Keha ütleb ajule, et pole rohkem vaja juua. Vastupidi näide ka. Pool- ekstratsellulaarne maatriks. Skeemi tähtsus seisneb selles, et kui kehas on mingit ainet liiga palju, siis selle aine Maali-Liina, jaanuar 2012 sissetulekut vähendatakse ja väljutamist suurendatakse. Nt glükagoon ja insluiin. Glükagoon suurendab veresuhkru sisaldust ja insuliin vähendab. Homöostaasi printsiip on tähtis bioloogias- aitab hoida Gibbsi vabaenergia kõrge ning annab nii eluks vajalikku energiat. Näiteks kui kehatemperatuuri ei reguleeritaks, sureksid kõrbeloomad valkude denatureerumise tõttu. Meditsiinis saab regulaatortoimet asendada või muuta, kui teame, kuidas keha ise reguleerimishäireid muudab. 4
1. Suhkrute lühiiseloomustus. (CH2On) e süsivesikud on org.ühendid : koostis süsinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud monosahhariidid. Liitsuhkrud *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi jääki); *polüsahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi jääke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu järgi (trioos, tetroos); *funk.ühma järgi (aldoosid, ketoonid); *tsüklilise struktuuri alusel (püranoosid, furanoosid). Polüsahhariidid: *homopolüsahhariidid (ühe monosahhariidi jäägid); *heteropolüsahhariidid (mitme monosahhariidi jäägid); *hargnenud või lineaarse ahelaga. Bioloogiline roll: *väga mitmekesine ja looduses laialt levinud org.molekulide klass; *päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; *paljude biomolekulide eelühendid; ...
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
· Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid pepsiin, trüpsiin, amülaas jt · Transportvalgud hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt · Struktuurvalgud kollageenid, elastiinid, histoonid jt · Kontraktiilsed valgud aktiin, müosiin jt · Regulaatorvalgud insuliin, histoonid jt · Aktiivkaitse valgud immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt · Toite- ja varuvalgud piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. (1 seisev ja liikuvad faasid). Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest. Siinkohal siis on vaja valgud eemaldada lahusest e rakuekstraktist
Koos närvisüsteemiga juhivad kõiki protsesse meie kehas. Osad ja nende toimimine-1.)Ajuripats e hüpofüüs-juhib kõikide teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni. Asub peaajus. 2.)Käbikeha-asub peaajus. Reguleerib ööpäevaseid rütme. 3.)Kilpnääre-reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut. 4.)Kõrvakilpnääre-regul. Ca ja P ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5.)Kõhunääre-hormooni insuliin reguleerib glükoosi hulka veres. 6.)Neerupealised-kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. Ohule reag. 7.)Sugunäärmed-mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut. Naise munasarjad toodavad munarakke ja naissuguhormooni (östrogeeni). Mehe munandid toodavad seemnerakke ja meessuguhormooni (testrosterooni). Haigused-suhrutõbi. Närvisüsteem-juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Närvisüsteem jaguneb: 1
MEDKEEMIA. Juha Ehrlich I BIOENERGEETIKA Rakus toimub palju keemilisi reaktsioone, mis on omavahel seotud ja mille üheks ülesandeks on organismi varustamine energiaga. Tänu nendele reaktsioonidele on elutegevus võimalik. 1. termodünaamika põhimõisted: Termodünaamika — teadus soojusnähtustest ja energiavormide vastastikusest üleminekust (energiaülekanded, -muutused, -kaod). Süsteem — termodünaamika uurimisobjekt. Meid huvitav osa universumist, mis on eraldatud füüsikaliste või mõtteliste pindadega. Nt. 1 l õhku või inimene. Süsteemid võivad olla: 1. Homogeensed — punktist punkti liikudes süsteemi koostis ja omadused ei muutu või muutuvad sujuvalt. Puuduvad füüsikalised eralduspinnad. Nt. suhkrulahus. 2. Heterogeensed — koosnevad homogeensetest osadest, mida nimetatakse faasideks. Faasid on üksteises...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
NADPH näol. Süntees vajab ATP, bikarbonaati ja mangaani. Sünteesiensüümide kompleks on multiensüümsüsteem mille üld nimi on rasvhappe süntaas. Süsteemi üheks komponendiks on atsüülkandja valk (ACP). Sünteesi iga ring pikendab ahelat 2 süsinikulise fragmendi võrra. Fragmengi doonoriks on melonüül-CoA ja vedavaks jõuks on CO2 vabanemine malonüül-CoA-lt. Sünteesi aktiveerib tsitraat ja inhibeerib rasvappe atsüül-CoA. Sünteesi soodustab kõrge insuliin. Rasvhappe de novo süntees on sisuliselt palmitaadi biosüntees. Palmitaadi baasil, pikendades ahelat ja tekitades kaksiksidemeid, toimub ka teiste rasvhapete süntees. Palmitaadi süntees toimub korduva ringprotsessina. Iga ring pikendab sünteesitavat ahelat 2-süsinikulise fragmendi võrra. See fragment pärineb atsetüül-CoA-lt, kuid antakse pikenevasse ahelasse malonüül-CoA kaudu. Rasvhappe de novo süntees on keerukas protsess. Üldistatult võib seda kirjeldada järgmiselt:
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
1)jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) 2) parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) 3) endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) B) spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (sonic hedgehog, notch, retseptor- türosiinkinaasid) Signaaliülekande rajad koosnevad mitmest etapist, kus osaleb palju valke (efekt ‘’otse’’ – nt muutes tsütoskeleti kuju, elektrilist signaali – aktsioonipotentsiaali - neuronis või läbi
Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan Vitamiinid - * C-vit * B-grupi vitamiinid * E-vit * D-vit * A-vit jt. Biokeemise kontrolliga saab kontrollida: 1.tervislikku seisundit, 2. organismi metaboolset reaktsiooni kehalisele koormusele
5) Tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet pärast söömist (Binge, www.toitumine.ee) Diabuliimia võib tekkida inimestel, kellel on 1. tüüpi diabeet. Diabuliimia tekib nendel diabeetikutel, kes ei süsti endale korralikult insuliini (Diabulimia, www.wikipedia.org, 24. Veebruar 2015). Esimest tüüpi diabeeti põdejate organism ei suuda toota piisavas koguses insuliini ja sellepärast ei ole ka veresuhkru tase normaalne. Liigne insuliin võib kehakaalu kasvatada, selle tõttu ei taheta seda süstida. Diabuliimia kõrvalnähud võivad olla eluohtlikud (Diabeeti põdevad noored naised võtavad kaalus alla ohtlikul viisil, http://elu24.postimees.ee, 21. jaanuar 2013) . Võimalikud diabuliimia märgid: 1) Seletamatu kaalulangus 2) Depressioon, meeleolumuutused ja/või väsimus 3) Suurenenud söögiisu 4) Tühistatud arsti visiidid 5) Viivitus puberteedis ja/või seksuaalses küpsemises
Hormoonid. Eriomadused: esmased signaalmolekulid, nad on ülikõrge bioaktiivsusega (inimeses 10 astmel -9 ... astmel -12), hormoonidel on lühike eluiga, süntees on väga mitmete kontrollmehhanismidega kontrollitud), toimivad vastavate retseptoritega sihtrakkudele. Hormoonide toime võib olla universaalne (nt kilpnäärme hormoonid) või spetsiifiline (toimivad ainult kindlatele rakkudele nt: kõhunäärme hormoonid). Jaotus: Peptiid ja valkhormoonid- kasvuhormoon, insuliin, glükagoon. Aminohapete teisendid: kilpnäärmehormoonid (türoksiin), neerupealise säsihormoonid (adrenaliin, tuleb histidiinist), ajus melatoniin (käbikeha hormoon, mis reguleerib aäkvelolekut, trüptofaanist tehakse). Steroidhormoonid: suguhormoonid, neerupealise koore hormoonid (kortikosteroidid). Hormoonide jaotus näärmete järgi: puhtakujuline (sisenõrenääre, hüpofüüs, käbikeha, kilpnääre, neerupealised), segakujuline (kõhunääre). Hormoonide puudus/liigsus. Puudused- I
Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. 2.2. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused Pärast söömi vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama. Ta teeb seda järgmiste mehhanismide kaudu: 1. Insuliini toimel aktiveeritakse transportvalgud (kandur-transport valgud), mille vahendusel glükoos ja aminohapped saavad rakku siseneda (ise nad läbi rakumembraani ei lähe). 2. Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi oksüdatsiooni ja selle oksüdatsiooni käigus vabaneb energia ning jääkainetena tekivad CO2 ja H2O. 3
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurend...
Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Sordiaretusele on tänapäeval lisandunud GMOd (nii taimed kui ka loomad). Transgeensete taimede puhul on muudetud nt vastupidavust külmale või kahjuritele(mais), säilivusaega (tomatid), toiteväärtust ('kuldne riis') riikides, kus on suur aga vaene elanikkond , suurust jne. Transgeensed mikroorganismid: biotehnoloogias bakterite kasutamine bioloogiliste preparaatide tootmiseks, nt insuliin või kasvuhormoon. + Nt juustu tootmine bakterite abil (alternatiivina vasikate maost ensüümide eraldamisele) kiirem ja odavam moodus. Transgeensed loomad: nt tõuomaduste parandamine (samas polnud väga edukas, kuna hiljem osutus, et nt transgeensetel lihasigadel esines mitmesuguseid tervisehäireid, steriilsust, maitseomadused kehvemad jms), teaduslikud uuringud ravimite testimiseks, hemofiiliahaigetele spetsiaalse piima tootmine, ALV-
tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. 8
säilivusaega (tomat), saab pärssida teatud geenide avaldumist (GFP valk UV valguses on lehed rohelised ja klorofüll punane ehk taim on kollane), külmatolerantsed taimed (vetikalt on isoleeritud geen, mis vähendab külmatundlikkust, „kuldne riis“ toodab β-karoteeni (riisi on sisseviidud selliseid geene, mis toodavad rauda ja karoteeni). Lisaks on olemas transgeensed mikroorganismid bakterid, mis toodavad valke ja hormoone (kasvuhormoon ja insuliin + renniin – varem saadi seda vastsündinud vasikate maost, kuid nüüd bakterid sünteesivad seda piima kalgendamiseks). Transgeensed loomad – tõuomaduste parendamiseks ja ka teaduslike uuringute eesmärgil; uuritakse geenide avaldumise mehhanisme; lambad, kelle piima sai tarvitada (α-t-antitrüpsiin – inimestel, kellel see puudub, ilmnevad hingamisraskused); hemofiilia (inimestel puudub verehüübefaktor,
Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida kõhukinnisust Soodustavad kolesterooli väljutamist organismist Aeglustavad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu 8
B12-antianeemiline faktor -rasvlahustuvad vit. A, D, E, K -vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape -Sünteesib provitamiinist karotiin (leidub porgandites ja aedviljade rohe- listes lehtedes) K vitamiini. 5. Sünteesib aminohapetest plasmavalke, ja enamuses verehüübimisfaktoreid (protrombiin). 6. Detoksikatsiooni funktsioon. Mürgitustab mikroobide toksiine ja teisi mürgiseid aineid, alkohol jne. 7. Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme ja suguhormoonid. 8. Veredepoo ja veedepoo Tartu Tervishoiu Kõrgkool 20 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond ERÜTROTSÜÜT hemolüüsitakse maksa Kuppferi rakkude poolt
Palju mõjutas ka USA isolatsioonipoliitika, kes vähendas investeeringuid ja keskendus riigisiseste probleemide lahendamisele, kuid probleemiks osutus pankade kokkuvarisemine, kes enam investeeringutest tulu ei saanud, see omakorda põhjustas töötuslaine ja majandus hakkas paranema alles sõjatellimuste tõttu 40ndal aastal. 27.Tehnika ja globaalsete institutsioonide edenemine kahe maailmasõja vahel. Tehnoloogiline edenemine kahe ms vahel ei peatunud. Meditsiinis leiutati penitsilliin ja insuliin, transpordis arendati autot ja lennukit, mis individualiseerisid liikumist veelgi, tekkis ka õhupost. Sidetehnika arenes kiiresti, telefoniliinidega ühendati maailma suuremad linnad (kuigi ei jõudnud veel massidesse), ’25.aastal katsetati esmakordselt televisiooni. Väga populaarseks muutus raadio, esimene massülekanne tehti 1930.a Londonis kuningas George V kõnest; arenes ka kino ja helifilm, leiutati algne faksimasin.
ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine – signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid – nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) - spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (Sonic hedgehog, Notch, retseptor-türosiinkinaasid) 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid 1) BAKTERID: E. coli (soolekepike) ja tema+ teiste bakterite viirused (kasutatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni uurmisel, molekulaargeneetika)
ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid) - Endokriinne signaliseerimine signaali edastamine pika vahemaa taha (hormoonid nt insuliin, kasvuhormoon) (Autokriinne (rakust vabanev rakk mõjutab sama rakku) - spetsiifiliste signaali edastamiseks ja vastuvõtmiseks kasutatavate molekulide järgi, mida antud signaalirajas kasutatakse (Sonic hedgehog, Notch, retseptor-türosiinkinaasid) 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid 1) BAKTERID: E. coli (soolekepike) ja tema+ teiste bakterite viirused (kasutatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni uurmisel, molekulaargeneetika)
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
Kui mitteaminohappeline osa on funktsionaalselt oluline, siis nim seda prosteetiliseks rühmaks. Prosteetilised rühmad sõltuvalt mitteaminohappelisest osast jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 4. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Funktsioon Näide Katalüütiline ribonukleaas Regulatoorne insuliin Transport hemoglobiin Struktuurne kollageen Reserv kaseiin Kontraktsioon aktiin, müosiin Kaitse (antikehadena) immunoglobuliinid Adaptor e toes AKAP-valgud (siduvad valgud, proteiinkinaasid) Eksootilised funktsioonid antifriisvalgud kalades Valkude analüüsi meetodid
tekkeks? Põhjenda. Kuhu süstitakse insuliini (lihasesse, veeni, nahasisse või nahaalla)? Insuliini süstitakse naha alla keha nendesse piirkondadesse, kus on rasvkude, sealt imendub see vereringesse ja transporditakse üle keha laiali rakkudesse. NB! Alla 10-aastastel lastel soovitatakse vältida kõhu prk., kuna nahaalune kude on veel õhuke. Millest sõltub insuliini imendumine? Insuliini imendumise kiirus sõltub süstekohast. Kõige kiiremini imendub insuliin kõhunaha alt, seejärel küünarvarde ja reide süstituna ning kõige aeglasemalt tuharasse süstituna. Selgita lühidalt dieetravi eesmärke ja ravipõhimõtteid lapseeas. Ravikompleksi kuuluvad toidu süsivesikute koguse ja toiduaegade määramine vastavalt süstitavale insuliinikogusele. Et insuliini süstitakse alati enne söömist, peab toidu süsivesikute sisaldus vastama süstitava insuliini kogusele. Praktilises elus õpetatakse lapsi süsivesikute kogust määrama 10g täpsusega.
Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.......................................................... 4 Kroonilised neeruhaigused............................................... 4 · Diabeet.............................................................................. 5 Allergilised haigused.................................................................... 6 HIV..........................................................
kaudu Keemilised signaali kandjad. 9 feromoonid. 9 Neurotransmitterid, klassikalised neurotransmitterid neuropeptiidid 9 steroidhormoonid ja muud rasvlahustuvad molekulid (östradiool, testosteroon, progesteroon, kortisool, A ja D vitamiinid), 9 Gaasid (NO, CO) 9 Peptiid- ja valgulised hormoonid (nt. insuliin ja kasvufaktorid). Bioloogilised signaalikandjad 9 Viirused, bakterid 9 Rakk-rakk interaktsioonid 1. Endokriinne- signaalmolekulid(hormoonid) toimivad oma sünteesikohast eemal. Tavaliselt imetajates kantakse hormoone edasi vereringe kaudu 2. Parakriinne- signaalmolekulid (neurotransmitterid) toimivad sünteesikoha vahetus läheduses 3. Autokiinne- signaalmolekul toimib samale rakule, kus sünteesiti, parakriinse erijuht 4
Retseptorfunktsioon. Rakumembraanis esineb mõningaid valke, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Nt liigub amööb toiduosakese suunas ning kingloom eemaldub vette asetatud keedusoola kristallist. Retseptorvalgud esinevad ka inimese meeleorganite epiteelkoe rakumembraanides. Mt keele limaskesta reteptorvalgud aitavad tunda toidu maitset. Regulatoorne funktsioon. Regulatoorset funktsiooni täidavad mitmed valgulised hormoonid. Nende hulka kuulub nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insuliin, mis moodustub inimese kõhunäärmes. Kaitsefunktsioon. Kõrgematesse loomorganismidesse, sh inimorganismi sattunud võõrvalkude, -nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad- viirushaiguste raviks on vaja kindlasti antikehi, need seostuvad haigustekitajaga ja kõrvaldavad need organismist. HIV´i toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade tootmine. Kaitseks võivad olla ka küünised, sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon
Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e. suhkruhaigus Diabeet on erinevatel põhjustel tekkiv energiavahetushäire. Vere suhkrusisaldus püsib pikka aega kõrge ja esinevad häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses. Diabeet on tingitud süsivesikute kasutamiseks vajaliku hormooni insuliini vähesusest, selle toime nõrgenemisest. Insuliin on hormoon, mis aitab veresuhkrul imenduda rakkudesse ning aitab maksas kaasa kalorite muutumisele säilitusaineks. Diabeet jaguneb oma tekkepõhjustelt kaheks. I tüübi diabeet e. insuliinsõltuv diabeet on tingitud sellest, et organism ei suuda sünteesida vajalikku insuliini. II tüübi diabeet insuliinisõltumatu diabeet, organism küll toodab insuliini, kuid see ei toimi nagu peaks. 90% suhkruhaigetest põeb II tüübi diabeeti, nendest 80% on ülekaalulised.
Sugunäärmed Naise munasarjad ja mehe munandid toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone (vastavalt soole). Kõhunääre ehk panreas Toodab hormooni insuliin. Soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Närvisüsteem Närvisüsteemi kuuluvad peaaju, seljaaju ja neist lähtuvad närvid. Närvisüsteem kooskülastab ja juhib oranismi kõigi elundite talitlust ning võimaldab organismil kohaneda väliskeskkonna ja organismisiseste muutustega
2. laguproduktide ekskretsioon 3. eneriaallikas - glükoosi ainevahetus (organism talletab glükoosi vaid glükogeeni kujul ja maksas, vajadusel muudetakse üheks või teiseks), ladestunud rasva selliseks, et seda saab kasutada 4. vitamiinide varukoht: B12, rasvlahustuvad vit (DEKA), vesilahustuvad vit (B3, foolhape) 5. sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktorid 6. detoksikatsioon: mürgitustab mikroobide toksiinid, ravimid, alkoholi 7. inaktiveerib hormoone: insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, kilpnäärme- ja suguhormoonid 8. vere- ja veedepoo 10. lootel vereloomeelund ● Suurim keha nääre, u 1,5 kg, u 1/50 täiskasvanu kehakaalust, epigastriumis paremal ja keskel, diafragma all. ● Kujult nagu põikisuunas poolitatud muna. ● Pehme konsistentsiga parenhümatoosne organ- ei ole õõnt ja seda piiravaid seinu, stroomasse
3. kurnatuse faas (tekib, kui stressor on liiga tugev või toimib pikka aega järjest) varuained saavad otsa, rakkude muutused viivad haiguste tekkele Kõhunäärmesaarekesed e Langerhans'i saarekesed e pankreasesaarekesed 0,3-1 mm läbimõõduga väikeste rakkude kogumikud. Vähemalt 2 aktiivsete rakkude tüüpi alfa, beeta ja delta rakud, millede hormoonid reguleerivad kõik eeskätt suhkrute, aga ka valkude ainevahetust: · insuliin (beeta-rakkudest) glükoosi ja aminohapete minek verest rakkudesse · glükagoon (alga-rakkudest) glükoosi minek maksast verre, glükoosi süntees maksas · somatostatiin (delta-rakud) insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Suhkruhaigus e diabeet põhjuseks insuliini vähesus. Veres hüperglükeemia (glükoosi liig), kuid rakud ei saa glükoosi kätte ja kasutavad energia tootmiseks valke ja rasvu enda sees. Neerud ei
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Türosiin – toidus rohkesti leiduv aminohape. Keha võib seda sünteesida ka fenüülalaniinist, mida saab samuti toiduga. Türosiin hüdroksülaas on rate-limiting ensüüm – st ükskõik, kui palju me türosiini sööme, on järgneval jadal ikka „lagi“ ees. L-Dopaga saab mööda hiilida, mida tehaksegi nt Parkinsoni tõve puhul. Neuropeptiidid (suured molekulid): opioidid (enkefaliin, dünorfiin), vasopressiin, oksütotsiin, kasvuhormooni vabastavad faktorid, insuliin, koletsüstokiniin Transmitter-gaasid (üliväikesed ja lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata, lühike eluiga, difundeeruvad): NO – lämmastikoksiid, aitab ka baktereid tappa CO – süsinik mono-oksiid Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi.
Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen naissuguhormoonid
sabast kuni peani ja koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku. Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust. Heledad endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi saarte( insulae pancreaticae) nimetust. Need on ümarad või ovaalsed rakkude kogumid eksokriinsete lõpposade vahel. Pankrease saared koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest. Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset - ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi. Hingamisorganid – organa respiratoria Teostavad looma välise hingamise funktsiooni. Toimub vere rikastamine hapnikuga ja vabanemine süsihappegaasist. Hingamisorganid on ninaõõs (cavum nasi), ninaneel (pharynx), kõri (laryngx), trahhea (trachea), kops (pulmo). Trahhea (trachea) Trahhea sein on kolmekestaline: 1
Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon – reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND – kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED – 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin – osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED – paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid – neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid – reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid – reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin – sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga SUGUNÄÄRMED – munasarjades ja munandites Östrogeen ja Gestageen – naissuguhormoonid
kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Hingamisaparaadi moodustavad hingamisteed ja kopsudesse koondunud respiratoorne kude Hingamisorganid on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops Ninaõõnest, neelust, kõrist, trahheast ja bronhidest moodustunud hingamisteed on sisse- ja väljahingatava õhu juhtijateks,
Neid on neli ja asuvad kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal. Parathormoon reg. kaltsiumi ja fosfori ainevahetust HARKELUND kahest sagarast koosnev elund, ligi 40g, asub eesmises keskseinandis rinnaku taga. Humoraalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustumist. KÕHUNÄÄRME SISESEKRETOORSED SAARED 0,1-0,2mm läbimööduga rakukogumikud mida leidub näärme kõikides osades. Glükagoon ja Insuliin osalevad süsivesikute ainevahetuses. NEERUPEALISED paaris endokriinnäärmed neerude ülaosa peal, mass ligi 12g. Kortikosteroidid neerupealiste koore hormoonid Glükokortikoidid reg. süsivesikute ainevahetust Mineralokortikoidid reg. naatriumi ja kaaliumi ainevahetust Meessuguhormoonid Adrenaliin ja noradrenaliin sarnaneb autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjuga 66
kättesaadavus, ei ole invasiivsed. MRCP (+/- sekretiin) äärmiselt tundlik ja spetsiifiline, halb kättesaadavus ja kõrge hind. ERCP, endoskoopiline ultraheli samuti kõrge diagnostiline väärtus, interventsiooni või biopsia võimalus, kuid on invasiivsed. Funktsionaalsed uuringud: stimulatsioonitestid (sekretiin, CCK), pankreolaurüültest, 13C hingamistest tänapäeval kasutatakse vähe Ravi: Konservatiivne valuravi, ensüümide asendus, insuliin, alkoholi võõrutus. Invasiivne ravi on suunatud pankrease juha dekomprimeerimisele ja/või atroofilise kõhunäärmekoe eemaldamisele. Invasiivne ravi on oma olemuselt palliatiivne vähendab valu, kuid ei mõjuta haiguse patogeneesi. - Endoskoopiline ravi: pankrease juha dekomprimeerimine sfinkterotoomia, dilatatsioon, stentimine. - Plexus coeliacuse perkutaanne või endoskoopiline ultraheli-juhitud blokaad (lühiaegne leevendus, sildamine operatsiooniks).
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
36. Kui rakumembraan on hüperpolariseerunud, siis milliste protsesside/ainete liikumise vahendusel võiks toimuda membraani depolariseerumine? Hüperpolarisatsioon on põhjustatud K ja Cl kanalite avatusest (K välja, Cl sisse). Depolariseerumine saaks toimuda kui liigsed Cl ioonid lahkuvad rakust ning rakku pääseks K ja Na ioone. Endomembraanid (ER/Golgi) 1. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku 1- antiproteaas, seerumalbumiin, insuliin, glükagoon, glükoproteiinid, proteoglükaanid, kollageen, amülaas, endorfiin, monoklonaalsed antikehad, erütropoietiin, mutsiinid, 2. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. SRP on tsütoplasmas paiknev valguline RNA-d sisaldav kompleks, mis seostub signaaljärjestusega, ribosoomi suure subühikuga ja SRP retseptoriga. SRP koosneb ~300 nukleotiidi pikkusest RNA ahelast ja kuuest valgust (P9,P14,P19,P54,P68,P72 number
· Hormoonidel on vahendatud toime läbi ensüümide ja mõjutavad ensüümide hulka ja aktiivsust. · Hormoonid on toimelt universaalsed(paljusi mõjutab) või spetsiifilised(üksikuid mõjutab). · Toime realiseerimiseks vVajalik seostumine reseptoriga. · Hormoonide süntees ja mõju allutatakse mitme kordsele kontrollile. Hormoonide jaotus: Olemuse alusel 1. peptiidhormoonid nt. Kasvuhormoon 2. valkhormoonid nt. Insuliin 3. steroidhormoonid 4. aminohapete teisendid nt. Adrenaliin Toimetüübi lähtumisest 5. endokriine toime, nt: hormoon eritub biovedelike verre. 6. neurokriine toime, nt: hormooni sünteesib närvirakk ja see mõjutab teisi rakke. 7. parakriine toime, nt: hormooni sünteesib keharakk ja see mõjutab naaber rakke(koehormoonid). 8. Autokriinne, nt: rakk sünteesib ise hormooni ja see mõjutab teda iseennast. Sisenõrenäärmete jaotus inimeses On olemas: 1
- Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, on kiiretoimelised, siiski ei kasutata kõiki kohe ära. Peamised komponendid tulevad toidust. - Dopamiini, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, histamiin Väikemolekulised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine tomub aksonterminalides, neid saab kiiresti asendada. Peamised komponendid tulevad otse toidust mistõttu on dieet oluline. Neuropeptiidid (suured molekulid, aminohapped) on opioidid, insuliin, kasvuhormooni rakud. Transmitter gaasid (üliväiksed, lahustuvad, sünteesitakse kohapeal ja ei ladustata): lämmastikdioksiid – tapab bakterid; CO – süsninikmono-oksiid Vereringe kaudu toimiv kommunikatsioon on ntn hormoonid mida eritavad sisenõrenäärmed. Atsetüülkoliin ja aminohapped - Atsetüülkoliin - Aminohapped - Glutamaat - Gamma-aminovõihape - Glütsiin Erinevad neurotransmitterid aitavad mõtteid ja liigutusi tasakaalustada - Neuropeptiidid
· Qs P · Pakkumise elastsuskoefitsient on nullist suurem, sest kauba hind ja pakutav kogus muutuvad ühes ja samas suunas. · Pakkumise hinnaelastsuse liigid: o Kui elastsuskoefitsient on ühest suurem, pakkumine on elastne. o Kui elastsuskoefitsient on ühega võrdne, pakkumine on ühikuelastne. o Kui elastsuskoefitsient on ühest väiksem, pakkumine on mitteelastne. Täielikult mitteelastne on näiteks insuliin diabeetikutele. Mida väiksem kaldenurk, seda elastsem nõudlus. Diabeetikud maksavad ükskõik kui kõrget hinda insuliini saamiseks. · Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: o aja periood (mida pikem on ajaperiood, seda elastsem on pakkumine) o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilah...
e. Pylorus maolukuti ja lukutiripikud. Sooles lõhustatakse toiduobjektid edasi aineteks, mis f. läbivad soole seina. Seedenäärmed maks, pankreas, sapipõis. Maks ainete lõhustamine ja varuainete säilitamine. Kahjulike ainete detoksikatsioon. Sapipõis sapp toimib detergendina, mis g. aitab emulgeerida rasvad seedimiseks vajalikeks osakesteks. Pankreas insuliin ja 10 KALAKASVATUSE ERIALA h. süsivesikute lagundamine suhkruteks. Valkude lagundamine aminohapeteks. Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
