Essee ,,Barokiajastu" Barokki ajastu algas aastast 1580 ning lõppes 1740. Barokk stiil on pärit Itaaliast. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. Algul kasutati seda sõna ehituskunsti pilkenimetusena. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harm...
5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia
Franz Schubert 1797-1828 LAPSEPÕLV Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend, kes andsid talle klaveri- ja viiulitunde. Peagi mängis ta koduses keelpillikvartets ja laulis kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord aga seisis orkestri ees dirigendipuldis. See võimaldas lähemalt tutvuda erinevate heliloojate muusikalise käekirjaga, orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu ABIÕPETAJANA KOOLIS Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Selle töö kõrvalt aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missa...
Arsise Käsikellade Ansambel Retsensioon Käisin vaatamas kontserti Arsise käsikellade ansambel. Kontsert toimus Tallinna 32. Keskkooli aulas, 14. Detsembril. Kontserdi teemaks oli põhiliselt Jõulud ning eesmärk tutvustada käsikelli. Kontserdil oli ainult instrumentaalmuusika, pillideks käsikellad. Esitati erinevate heliloojate loominguid, nende seas Tsaikovski, Strauss, Brahms, Grieg ja teised. Käsikelli mängisid õpilased erinevatest koolidest ning ka osad kooli lõpetanud, kuid oma huvile truuks jäänud noored. Gruppe oli kaks, ühed nooremad ning teised vanemad ja osavamad. Gruppe juhendas Lemme-Liis Elp. Kontsert toimus väikesel laval, esinejad seisid kahes reas, erineva kõrgustega trepiastmetel.
Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikazanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja (solisti) poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Lied (laul sks.k) on läbikomponeeritud soololaul, mille terviku moodustavad vokaal- ja saatepartii. Vokaal zanr Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Monotematism kõik teemad lähtuvad ühest teemast Schubertiaad- õhtud, kus esitati schuberti laule, luuletusi, joodi veini, lavastati ja tehti väljasõite Animism- tihe side loodusega Davidsbund- rühmitus, kuhu kuulusid ühise mõtteviisiga noored muusikud ja kirjanikud. (Chopin,Liszt,Berlioz,Paganini jt)
Krzysztof Penderecki 1933 ● Poola helilooja ● Alustas muusikaõpinguid omal käel ● Krakovi Muusikaülikool ● Noorte heliloojate loomingu konkurss - „Stroofid“, „Emanatsioonid“ & „Taaveti psalmid“ ● Algselt ei võetud teoseid hästi vastu, hiljem saatis edu ● Varaseid teoseid nimetati sonoristlikeks (helisevateks, kõlavateks) ● Koori- ja vokaalsümfooniline muusika, instrumentaalmuusika, ooperid Teosed Koori- ja Instrumentaalmuu vokaalsümfooniline sika muusika Ooperid ● „Stabat Mater“ (1962) ● „Viiulikontsert nr ● „The Devils of Loudun“ (esietendus 1969 Hamburgis) ●
on neis Zappa varasema muusikaga võrreldes ka rohkem popilikkust. „Zoby Woof“- see lugu on ütlemata keeruline ning see segab vabalt heavy metali, džässi ja 1970ndate pop-elektroonika kõlasid vaskpillipartiidega, mis ei oleks kohatud ühes Chicago loos. Ma sain palju teada nendest pillidest, nendest esitajatest ja lugudest, aga mulle ei meeldinud see kontsert ikka, kuna mulle ei meeldi instrumentaalmuusika ja see tundus väga igav mulle seda kuulata. See oli minu esimene saksofonikvartett kontsert, kus ma olen käinud ja enam ma ei lähe ja kahetsen väga, et käsin seal, kuna see ei olnud huvitav.
Keelpillid: poogenpillid- riidel, rebekk. Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud. Pillid: portatiivid, positiivid, fiidlid, rebekid, harfid, psalpteeriumid, rataslüürad, torupillid, flöödid, trompetite eelkäijad, tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Põhineb kahel teemal: peateema (energiline, pealetükkiv) ja kõrvalteema (lüüriline, laulev). Pikk skeem: (sissejuhatus) ekspositsioon töötlus repriis (coda- saba, põhineb eelneval muusikalisel materjalil, PT-l. Vajalik kui ei toimu rahunemist repriisis) Variatsiooni vorm põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustele
Johann Sebastian Bach 1685 – 1750 Saksa helilooja. Barokiajastu suurkuju. Sündis 1685. aastal Saksamaal, Eisenachis. Bachide suguvõsa oli mitmendat põlve muusikud ja Saksamaal tuntud. Ka Johanni poegadest sirgusid muusikud, kes olid eluajal kuulsamad, kui nende isa. Bachi muusikaline anne avaldus juba varakult, tal oli eriline improviseerimis- oskus ja ta mängis hästi nii orelit, klaverit kui viiulit. Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti.) Toomakirikus oli Bachi õpetada poistekoor, kellega kan...
ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. 5) Iseloomusta barokset muusikat. Algselt mõeldud õukonnnapidustustel kuulamiseks. Ilmaliku muusika võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said -duur ja -moll helilaad valitsevaks. Meloodiat toetav bassihääl ehk basso continuo. Eesmärk oli teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega. Dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne. 6) Kust, millal ja miks sai alguse ooper? Tal oli palju eeskujusid: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste ringis.Itaalia on ooperi sünnimaa
muusikaõpetus. Iseloomusta madrigali. 16. sajandi klassikaline itaalia luulevorm. Polüfooniline(mitmest võrdse tähtsusega häälest) Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud. Iseloomustab vaba värsivorm, puänt(teritatud lõpplahendus) paaris viimases värsireas. Varajane madrigal oli 4-häälne. Hiljem kirjutati juba 5- või 6-häälsele ansamblile. Madrigal sai alguse 2-häälsest karjuselaulust Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? vokaal-ja instrumentaalmuusika hakkasid omavahel eralduma. algul oli improvisatsioon. võeti kasutusele uued pillid näiteks lauto, klavessiin ja klavikord 17.sajand kujunes välja noodikiri tabulatuur, see ei märkinud helikõrgusi vaid mänguvõtteid. zanriteks oli prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon.
ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid.
a laulupeol) Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (*1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (*1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (*1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (*1935) ja Kuldar Sink (1942-1995, nii vokaal- kui ka instrumentaalteoste autor) määravad eesti muusika näo järgmistel kümnenditel ning suuresti tänagi. Arvo Pärt, kes emigreerus 1980 Läände, on muutunud muusikamaailmas Eestimaa sümboliks. 1970. aastad toovad areenile heliloojate uue põlvkonna, kellest täna on muusikapildis kesksel kohal Lepo Sumera (1950-2000, loonud 6 sümfooniat) ja Raimo Kangro (1949-2001, 8 ooperi
8. Kirjelda klassitsismi perioodi: a) klassitsismi muusikat iseloomustav väljend: igav, ! b) klassitsismi perioodi iseloomustus : Viini klassikud - 1) Eelklassitsism 1720-1760 2) varaklassitsism 1760-1780 – uued zanrid ja vormid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni- Haydni ja Mozarti varane looming 3) kõrgaeg 1780-1810 – parim looming - Viini klassikud 4) üleminek romantismi 1810-19.saj. I v uued instrumentaalmuusika vormid - rondo (vorm, milles refrään vaheldub erinevate teemadega), variatsioonid, sonaadivorm, kammermuusika vormid( väikesele keelpilliorkestrile loodud teosed). Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat-allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus) 1) Sissejuhatus – ei esine alati 2) Ekspositsioon – esitletakse: 2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus) 2
Barokk kasvas välja renessenassist. Barokk taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisust ja kontrasti. Barokkile on iseloomulikd jooned tundeküllasus, jõulisus, emotsionaalsus, dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus ning musitseerimisrõõm. Barokk süvendas inimese elutunnetamist. Barokkile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. Tekkisid uued dramaatilised meloodiad. Suur huvi püsis vokaalmuusika vastu. Kasvas instrumentaalmuusika populaarsus. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740
Üle 300 kantaadi ,,h-moll missa," ,,jõuluoratoorium" · Klassitsism Ühiskonnas toimus revolutsioon. Kerkis esile uus klass : kodanlus. Sai alguse feodaalkorra hääbuse ja kapitalismi tekkega 18 sajandi lõpul. Loosungiks oli: ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" Niimoodi läks lihtsat inimest ülistav kust. Kunst pidi olema valgustav, looduslähedane ja kasvatav. Põlu alla sattus luksus ja kombelõtvus. Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika. Koosnes kolmest põhiosast: 1. ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat 2. töötlus arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1. Trio(viiul, tsello, klaver) 2. kvartett( 2 viiulitt, altviiul ja tsello) 3. sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile) 4. instrumentaalkontsert Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul.
· Vokaalmuusika: Haydn eelistas instrumentaalmuusikat, aga ta on ka kirjutanud vokaalteoseid. Ta kirjutas oopereid, oriatooriume ja ka vokaalset kirikumuusikat. Tema kõide tuntumad vokaalteosed on oratooriumid. ,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil. · Instrumentaalmuusika: Haydn kirjutas muusikat klassikalisele kontserdisümfooniale ja keelpillikvartetile. (,,keisrikvartett," mis oli vahepeal Austria hümn) Mozarti istrumentaalmuusika kõlastub sümfooniades ja klaverikontserdites. · Uuendused muusikas: Haydn: maneerlikud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid, harjumatud harmooniad. Tema muusikaline käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassikalisest stiilist ja jõudis Romantismini.
Klassikalise orkestri kujunemine Sünnikoht Mannheim edelasaksamaal. Euroopa suurim õukonnaorkester ja heliloojate koolkond, Johann Stamitz. See ongi aluseks klassikalisele sümfooniaorkestrile, mille aluseks oli suur 4 häälne keelpilli rühm. Suurim uuendus keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillide rühm. Ainult trompet, metsasarv alguses. Beethoven kasutas esmalt trombooni oma 9. sümfoonias. Teine tähtis keskus Preisi kuninga Friedrich õukond Berliinis. Oli kuulus hiilgava kontserdielu poolest, osalesid väljapaistvad muusikud kaasa arvatud flöödimängijana ka kuningas ise. Sonaadivorm lühikeste fraasidega meloodia, karakterikontrastid teemade vahel, avalõik reegline jõuline, järgneb lüüriline. 2 põhihelistiku ning neile vastavate erikarakteris teemade vastandamine on selle vormi alus. SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osa...
· ,,Sirisege, sirisege, sirbikesed" · ,,Ma tulen taevast ülevalt" · ,,Mu süda ärka üles" 8. Heino Eller (1887-1970) · Sündis Tartus · Peterburi Konservatoorium (viiul, kompositsioon) · 1920 tagasi Tartus. Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud · 1940 suundus Tallinnasse. Kompositsiooniõppejõud Tallinna Konservatooriumis LOOMING · Enamasti pühendus instrumentaalmuusika · Kõige rohkem klaverimuusikat. Lemmik oli viiul TEOSED · ,,Kodumaine viis" 9. Koidud Mihkel Lüdig Heino Eller ,,Koit" ,,Koit" Hümnilis-heroiline koorilaul Sümfooniline poeem Sõnadega Sõnadeta 10. Lavamuusika · K.A. Hermann üritas luua ooperit. Valmis lauleldus ,,Uku ja Vanemuine ehk
Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning
stiili. Seda on ta ise ka ütelnd, et oleks tahtnud selle ajastul elada. Koorimuusika on tal ka väga hästi õnnestunud. Teadis, kuidas kirjutada seda huvitavalt ja leidis põnevaid värve ja faktuure. Aga on tunda, et vaimulik koorimuusika on rohkem eksperimenteerivam. Prantsuse kriitik Claude Rostand on ütelnud: ,,Poulencis elavad koos kaks hinge- munga ja poisijõmpsika oma". See näitab, et tal on loomingus kaks isiksust. Üks pool on vaimulik muusika ja teine instrumentaalmuusika ja filmimuusika. Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On
Klassitsismiajastu muusikazanrid Instrumentaalmuusika Retsensioon 30.aprillil kuulasime muusika tunnis erinevaid muusikapalasid, mis kuulusid klassitsismiajastu muusikazanrite hulka. Esimeseks kuulasime kahte sonaati, mis olid F. J. Haydn Klaverisonaat D-duur, I osa, esitajaks Ilya Yakushev ning L. Van Beethoven Klaverisonaat nr 8 c-moll (''Pateetiline''), I osa, esitajaks Daniel Barenboim. Sonaat on 3-osaline muusikateos soolopillile või soolopillile saatepilliga.
läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett. Nimeta uusi žanreid, mis tulid muusikasse: programmiline muusika, romantiline soololaul, sümfooniline poeem. Kirjelda lühidalt muusikažanreid (ei ole vaja keerulist muusikaterminitega juttu, peaasi, et oskaksid selgitada, mis
rahvuslikku identiteeti ja pühenduvad innukalt uuesti oma esivanemate muusikale. See muusika on konkretiseerunud alates 80ndatest, kui avati jaapani rahvusliku muusika õppetoolid ülikoolides. Traditsiooniline Jaapani muusika On olemas kaht tüüpi traditsioonilist Jaapani muusikat: kunstimuusika ja folk muusika. Kunstimuusikal on mitu erinevat stiili, igaüks neist kujunes välja erineval ajalooperioodil. Üldiselt mängib Jaapani ajaloos vokaalmuusika palju olulisemat rolli kui instrumentaalmuusika. Traditsiooniline Jaapani muusika arenes sageli osana sellistest teatri liikidest nagu Noh, Kabkul ja Bunraku. Gagaku iidne õukonnamuusika. Esmane märkimisväärne areng Jaapani muusikas toimus Heiani perioodil (794 1192 a.). Gagaku on muusika, mida esitati peamiselt Õukonnas aadlikele ja ühis konna kõrgklassile. Gagakut jagatakse kolme kategooriasse: originaalne võõramaine muusika, puhas Jaapani muusika ja Jaapanis koostatud muusika, millel olid teiste maade mõjud.
pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. See oli aeg, mis tekkis kontsertstiil. Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
HOUSE House tekkis Chicagos 80.aastate alguses mustanahaliste DJ-de populariseeritud tantsumuusikana. House oli esimene ja tähtsaim disko järeltulija. Disko oli juba 10 aastat inimeste seas laiemalt levinud, kui esimesed elektroonilised house vinüülid ilmusid Chicagos. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. Kõige tüüpilisem kiirus on 4/4 rütm. House on instrumentaalmuusika, mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. House muusikasse on lisatud ka jazz'i ja soul'i iseloomulikke omadusi. 90'aastatel on house'i mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House'i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist on tuntumad ansamblid M People ja Chemical Brothers. Tänapäeval on kujunenud House muusikale 24 alaliiki. 13a on möödunud sellest, kui öeldi, et house muusika ei jää püsima
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
Barokkmuusika Saksamaal · Konservatiivsus polüfoonia jätkuvus. · 30-aastane sõda (1618-1648), häving, kapseldumine. · Hansalinnade (Hamburg, Lübeck) tõus, tihe läbikäimine Itaaliaga. · Lübecki Maarja kirik; maailma esimene kontserdisari (Abendmusik). · Protestantlik kirikumuusika, seotud protestantliku koraaliga. Heliloojad · Michael Praetorius · Heinrich Schütz · Dieterich Buxtehude Georg Philipp Telemann JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Elust: · Muusikud Bach'id tegutsesid 17. sajandil peamiselt Kesk-Saksamaal. Muusikalist haridust ja pillide valdamist õpetasid lastele peamiselt isad, vanemad vennad, sugulased. · Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis · 1694/95 surid isa ja ema · Vanema venna Johann Christophi hoole alla · Oma aja kohta korralik haridus: ladina kool hea humanitaar ja teoloogiline põhihari...
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
lüürilise "soolo-ooperiga".Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge.Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas.Ta on kirjutanud üle 600 laulu.Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust.Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme 3) Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Seda viljeleti laialdaselt romantismi ajal. Nt mussorgski ,,Pildid näitusel", saints-saensi ,,Loomade karneval" Sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed.Enamasti kirjutati sonaadivormis. Seda esitas sümfooniaorkester. Kõige enamus kirjutas neid
(Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud. Ameerikas on ta peaaegu kultushelilooja ja 2005. aastal valiti Pärt USA-s aastaheliloojaks
Piisab, kui cut and paste-tehnikas (ingl.k. lõika ja paiguta ümber) jupid teiste poolt varemsalvestatud lugudest kokku kombineerida ning juba ongi uus plaat valmis. Nii tekkisid ansamblid, mille liikmed on DJ-d. HOUSE House tekkis Chicagos 80.aastate alguses mustanahaliste DJ-de populariseeritud tantsumuusikana. House'ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. House on instrumentaalmuusika, mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. 90.aastatel on house'I mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House'i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist on tuntumad ansamblid M People, Soul//Soul ja KLF. TRIP-HOP 90.aastate alguses kujunes Suurbritannias Bristolis valgete muusikute hulgas välja hip hop'i paralleelvorm trip-hop. Tuntumad esindajad on ansamblid Massive Attack, Portishead. 1990
Elu lõpu poole hakkas huvi tundma Bachi teoste vastu, lõi ka ise polüfoonilist muusikat. Nooruses suhtus polüfooniasse üleolevalt, nüüd vaimustas see teda. Reekviemis 12 osa, esitavad koor , vok. solistid, orkester. Requiem aeternam (igavest rahu) algab pingelise polüfoonilise lõiguga, Kyrie on fuuga koorile, Dies irae (vihapäev, viimne kohtupäev) - teose kõige dramaatilisem osa, väga tuntud on Lacrimosa ( pisarais) Ooperid. Kuigi Mozart on tuntud instrumentaalmuusika loojana, vaimustus ta ise kõige enam ooperist, loonud üle 20 lavateose. 18 saj ooperireformiga alustas Ch W Gluck, jätkas Mozart. -sõna ja tegevus võrdseks muusikaga -vajalik näitlejameisterlikkus -aariatelt liigne virtuoossus, lihtsamaks -lavakujundus lihtsamaks -avamäng annab teose karakteristika -Mozart segab esimesena tõsise ja koomilise ooperi jooni -jälgib muusikas tegelaste psühholoogiat -dramaturgiline areng läbib ka muusikat. Figaro pulm
õppetama konservatooriumisse, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel: Valter Ojakäär, Uuno Naissoo, Aarne Oit, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arva Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Heino Elleri 50. aastasele muusikatööle võgneme tänu tänapäevase Eesti muusika kõrge taseme eest. Heino Eller suri 16. Juunil 1970. Tallinnas 1973. a määrati tema nime kandma Tartu muusika kool, 1987 rajati mälestusmärk Tallinnasse. Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed vokaalteosed on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus on esikohal umbes 40 orkestriteost ja üle 200 klaveriteose. Orkestrimuusikas moodustavad eredaima osa looduspilte ja ekspressionistlikke meeleolusid kajastavad väikevormid sümfoonilised pildid ja poeemid. Viiulimängu õppinud heliloojana on Eller kirjutanud ka üle 30 viiuliteose, sealhulgas Eesti esimese viiulikontserdi (1937).
,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943. aastal loodud Orkestrikontsert. Teos on kirjutatud suurele orkestrikoosseisule ning orkestripartiide keerukus seab mängijatele suuri nõudmisi. Bartók on paljude folkloorialaste uusimuste autor ning osa neist on valminud
Tambergile meeldis katsetada, ta sidus erinevaid lavamuusika liike ja žanre, mille tulemusena sündis teos “Ballettsümfoonia”. Jaan Rääts õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all kompositsioonierialal. Ametilt on ta helilooja ja pedagoog. Rääts on töötanud Eesti raadios ning oli 1974-1993. aastatel Eesti NSV ja Eesti Heliloojate Liidu esimees. Tema loomingus on valdavalt ainult instrumentaalmuusika. Kokku on kirjutanud 8 sümfooniat ning kontserte erinevatele koosseisudele, näiteks kammerorkestrile. Tuntuim kammerorkestrile kirjutatud teos on “Kontsert kammerorkestrile” V osa, mida on esitatud pea kõikjal maailmas. Tema teostes oleva helikeele kõige tähtsamaks komponendiks võib lugeda rütmi, samuti valitseb neis veel selgus ning ratsionaalsus. Räätsa muusika on kontsertlik ja mänglev tänaseni ning žanrist sõltumata. 1960
Mina ja klassika Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suun...
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 14. – 16. SAJAND. Renessanss – taassünd. 14. sajandil toimusid Euroopa poliitilises ja kultuurielus sellised muutused, mis panid aluse renessansiajastu sünnile. Kiriku mõjuvõim kahanes. Tänu maadeavastustele ja loodusteaduste arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis täh...
11. Renessans Kirikus, pere ringis, jumalateenistustel. Barokk Meelelahutuseks nt balletidel. Muusika oli teatraalne, tekkis kantaat. 12. Oratoorium tekkis umbes 1600.aastal Roomas. Kui ooperis edastatakse sisu vaatajani muusika ja lavastusega, siis oratooriumis antakse teatraalne sisu edasi vaid muusikaliste vahenditega. Autorid: Händel, Bach, kiriklik oratoorium- Shütz 13. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2. Lisandusid retsitatiivid ja aariapaarid 3
1939. aasta septembris toimus kuue päeva jooksul festival, kus esitati vaid Vivaldi muusikat. Vivaldi teoseid avastatakse ka tänapäeval: ooperi "Argippo" manuskript avastati näiteks aastal 2006 ja ühe flöödikontserdi trükitud noot aastal 2010. Looming Loomingut iseloomustab dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomiline kirjaviis. Paistis silma produktiivsuse ning töötempoga 40 aastaga jõudis kirjutada 770 teost Barokiajastu soolokontserdi peamine kujundaja ja kuulsaim looja Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme zanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia (itaalia stiilis avamäng). Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat. Kõige rohkem on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli. Vivaldi loomingu kontserdizanris saab esituskoosseisu järgi jagada kuueks: soolokontserdid (üks solist), kaksikkontserdid (kaks solisti), ansamblikontserdid (36 solisti), kontserdid kahele orkestrile
Senisest enam on muusika seotud tekstiga, teksti rütmist ja vormist lähtuvad ka muusika rütm ja vorm. Seeläbi hakkab rütmipilt lihtsustuma ning vorm saab selgepiiriliselt liigendatuks, proportsionaalseks. Sõnad inspireerivad vokaalmuusika väljendust, tihtipeale on tegemist otse piltlike või loodushääli jäljendavate kujunditega. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 16.sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus) See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320-80. Mõiste võtsid kasutuse 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale
ulatuslikud. Viimaste hulgas on selliseid meisterteoseid nagu "Metshaldjas", "Nõmmeroos" jt. Kaheksa laulu kannavad 15.okt. ja 7 laulu 19.okt. kuupäeva. Schubert lõi nii sundimatult ja kiiresti, et tema sõpradel tuli pidevalt raha kokku panna talle noodipaberi ostmiseks. Kui temalt küsiti tema loominguliste meetodite kohta, vastas ta lihtsalt: "Ma kirjutan kogu päev, kui üks pala saab valmis, siis alustan uut" Suureks saavutuseks Schubert instrumentaalmuusika arengus on tema 4. ja 5. Sümfoonia ning klaverifantaasia "Rändur", mis kõik valmivad 1816. a. Siia perioodi kuulub Schubert ainus ja traagiline armastus Therese Grob`i vastu, kellega ta puutus sageli kokku sel ajal, kui tütarlaps esines solistina tema messis. Aastaid hiljem (1821) jutustas Schubert sõbrale: "Ma armastasin üht tütarlast väga siiralt ja tema mind .. . Kolm aastat ta lootis, et ma temaga abiellun, kuid ma ei leidnud endale tööd, mis oleks meid mõlemaid kindlustanud
kantaat vokaalinstrumentaalteos solistidele ja väikesele saateansamblile.alati mitmeosaline. klaster kobarakord kontsert mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile. kvartett neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö. libreto ooperi,opereti või muusikali tekst missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos. ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst. oratoorium vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. polüfoonia mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud
..... 4 Köthen (alates 1717).................................................................................................. 5 Leipzig (1723 - 1750).................................................................................................5 Looming..................................................................................................................... 5 VOKAALMUUSIKA............................................................................................ 8 INSTRUMENTAALMUUSIKA......................................................................... 10 Kasutatud kirjandus..................................................................................................13 1 Johann Sebastian Bach Johann Sebastian Bach [bahh] (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach -- 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja, organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
· Oratoorium lavateos, kus puudub näitlejategevus; sisu aga antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Oratoorium tekkis Roomas u 1600.a. Kuulsamad oratooriumiloojad on Ciacomo Carissimi ("Jefta") ja Alessandro Scarletti. Tänapäevasem helilooja, kelle loomingusse kuuluvad oratooriumid on Rudolf Tobias ("Joonase lähetamine") · Passioon Jeesuse kannatuslugu, mida kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti
Kontserdi retsensioon Sissejuhatuseks. Ühel neljapäeva õhtul läksin kontserdile, kuna koolis anti ülesandeks kirjutada retsensioon mõnest taolisest kontserdist. Polnud just liiga huvitav elamus, aga igavuse kätte Tartu Linnamuuseumis (seal see toimus) ära ka ei surnud. Ega ma oma valikut millegi erilisega põhjendada ei saa - lihtsalt see oli üks vähestest päevadest, kus mul oli aega kontserdile minna ja seega ema ostis piletid ära ja võttis mu sinna kaasa. Tegelikult võtsin vist mina tema kaasa, sest arvatavasti poleks ta sinna läinud kui mul poleks vaja olnud sinna minna. Enne kontsertile minekut polnud mul eriti aimugi, mida see kontsert endast kujutab. Lihtsalt teadsin, et see on mingi instrumentaalmuusika kontsert, kus mängivad flöödid ja minigid pillid veel. Enne kavalehe lugemist ma isegi ei teadnud seda keerulist nime, mis oli sellele kontserdile pandud. Lootsin, et ma suudan mõne tunni vastu pi...
15. saj loodi protestantlik koraal, mida lauldes Saksa talupojad lahingusse läksid. M. Lutheri "Üks ja kindel varjupaik". Protestantlik koraal oli uut liiki laul, kus ülemist häält laulis terve kogudus. Saatetausta või akorde mängiti orelil. Rõhutati ülemist häält, teised hääled olid saatehääled. Nii tekkis homofooniline stiil 16 sajandil. Renessanss ajastul katsetati ka uudseid kõlakombinatsioone, otsiti väljendusrikkaid kõlavärve, mis soodustas oluliselt ka instrumentaalmuusika tekkimist. Kui varem kõlas inst. muusika mõne laulu või tantsu saateks, siis hiljem kuulati meeleldi ka mõnel pillil esitatud laulusaadet või improvisatsiooni. Ren. ajastul valmistati ka uusi pille. Ning 16 saj. loodi pill, mis oma vibreeriva kõla tõttu oli lähedane inimhäälele. See pill oli viiul, mille muutis täiuslikuks viiulimeister Stradivari. Ren. ajastul hakati jumala- teenistuseks mõeldud muusikat esitama ka kontsertmuusikana ja nõnda tekkisid esimesed mitmeosalised
· Romantismi iseloomustab väljendusrikas meloodia, kõrvalastmete akordidele üles ehitatud värvikas harmoonia. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming.Kirjutati: programmilist muusikat, mis on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Sümfooniaid- kiire, aeglane, tantsuline, kiire. Soololaulu tsükleid poeem 1-osaline sonaadivormis, sümfoonilisi poeeme, operette. Franz Schubert. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Ta tõi muusikasse palju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
