arengut. Väliselt on psühholoogiline väärkohtlemine samane emotsionaalse väärkohtlemisega. Kahte väärkohtlemise liiki on võimalik eristada nende objekti järgi. Emotsionaalne väärkohtlemise objektiks (tagajärjeks) on lapse normaalse ja eakohase tundeelu ohtuseadmine. Tekivad väärastunud arusaamad maailmast. Vaimse väärkohtlemise tagajärjeks on lapse intellektuaalne mahajäämus - arvestades tema iga ja potentsiaalseid võimeid. Kahjustab lapse vaimne areng, mistõttu satub ohtu lapse tunnetusprotsesside nagu mälu, tähelepanu jne eakohase taseme saavutamine. Vaimne vägivald muudab lapse haavatamkas, alandab tema enesehinnangut ja väärtustamist. Laste ja noorte psühholoogiline ärakasutamine moodustab ühiskonnastandarditele mittevastavate tegude sooritamisest ja kohustustest kõrvalekaldumistest. Sellised teod
1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmnevad kõigi vaadeldava liigi normaalsete liikmete puhul. Seega on bioloogiline protsess. 1-2 aastase lapse kõne arendamine Areng imikueas e
Suhtlemise aluste eksam. 17.05.2012 1. Mida annab hea suhtlemisoskus? Hea suhtlemisoskusega inimene: võidab sõpru kogu eluks teda hinnatakse tööl lapsed austavad ja usaldavad teda tema seksuaalsed vajadused on rahuldatud 2. Nimeta 5 kuulamistõket. 1) Võrdlemine. *minu lapsed on küll arukamad *mina teenin küll rohkem *ega ma temast kehvem pole? 2) Mõtete lugemine *mida ta tegelikult mõtleb? *ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga tegelikult on väsinud... *kalduvus oletada... *küllap olen ma tema arvates loll... 3) Vastuseks valmistumine *mida järgmisena öelda? *harjutatakse oma mõtet või juttu *treenitakse kogu reaktsiooniahelat: mina ütlen seda, tema toda ja siis vastan ma nii... 4) Sõelumine *kuulatakse ainult osa jutust *tähelepanu teravneb emotsioonide puhul (viha, kurbus) *suletakse kõrvad teatud asjadele (ähvardused, ebameeldivused, kriitika) 5) Siltide kleepimine *vestluskaaslane...
Lahutuste kasv, abielu tähtsuse langus. · Vaba aja sisustamise muutused.Töö integreerumine õppimise ja vaba ajaga. (Lühemad tööpäevad, kuid hilisem pensionile jäämine.) 4. John Hollandi 6 kutse-eelistuste tüüpi (koos kirjeldustega). · Praktiline (Praktilise loomuga tegevused. Masinate, tööriistade kasutamine. Töö vabas õhus. Reeglite järgmine. Füüsiline tegevus.) · Intellektuaalne (Uute teadmiste omandamine. Probleemide lahendamine. Analüüs, info hankimine. Uurimistulemuste kirjalik vormistamine. Tehnilised oskused.) · Artistlik (Loomingulisus, kujutlusvõime. Eneseväljendusoskus. Emotsionaalsus. Esteetilisus. Uued ideed.) · Sotsiaalne (Suhtlemisoskus, inimestega tegelemine. Empaatilisus, seltsivus. Hoolitsemine, abistamine. Juhtimine. Verbaalne eneseväljendus.) · Ettevõtlik (Initsiatiiv, organiseerimine
juhtkonda; ka kogu töötajaskond, kes on töö teostamiseks saadaval; ka abstraktne mõiste inimpingutuse kohta (kui vastand loomadele ja masinatele); mistahes töö, eeskätt viitega füüsilisele pingutusele ja oskuste vahetamisele raha vastu kaader () viitab nõukogudeaegsele perfokaartidel ja paberimajandusel põhinevale kaadri inspekteerimisele; ka mõiste filmindusest organisatsiooni kapital Organisatsioon Materiaalsed Intellektuaalne Finantskapital varad kapital Hooned, seadmed Omakapital, laenud, jm tegevuseks finantsinvesteeringu vajalik vara d Kliendikapital Inimkapital Struktuurkapital Klientide hulk, Töötajate teadmised, Patendid, ulatus, sügavus, oskused, infosüsteemid, lojaalsus motivatsioon protsessid, poliitikad
Üleminek massilise kõrgharidusele kõikjal toimub koos erinevatega lähtepositsioonidega. Lääne kõrgharidus oli ühiskonnas pigem eliiti jaoks. Kuid see on ainult väike osa, mis iseloomustab ülikoolide kvaliteetse hariduse. Luua häid tingimusi, et arendada ülikoole lühikese aja jooksul on võimatu, sest sisseseadmine ja arendamine toimub aastakümneid ja isegi sajandeid. Eliitsetes õppeasutustes hariduse kvaliteet on tagatud kõrge õpetamisega, millel on loominguline, intellektuaalne keskkonna olemasolu ja see on teadusliku koolide kättesaadavuse side vahel koos õppijatega ja seal on ka esitatud ranged nõuded tudengitele. Ülikoolid maailmatasemetel on tuntud mitte ainult haridussüsteemi sees vaid ka väljaspool, seal töötavad teadlased, kes on liidrid oma teadusvaldkondades. Ka seal õpivad kõige võimekamad üliõpilased ja kraadiõppurid, sealhulgas ka välismaalased. Ülikoolidel, mis on maailmatasemetel on kindel rahaline alus, mis ka annab kvaliteedi
päritolu (nt Nozick). Riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja neisse kehastatud õigluse ideed, mitte aga ... a) peale suruda mingeid abstraktseid universaalseid õiglusprintsiipe, ning b) olla neutraalne pealtvaataja igasuguste "suvaliste" eluviiside suhtes Kuidas võiks Walzeri teooriat kritiseerida? Printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus Millistel motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine,
väljendunud, kestab lühikest aega ~kuni 3 nädalat). alaägedad e. subakuutsed (haigusnähud ilmnevad aeglasemalt ja kulg on rahulikum, kestvus pikem~6 nädalat). pikaajalised e. kroonilised haigused, (haigusnähud arenevad aeglaselt, kuude ja ka aastate vältel). Erinevad faktorid, mis mõjutavad tervist ja haigust füüsiline sättumus emotsionaalne sättumus intellektuaalne sättumus ümbritsev keskkond sotsiaal-kultuuriline tase religioon PÕETUS (basic nursing care) on üks osa õendusest, mis tegeleb haige inimese kui terviku eest hoolitsemisega, tema esmaste vajaduste (füüsiliste, psüühiliste ja sotsiaalsete) rahuldamisega juhul kui inimene ise nendega toime ei tule. Koos raviga on põetuse eesmärgiks patsiendi tervise taastamine, või tema seisundi kergendamine. INIMESE PÕHIVAJADUSED - HINGAMINE
Valgud toidus Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt Taimsetest valguallikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus pidurdub lastel kasv Täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb vastupanuvõime nakkushaigustele Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng Tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses
“Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?” 5. Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt: “Kui ma oma plaanid ellu viin, siis millist tulu see mulle annab?” 9 Intellektuaalne kapital Intellektuaalne kapital ja tema struktuur INTELLEKTUAALNE KAPITAL INIMKAPITAL INTELLEKTUAAL STRUKTUUR KLIENDI SOTSIAALNE NE OMAND KAPITAL (TURUNDUS) (SUHTE) KAPITAL
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhisea...
6 kutseelistuse tüüpi. P I K A E S P - Praktiline tüüp. Praktiline realistlik töö. N. Õmblemine; maja ehitamine; tööd, mida alati vaja läheb. Õpivad , kus saab teadmisi töö sees rakendada. Praktiline tegevus peamine. Töö kindlate piiridega. Süsteemid, reeglid, katsutav tulemus, 2 jalaga maa peal. Realistlikud kaalutlustega otsused. Töö eesmärk ülesanne kindel. Rutiin pole väga tähtis. I Intellektuaalne. Teadustöö, uurimine, katsetamine, loovus.Matemaatika, füüsika lemmik ained. Kindlad töö ajad ei sobi. Teadlane. Üksik töö, ei vaja meeskonda, õpetamine ei sobi. A Artistlik tüüp. Kunstniku hingega inimene. Teeb mida tahav, millal tahab. Väga palju loovust. Loovuse välja elamine. Süsteeme ja reegleid ei salli. S Sotsiaalne tüüp. Kõige tähtsam suhtlemine. Teiste inimestega koos olla, õpetamine, emtaailine, küsimine, rääkimine, aitamine, vajadus teistele meeldida
(Butterworth, Harris : 95-97) 4.2. INTERSENSOORNE TAJUMINE: NÄGEMINE JA KOMPIMINE Piaget oli seisukohal, et objektide ulatuslik kompimine, haaramine ja vaatamine on vajalik selleks, et teadmised objekti omaduste kohta vähehaaval üheks liita. Piaget' teooria vastu rääkisid aga talidomiidi tragöödia tagajärjel ilma käte ja jalgadeta sündinud lapsed. Vaatamata sellele, et neil lastel puudus võimalus ulatuslikuks füüsiliseks kokkupuuteks objektidega, oli nende intellektuaalne areng sageli normaalne (DeCarie : 1969). Nad ei saanud asju üheaegselt hoida ja vaadata tingimus, mida Piaget pidas esmatähtsaks, et õpetada nägemissüsteemi mõistma objektide jäävust. 5 Tõendeid Piaget´ teooria vastu, mille kohaselt ,,käsi õpetab silma", andis ka üks eksperiment, mis näitas, et imikud on võimelised simulatsioonist välja noppima visuaalset informatsiooni selle kohta, et mingi objekt võib neile osta sõita
ega alga menstruatsioon. Sageli on Turneri sündroomi põdevatel kaasasündinud südamerikkeid ja neeruanomaaliaid. Kaasneb sageli ka madal luutihedus, seega suurenenud risk luumurdudele ning luude hõrenemisele. Vaimne areng on tavaliselt täiesti normaalne. Tavaliselt Turneri sündroomi põdevad inimesed vaimselt alaarenenud ei ole, siiski võib neil olla keerulisem elus toime tulla, suure tõenäosusega täiskasvanuna intellektuaalne areng pidurdub. Võivad esineda õpiraskused, kuigi enamasti saavad seda geneetilist haigust põdevad lapsed tavakoolis hästi hakkama. Nad suudavad samamoodi hästi kirjutada, jätta asju meelde või näiteks keeli õppida. Kuigi päris tavalise inimese elu nad endale vaevalt, et lubada saavad, eriline välimus mõjutab igapäevaelu toimetusi ning kindlasti ka paljude suhtumist neisse. Nende organism on nõrgem, haigustele vastuvõtlikum. 6
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
ise kontorllima ja juhendama Enamik inimesi väldib vastutust ja neil pole Keskmist inimest on võimalik õpetada võtma ambitsioone. Peamine on turvalisus ja otsima vastutust Inimesed on teatud mõttes robotid, enamik Paljud inimesed on võimelised neist ei ole võimeline loominguliseks ja loominguliseks ja loovaks tööks loovaks tööks Keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval alles osaliselt kasutatud Maslow´vajaduste hierarhia Inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. On 7 vajaduste taset: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvavajadused (soov tunda end kidlalt ja kaitstult) 3. Kuulumisvajadus (soov kuuluda kuhugi) 4. Sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada) 5. Tunnetusvajadus (soov uurida ja mõista ümbritsevat elu) 6
8. Nimatage 5 komponenti, millest koosneb õpikeskkond. Füüsiline keskkond – füüsilised tingimused: õpperuumid kujundus, sisustus, õhutus, temperatuur, valgustus jne. Psüholoogiline õpikeskkond – õppija varasemad õpikogemused, emotsioonid, motivatsioon, tähelepanu, taju. Sotsiaalne õpikeskkond – õppijate omavahelised suhted, suhted õppejõududega. Intellektuaalne õpikeskkond – õpilase kaasamine õppimise eesmärkide seadmises ja õpiülesanete täitmises. Administratiivne õpikeskkond – õppetöö korraldus. Leitud tasakaal vabaduse ja reeglite vahel. 9. Selgitage näidete varal õpikeskkonna mõju õppimisele ja õpetamisele lähtuvalt õppijate iseärasustest ning õppimise eesmärkidest. 3
võimalus. ja on ka mitmekesisemaks ja pärsib inimese Lühendatud soovituslikud keerukamaks, mis intellektuaalset tööaeg tähendab tingimused. on seotud lihas- ja arengut. Vanemas eas rohkem aega (ohutus, närvisüsteemi intellektuaalne mänguks. temperatuur, arenemisega. funktsioon müra) taandareneb. Söömine ja Iga raku arengu ja Intelligentsi tase on Toidu söömisel ja Toidu Mõjutab füüsiline joomine kasvu tsükkel ning oluline tervisliku inimsuhetel on suur kättesaadavus ja keskkond-
paremini, siis leian, et iga õpetaja kohustus on oma töös pakkuda lastele ka muusikaliselt arendavaid tegevusi. Paljudes väikestes lasteaedades puudub muusikaõpetaja. Sellises olukorras on rühmaõpetajal suur vastutus pakkuda rühmale muusikaliselt stimuleerivaid tegevusi. Seetõttu ei tohiks rühmaõpetaja olla täiesti muusikakauge ega ka muusikast mittehuvituv inimene. 2. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja.
Mida rohkem rekonstrueeriti, seda raskemaks muutus. Nähtus a seotud b a’ b’ ↓ ↓ A A’ tekkis u 5 A-häälikut indoeuroopa keeles Saussure: sellist keelt ei saa olla. Hakkas käsitlema keelt kui süsteemi. (oli selles esimene). Rekonstrueerides peab tulemuseks olema keel. Habemeajamisnuga( universaale ilma vajaduseta ei multiplitseeri). Probleem: intellektuaalne juurdlus. Peale Saussure’i surma Poola keeleteadlane avastas, et see vokaal on olemas keti keeles. Saussure’i seadused on vähetähtsad üldkeeleteaduse kõrval. Genfi ülikoolis suri üldkeeleteaduse professor(polnud eritinkompetentne). Pakuti Saussure’ile. Alustas sellest, et lõi platsi puhtaks. Enne olid tulemused suurepärased, kuid see teadus ei tegelenud keelega. Keelendus(kogu keele värk) jaguneb kaheks: Keel (Language)
põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist. 8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda nimetatakse information retrieval. 10. Infoteaduse seos teiste teadusvaldkondadega: loodusteadused, tehnikateadused, sotsiaalteadused
vhem kui aasta, samal ajal oli tal ksil teine maailmakuulsaks saanud romaan Kolm musketri. Teosed ilmusid paralleelselt kahes Pariisi ajakirjas, iga pev valmis Dumas romaanivabrikus uus jrg. Alexandre Dumas juhtis ilukirjanduslikku suurettevtet. eff mtles vlja see, visandas tegevusliini ja karakterid, ja seda, milleks tal endal aega ei jtkunud, tegid arvukad palgatud kirjutajad, sealhulgas oma aja tunnustatud kirjanikud. Pshholoogiline peenus, viimistletud kirjanduslik stiil ja intellektuaalne sisukus ei olnu eriti thtsad. Dumas produtseeris meelelahutuskirjandust, filosoofiline sgavus ei huvitanud ei teda ega tema lugejaid. Kirjanduslikult konveierlindilt tuli igal aastal 20-30 romaani, krgaegadel oli tl kuni 70 inimest. Mned Krahv Monte Cristo osad ei prine seega sugugi Dumas sulest, kiirustamisest on ilmelt tingitud ka loos leiduvad arvukad vasturkivused ja loogikavead, mis hirisid juba tolleaegseid kriitikuid, kuid ei vhendanud sensatsioonilist publikumenu.
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
tõttu. Jossif ei läinud pärast seda koju tagasi, vaid jäi Tiflisse, pühendada end revolutsioonilisele liikumisele. Aastal 1901 liitus ta Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei ja mõjutas tugevalt revolutsioonilisi liikumisi. Aastal 1902, ta arreteeriti tööjõu streigi korraldamises ja pagendati Siberisse. See oli sel ajal, mil Jossif enda perekonnanime muutis Staliniks, mis tähendab vene keeles terasest. (Biography, 2015) Kuigi Stalin polnud nii tugev kõnemees nagu Vladimir Lenin või intellektuaalne nagu Lev Trotski, paistis ta silma revolutsiooniliste tegevustega (korraldades streike ja meeleavaldusi). Pärast avalikkuse eest pagemist, kuulutati ta tsaari salapolitsei poolt tagaotsitavaks, kuid tema jätkas oma tööd: korraldas raha- ja inimrööve ning väljapressimisi. Stalin kogus tuntust 1907. aasta Tiflise pangarööviga, mille tulemusena sai mitu inimest surma ja 250,000 rubla varastatud (umbes $ 3.400.000 USA dollarit). (Biography, 2015)
Kool NIMI 12. B klass SOKRATES Filosoofia referaat Juhendaja: ÕPETAJA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Antiikaeg..............................................................................................................................................4 Elulugu.................................................................................................................................................5 Sokratese surm......................................................................................................................................7 Kust me teame Sokratese vaadetest?..................................................................................................10 Sokratese filosoofia..............................................
kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 25. Õigusperekonnad
nimele. (3) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. (4) Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 43. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomand hõlmab autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi, leiutisi, tööstusdisainilahendusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid, ärisaladusi, sordikaitset, domeeninimesid, päritolutähiseid, mikrolülituse topoloogiaid ja kõlvatut konkurentsi. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi inimese vaimse tegevuse tulemustele
Tunne, et tööalane kompetentsus ja töö produktiivsus on vähenenud. Sageli on see seotud depressiooniga ning suutmatusega tööl esitavate nõudmistega toime tulla. Seda nimetatakse enesehinnanguliseks stressidimensiooniks. Selle kõige tekkepõhjused võivad kergelt olla : Füüsiline väsimus. Kehaline väsimus, uneprobleemid. Ilmnevad lihaspinged ning nõrgenenud vastupanuvõime haigustele. Intellektuaalne väsimus. Kontsentratsiooniraskused ja unustamine. Inimene ei jaksa lugeda, kirjutada ega mõelda. Emotsionaalne väsimus. Inimene süüdistab ennast ja tunnistab, et tema töövõime on langenud. Inimene muutub ülitundlikuks ja tema enesehinnang muutub. Sotsiaalne väsimus. Inimene ei jaksa rõõmustada, isoleerub, ei tegele enam millegagi. Hingeline väsimus. Elutahe {{{[LK 7 ]}}}väheneb, elu eesmärk ja mõte
Eraõiguse reguleerib üksikisikute ja üksikisiku ning avaliku võimu vahelisi suhteid. Üldosaks on tsiviilõigus, mis korraldab üldiseid õigussuhteid isikute vahel. T/õ pm. on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. T/õst isel. lepinguvabadus ehk ,,kõik mis ei ole keelatud on lubatud". Eraõigus: rahvusv. eraõigus, ühinguõigus, intellektuaalne omand, tsiviilõigus, tööõigus.(Võlaõigusliku lepinguga ei omandata mitte kunagi mitte ühtegi asja) Digesta ehk Pandectae nimest on tuletatud tänap. pandektilise süsteemi nimetus. Selle süsteemi järgi eraldadakse kogu T/õ-st üldised küsimused ja nendest moodustatakse üldosa, millele järgnev neljast osast koosnev eriosa: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus. Avalik õiguse haru on haldusõigus, mille normid regul. avalikku haldust teostavate org.de
Endaasetamise läbi asetab ta ennast vastu ehk vastandab mitte-minale. Mina ja mitte-mina vastuolu ühendatakse nende vastastikuse piiritlemise läbi. Sel teel arendas Fichte välja nii teoreetilise kui ka praktilise olemise ja mõtlemise kategooriate süsteemi. Fichte meetodit, milles esinevad mõningad dialektilised jooned, nimetatakse ,,antiteetiliseks", sest antiteesi Fichte tegelikult ei tuleta teesist, vaid asetab sellega kõrvuti kui vastandi. Filosoofilise teadmuse allikaks on intellektuaalne kaemus kui vahenditu, otsene teadvus sellest, et ma toimin ja kuidas ma toimin. Kultuur kui väliste ja sisemiste suhete kujundamine mõistuse kaudu on inimese lõppsiht, millele läheneb ajalugu. Mõjutused Pestalozzist, arendas Fichte rahvus- ja sotsiaalpedagoogikat. Üksikud rahvad omavad tähtsat ülesannet kogu kultuuris, seepärast peavad nad kõigi abinõudega säilitama oma rahvuslikku omapära ja poliitilist iseseisvust.
ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja?? Läbiviidud katse ja selle kirjeldus sellele otseselt ei osuta välja arvatud teises eksperimendi osalenud suvekooli õpilastele makstud osalemistasu, mis ei tohiks eksperimendile mõju avaldada 11. Millised on (võiksid olla) segavad muutujad katses? Segavaks muutujaks võiks olla eksperimendis osalenute vaimne võimekus, mille taset eelnevalt ei uuritud. Antud juhul võib intellektuaalne ja vaimne võimekus olla tulemuste interpreteerimise segavaks faktoriks, samuti erinevad inimesed oma joonistamisoskuste poolest. 12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ? Eksperimendi läbiviijal oli ilmselt selge ettekujutus läbiviidava eksperimendi tulemustest, mis küll ei tähenda ega viita kallutatusele, küll võiks küsitavusi tekitada esimese eksperimendi käigus osalejate taasesitatud(joonistatud) pildipaaride
eluaastast. Kuidas andekad lapsed mõtlevad Uuringud on kinnitanud, et andekad lapsed erinevad oma keskmiste vaimsete võimetega eakaaslastest mitmes aspektis. Nad näevad, mõistavad ja tõlgendavad übritsevat reaalsust, konstrueerides oma intellektuaalset pilti maailmast (sündmustest, situatsioonidest, ideedest, probleemidest või reaalsuse mis tahes aspektidest) eri moel kui seda teevad „tava” inimesed – neil on maailmast unikaalne intellektuaalne pilt. Andekad lapsed kulutavad rohkem aega teatud konkreetsetele kognitiivse protsessi osadele. Andekatele on omane hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis võimaldab hõlpsasti juurdepääsu ja aktiviseerimist. Süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata. Eksperttaseme saavutamiseks on vaja nii eneseregulatsiooni kui ka laialdast fakti- ja protsessuaalsete teadmiste repertuaari. Andekate laste metakognitiivne eelis avaldub teadmatute või uute ülesannete lahendamisel.
inimene tõenäoliselt edukam ja rahulolevam. Üks mooduseid saada esmane ettekujutus endale sobivatest ametitest on kutse-eelistuste küsimustiku täitmine. Vastates küsimusele Kellena tahaksid töötada? teed Sa küsimustikus valikuid antud ametite hulgast. Testi tulemuste põhjal on inimesel võimalik aimu saada oma isiksusetüübist ja milline võiks olla sellele sobiv töökeskkond. • realistlik – saab midagi oma kätega valmis meisterdada; • intellektuaalne – saab midagi uurida; • artistlik – saab tegelda millegi loomisega; • sotsiaalne – saab rääkida ja suhelda; • ettevõtlik – saab midagi algatada ja korraldada; • konventsionaalne – meeldib hoida korda ja jälgida, et kõik toimuks plaanipäraselt. Karjäärispetsialistile: Küsi õpilastelt, kas nad on kutse-eelistuste küsimustikku kunagi täitnud. Kui jah, siis analüüsige
*alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik) *sangviinik – veri (seltsivus, tormakus, rõõmsameelsus) *flegmaatik – lima (kannatlik, aeglane, reserveeritud) 2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946
Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.).Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Algasid maailmarännud (Marco Polo), maadeavastused (Portugal) ja alates
Bologna ülikoolist sai tunnustatud kanoonilisele ja tsiviilõigusele keskendunud ülikool. (Gutek 1995: 99100) Pariisi ülikool arenes välja Notre Dame`i katedraalikoolist ja selle alguseks loetakse aastat 1150, kuigi päris ülikooli nime all on ta tegutsenud alates aastast 1215, mil loodi vabade kunstide, õigus-, usu- ja arstiteaduskond (Soe 2004). Pariisi ülikool oli tunnustatud vabade kunstide, eriti aga teoloogia poolest. Õppetöö oli tugevalt verbaalne ja intellektuaalne ning põhines arutelul ning kirjandusel, mille õppejõud ette dikteeris ning õliõpilased sõna-sõnalt järele pidid kirjutama. (Gutek 1995: 102) Pariisi ülikoolis võeti kasutusele ka esimene akadeemiline kraad: magistrikraad kunstides ehk õpetamisluba, hiljem lisandusid bakalaureusekraad ning doktorikraad, kuid muidugi teistsuguses tähenduses kui tänapäeva akadeemilised kraadid (Gutek 1995: 103). Ka
Communication Research, 2003. 5. Tiks, O. Rootsis üritatakse internetipedofiiliat seadusega keelata. Postimees, 2007. Kättesaadav: http://www.tarbija24.ee/230407/esileht/valisuudised/256714.php [01.12.2011] 6. Eetikaveeb. Privaatsus ja jälgimine. Tartu Ülikooli eetikakeskus, Kättesaadav: http://www.eetika.ee/220615 [01.12.2011] 8. Bynum, T. Computer and Information Ethics. 2011 spring edition. Kättesaadav: http://plato.stanford.edu/entries/ethics-computer/ [01.12.2011] 9. Eetikaveeb. Intellektuaalne omand ja autorikaitse. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/220039 [01.12.2011] 10. Eesti Infotehnoloogia Seltsi kutse-eetika koodeks. Kättesaadav: http://www.eits.ee/index.php?section=ws_eits_est&ws_id=9 [01.12.2011] 11. Moore, J. H. What is Computer Ethics?, 1985. 12. Jõesaar, A. Vabana sündinud. Arvutimaailm, 2009, nr 12. 13. Himanen, P. Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim. Tallinn, 2003. 14. Sutrop, M. Geenivaramu ja eetika. Eesti Päevaleht, 2002, 10
Metafoor, mis kirjeldab ajaperioodi, mille jooksul ettevõtte on reaalne siseneda uuele turule. Kui on tekkinud turg tootele/teenusele, siis aken avaneb ja ettevõtted sisenevad tegevusharru Teatud hetkeks turg küpseb ja võimaluse aken uute sisenejate jaoks sulgub 19. 3 põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks. (Jälgi trende, ....). Jälgi trende, leia probleem (ja lahenda), täida lünk turul. 20. Loovus ja innovatsioon olemus ning nende erinevus. Loovus sisemine, intellektuaalne ideede loomise protsess. Tulemuseks on leiutis uue toote IDEE loomine. Ideede loomise kulg. Innovatsioon ideede sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Leiutise ära kasutamine ärilisel otstarbel. Uue toote loomine. Innovatsiooni all mõeldakse loova tegevuse käigus tulnud ideede täiustamise ja praktilist rakendamist. Innovatsioon on raske töö. Uuenduslikkus. Loovaid inimesi motiveerib idee, innovaatorid on huvitatud tulemusest ning ideede edukast
inimese omadused ja oskused? X inimene (autoritaarne juhtimisstiil): laisk, teeb tööd karistuse kartuses, on vaja vahetult suunata, väldib vastutust, pole suuteline loovaks tööks. Y inimene (kaasav juhtimisstiil): töö on nagu mäng või puhkus – loomulik tegevus, on võimeline ise ennast kontrollima ja juhendama, kui on pühendunud tulemuse saavutamisele, on õpetav võtma vastutust, on võimeline loominguliseks tööks, tema intellektuaalne potentsiaal on osaliselt kasutatud. 17. Millised on kolm peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit? Juhtide eetilise käitumise kujundavad tegurid on juhi isiksus (kasvatus, väärtushinnangud, religioon), firma (poliitika, ülemuste käitumine, kaastöötajate käitumine) ja keskkond (seadustik, ühiskonna väärtushinnangud ja kõlblusnormid, tegevusharu eetiline kliima). 33. Selgitage Tulemusjuhtimise põhimõtet.
Seminar 2 - vabakaubandus Vabakaubanduse poolt - Toetab ettevõtlust, väikeettevõtlust - Suurendab välispoliitilisi suhteid - Majanduskasv - Liberaalne turukäsitlus - Rahvusvaheline tööturg, tööjõud ja tootmine liiguvad - Konkurentsi tõttu tõuseb üldine kvaliteet - Tarbijatel suurem valik - Suhteline eelis ekspordime tugevusi, impordime nõrkusi Vabakaubanduse vastu - Töökohad liiguvad riigist välja - Intellektuaalne vargus - Arenguriigid sõltuvad arenenud riikidest - Keskkonna hävitamine - Kultuuri kadumine - Kaovad impordimaksud tuluallikas IX loeng hargmaised korporatsioonid Definitsioonid - Kodumaine korporatsioon - Hargmaine MNC ja TNC - Otsesed välisinvesteeringud FDI Korporatsioon - Juriidiline hästi palju lepinguid, lepingute vabrik o Juriidiline isik o Piiratud vastutus OÜs omavastutus 2500 eurot
• on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; • on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; • on pannud toime varguse Majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 35. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust
TARTU ÜLIKOOL ERAÕIGUSE INSTITUUT ,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID..................................................................
Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik- paratamatu püüdlus olla õnnelik, saab teostuda üksnes tarkuse, olemustunnetuse alusel selle kohta, mis on inimesele hüveks ja vooruseks. Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma. Ainsaks väljapääsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis on nende jaoks hea. Siit järeldus, et inimsoo üldise õnnelikkuse nimel tuleks tal elada ühiskonnana, kus inimsoo võimekam osa hoolitseks selle eest, et ka vähemvõimeka enamuse ülim
pühendumise määr Võimalikud mitmed kombinatsioonid: · meeldimine (intiimsus kõrge, kuid kirg ja pühendumine madal), · romantiline armastus (intiimsus kõrge, kirg kõrge, pühendumine madal), · kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne · esteetiline · loominguline · rekreatsiooniline · töine · kriisilähedus · kohustustel põhinev · vaimne Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju, · manipulatsioonid, · rivaalitsemine.
Teised ei näe Salajane mina Tundmatu mina Järeldub, et mida rohkem ennast avame, seda rohkem saadakse meist aru. 20. Mõjutamise viisid ja vahendid 1. Nakatamine- emotsioonide ülekanne nakatamise teel. Võimendub inimmassis. 2. Sisendamine- eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Informatsiooni mittekriitiline vastuvõtt. Reklaam. 3. Veenmine- mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil, intellektuaalne tegevus. 4. Tõe tahtlik moonutamine- demagoogia. Kasutatakse teatud kindlaks kujunenud võtteid. 5. Veetlemine, mõjutamine välimuse abil- ilusale inimesele omistatakse tavaliselt häid iseloomujooni. 6. Psüühiline või füüsiline vägivald. 21. Temperamendi tüübid Koleerik-avatud ja närviline-aktiivne,optimistlik,impulsiivne,rahutu.. Sangviinik-avatud ja tasakaalukas-jutukas,energiline,elav,muretu..
tasakaal, mis varasele Venemaale omane oli. Linn pidi olema majanduse ja kultuuri keskus. Peterburgi võib pidada lisaks ,,Aasiale Euroopas" ka ,,Euroopaks Venemaal". Pealinnana, Venemaa sümboolse keskusena, uue Roomana, oli Peterburg riigi sümboliks ja selle väljenduseks, kuid anti-Moskva-meelse valitsusega sai sellest Venemaa vastandus. 1830-ndateks oli Peterburgist saanud kultuuriliste ja semiootiliste kontrastide linn, mida iseloomustas eriti intensiivne intellektuaalne elu. Peterburgi võib pidada ainulaadseks kohaks, kus sümboolsus avaldus, vaatamata oma lühiajalisele eksistentsile, ka arhitektuurilises ja geograafilises reaalsuses. Inimesed mõtestavad neid ümbritsevat ruumi vastanditena: hea vs halb, tõde vs vale, kodu- anti-kodu, meie oma-võõras jne. Reaalne ruum on aga ikooniline pilt semiosfäärist, keel, milles on väljendatavad erinevad mitte-ruumilised tähendused, samas kui semiosfäär
meile parajasti esitab ja millised isiklikud faktorid meie kogemusele lisanduvad. Merleau-Ponty on fenomenoloog. Fenomenoloogia käsitlebki subjekti ja objekti suhet vastastikuselt toimivana, kogemus ei ole mitte ühepoolne vaid mõlemast olenev. Looduses on korrapära, mida ta meile esitab, inimene ei maali nagu loom, ta suhestub loodusega, kujutades mitte looduse olemist, nagu foto, vaid olemust. Nii nagu taju ei ole ainult empiiriline või ainult intellektuaalne, pole ka inimese ihu puhtfüüsiline või puhtpsühholoogiline. Kuna taju on individuaalne, kaob ära eristus õige ja vale tajukogemuse vahel oma ,,Taju fenomenoloogias" toob Merleau-Ponty näitena Müller- Lyer'i joonteparadoksi, milles võrdsete pikkustega jooned näivad ebavõrdsetena. (Phenomenology of perception" 2005 pg 14) Merleau-Ponty järgi ei ole siinkohal tegemist tajuveaga vaid tavalise nägemiskogemusega viimane ei eksi, sest isegi siis
Kui uus asi on õpitud tuleb see seostada eelnevalt õpituga, et lapsele tekiks suurem pilt asjast ning tal seostuks uus materjal paremini.11 Parandusõppe läbiviimiseks tuleb teha kuni 6 õpilasega õpperühm, kuhu võib kuuluda eri klasside õpilasi. Rühmad tuleb koostada vastavalt sellele, et ühte rühma jääks sarnaste häiretega lapsed. Vastavalt rühma tasemele saab valida sobivaimad metoodikad. Järgnevalt veidi mõnest neist. Lapse kogu intellektuaalne areng on tugevalt seotud käelise tegevusega. Läbi sõrme- ja käeosavust arendavate mängude areneb peenmotoorika, mille areng on aluseks ka kõne 6 Juurikas, E; Teemägi, K. Parandusõppe rakendamisest koolis. Erivajadustega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus. 2007. lk 35. 7 Reinmaa, A. Jõukohase õppe alused jaotvara üliõpilastele. Tartu, 2010. 8 Leidt, T. Õpiabirühm. http://masing.tartu.ee/parandus-pe/ . 23
Baldwinist) teadmiste omandamise teooria geneetiline epistemoloogia. Mõtlemine ja kõne saavad alguse imikuea element.test tegudest, tajudest ja matkimisest. In.teadmised kui mõistuse biol.organ; teadmised on kohanemisvõimelised; teadja ja teadmiste suhted. Piaget´ terminoloogia on bioloogiline info vastuvõtt mõistuse poolt nagu toitainete omastamine keha poolt. Tasakaal akommodatsiooni läbi (organism kohaneb keskkonnaga v võtab omaks selle mõjud). Intellektuaalne areng kui evoluts.protsess. ,,epigeneetiline maastik" looduse poolt on keskk.mõjutustele erineva varstuvõtlikkusega arenguteed ning neile on seatud piirangud (arengu kanaliseerimine: teat.aspektid on universaalsed, kuid pöördepunktides toimivad häired võivad mõjutada neid. Nt. Reeglina sünnib in. 2käe ja jalaga, kuid mitte alati). Orgude üh.kohad on kui arengu kriitilised punkti, kust edasi võib minna mitmel viisil, sõltuvalt keskk.tingimustest. kalle näitab arengukiirust
MODERNISM. 1. Tekkis Prantsusmaal 19.saj. teisel poolel ja kestis 20.saj. esimese pooleni. 2. Mõnede arvates kestis modernism kuni II maailmasõjani, teised arvavad jällegi, et kuni 1960-dateni. 3. Tööstusrevolutsioon Euroopas, teaduse ja tehnika areng, Freudi psühhoanalüüs, teksti ja kujundikeele uued võtted, mitte enesemanifitseerimine. 4. Dekadents allakäik. Charles Baudelaire. Sümbolism kunstivool mis sai alguse Prantsusmaal 1880 aastatel. Charles Baudelaire Impressionism 19.saj. maalikunsti vool. Monet Estetism 19.saj. kunstivool, mis rõhutas kirjanduses, kunstis ja tarbekunstis esteetilisi väärtusi. Cristopher Dresser 5. Mõlemad sündisid 20.saj. alguses. Ekspressionismis kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikateks on sõda, vaesus jne. Futurism seevastu on hoopis teistsugune. Ei peeta kinni õigekirjast ja neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid. 6...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
