(nt kehatemp, vererõhu, hemoglobiini v glükoosi sisaldus veres, pulsi säilitamine) VI. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb Positiivne tagasiside kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt. Oksendamine, sünnitamine VII. Närvisüsteem: koordineerib elundite ja elundkondade tööd; võimaldab pidada sidet organismi ja keskkonna vahel; võimaldab koguda informatsiooni ja teha...
teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini ) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes...
Ande Andekas Bioloogia Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajaliku...
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin , autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on...
· Kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele , pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse kontroll toimub klassikalisel negatiivse tagasiside meetodil. · Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks , vabastavad kõhunäärme rakud insuliini . Insuliin jõuab vere kaudu kõikide rakkudeni. Ta aktiveerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka rakkudes olevad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks. Nii langeb glükoosi hulk veres. · Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks sünteesib kõhunääre glükagooni. See hormoon aktiveerib ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama...
Liigid: Valgud; steroidid- neerupealsete koor, sugunäärmed. Saamine: sisenõrenäärmed; kunstlikult: loomade sisen; biotehnoloogiliselt; keemiline süntees. Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin , glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin....
1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade käitumist uuriv bioloogiateadus. Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Populatsioon- samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad e...
4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel...
2) Ehituslikfunktsioon valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. 3) Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapniku kopsudest kõigisse kudedesse. 4) Retseptoornefunktsioon rakumembraanis esineb valke, mis edastavad rakuvälist infot raku sisemusse. 5) Regulatoornefunktisoon seda täidavad valgulised hormoonid nagu näiteks insuliin . 6) Kaitsefunktsioon organismi sattunud orgaaniliste ühendite kõrvaldamiseks moodustuvad verre antikehad. 7) Liikumsfunktsioon organismi liikumises osalevad ka valgu molekulid. On valke, mis on võimelised muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine, neid valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks. 8) Valkudelonka energeetilinefunktsioon, kuid kuna neil on palju teisi funktsioone, kasutab organism neid...
on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
4.Liikumisülesanne Lihasvalkudel on kontraktsiooni võime. See annab loomadele liikuvuse. Raku sees liigutavad organelle valgulised torukesed. Lihas koosneb lihaskoe rakkudest, mille ehituses on peamiselt lihasvalgud. 5. Transport ülesanne Hapniku transport (hemoglobiin) igasse rakku. Erütrotsüüdid(punased vererakud) Transportvalkude molekulid muutes oma kuju liigutavad ainemolekule läbi membraani. 6.Regulatoorne ülesanne Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Nukleiinhapped DNA e. desoksüribonukleiinhape DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.' DNA struktuuris on biheeliks...
6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism · HOMÖOSTAAS - Sisekeskkonna stabiilne seisund. Närvid - neuraalne regulatsioon. Hormoonid - humoraalne regulatsioon. Teadused: Anatoomia ja füsioloogia. Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. · Ajuripats - kasvuhormoon. Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. · Kilpnääre - Reguleerib ainevahetuse kiirust · Kõhunääre (pankreas) - insuliin , mis reguleerib vere suhkrusisaldust. · Neerupealised - adrenaliin, mis kiirendab südame tööd. · Munasarjad - östrogeen, progesteroon ehk naissuguhormoonid. · Munandid - testosteroon. Organism = isend = indiviid Enamus organisme ei saa üksinda hakkama. On vaja paarilist, loomadel ka organiseeritud tegevust saagi püüdmisel ja kaitsel. 9. Bisofääri tase Päikese energia arvel elab kogu biosfäär...
Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri-kromossomi, plasmiidi või viirusesse. Geenitehnoloogia tekke lähtekohaks oli rekombinantse DNA metoodika loomine. Rekombinantseks DNA-ks nim. DNA molekuli, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA- fragmendid. Selle metoodika loomise eeldusteks oli omakorda restrikatsiooniensüümide ehk restriktaaside avastamine bakterite 1970. aastal. Need on omapärased ensüümid, mis lõikavad DNA molekuli kaksikahelat kindlate järjestuste kohalt. Transgeensed organismid Tavakasutuses on pealkirjas toodud mõiste asemel levinud lihtsustatud väljend-geneetiliselt muundatud organismid, lühendiga GMO. Enamasti mõistetakse selle all transgeenseid organisme, seega organisme, kelle genoomi on siiratud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja järglast...
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
Keha rakud vajavad pidevalt varustamist glükoosiga. Organism saab glükoosi: 1. taimsest toidust tärklis, tselluloos 2. loomsest toidust glükogeen Organismis kontrollitakse pidevalt veresuhkru sisaldust. Kõhunääre e pankrease hormoonid reguleerivad veresuhkru sisalduse stabiilsust järgmisel moel: 1. Insuliin aktiveerib lihas, maksa ja rasvkoe rakkude rakumembraanide transpordivalke, et glükoosi molekulid saaksid rakkudesse siseneda. 2. Insuliin muudab liigse glükoosi glükogeeniks, mis talletatakse maksa ja lihasrakkudes energeetilise varuainena. Glükogoon lagundab veresuhkru taseme alanemisel glükogeeni uuesti glükoosiks. glükoosisuliin muudab glükogeen glükogeenglükogoon muudab glükoos Maks ja selle ül Maks on organismi suurim nääre...
november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi 70-95% Orgaanilistest ainetest leidub kõige enam rakkudes valke. Valkude kõrval on esindatud ka lipiidid ja sahhariidid ja nukleiinhapped. 2. VEE TÄHTSUS Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioon...
vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viis selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast....
Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
6) Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhapete ehituskompleksiks; · Süsivesikute ainevahetuse vaheproduktidest algavad osade aminohapete ja lipiidide sünteesirajad. · Kergesti omastavate süsivesikute ülekülluse korral suunatakse ülejääk lipiidide biosünteesile (rasvumine), seda kontrollib insuliin , samuti säilitab ta rasvkudet; · Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja. Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). 1.5. Tähtsus Süsivesikud on vajalikud ka lipiidide normaalseks oksüdatsiooniks. Süsivesikute puudumisel kasutatakse põhilise energiaallikana lipiide, nende oksüdatsioon ei kulge lõpuni, mistõttu verre...