olla. Liider viib oma ideed alluvateni selliselt,et nad on valmis tegema ka seda, mis neile eriti ei meeldi. Ideaalsel juhul peaks juht olema liider- inimene kes on võimeline mõjutama ka teisi ja omab seejuures mõjuvõimu. Liidril on tugev sisejõud,suur saavutamisvajadus, enegilisus, domineerimine, asusus ja usaldusväärsus, enesekindlus, intelligentsus, tööalane kompetents, isiklik veetlus 21. Klassikaline liidristiilide jaotus. Iseloomustage igat lühidalt · Autokraatlik otsustab ainuisikuliselt, kamandab, kontrollib, sekkub pisiasjadesse, alluvatel puudub info ja enesealgatuse võimalus, aluvate mõjutamiseks kasutatakse ähvardusi ja karistusi. Heaks küljeks on otsustamise kiirus, saab kasutada vähekompetentseid alluvaid · Demokraatlik- alluvad osalevad otsustamises, nad on koos juhiga töörühm.
aitavad indiviididel oma keskkonnaga paremini kohaneda ja vähendavad kriminaalse elustiili omaksvõtmise võimalusi, kui prosotsiaalne elustiil näib olevat võimatu. Põhieeldus: iga kognitiivsete puudujääkidega indiviid on kriminogeenses keskkonnas suuremas kriminaalse kohanemise ohus. NB-ka mittekurjategijad võivad "puudulikult" mõelda ja vastupidi: edukas mõtlemine ei taga seaduskuulekat käitumist. NB-kognitiivne oskus ei ole see, mida mõõdetakse IQ testiga. SOTSIAALNE INTELLIGENTSUS - mõista ja hinnata käitumise tulemust kommunikatsioonis osalejate huvide seisukohalt. · õppimispuuded: mitte piiratud loomuliku võimekuse, vaid piiratud võimaluste tagajärjel; · vähene enesekontroll, impulsiivsus: pole õppinud kaalutlema enne reageerimist, puuduvad probleemilahendusoskused või toimetulek frustratsiooniga; · konkreetne mõtlemine vs abstraktne - puudub empaatiavõime, raskused koolis üldistamisel, järelduste tegemisel. Vähe fantaasiat
(variety). Juhile ja liidrile on omased eelkõige juhilikkus, loomingulisus ja mitmekülgsus. Liidri isiksuseomadustele lähenevad erinevad uurijad erinevalt. Gary A. Yukl, tuntud liidri tunnuste süstematiseerija, arvates edukat liidrit iseloomustavad isiksuseomadused: kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutus vajadus, enesekehtestamine, koostöö valmidus, domineerimine, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, vastutuse soov; vilumused: intelligentsus, probleemide ja lahenduste nägemuse võime, taktitunne, diplomaatilisus, teadmised rühma üleannetest, organiseerimine, administreerimisoskus, käitumisoskus. Liidrit on iseloomustanud ka K. Davis, kes peab oluliseks intelligentsust, sotsiaalset küpsust, juhi isiksust, inimsuhete tähtsustamist, sisemist motiveeritust, ambitsioonikust ja soovi saavutada häid tulemusi. J. Ritchie ja P. Thompson lisavad
mitteolemisest. Igavledes tundub aeg venivat, lõbutsedes aga näib aeg lendavat. Schopenhaueri arvates näitab see, et · ebameeldivat on palju kergem märgata kui meeldivat. · igavlevatel inimestel on alati palju aega, lõbutsevatel pole kunagi aega. · loodus petab inimesi taolise näilisusega, sest muidu kurnaksid inimesed lõbutsedes liialt oma organismi. Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus · vältida igavust ning mõttetuid tegusid. · edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). · leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta. Schopenhaueri arvates on armastus looduse praktiseeritav pettus. See tähendab et · ainult kainele mõistusele tuginedes hoiduksid inimesed laste soetamisest ning loodus on sunnitud inimsoo säilimiseks armastuse abil kaine mõistuse relvituks tegema.
341. Eks me näe, ütles pime ja jooksis vastu puud. 342. Noorusel on ilus nägu, vanadusel ilus hing 343. Elu maa peal on kallis, kuid see sisaldab ka iga-aastase tasuta reisi ümber päikese. 344. Valgust ei tule alati armastada ta enda pärast, vaid selle pärast, mida ta valgustab. 345. Ära mine mööda rada, vaid mine sealt, kus seda pole ja jäta ise jäljed 346. Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, tahaksin küsida: "millega võrreldes?" 347. Intelligentsus on inimese omadus vähem ruumi võtta 348. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. 349. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. 350. Õnn ei peitu mitte selles , mida sa tahad , vaid selles , mis sul on ! 351. Iga takistus ainult tugevdab armastust. 352. Ilma eneseohverduseta on armastus mõttetu. 353. Surm on inimese parim sõber, kuna ta ei jäta Sind kunagi maha! 354. Kui sa midagi väga tahad, lase sel minna, kui see tuleb tagasi su juurde, on see sinu. Kui
Organismi tunnuste kujunemine, pärilikkuse molekulaargeneetilised alused. Lk 130-136 Pärilikkus seaduspärasus, kus järglased sarnanevad vanematega. Geneetika teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Kromosoomid pärilikkuse kandjad, asuvad tuumas (eukarüootidel) Geen pärilikkustegur - DNA lõik , mis määrab ära RNA molekuli sünteesi. Genotüüp ühe isendi kromosoomistikus paiknev geenide kogum. Fenotüüp ühe isendi tunnuste kogum. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist, avaldumist. Molekulaargeneetika uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. 3 olulist protsessi: 1. DNA replikatsioon e DNA süntees eelneb raku jagunemisele 2. Transkriptsioon e RNA süntees DNA lõigu kopeerimine 3. Translatsioon e valgu süntees Pärilikud tunnused avalduvad erinevate valkude talitluse tulemusena! DNA ...
kuid kasu ei ilmne otsekohe täisefekt saavutatakse 10 aasta pärast. Osalus võib mõnes olukorras kehtida halvemini kui teises, selleks et osalus edukalt toimiks on vaja järgnevaid eeltingimusi: 1. piisavalt aega, eriti osaluse sisseviimisel 2. osalusest saadav kasu peab olema suurem sellega seotud kulutustest; osalus ei või takistada põhitöö tegemist. 3. osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav 4. alluvad peavad olema võimelised osalusega toime tulema (piisav intelligentsus tase ja tehnilised teadmised) 5. osalejad peavad suhtlema häireteta 6. mõlemad osapooled ei tohi tunda oma positsiooni osaluse tõttu ohus olevat 7. alluvad ei tohi tunda seda nendega mängimisena positsiooni ohutus 8. osalusealused otsused peavad vastama antud rühma ametialase vabaduse suurusele. Ametialase vabaduse piires iseloomustab osalust KONTIINIUM- pidevustik- juht valib vastavalt olukorrale sobiva liidristiili ja osalusviisi.
Ta algab juba 2.- 8. kuul peale sündimist nägemisrikkega ja lõpeb harilikult 1.5 aasta vanuselt täiesti pimenemise ja totrumisega. Peale nende vormide on olemas veel mitu teist idiotia vormi. Nende seas väärivad nimetamist kaks tüüpi, olgugi, et nende vahel ülemineku-vormid ei puudu. Ühed on elavad, versatiilsed, teised vähe liikuvad, torpiidsed. Esimesed ei püsi kuskil paigal, teevad kõiksuguseid liigutusi ja karutükke kusjuures neil puudub igasugune intelligentsus. Viimased on vähe liikuvad, rahulikud, enese ja ümbrusega rahul, teevad häält, kui nälg või janu ennast tunda annab. Mõned neist söövad õgides, tehes toitudel vahel vähe vahet. Mõned idioodid on isegi õige vähesel mõõdul õpivõimelised. Nad tunnevad rõõmu ja hirmu ning armastavad vahel koguni mõnd isikut. Paljud idioodid on oma karakteri poolest head, pehmed, kuid nende hulgas ei puudu ka pahad iseloomud.
Liidri isiksuse omaduste teooria. Eestvedamine- on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Liidri isiksuse omaduste teooria. Omaduste komplekse on koostatud palju ja nad erinevad üksteisest peamiselt omaduste järjestuse või mõistete üldistusmahu poolest. Ülesandele orienteeritud grupis: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus. K. Davis`i isiksuse omadused: intelligentsus (üldine arukus ja taibukus), sotsiaalne küpsus (liidri emotsionaalne tasakaalukus), sisemine motivatsioon (tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid tulemusi), hoiak inimsuhetele (olla tähelepanu keskpunktis). Gary Yukl`i isiksuse omadused: osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida; meeskonna ja koostöö oskused; suhtlemise, sh kuulamisoskused; oma
Juhtimise alused.Eksamimaterjal. 1.organisatsiooni ja juhtimise paradigma muutumine ajas.Olulisemad uued suunad juhtimises.Organisatsiooni missioon, visioon nende vajadus, kuidas sõnastatakse ja läbi räägitakse organisatsioonis?Näited, analüüs, mõtteid loetud kirjanduse kohta(nimeta allikad ja tooge välja olulisem loetelust.Juhtimise uus ja vana paradigma. Vana paradigma industriaalajast juhtimise uus paradigma infoajastul -ühetaolisus -mitmekesisus -stabiilsus - muudatused -konkurents - koostöö -asjad - inimesed ja suhted -kontroll - võimustamine .missioon,visioon ja strateegia mõisted Missioon- üldine ülesanne,funktsioon, mis õigustab olemasolu ja on erist...
mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 12. EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2007). 13. Peamised motivaatorid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? 1. Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. 2. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5
Nõrgaks küljeks võib olla liigne arvestamine kaastöötajate ja klientidega. · Artistlik tüüp ...tal jagub loovust ja spontaansust, mis ergastab meeskonda. Tema nõrkuseks võib pidada vajadust end pidevalt näidata ja tunnustust saada. 78. Coahingu selgitus · Coachingu mõiste pärineb spordist · Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 79. Tulemusliku coachi eeldused · Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. · On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. · Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast · On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest.· Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. · Loob häid suhteid,
Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% ETTEVÕTJA Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankjate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. Enesekindlus koos otsustusvõimega
· Palgatöö plussid - Regulaarne, fikseeritud sissetulek ,Tööhõive stabiilsus, Kindlad töötunnid, Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus · Ettevõtluse plussid - Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded, Töötamise aja ja koha vaba valik, Paremad sissetulekuväljavaated, Ärivõimaluse realiseerimine, Et vältida hõivega seotud ebakindlust . 12. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
julgeta või osata seista ning ametiühingute moodustamist püütakse takistada. Hinnanguliselt vaid 10% kogu maailma tekstiilitööstuse töötajatest kuulub ametiühingutesse. [9] 2.1.2. Mõju tervisele Suure tootlikkuse ning odava hinna jaoks kasutatakse puuvillaistandustes palju pestitsiide. ,,Puuvillapõldudele visatakse mürke lennukilt ja need lähevad otse läbi naha seal töötavate inimeste kehadesse." Puuvillapõldudel töötanud naistel sündinud laste intelligentsus oli ühe uuringu järgi 2025 protsenti madalam kui lastel, kelle emad ei olnud mürkidega töötanud. Tavaliselt kasutatakse ühe kilo puuvilla tootmiseks üks kilo pestitsiide. [10] Kuigi enamik töötajaid ei tea midagi kahjurimürkidest või nendega kokkupuute ulatusest, kahjustavad need tervist. Lühiajalise kerge mürgistuse puhul esinevad sümptomid nagu iiveldus, oksendamine ja peavalu. Raskematel juhtudel võivad tekkida püsivad kahjustused
Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Sotsiaalne kindlustatus Ettevõtjaks olemist eelistavate inimeste motiivid EL: Sõltumatus, huvitavad ülesanded Töötamise aja ja koha vaba valik Paremad sissetulekuväljavaated Ärivõimaluse realiseerimine Et vältida hõivega seotud ebakindlust 13. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? - Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. - Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ka ellu viia. - Suhtlemisoskus – väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, klientide ja ka oma töötajatega. - Kompetentsus – oma äri alal, oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
tõusma karjääriredelil ning saavutama edu ja kuulsust. Näiteks Bernard Madoff, New Yorki börsimaakler ja investeerimisanalüütik, kes pettis aastate jooksul investoritelt välja miljardeid dollareid. 2. Pettur. Paljud Hollywoodi filmid kujutavad psühhopaate osavate petturitena. Frank Abagnale, Jr., kelle elul põhineb film "Catch Me if You Can", on suurepäraseks näiteks. Kasutades ära oma karismat, verbaalset intelligentsus ning tavatult küpset välimust teeskles ta edukalt mitmeid ameteid ning oli osav tsekkide võltsija. 3. Sarimõrvar. Laiale avalikkuse seostub termin "psühhopaat" enamasti kurikuulsate sarimõrvarite, näiteks Theodore Bundy ja Charles Mansoniga. Rohujuuretasandil seostub psühhopaatia äärmusliku vägivallaga, kuid minnes süvitsi on näha, et need individuaalid kasutasid ära nii oma intelligentsust kui ka sotsiaalseid oskuseid, et
situatsioonides ja ajas. (Spencer, Spencer 1993, lk 9) Kompetentsidest lähtuv juhtimiskontseptsioon sai alguse tõdemusest, et traditsioonilised akadeemilisi võimeid ja teadmisi mõõtvad testid ja kraadid ei ennusta toimetulekut või edu elus ning töösoorituses. Kui ettevõte võtab tööle kõrgete vaimsete võimetega isiku, siis pole see veel tagatiseks edukale toimetulekule organisatsioonis. Vajalikud on ka emotsionaalne intelligentsus ning sotsiaalne kompetentsus. Kompetentside avaldumine on avaldub inimese käitumises töösituatsioonis ning on seetõttu kirjeldatav ja mõõdetav. Kompetentsid väljenduvad järgmistel tasanditel: - organisatsioon - professionaalne grupp - struktuuriüksus, meeskond - ametikoht. Kompetentsid jagunevad baas- ning eristavateks kompetentsideks. Baaskompetentsid on eelduseks organisatsiooni tulemisel ning ametikohal töötamiseks, konkreetses
Geenid lapsele Intelligentsus (IQ) · IQ üldine võime vaimseid ülesandeid lahendada · Richard Herrnstein ja Charles Murray ,, The Bell Curve" (1994) · IQ mõjutab inimeste edukust USA s tugevamini kui sotsiaalne päritolu · Lääne ühiskonnas toimub stratifitseerumine aina rohkem IQ alusel intelligentsed inimesed jõuavad parematele kohtadele, vähem intelligentsed langevad vaesusesse · Intelligentsus on suures osas pärilik (geenide poolt paika pandud). · Seega ebavõrdsus on geneetiline · Jõukamate vanemate lapsed saavad parema IQ skoori ja lapsed on edukamad Haridus · Hariduslik ebavõrdsus oluline ebavõrdsuse vorm · Haridus kui tööalase ebavõrdsuse mõjutaja · Kõrgema haridusega inimestel on enamasti kõrgem palk, paremad võimalused head tööd saada jne · Hariduse rahaline tulemlikkus · ,,Haridus on stratifikatsiooniprotsessi mootor"
ja eesmärkidest Ressursimahukad ja pingutust nõudvad, aktiveeruvad ainult uudsete ja keerukate olukordade juures, kui ei võimalda rutiinipõhist vastust. Ei saa käsitleda kui oskust: oskus on õpitud võime teha midagi kompetentselt, miski mida saab omandada, õppida, harjutada, parandada. Otsmiku- ja kiirusagarate rolli ja omavahelisi seoseid erinevate kognitiivsete protsesside vahendamisel Intelligentsus on mitmete erinevate ajupiirkondade dünaamiline ja integreeritud koostöö mis ühendab omavahel eraldiseisvad infotöötluse staadiumid. - Toimub vastuvõetud nägemis ja kuulmisinfo töötlus oimu ja kuklasagarate piirkonnas – nägemiskoore alad - Toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad (eriti nurkkäär, supermarginaalkäär, ülemine kiirusagarik)
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad: * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid * perekond * läbitud õppeasutused * sõbrad Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest: * riiklik toetus, majanduspoliitika, majandusolukord * erialane ettevalmistus * turundusalased kogemused * algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus * elus eeskujud Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused: 1. Vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. 2. Teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 20. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? Konteksti mõju(nt grupi mõju, grupis võib inimene palju julgemad/halvemad teod korda saata), tundlikkus(mitteverbaalne kommunikatsioon), vastuvõtja enesekindlus, muud mõjutegurid, nagu intelligentsus, objektiivsus, autoritaarsus, avatus. 21. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? Sõnad iseenesest ei tähenda midagi, nad saavad tähenduse, kui neid seostatakse tähistatavatega. Inimkommunikatsioon ongi võime luua ja kasutada sümboleid. 22. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus? Põhitähendus on keelendi tähendus, mis jääb invariantseks (muutumatuks) kõigil kasutusjuhtudel. Sõna kaastähendus on sekundaarne assotsiatsioon, mida sõna esile kutsub
R. Cattell Võttis appi järgmise etapi- statistilised meetodid. Analüüs. Otsene seos kui on korrelatsioon. Leidisd teatud omaduste gruppe, isiksusefaktorid. Neid võib grupeerida. Faktor ongi grupp. Seotud omavehel omadused. Arvutas, palju selliseid gruppe olla võib. Neid oli tema arvutuste järgi 16. Tegi oma küsimustiku. Cattelli 16 pf testiks (pf- isiksuse faktor). Omadused taandatavad numbrilistele omadustele. H. Eysenck Inimest saab iseloomustada ka kahe faktoriga- neurootilisus ja intelligentsus. TEOORIATE + = annavad selge ja sirgjoonelise selgituse inimese käitumise kohta, lasevad inimestel end võrrelda. Inimestele meeldib alateadlikult end teistega võrrelda, see annab aluse. TEOORIATE - = 1)puudub omavaheline üksmeel- mis on siis tähtsamad faktorid? Palju? 2)Rohkem konstanteerivad fakte, ütlevad, et nii on. Nad ei seleta, kuidas see tuleb? Populaarsem tänapäeval on (kaasaegne) Suur Viisik. On leidnud kinnitust erinevate kultuuriuuringute kaudu
Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9% Ettevõtjaks olemist eelistavate inimeste motiivid: Sõltumatus, eneserealiseerimine, huvitavad ülesanded 62% Töötamise aja ja koha vaba valik 30% Paremad sissetulekuväljavaated 16% Ärivõimaluse realiseerimine 4% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3% 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. Kompetentsus oma äri alal
kaasatõmbamist. Siinkohal tulebki mängu eestvedamine. 34. Liidri isiksuseomaduste teooria Teooria püüab välja selgitada, kuidas on seotud juhi tegevuse tulemuslikkus tema isiksuseomadustega. Edukate liidrite omadused: kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, soov vastutada, intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine. Karismaatlise liidri omadused: domineerimine, enesekindlus, endast mulje kujundamine, paindlik rollide valdamine, isiklik veetlus ja külgetõmme. Karisma- mõjuvõim, mis põhineb liidri omadustel ja võimetel, alluv leiab palju ühist liidriga (enegiavahetus, sisendav välimus, iseloomu sõltumatus, hea retoorika). Karismaatilise eestvedamise teooria:
sotsiaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil, on saatuslikud esimesed aastad meie elus lapsena. Lapse ja ema suhe Kalle elus on olnud lõhutud kahel korral. Bioloogilise ema mitte tundmine ja kasuema surm. Emaliku deprivatsiooni toimumine ema kaotuse läbi võib olla Kalle varajase alkoholi lembuse põhjus ja sealt tulenevate probleemide algallikas. Emaliku deprivatsiooni pikaajalised tagajärjed on : ● Alaealiste õigusrikkumised ● Vähenenud intelligentsus ● Suurenenud agressiivsus ● Depressioon ● Psühhopaatia https://et.wikipedia.org/wiki/John_Bowlby 2. Kuidas tekib turvatunne ja, mis loob turvatunnet? Turvatunne tekkimine saab alguse väga varajases eas, juba sellel hetkel, kui laps sünnib siia ilma ja saab esimest korda ema rinnale. Turvatunnet saab vaadelda läbi mitme teooria. Üheks teooriaks on Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria ja teiseks John Bowlby kiindumusteooria.
............................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus .......................................................................................................... 6 1.4 Kurjategija isiksuse erilisus .............................................................................................. 7 1.5 Intelligentsus ja kriminaalne käitumine ............................................................................ 7 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus ................................................................................. 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed ........................................................................... 8 1.6 Determinism vs vabatahe ................................................................................................. 8 1
10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: · Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus · Isikule orienteerituse kompetentsus · Esitluse kompetentsus · Motivatsiooni kompetentsus
võib järeldada, et see tunnus on geenide poolt mõjutatud. 3. Adopteeritud laste võrdlemine nende bioloogiliste ja kasuvanematega. Kui laps sarnaneb mingi tunnuse osas rohkem oma bioloogiliste vanematega, kelle juures ta pole üles kasvanud, kui kasuvanematega, kelle juures ta on üles kasvanud, siis mõjutavad seda tunnust rohkem geenid kui keskkond. Need meetodid on näidanud, et näiteks intelligentsus on suurel määral inimesele kaasa sündinud (geenide poolt määratud). Keskkond mis inimese arengut mõjutab jaguneb: - Jagatud keskkond (shared environment). Need keskkonna elemendid mis on samas peres üles kasvavatel lastel ühised (näiteks kodune majanduslik olukord). 22
5) TEHNILISED TEADMISED EDU 6) OTSUSTUSVÕIME 7) KONTSEPTUAALNE VÕIMEKUS 1) Valmisolek ja motivatsioon tegutsemiseks. Antud tingimuste juures pole võimalik peab sellest aru saama. Siht saab kliendile head meelt teha aga samas tahab ise kasu saada. Esmatähtis on teha õigeid asju ja siis neid õigesti. 1 2) Üldine intelligentsus, lihtsalt meeldiv inimene, kontaktne, ainult see võib põhjustada 20% edu. Kõik õpetavad asjad koolis kuuluvad siia. Loovus, loomisvõime, vaja teha midagi uut konkurentide vastu võitlemiseks. 3) Emotsionaalne stabiilsus. Ühe inimesega ühte juttu, teise inimesega teist juttu. Peab aus olema. Vilumus inimeste vahelistes suhetes. Peab teadma kuidas kellegagi suhelda. Seltskondlikus. Empaatiline enda asetamine teise positsioonile.
on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) Palgatöötajaks olemise motiivid: 1. Regulaarne, fikseeritud sissetulek 46% 2. Kindlad töötunnid 19% 3. Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 17% 4. Suur seotus ettevõttega 7% 5. Administratiivsed takistused 7% 8. Ettevõtjale vajalikud isiksuseomadused. · Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. · Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. · Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. · Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
· Transgeense organismi loomine eesmärgiga uurida bioloogiliste protsesside toimumise molekulide mehhanisme. Kloonimine somaatilise raku geneetiline materjal viiakse munarakku, millest on eemaldatud tema geneetiline materjal, siis stimuleeritakse arenema. Embrüonaalsed tüvirakud on väga huvipakkuvad, sest neid saab kasutada igasuguste haiguste raviks. 3. Geneetika väärkasutused. Eugeneetika heade tunnustega vanemad paljunevad, halbadega mitte. Intelligentsus, hea tervis, kriminaalsus, alkoholism jne. 20. Sajandi esimesel poolel steriliseeriti idioote või kriminaale, alkohoolikuid, epileptikuid, homoseksuaale. Ka põhjamaades rakendati sellist meetodit. 20. Sajandi teine pool USA sisserännupoliitika, eelistati Põhja-Eurooplasi. Juutide ja mustlaste tapmine natside ja venelaste poolt. Nõukogude Liidus keelas Stalin geneetika ja tehti ka muud mittekasulikku, nt kasvatati Eestis maisi. 4
· Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 12. EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2009). 13. Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. 14. Millised isikuomadused on ettevõtjatele kõige vajalikumad? 1. Vaimne võimekus - loovus, intelligentsus, analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne. 2. Teotahe - valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia. 3. Suhtlemisoskus. Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega. 4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine. 5
Nt inglise k paigutatakse vanust märkiv omadussõna nimisõnale kõige lähemale. Nt the intelligent old woman, the attractive teenage singer, the kind middle-aged nurse; eesti k ka: intelligentne vana naine, atraktiivne teismeline naine, lahke keskealine õde. Järelikult on vanus iseloomulikem tunnus, kuna just see paigutatakse nimisõna kõrvale. See, mis näib olevat loomulik sõnade järjekord, peegeldab tegelikult, millist kahest tunnusest peavad inimesed tähtsamaks. Intelligentsus, atraktiivsus ja lahkus on küll tähtsad, kuid ometi näivad nad olevat teisejärgulised vanuse kõrval. Turner (1973) väidab, et selline sõnade jrk (the old intelligent woman) on veider, sest ei peegelda meie harjumuspärast mõtlemisviisi. Samu sõnu, mida kasutatakse 20–60aastaste kohta, saab kasutada ka üle 65aastaste kohta. Ometi esimesed sõnad, mis üle 65aastaste puhul pähe tulevad, on just need, mida saab kasutada ainult selles vanuses inimeste
Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. Ülesandele orienteeritud grupis aitavad liidriks kujunemisele järgmised omadused: grupis toimuvate protsesside tundmine, võime kiiresti mõelda, kõne- ja keeleoskus jne. K. Davis toob esile isiksuse omadused, millel on tugev mõju liidritele võrreldes järgijatega: 1. Intelligentsus üldine arukus ja taibukus. 2. Sotsiaalne küpsus liidri emotsionaalne tasakaalukus. 3. Sisemine motivatsioon tavalisest suurem vastutustunne, soov saavutada häid töötulemusi. 4. Hoiak inimsuhetele olla tähelepanu keskpunktis Eestvedamisteooriate analüüsija Gary Yukl on välja toonud edukate liidrite omadused ja oskused: · Osavõtlikkus, inimlikkus, usaldusväärsus; · Oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida;
*Sooline varieeruvus axilarandid (suhteliselt hiljem)ja rexalidant..... Kui suur hulk tüdru ja poisse aintud kultuuris sotsi-maj tingimustes selel järgi kui me vaatame seda normaaljaotuse järgi saavad suguküpseks. Kõik ongi normaalne. *pärilikkus- mõjutab suguküpsuse arengut.suguküpses kas siis hiline või varajane kaldub olema üle 75 kordinatsiooni konfidsent, tüdtuk ja emade vahel, ja isade posite.vahel Õdede ja vendade vahel jällegi kõrgem *intelligentsus- mõjutab madalat intelligentsus. Kausikõvera järgi , madal intel mõjutab seda, et suguküpsus hilineb. Downi tõvega indiviididel , kes on kas kerge , tõennäoliselt keskmise, või sügava vaimupuudega võib puberteet alata 20-datel eluaastatel. 'Vaimupuue nihutab puberteedi hilisemaks. *tervisilik seisund- mõjutab loomulikult suguküpsuse algust. 70 ndatel esitati hüpotees , soojas kliimavöötmed pidi olema suurem suguküpses. Asi on eelkõige seletuse taga tervislikus eluviisil,
Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist. Juhtide kompetentsuse hindamise kriteeriumid: Tunnetuslik-kognitiivne kompetentsus Isikule orienteerituse kompetentsus Esitluse kompetentsus Motivatsiooni kompetentsus
Juhtide klassifikatsioon • TASAND:Tippjuhid, keskastme juhid, esmatasandi juhid • VALDKOND: finants, turundus, personal, haldus jne • Funktsioonidele kuluv aeg Juhtide rollid ja oskused • SUHTLUSROLLID: esindaja, eestvedaja, sidepidaja • INFO ROLLID: vastuvõtja, jagaja, kõneleja • OTSUSTUSROLLID: uuendaja, ressursside jagaja, läbirääkija • OSKUSED: tehnilised, suhtlusalased, kontseptuaalsed Mida nõutakse juhtidelt? Emotsionaalne intelligentsus • Eneseteadvus • Emotsioonide juhtimine • Enesemotivatsioon • Empaatia • Suhtekorraldus • Maksimaalne efektiivsus vajab vastastikkust sõltuvust. Selle valivad tõeliselt vabad Karismaatiline liider • Loob visiooni • Tekitab missioonitunde • Annab väärtused • Inspireerib • Julgustab • Intelligentne probleemidelahendaja • Isiklikult tähelepanelik Juhtimisteooriate areng 1 • 1911 – FredericTaylor, “ThePrinciples ofScientific Management”
Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses Intelligentsuse faktorid üldandekus faktor ja spetsiaalfaktor (C. Spearman), vaimse võimekuse faktor ( L. Thurstone), voolav ja kristalliseerunud (R. Cattell) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus esimene probleemide lahendamise võimes ja mõtlemiskiiruses, teine omandatud ja settinud teadmistes-kogemustes Isiksusetestid Objektiivsed sageli küsimustikena koostatud, võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate kohta selliselt,et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidevust või paikapidamatust. Tõelevastamist saab kontrollida. Õige/vale vastused
4,6 miljardit 4 miljardit 3,6 miljardit 5000 aastat Inimese kogu DNA järjestus 30 köites pakub selliseid pingestavaid uudsusi nagu kosmoselennud. Kui biosüsteemid tahavad ületada elektroonseid süsteeme, peavad inimesed täiustuma. Tänapäeval on kompuutrid inimestest ees toimekiiruse poolest, kuid neil puudub vähimgi intelligentsus. See pole ka ime, sest praegused arvutid pole keerukamad kui vihmaussi närvikava ja too pole ometi arukusega hiilgav olend. Kuid arvutid alluvad Moore'i seadusele: nende kiirus ja keerukus kahekordistub iga kaheksateistkümne kuuga (joon. 6.3). see on üks eksponentsiaalkasve, mis ilmselt ei saa lõputult jätkuda. Kuid küllap see kestab seni, kuni kompuutrite keerukus on kasvanud inimaju omani.
rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea
rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea
rahva esindatus ei ole oluline seega legitiimsus avalikkuse silmis suhteliselt nõrk 17. Kuidas seletavad kolm juhtimiseteooria koolkonda juhi omadusi ja käitumist? Erinevad juhiteooriaid (Bryman 1996). Need kõik teooriad panevad rõhuasetuse erinevatele asjadele: Juhi iseloom (The Trait Approach aka isiksuseomaduste teooria) Nii füüsilised omadused: pikkus, välimus, kehaehitus kui mittefüüsilised omadused: intelligentsus, ladus kõne, isiksuseomadused nagu loogiline mõtlemine, enesekontroll. See Idhenemine eeldab, et juhtd pigem sünnivad kui kujunevad. juhtimisstiil (The Style Approach aka biheivioristlik teooria) Suurem tähelepanu käitumisel. Eristatud on kaht võimalikku juhtimisstiili: Kaalutlev - on alluvatega sõbralik, avatud nende ettepankutele. Algatuslik - range, kuid määratleb selgelt ja üheselt, mida ia kuidas alluvad tegema pea
Osaluse edu on otseselt seotud selle eeldustega. Osalus toimib mõnedes oludes paremini kui teistes ja mõnes ei toimi üldse. Edukaks osaluseks on vajalikud jägmised eeltingimused: Töötajatel peab olema osaluseks piisavalt aega. Potentsiaalne kasu osalusest peab olema suurem kui sellega seotud kulud, ei või takistada põhitöö tegemist. Osalus peab alluvate meelest olema oluline ja huvitav. Töötajatel peab olema piisav vaimne võimekus, intelligentsus ja tehnilised teadmised, osalemiseks. Osaleja peavad üskteist vastastikku mõistma, rääkima „samas keeles.“ Kumbki pool ei tohi tunda oma positsiooni ohustatuna osaluse tõttu. Osalus otsustamisel saab toimuda üksnes rühma volituste piires. (ametialase vabaduse suurusele). Osalevad juhid konsulteerivad oma töötajatega, kaasates neid probleemidesse ja otsustesse nii, et nad töötavad meeskonnana. Juhid ei ole autokraadid- e. isevalitsejad ega ole ka
Õdede-vendade mäng lapsega kui ema pole huvitatud/toetav võib kompenseerida ema eemaloleku. Koolieelne iga: Mäng õhutab kiindumust lapse ja vanema vahel – kiindumuse kvaliteet ennustab ette mängu kvaliteedi eekoolieas. Turvaline kiindumus: fantaasiamängud, objektidega, keerukad, 2a mängib sõltumatult, 5a uudishimulik ja käitumises paindlik. Mngu kvaliteet: hariduslikud saavutused, sotsiaal-emotsionaalne kompetentsus, intelligentsus. Vanemad mõjutavad kaht mood lapse sotsiaalseid kontakte: *teiste lastega interaktsioonis olles (erinevas rolllis) vanemad toetavad, annavad nõu, suunavad, ütlevad lapsele kuidas olla edukas suheldes eakaaslastega, nad on ka järelvaataja rollis mängu ajal ning assisteerivad otseselt nii, et säilitavad mängu teise lapsega *vimaldavad sotsiaalseid kontakte erinevas ümbruses Ruumiline piiratus – areng suurenemise poole Noorukiiga:
Võib-olla ongi kusagil mõni üliarenenud liik, kes teab küll, et oleme olemas, kuid jätab meid küpsema omaenda primitiivsuse rasvas. Kuid vaevalt ta hoolikski madalama arenguga eluvormist: kas enamik meist paneb tähele, kui palju vihausse ja putukaid me lömastame? Mõistlikum on seletus, et elu areng teistel planeetidel või selle areng intelligentsuseni on väga vähe tõenäone. Pole selge, kas intelligentsus ikka annab eeliseid püsimajäämiseks. Bakterid saavad ilma intelligentsuseta väga hästi hakkama. Nad jäävad püsima ka siis, kui meie tänu oma niinimetatud intelligentsusele tuhastame endid tuumasõjas. Sellest järeldub, et Galaktikat läbi uurides võib kohata algelist elu, kuid endasarnaseid olendeid ilmselt mitte. Vaevalt sarnaneb tulevik Star Trek'is maalitud laheda pildiga: Universum, mis on täis paljusid inimsarnaseid olendliike, kelle käsutuses on
subjektiivne. Selle all mõistetakse seda, kuidas mingi organism näeb v tunnetab maailma, mille alusel on koera v mesilase maailm inimese omast, kuna nad on erinevalt üles ehitatud. Kasutatakse ka inimese terminoloogiat ka paljude loomade puhul. Hakkas nende probleemide vastu huvi tundma Keha kui õpik(body as learned) - ettekujutus sellest, kuidas keha maailmas hakkama saab, paljud fenomenoloogid väidavad, et tegemist on keha subjektiga (body subject) Eelteadvuslik intelligentsus - võime igapäevase eluga toime tulla, ilma, et me seda endale pruugiks tunnistada (koolitulek, tööleminek, pesemine hommikul) - teeme eseda automaatselt, ilma sellele palju mõtlemata. Alles siis kui on vaja toime tulla uues olukorras või kohas muutub meie keha OBJEKTIKS.Motoorne tegevus võib sel juhul petta Suurema osa ajast on inimese keha subjektis - automaatselt tapame sääse, ilma pikemalt mõtlemata või inimene liigutab ennast mingil moel kodust -tööle v koolist-koju
Näiteks tööriistade valmistamise võime näitab inimese ühte kõige loomulikumat intelligentsuse vormi nimelt abstraheerimisvõimet. See tähendab seda, et inimesel on ajus kujutlus valmistavast tööriistast juba varem olemas, kui ta seda looma hakkab. Ka selline asjaolu näitab inimese arukust. Psühholoog Jean Piaget nimetab abstraheerimisvõimet tegevuse virtuaalse realiseerimise võimeks või vahel mentaalseks manipuleerimiseks sümboolsete objektidega. Inimese intelligentsus avaldub näiteks kaaludes eelnevalt tegevuse või hüpoteesist tulenevaid tagajärgi, mõelda lähteandmetes sisalduva kasuliku teabe üle. Minevikus asetleidnu määrab tegevusi olevikus ja tulevikus. Seepärast ei saa elada teadmatuses, et mis on varem asetleidnud. ,,Kes ei mäleta minevikku, see elab ilma tulevikuta." Kuid unisoofilises psühholoogias käsitleme teistsugust ajataju vormi, mis seisneb erinevate ajahetkede omavaheliste kauguste tajumisel ajas või üldse ajataju puudumist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
