# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
1. Kelle soovil eksmatrikuleeritakse üliõpilane õppeprorektori nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel? a. Üliõpilase enda b. Instituudi direktori c. Vanemteaduri d. Ülikooli rektori Õige vastus: a. 2. Millist eriala saab Eesti Maaülikoolis õppida ainult täiskoormusel? a. Loodusturism b. Loomaarstiõpe c. Sillainsener d. Metsakorraldus Õige vastus: b. 3. Õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja ... a. Üldaineteks b. Eeldusaineteks c. Vabaaineteks d. Süvaaineteks Õige vastus: c. 4
Kui palju jätkub tasuta kõrgharidust? 20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite
Mina arvan, et selline tegevus rikub noore inimese tulevase elu ära, jätab ta justkui normaalsest haridusest ilma. Peaaegu iga teine prostituut on HI-viiruse kandja, paljud neist isegi enda teadmata. See on suur negatiivne mõju kogu ühiskonnale. Kuigi klientuuri osakaal on Eestis põhjamaiselt tagasihoidlik, on meie riik prostituutide suhtarvult Euroopas juhtival positsioonil Saksamaa järel, jagades liidegrupis teist-kolmandat kohta koos Austriaga. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi koostatud küsitlused näitavad, et elanikkond suhtub küllaltki tolerantselt prostitutsiooni, 63% meestest ja 46% naistest peavad bordelle vajalikeks. Bordellidesse koondunud prostitutsiooni võetakse kui paratamatut kaasnähtust turumajandusele, kus ostetakse-müüakse kõike, sealjuures üsna varjamatult ka intiimteenuseid. Eestis on kõige enam prostituute vanuses 22-25 eluaastat ning pooled naised kogu Eestis olevatest prostituutidest omavad vaid põhiharidust
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS:
poliitika. Taolise poliitika rakendamise tulemusel väheneb narkootikumide pakkumine ja nõudlus. Toimib ravi ja taastusravi süsteem sõltlastele ning väheneb tarbimisest tulenev kahju nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste institutsioonidega. Narkomaania ennetamise strateegia koostamisel on arvestatud EL uimastistrateegia eesmärkidega ja samuti on tagatud vastavus EL narkovaldkonna acquis'le. Uus Eesti riiklik strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest
ühendustest. • Aitab arendada huvi emakeele vastu. • Saame kasutada sõnastikke, erinevaid andmebaase (Emakeele Seltsi sõnakogu). • Info liikmete ja Emakeele Seltsi toetajate kohta. Eesti Keele Instituut • Eesti Keele Instituut on teadus- ja arendusasutus. • Instituudis uuritakse eesti keelt ja tema ajalugu ja muutumist ning eesti keele sugulust tema lähikeeletega. • http://portaal.eki.ee/ Mis kasu saavad õpilased Eesti Keele instituudi koduleheküljel olevast infost? • Info keelekogude kohta (sõnaraamatud ja sõnastikud + veebipõhised sõnastikud, erinevad raamatud, korpused + saab keelealast abi arhiividest) • Info Eesti Keele Instituudi kui organisatsiooni kohta. • Mis osakonnad kuuluvad Eesti Keele Instituudi alla? • Info Eesti Keele Instituudi kohta (missioon, määrused jne.) • Infot erinevatest seadustest riiklikest programmidest. • Õpilased saavad lisada ise uusi sõnu.
x Tallinna Ülikool Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on selgitada säästva arengu olemust, selle põhimõtteid, mõningaid sellega seonduvaid riiklikke strateegiaid ning ülemaailmset säästva arengu tegevusprogrammi aastani 2030 Agenda 21. Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt. x Tallinna Ülikool 1. Mis on säästev areng? Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates. Meie kasvava majanduse ja muutuva keskkonna probleemidega tegelemiseks on EL töötanud
Eestis, kui ka välismaal, mõjuritest, mis mõjutavad inimest narkootikume tarvitama ning sõltuvuse diagnoosimisest. Kolmas peatükk keskendub opiaatsõltuvuse ravivõtetele, nii meditsiinilistele kui mittemeditsiinilistele. Töös on peamiste allikatena kasutatud ,,Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamatut", WHO dokumente narkomaania ravist, ülemaailmseid uuringuid erinevate rahvaste narkokäitumisest ja Tervise Arengu Instituudi uuringute põhjal tehtud analüüse. 3 2 OPIAADID Opiaat on taime Unimagun (Papaver somniferum L.) noore taime saadum, millel on valuvaigistav toime ning seepärast kuulub ta ka narkootiliste ainete nimekirja. Oopiumist on võimalik nii looduslikul, kui ka keemilisel töötlemisel saada järgnevaid narkootilisi aineid: morfiin, heroiin, kodeiin, metadoon, fentanüül jt. (Neuman 2005). Opioidid on kesknärvisüsteemi depressandid, need
,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne
Eeldused:1 a) Kehtiv võlasuhe VÕS §-de 8 ja 11 mõttes (+). Eelnevalt sai kontrollitud, et poolte vahel eksisteerib kehtiv hankeleping. Kuna käesoleval juhul tuleb tugineda vaid võlaõigusseaduse üldosale, siis puudub vajadus konkretiseerida lepingu tüüp. b) Kohustuse rikkumine VÕS § 100 kohaselt (+). Hankelepingu § 4.2.3 kohaselt pidi Täitja tarnima ja kokku panema Lepingu lisas täpsustatud mööbli ja muu sisustuse ning paigaldama selle Instituudi õpperuumidesse 1. augustiks 2014. Kaasuse asjaolude kohaselt aga allkirjastati lõplik tarne vastuvõtmise akt kahepoolselt alles 3. septembril 2014. Seega Hankelepingu kohaselt sattus Täitja rohkem kui üks kuu viivitusse töö üleandmisega. Seega on Täitja oma kohustust rikkunud. c) Täitja vastutab kohustuse rikkumise eest VÕS §§ 103 (+). Täitja ei vastutaks hankelepingu rikkumise eest olukorras, kus rikkumine oleks vabandatav. Eeldatakse, et
McKenzie Instituut põhineb McKenzie meetodil Meetodi rajaja füsioterapeut Robin Anthoni McKenzie (1931-2013), 1952. aastal spetsialiseerus ta seljavalu ja kaelavalu ravile 60-ndatel aastatel arendas McKenzie välja oma uurimis- ja ravimeetodi ning oli rahvusvaheliselt tunnustatud selja- ja kaelavaevuste diagnostika ja ravi asjatundja McKenzie Instituut moodustati 1982, tagamaks süstemaatilise koolituse arstidele ja füsioterapeutidele Täna on McKenzie Instituudi harusid üle maailma 26 riigis Meile lähim instituudi haru asub Soomes Kursuseid korraldatakse ka riikides, kus instituudi harukontoreid pole veel loodud McKenzie meetod The McKenzie method Mechanical Diagnosis and Therapy (MTD mehhaaniline diagnostika ja teraapia) Selle meetodiga analüüsitakse patsientide sümptoomide (valu) vastust korduvale mehhaanilisele lõppulatusega selja stimulatsioonile (selja sirutusele)
Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 kollegiumite uued keskasutused loomine. 1722 teenindusastmete tabel bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks - selle kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. 1721 Peeter I keisriks, Venemaa impeeriumiks
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör?
Aeg Tegevus Trükimeedia Raadio Televisoon Internet 25. Sept Arvamuslugu: Postimees, Etv, kanal 2 Postimees.ee Õppejõud kirjutab: Kom tudengid ei ole piisavalt kursis uudistega 1.Okt Pressiteade: Algab Äripäev Aripaev.ee Kaja soodushinnaga müük tudengitele 3. Okt Kom instituudi õppejõud juhivad loengutes tähelepanu Kaja ajakirjale ja selle kasulikkusele 5. Okt Arvamuslugu: Kaja, Aripaev.ee Vilistlane kirjutab, Äripäev Facebook.ee/ko kui palju karjääriks m kasulikku loeb ta Kajast, soovitab tudengitele 12
Engmann Karjäär 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes 1992–2001 Eesti Vabariigi president kaks ametiaega järjest (tagasi valitud 1996). Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis (Lennart Meri) Rüütel Elulugu 10.05.1928-tänapäev 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia
Keskkonnafüüsika instituut koosnes kolmest õppetoolist. Sama otsusega likvideeriti füüsikaosakonna struktuurist 12 allüksust, nende hulgas geofüüsika kateeder, aeroelektrilaboratoorium ja keskkonnakaitse füüsika laboratoorium. AEL jätkas tegutsemist mitteformaalse üksusena keskkonnafüüsika instituudi koosseisus. Ajalugu Loodi 31.03.1964 ENSV Ministrite Nõukogu määruse alusel. Tööd koordineeris füüsikakateeder. Juhatajateks on olnud Jaan Reinet, Kalju Kudu, Lembit Visnapuu, Hannes Tammet, Tiia-Ene Parts. 1974. a moodustati laboratooriumi neli sektorit: aeroioonide spektromeetria, aerosoolide, gaaslahenduse ja elektromeetria sektor. AEL
H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani. “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju. Töö 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur 1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja 1990–1992 Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja 1995–1998 Kultuuriministeeriumi nõunik 1998–2000 Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidja, dotsent 2001–2005 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhataja, korraline professor 2005–? Tallinna Ülikooli kultuuriteooria ja -poliitika korraline
Nissi 2012 Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga. Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena,
KUIDAS KIRJUTADA AVALDUST? Järgnevalt mõned näpunäited, millised on avalduse kohustuslikud elemendid ja kuidas seda vormistada. 1. SAATJA andmed trükitakse lehe parempoolsesse ülemisse ossa: nimi ja perekonnanimi aadress telefon faks e-posti aadress jms. 2. ADRESSAAT (kellele avaldus on suunatud) trükitakse ära ametinimetus ja nimi, (lehe vastakpoolsesse ossa) TLÜ-s adresseeritakse: REKTORILE - Immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise, üleviimise jm. akadeemiliste teemadega seotud avaldused AKADEEMILISELE PROREKTORILE akadeemilise puhkuse, selle pikendamise ja lõpetamise taotlemine INSTITUUDI DIREKTORILE- punktide ja registreerimisega seotud küsimused INSTITUUDI ÕPPEJUHILE - osakonnasisesed organisatoorsed küsimused, akadeemilise puhkuse ajal ainete kuulamise taotlemine 3. Dokumendiliigi nimetus AVALDUS vormistatakse pealkirja asukohale 4. TEKST trük...
august 2009 Tallinn) oli eesti kostüümikunstnik, rahvarõi vaste uurija ja restauraator. Sündis Valgamaal Tsoorus väiketalu niku perekonnas. Haridusteed alustas ta Sangaste algkoolis ja jätkas aastatel 1940–1942 Valga naiskutsekoolis. Erialase hariduse omandas Melanie Lõhmus aastatel 1942–1944 Tallinna Rakenduskunsti Koolis ja seejärel 1944–1948 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. Instituudi lõpetas ta kunstilise kostüümi erialal. Samaaegselt õpingutega tarbekunsti instituudis õppis tulevane kunstnik ka Tallinna Kergetööstuse Tehnikumis, mille lõpetas samuti 1948. aastal. Tema esimesed moejoonised avaldati ajakirjas Eesti Naine veel ajal, mil ta õppis. Pärast tarbekunsti instituudi lõpetamist 1948. aastal asus Melanie Kaarma tööle Kunstitoodete Kombinaadi tekstiiliateljee moekunstnikuna. Sellel ametikohal
19461949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja. Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. Töö kõrvalt on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Arnold Rüütel asutas ühiskondlikel alustel
.............................................................12 Oksüdeerumine........................................................................................................................12 Korgi viga.................................................................................................................................12 7. AS Kiil & Ko kontaktandmed................................................................................................12 AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 1 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS? Vein on viinamarja mahlast kääritatud alkohoolne jook. Puuviljadest ja marjadest kääritatud veinid kannavad nimetust "marjavein". "Piquette" on veini tootmisjääkidest valmistatud toode (valmistatakse tühjakspressitud viinamarjakestade käntsakaid vees leotades ning seda vedelikku kääritades, lisatakse maitseained).
o Haridus o 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias o 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias o Teenistuskäik o alates 2006 Eesti Vabariigi president o 20042006 Euroopa Parlamendi liige o 20022004 Eesti Vabariigi Riigikogu liige o 19992002 Eesti Vabariigi välisminister o 1998 PõhjaAtlandi Instituudi nõukogu esimees o 19961998 Eesti Vabariigi välisminister o 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Mehhikos o 19881993 Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetuse juhataja (Saksamaa) o 19841988 Raadio Vaba Euroopa uurimisinstituudi analüütik ja uurija (Saksamaa) o 19831984 Simon Fraseri Ülikooli Eesti kirjanduse ja lingvistika õppejõud
juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu. Mart Noormaa Tartu Ülikool füüsika instituudi dotsent, loodus ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja; Tartu observatooriumi vanemteadur ja kosmosetehnoloogia osakonna juhataja.
Uurinud vesikirbulisi, koostanud Eesti järvede tüpoloogia ja Eesti limnoloogilise rajoneeringu, hinnanud järvede seisundit ja andnud suuniseid nende kaitseks, propageerinud loodushoidu. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 308) Viivi Timm (19. oktoober 1934- 13. veebruar 1997) Ta oli Eesti zooloog (malakoloog) ja hüdrobioloog. Lõpetas 1958 bioloogina TRÜ. Oli 1958-61 kooliõpetaja, aastast 1961 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama teadur. Uuris Eesti järvede zoobentost, eriti mageveelimuseid. Ta kirjeldas 4 uut herneskarplase liiki. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534) Mati Kaal (sünd. 3. juuni 1946) ...Eesti zooloog (terioloog) ja loomaökoloog, Tallinna Loomaaia direktor. Ta on uurinud suurkiskjate bioloogiat ja ökoloogiat, rahvusvahelisel tasemel tegelenud ohustatud liikide kaitse rakendusteaduslike küsimustega
elamiskõlbmatuks teinud. Keskkonnakaitse kasvas Eestis peagi üle laulvaks revolutsiooniks, milles Eesti haritlaskonnal oli juhi osa. Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Lennart Meri kui Välisminister Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma
1885 Carl Ernst Albrecht Hartwig avastas Tartu Tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus. g. 1904 Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri ja B.I. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi. h. 1919 Eestis hakati ametlikult ilma ennustama. i. 1922 Ernst Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse. j. 1924 ilmus esimene Tähetorni Kalender. k. 1950 Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi direktoriks sai Aksel Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q
pankrotihaldur. Ta on olnud ka Raadio Tartu juhatuse esimees. Töökäik · 19791981 Tartu Riikliku Ülikooli orgaanilise keemia kateedri vaneminsener · 19811982 sõjaväeteenistus Balti laevastikus sõjaväeosas nr 63413 414. sõjaväeehitussalgas Linnahalli kõrval; oli roodukomandöri asetäitja poliitalal; arvati reservi vanemleitnandina · 19831987 Tartu Riikliku Ülikooli Üld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi koronaar- ja kardiokirurgia sektori röntgenkontrastainete labori vaneminsener · 1985 EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktor. · 19861988 EKP Tartu rajoonikomitee tööstusosakonna instruktor, orgosakonna juhataja · 19891993 ÜE Estkompexim Tartu osakonna juhataja · 19931994 AS Rondami juhatuse esimees ja tegevdirektor · 19931995 Rahvapanga nõukogu liige
Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Tema esimene tunnustust saanud kirjanduskriitiline kirjutis ilmus juba ülikooli ajal, täpsemalt 1971. aastal. Alates 1984. aastast on ta filoloogiakandidaat oma väitekirjaga ,,Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958-1972". Rein Veidemann on töötanud mitmetel ametitel. Tema esimesed ametid on pea kõik olnud seotud tema erialase haridusega. Ta on töötanud Tartu Riikliku ülikooli toimetajana, Kirjandusmuuseumi teadussekretärina, Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadurina, Ajakirja Looming peatoimetaja asetäitjana, ajakirja Vikerkaar peatoimetajana, Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusosakonna juhataja. Vahepeal tuli ette ka teistlaadi amet -kultuuriministeeriumi nõunik - kus erialased teadmised ilmselt ei olnudki põhilised. Edasised ametid aga olid jälle erialasel haridusel põhinevad, töötades Tartu Ülikooli kirjandusteooria õppetooli hoidjana, dotsendina, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetooli juhatajana, korralise professorina
keskkonnas. Alaealine elab uues eramajas, kus tema kasutuses on oma korralik ruum, kõikide elamiseks vajava mööbliga (voodi, kappid, töölaud jne). Vaba aja veetmiseks lastel on arvuti, majas asuvas bassein ning võimalus käia tantsustuudios Mustamäe Loomingumajas. Avaldaja on kindel, et saab kasvatamisega hakkama, sest tema vanus ja tervis võimaldab eestkostja ülesandeid täita. Samuti avaldaja Liis Pavelson lõpetanud Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduse Instituudi. Liis Pavelson nagu eestkostjaks määratav isik oli läbinud kasu- ja hooldusperede koolituse. Avaldajal on kindel sissetulek ja võimalused alaealise eest hoolitsemiseks. Isiku sobivust eestkostjaks on tuvastatud ka arsti arvamusega, samuti sellega, et temaga on juba varem sõlmitud peres hooldamise leping. Avaldaja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ülalpidamise eest ja kaitsma tema varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Kokkuvõte
Nad kujundasid omaette väikese seminari. See andis neile hea ülevaate Euroopa ülokoolides tehtavast. Teine keskus oli ülikooli pedagoogika kateeder, juhatajaks juba võrdlemisi aastates professor Richard Meister. See mees ei ole oma nime pedagoogika ajalukku kirjutanud, aga tema juhtimisel töötas sel ajal huvitav seminar reformpedagoogikast. Kolmas punkt, mis Elangot Viinis sidus, oli psühhoanalüüs ühe juhtiva koolkonna nn individuaalpsühholoogia instituudi külastamine. Selle instituudi juhiks oli Alfred Adler, kes kunagi oli töötanud Sigmund Freudiga. Individuaalpsühholoogia instituut pidas ülal pedagoogilisi nõuandepunkte lastevanematele. Elangole anti võimalus ühes nendest assisteerida. Ta sai tutvuda omapärase nõuandetehnika ja- korraldusega. Nõuandlas oli nii psühholoog kui ka arstiteadlane, visiidile paluti koos probleemse lapsega alati ka ema või isa. Neljandaks toetuspunktiks Viinis oli linna pedagoogiline instituut, analoogiline umbes Eesti
Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003. Lennart Meril oli eluaja jooksul palju ameteid. Nimelt oli ta 19531955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja, Tartu Kunstikooli õppejõud, Eesti Raadio toimetaja 1955-1961, Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88), Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987, 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis, Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990, Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992, Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992, Eesti Vabariigi President 1992-1996, tagasi valitud 1996 ning Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis. Oma kirjaniku karjääri jooksul avaldas ta raamatuid nagu: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes"(reisiraamat Kesk-Aasiast), 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"(reisiraamat Siberist), 1964 "Tulemägede maale"(reisiraamat Kamtsatkast), 1974 "Virmaliste
Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, m...
· 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal · 1972 põllumajandusteaduste kandidaat · 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi Ametikohad · 19491950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom · 19501955 armeeteenistus; · 19551957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja · 19571963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik · 19631969 Tartu Näidissovhoosi direktor · 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Ametikohad · 1969 Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees · 19771979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär · 1977 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige · 19791983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja
4 Samuti ei jäeta ka õpilasi klasse kordama ning probleemseid lapsi aidatakse5. Soome koolides on vähem testimist seevastu aga rohkem õppimist. Õpetajad ei pea muretsema iga- aastaste tasemetöödega ega riigieksamitega. Õpetajal on võimalik võtta vastutus õppekava ja õpetamise eest.6 Koolides kasutatakse õpilase hindamiseks enasmti numbrihindeid skaalal 4-10. 1 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 2Ibid. 3 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) 4 Ibid. 5 Bioneer kodulehekülg. http://www.bioneer.ee (01.11.2016) 6 Avatud meele instituudi kodulehekülg. http://www.ami.ee (01.11.2016) Tunnistust saadakse kaks korda aastas. Esimese ja teise klassi õpilastele ei panda numbrihindeid vaid neid hinnatakse kirjledavate terminitega nagu näiteks “oskab hästi,” “oskab” või “vajab lisatööd. Vanemad õpilased aga saavad numbrihindeid.7
tõlgitud Kalevi Wiigi "Foneetika alused" (1991, tõlkinud ja kohandanud Jüri Valge). Eksperimentaalfoneetika · Eksperimentaalfoneetika alal Eestis esimesed tööd kahe maailmasõja vahelisel perioodil: Tartu Ülikooli õppejõud Willi Peters (nt 1926, 1927a ja b) uuris mõõtmiste alusel lauseintonatsiooni eestikeelses kõnes, k.a luule lugemisel (1929). · Eksperimentaalfoneetika Eestis alates 1965. aastast, mil Tallinnas asutati Keele ja Kirjanduse Instituudi soomeugri keelte sektori koosseisus eksperimentaalfoneetika labor (Georg Liiv, Arvo Eek, Kullo Vende, Mart Remmel jt). 1978. a liideti labor vastloodud arvutuslingvistika sektoriga, 1992. a aga (Tallinna Tehnikaülikooli koosseisus tegutseva) Küberneetika Instituudiga, foneetika ja kõnetehnoloogia laboriks http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et . · 1972-85 andis Keele ja Kirjanduse Instituut välja ingliskeelset aastakirja
õppeaine kood WAV4070 õppeaine nimetus Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude haldamine 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressiga ut.ee sarnaseid lehti. Umbes 193 tulemust. nt: http://www.artun.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Et teada saada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht, sisestan selle esmalt google.ee tavaotsingusse. Saan www.emhi.ee. Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressile www.emhi.ee viitavaid lehti. Sain umbes 281 tulemust. nt: http://www.eptk.ee/ 5. Leidke definitsioon mõistele teadmusjuhtimine (knowledge management). Mitu definitsiooni leiate
4) Mitu murreteteemalist perioodikaväljaannet on Tallinna, mitu Tartu kataloogis? Esitage ühe perioodikaväljaande, mis leidub nii Tallinna kui Tartu kataloogis, pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avasin nii Tartu kui ka Tallinna kataloogis liitotsingu, kus panin märksõnaks murre ning laadiks ajakiri, ajaleht ja jätkväljaanne. Tallinnas sain 10 kirjet ja tartus 6 kirjet. Mõlemis kataloogis oli allolev perioodikaväljaanne: Üitsainus Mulgimaa : Mulgi Kultuuri Instituudi välläanne 5) Milline eestikeelne väljaanne leidub TLÜ Akadeemilise Raamatukogu teadusraamatukogus, mille pealkirjas on sõna arheoloogia ja mis on ilmunud aastal 2001? Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestasin liitotsingusse asukohaks TLÜAR teaadusraamatukogu, sõnaks arheoloogia ning ilmumise aastaks 2001. Keeleks eesti keel. Sain 5 vastet. Bürgin, L. (2001). Arheoloogia salatoimikud. Saksa keelest tõlkinud Sisask, A. Tallinn: Olion.
Aastal 1924 siirdus Adamson-Eric Pariisi, kus õppis mitmetes eraakadeemiates joonistust ja maali.1930. aastate teisel poolel asus Adamson-Eric elama Tallinna. evakueerus Adamson-Eric nõukogude tagalasse. Aastal 1942 sai ta Kuibõsevis (Samaras) asutatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite peakunstnikuks. Järgmisel, 1943. aastal, sai ta Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks.Peale sõda pöördus Adamson-Eric tagasi Tallinna. Temast sai 1945. aastal asutatud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor. Kuigi ta töötas kaasa nõukoguliku kunstielu korraldamisel, oli Adamson-Eric sunnitud 1949. aastal instituudi direktori ametikohalt lahkuma. Aastal 1950 toimunud Eestimaa Kommunistliku Partei VIII pleenumil langes Adamson-Ericu looming ja isik hävitava kriitika alla. Ta heideti Kunstnike Liidust välja, võeti ära ateljee ja praktiliselt võimalus kunstnikuna töötada. Et leiba teenida, läks ta tööle naha- ja jalatsikombinaati
märtsil 1929 Tallinnas Aastal 1941 küüditati perekond Siberisse, Eestisse naasid 1946 Eestis astus ta Tartu Ülikooli, lõpetas 1953. aastal ajaloo eriala Lennart Meri leidis tööd Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina Aastal 1959 kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu "Kobrade ja karakurtide jälgedes" Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali 1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsil Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks, Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992, teine ametiaeg 1996. aastast Lennart Meri on olnud kaks korda abielus
Kazuyo Sejima ja Ryue Nishizawa. Tatjana-Julianna Matrossova KUKUB-1 2014 The Christian Dior Building Tokios The Serpentine Pavilion Londonis Kazuyo Sejima Ryue Nishizawa Preemiad • Arnold Brunner Memorial Medal of the American Academy of Arts and Letters • Jaapani Arhitektuuri Instituudi disaini auhind • Berlin art Prize • Ameerika Pritzkeri preemia • Nike arhitektuuriline preemia Ameerika Pritzkeri preemia 21st Century Museum of Contemporary Art Kanazawa O-muuseum Zollverein School of Management and Design Toledo Museum New Museum of Contemporary Art The Rolex Learning Center Tänan!
Aleksander Torjus · Sündinud 10. augustil 1961 Ülejõe külas praeguses Rae vallas Tallinna lähedal. · Lõpetas Lagedi 8klassilise kooli ja sama kooli juures tegutsenud Harju kaugõppekeskkooli filiaali. · Töötas Eesti NSV sideministeeriumi arvutuskeskuses arvutite hoolduse alal ja hiljem automatiseeritud juhtimissüsteemide grupis. · Õppis Tallinna polütehnilise instituudi õhtuses osakonnas automaatikat ja telemehaanikat, õpingud katkestas sõjaväkke saatmine. · Hiljem töötas Kuusalu kolhoosi elektroonikatehases Estron ja oli pikemat aega insener elektroonikaettevõttes Elcoteq. · Praegu on läbipääsu ja turvasüsteeme tootva OÜ Hardmeier tootmisjuht. · Eesti Vabariigi taastamisel osales kodanike komitee tegevuses, oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liige.
Richard Viidalepp. 1945-51 juhtis Kirjandusmuuseumi Alice Habermann. Aastatel 1946-1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus, kus uuriti, koguti ja korraldati materjale, valmistati ette publikatsioone ja korraldati näitusi. 1953. aastal omistati muuseumile Fr. R. Kreutzwaldi nimi. Aastail 1951-52 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias. 1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus. Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet. 1990
12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid „Mida teha emaga“ (1978) „Laanepüü“ (1980)
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931)
kaugele arenenud HIV faasis. Praegust ravi alustatakse varakult, lootuses niiviisi esmalt peatada viiruse edasine areng ning immuunsüsteemi häving. Teisalt mahasuruda HI- viiruse erivariantide pidev kujunemine ning kolmandaks kahandada infektsiooni riski. Uuringud on näidanud, et antiviiruslikku raviga on võimalik märkimisväärselt vähendada HIV-positiivse raseda naise riski kanda haigus lapsele edasi. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Tervise Arengu Instituudi HIV/AIDS teemaline portaal http://www.hiv.ee/ 2. MTÜ AIDS-i Ennetuskeskus http://www.aids.ee/ 3. Tervise Arengu Instituudi terviseportaal http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1476 4. Hanna-Liisa Ennet(2006) HIV-i ja AIDS-i preventsiooni ning rehabilitatsiooni võimalused Eestis (Bakalaureusetöö) http://www.caritas.ee/s/img/ennet_loputoo2006_hivaids.doc 5. MTÜ AIDS-i Informatsioon Sveits http://www.hiv-net.org/index_eesk.htm
Curriculum Vitae Nimi: ERNESTO "CHE" GUEVARA de la SERNA Sünniaeg: 14. juuni 1928, Rosario, Argentiina Töökäik: 1961-1965 tööstusminister 1959-1961 Rahvuspanga president 1959 Rahvusliku Agraarreformi Instituudi tööstusosakonna ülem Hariduskäik: 1947-1953 Buenos Airese Ülikool, meditsiin, doktoridiplom 1942-1946 Colegio Nacional Dean Funes Oskused ja huvid: lugemine, reisimine, sport, male Che Guevara - mässumeelsuse sümbol "Ilma laskudeta revolutsiooni teha? Sa oled vist peast põrunud!" Nende sõnadega katkestas argentiinlasest marksistlik revolutsionäär oma sõbra Grandose sõnad, kui viimane soovitas tal viletsuse kõrvaldamiseks võimule saada
neljandal (2004) aastal on nad võitnud Kuldse Lõvi kui kõige märkimisväärsem töö Üheksandal Rahvusvahelisel Arhitektuurinäitusel Veneetsia Biennale. 13-14,Sündinud Jaapanis, Põhja-Tokios, Kazuyo Sejima sai oma arhitektuurialase kõrghariduse Jaapani Naiste Ülikoolis. Peale õpingute lõpetamist, hakkas ta töötamaarhitektuuribüroos Toyo Ito. Tuhat üheksasada kaheksakümne seitsmendal (1987) aastal avas ta oma enda stuudio Tokios ja 1992 nimetati teda Jaapani Arhitektide Instituudi poolt aasta noorarhitektiks Jaapanis. Kazuyo Sejima õpetas Princetoni Ülikoolis, Lausanne Polütehnikumis, Tama Kunstiülikoolis ja Keio Ülikoolis. Arhitektuurilised projektid , millega töötab Sejima, sisaldavad endas uudsemaid lahendusi ja vaba ruumi tunnet. Sejima sai kakstuhat kümnendal (2010) aastal esimeseks naiseks, kes juhtis Veneetsia arhitektuuri Biennale läbiviimist. 15,Ryue Nishizawa on pärit Lõuna-Tokiost, tuhande üheksasaja üheksakümnendal (1990) aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
