Riigiduuma valimistejärgne koosseis garanteerib presidendile vabad käed kõige selle osas, mille üle konstitutsiooni kohaselt otsustavad rahvasaadikud. Poliitilise olukorra ebastabiilsust näitab see, et varem kõige suurema parteina duumas mõju avaldanud kommunistlik partei kaotas oma saadikukohtadest poole, samas kui paremäärmuslastest "liberaaldemokraadid" ja uustulnuk Kodumaa partei saavutasid üheskoos neljandiku duuma kohtadest.Selles vist asi ongi. Venemaal on tavalised demokraatia institutsioonid koos oma eriliste seadusandlike, täidesaatvate ja kohtuvõimu instantsidega. Need on eraldi seisvad, kuid mitte iseseisvad. Presidendile kuulub nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim ja kohtud ei ole poliitilise võimu kasutamisest sõltumatud. Kui ajakirjandus on nõrk ja televisioon valitsuse järelevalve all, siis ei saa ka avalik sõna tegutseda tõhusalt poliitilise võimu valvekoerana.
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel. Kontrollitakse inimeste elu, nt mõtteavaldusi, tegusid ja valdkondi..Valitseb hirmuvalitsus, inimõigused rikutakse ja kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva. Totalitaarse diktatuuri kõige eredamad näited on Hitleri diktatuur Saksamaal ning Stalini diktatuur NSV Liidus. ...
· 2000. aasta Rahvusliku metsandusprogrammi loomine · 2006. aasta Avaliku sektori metsamajandamise seadus · Maavaldussuhete ja territooriumite planeerimine · Keskkonnavaatlus ja kontrollimine · Jätkusuutlikule tootmisele meelitamine · Aastaks 2008 oli 10 miljonile hektarile põlismaadele ja 20 miljonile hektarile kaitsealustele maadele majandamisprojektid koostatud · 66 000 illegaalset valdusõigust tunnistati kehtestuks Metsade majandamisega seotud institutsioonid · Kõrgeim - Brasiilia Keskkonnaministeerium (Ministeriodo Meio Ambiente) · Järelvalve Brasiilia Keskkonna ja Taastuvate Ressursside Instituut (IBAMA) ning Brasiilia Metsateenistus (SFB) · Loodusliku Mitmekesisuse ja Metsanduse Sekretariaat · Riigimetsade Komisjon (CONAFLOR) · Riiklik Metsaarengu Fond (FNDF) Aasta 2000 Aasta 2005 Töötajate arv metsaistutustega 10 774 15 475 seoses
Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks rahvusvahelisele õigusele juhinduvad nad oma tegevuses ka poliitilistest eelistustest ja oma eluliselt olulistest riiklikest huvidest. Aeg-ajalt juhtubki, et riikide relvajõud saavad lisaks harjutustele proovida oma oskusi ka reaalses sõjaolukorras
1. Nimetage tähtsamad tootmisressursid ja tooge näiteid. 2. Millisest tootmisressursist on Eestis kõige rohkem puudu? Põhjendage oma arvamust. 3. Millised on naturaal-, turu ja käsumajandusele iseloomulikud jooned? Nimetage igale majandussüsteemile 2 iseloomulikku 2 tunnust. 4. Mida tähendab sostsiaalne turumajandus? 5. Milles seisnesb RKP ja SKP erinevus? 6. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? Statistika analüüs. 7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüst...
majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole leitud. Kriisi põhjuseks on toodud näiteks USA keskpanga poliitika suurendada intressimäärasid või USA keskvalitsuse poliitika kulusid võimalikult väiksena hoida. Põhjuseks tuuakse ka asjaolu, et pärast Esimest maailmasõda kasutusele võetud sõjaeelne rahapoliitika polnud enam sobilik.
Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed institutsioonid üksteist mõjutavad ning milline on nede omavaheline kokkupuude. Lisaks institutsioonidele uurib sotsioloogia ka ebavõrdsust ühiskonnas, deprivatsiooni, ja konflikte, vastuolusid. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psüholoogias on väljakujunenud arvamus, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogia lähtub
o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Kaks ühiskondlikku regulatsiooni kaubandus, investeeringud, liikumine vs riigi piirangud neile Mis on poliitökonoomia? Ühendab majanduse ja poliitika
mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks idee autoriks Jean Monnet (Prants ja Saksa vastasseisu vältimine; maj koostöö kui poliitilise koostöö edendaja) · Lääne-Euroopa Liit 1954 WEU reformitud Brüsseli leping (+Itaalia ja Saksamaa) · Rooma lepingud 1957.a. eesmärk: kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine & aatomienergia ühendamine EMÜ (pani alusel Euroopa Ühendusele) ja Euratom jõustusid 1958.a. loodi riikideülesed institutsioonid: Komisjon, Ministrite Nõukogu ja Parlamentaarne Assamblee (1965.a. Merger Treaty ühendati ühtseks Euroopa Komisjoniks ja Ministrite Nõukoguks)) 3 => Seega, sõjajärgselt oli palju algatusi ning EL kasvas välja ühest tagasihoidlikust plaanist! Osapoolte huvid: Prantsusmaa prestiizi ja positsiooni taastamine Euroopas Saksamaa poliitilise ja majandusliku võimekuse taastamine, sõja järgne rehabilitatsioon, võimalik
Referaat peaks andma niivõrd mahukast teemast hea ülevaate ja lahti kirjutama Euroopa Liidu keskkonnapoliitika olemuse selle kujunemisest kuni kaasajani. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitika ja õiguse arengu võib jagada neljaks perioodiks: 1957. aastast kuni 1972. aastani. 1957-1967 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping ei sisalda keskkonnakaitsega seotud sätteid, keskkonnakaitseline tegevus puudub. 1967-1972 Ühenduse institutsioonid ei pööra erilist tähelepanu keskkonnapoliitika arendamiseks. Vaid üksikud keskkonnakaitselised meetmed, nt direktiiv ohtlike ainete klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kohta ning mootorsõidukite heitgaaside emissioonide kohta. 1972. aastast kuni 1986. aasta ühtse Euroopa aktini. Märts 1972 - ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis, Stockholmi Deklaratsioon, millega formuleeriti kaasaegse keskkonnakaitse põhieesmärgid ja printsiibid
Määruseandmise õiguse variandid: Intra legem- kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused; Contra legem- määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus. PS välistab contra legem määruste kui õigsuaktide kehtestamise, sest contra legem määrus muudab või tühistab seadust; Praeter legem-seadusi muutvad või tühistavad määrused, määrused, kus sisaldub uus õigus. OTSUS õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. O on idividuaalne ja otsuse adressaadid peavad otsuses olema ära näidatud see eristab otsust määrusest. KORRALDUS nõue või käsk, mis antakse alluvatele suuliselt või kirjalikult igapäevas töö korraldamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks. K on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. SEADLUS seaduse jõuga õigusakt, mida annab Vabariigi President. Kui Riigikogu ei saa
Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone
Hitler sai erakorralised volitused,temast sai saksamaa diktaator. · Ehitati uusi sõjatehaseid,teid Hitleri Saksamaa: · Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida ,elatustase tõusis · Demokraatlikud institutsioonid keelati,kehtis ainuparteisüsteem · Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda
Ühiskonna Arvestustöö nr2 Avalik sektor. Avaliku sektori tuum on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: riik on alati seotud võimu teostamisega; riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad ; riik omad kontrolli kindla territooriumi üle; riigi institutsioonid on avalikud. Avaliku sektori põhiülesanded on valitsemine ja haldus. ( rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine) Avalik sektori koosneb riiklikest ja avalik-õiguslik institutsioonidest. Erasektor. Ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja ka tegevusala poolest. Kõigi nende ühisjooneks on aga kasumi taotlemine ja eraomandus. Erasektor tegutseb majanduse ja tootmisproduktide jagamisega e turuga. Moodsas ühiskonnas riik majandusega ei tegele
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Avalik sektor: ühiskonna juhtimine ja koordineerimine. Avalik sktor e Riik, tunnused: territoorium, elanikkond, suveräänne riigivõim. Riigi ainuõigus: kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. Riigi institutsioonid: seadusandlikud instit., täidesaatvad inst., kohus, keskpank, järelvalveinst.- riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed. Riigiasutustele iseloom. Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas
Avalik sektor- poliitiline · Tuumaks riik · Tunnused: rahvas, territoorium, avalik võim · Õigused: koguda makse, anda välja seadusi, korraldada riigi igapäevaelu, riigikaitset, haridust, tervisehoidu, perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8%
huvigruppide tegevusega võib kaasneda keelatud vahendite kasutamine. 7. Sotsiaalsed liikumised Küllastunud võrgustik, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. Armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või riigi üle kontrolli; võimude lahususe põhimõtte rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikud või valikuliselt tehtud.
Languse põhjuseid on alati mitu. Selleks võib olla ületootmine või ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigivõlad, eelarvedefitsiidid jne. Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Elustandardi kasv Täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas Stabiilsed hinnad Madal inflatsioon Riigieelarve ja selle koostamine. Riigivõlg. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika elluviimiseks. Riigi eelarvestrateegia koostamise eesmärk on jätkusuutlik eelarvepoliitika ning riigi areng. Riigivõlg: eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud ja tagasi maksmata laenude summa. Maksusüsteemid ja nende olemus (proportsionaalne, progressiivne, regressiivne) Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga.
Majandus Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on toota kaupu ja teenuseid ühiskonna ära elamiseks. Jaguneb mikro- ja makromajandus. Põhineb tootmisteguritel: Loodusressurss – maa, loodus- ja maavarad, kliima Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus. Vabaturumajandus – p...
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim
◦ Saksamaa ja Prantsusmaa: tüli Elsass-Lotringi pärast ◦ Austria-Ungari ja Venemaa vahel Balkani pärast ◦ Võitlus kolooniate ümberjaotumise pärast • Alahinnati ohtu: suurriigid ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse • Sõda romantiseeriti: kujutati üleva ja heana • Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise • Sõjaline mõtlemine levis rohkem kui diplomaatia Eeldused: • Puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt • Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. • Sõja romantiseerimine. Sõda on ülev ja hiilgav. • Sõjaline mõtlemine. • Ohu alahindamine. • Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 7. I maailmasõja osapooled, taotlused ja plaanid. • Antant ja kolmikliit Saksamaa e. Schliffeli plaan: • Purustada välksõjaga (39.päevaga) Prantsusmaa ja seejärel vabanenud jõududega rünnata
Firenzes. Santa Maria del Fiore katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi, kuid täiustati hiljem edasi tänapäevasele kujule. 5. Galleria dell`Accademia See on muuseum- galerii, kus on 19. sajandi kunsti. See asub Veneetsias, Põhja- Itaalias. Esialgselt oli see vaid galerii, seejärel kunstiakadeemia ning kuni 2004. aastani oli seal ka kunstikool. Tänapäeval on see nii muuseum kui ka galerii ning mõlemad institutsioonid on jäänud sellesse samasse hoonesse. 6. Piazza del Popolo See on asub Itaalias, Roomas ning see on suur linnaväljak, itaalia keeles tähendab see "Rahva väljakut". Esimese raudtee valmimisel Roomas oli see esimene reisija vaade Rooma saabumisel. Sajandeid oli Piazza del Popolo avalike hukkamiste koht, millest viimane toimus 1826. aastal. Seal on väga palju võimsaid purskkaeve ja nende juurde käivaid veekraane, mis pakuvad tavalist ühisveevärki. 7. Kapitooliumi väljak
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga sõdivad riigid kaheks: Antandiks (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem ka Jaapan) ja Kolmikliiduks (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, hiljem ka Türgi). I maailmasõjas oli võitjaid palju vähem kui kaotajaid. Kõige suurem võitja selles sõjas oli USA, kelle hiline sõttaastumine tõi kaasa väikesed kahjud. Kuna sõda toimus tuhandeid
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse, seda rohkem...
kuuluvad ühte klassi-kapitalistide eraomandisse. Proletariaadid pole vabad majanduslikult. Pooldas kapitalismi-kasumi tootmine ja konkurentsis püsimine. *M.Weber-uskus, et protestantlikud väärtused soosivad turumajandusefa hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. *E.Durkheim-vaimuelu ja sostsiaalse solidaarsuse areng. Tööstusühiskonnas suurenes individualism ning traditsioonilised institutsioonid kaotasid oma rolli normide kehtestamisel. 5) *Heaoluriik-riik, mis kindlustab inimestele turvalise elu. Parandab inimese toimetulekut ja sekkub majandusse. *Heaoluriigi tunnused: ülekande ühiskond-raha kantakse üle rikkamatelt vaesematele ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri. KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : *Konservatism-sotsiaaltoerused sõltuvad inimese poolt teenitud palgas. Inimese eest peab
Lepingute sõlmimist 1957.aastal Belgia, Itaalia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes olid ka esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu liikmesriike on 27 : - 1973.a Taani, Iirimaa ja Ühendriik - 1981.a Kreeka - 1986.a Hispaania ja Portugal - 1995.a Soome, Austria ja Rootsi - 2004.a Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta - 2007.a Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa institutsioonid : Euroopa Parlament EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest. Euroopa Parlamendis on 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Ülemkogu EL-i tippkohtumine, millel on vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liikmesriikide riigi- või valitsus juhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president.
tulemusena. · Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalne fakt - kindlamustriline inimkooslust iseloomustav fakt. Sotsiaalsed institutsioonid on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõiki ühiskondi. Institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. 6. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Pärast Comte'd saab vaadelda sotsioloogia erinevaid arenguetappe.
- rõhk inimkäitumise kontekstil. -tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal. 18) Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik- mida see näitab? Ta on vahepealne, igaüks mõtleb mingi oma muinasjutu sinna välja teeme nii J. 19) Millega tegelevad ja millised võimupädevused on EL Ministrite Nõukogul, Euroopa Komisjonil, Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kohtul? Eestis: Toomas Savi, Marianne Mikko, Katrin Saks, Tunne Kelam, Andres Tarand, Siiri Oviir EL-i institutsioonid: Euroopa komisjon - Kaitseb riigi üldisi huve ja kindlustab Euroopa lepingute elluviimise. Juhtiv jõud liidu institutsiooniliss süsteemis. Teeb õigusaktide ja tegevuskavade ettepanekuid, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest, täidab liidu eelarvet Komisjoni kuulub üks volinik igast liidu liikmesriigist Euroopa parlament Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu Teostab dem. järelvalvet kõigi liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle; parlamendil
ÜHISKOND Millised on põhimõtted, mida järgitakse järelvalve korraldamisel valitsejate üle? Idee pärineb Charles Montesquielt. (võimude lahususe printsiip). 1. Ühiskonna järelvalvest ei piisa, vajalikud on ka erilised kontrollülesandeid täitvad institutsioonid. 2. Võim peab olema jagatud mitme institututsiooni vahel, sest see loob vatastikuse kontrolli võimaluse 3. Järelvalveorganite nimetamise protseduur peab olema vaba pol. Mõjutustest, vastasel juhul võivad kontrollorganid saada valitsusparteide käsutäitjaks. Mil viiisil teostatakse järelvalvet seadusandliku võimu e. parlamendi tegevuse üle ? Üks kontrollimoodus on valitsejate käsutuses- saadikute tegevuse monitoring (seire).
tulenevad ilmselt sellest, et lääne kultuuris peab selles vanuses inimene langetama suuri valikuid. Traditsionaalses kultuuris sellist valikuvabadust pole ega ka sellega kaasnevaid probleeme. Seega erinevates kultuurides toimub isiksuse areng erinevalt. Abram Kardiner, Ralph Linton Kultuur ja inimeste isiksus mõjutavad teineteist vastastikku. Baasiline isiksuse struktuur selline mis on iseloomulik kõigile (või enamikule) antud ühiskonna liikmetele Primaarsed institutsioonid (toidu hankimise viis, laste kasvatamise kombed jne.) tekitavad ühiskonna liikmetes baasilise isiksuse Sekundaarsed institutsioonid (religioon, poliitika jne.) on mõjutatud antud ühiskonnas domineeriva baasilise isiksuse poolt 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse Kultuuridevahelised võrdlevad (cross-cultural) uuringud
Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus Ministrite Nõukogu otsused · Määrus. · Direktiiv. · Otsus. · Arvamusavaldus. Euroopa Komisjon ühiste huvide edendaja 27 sõltumatut volinikku, üks igast ELi liikmesriigist Ettepanekud uute õigusaktide kohta Täitevorgan Asutamislepingute täitmise järelevalvaja Esindab ELi rahvusvahelisel areenil Siim Kallas ELi heaks töötavad ametnikud Komisjon ligikaudu 24 000 ametnikku Teised ELi institutsioonid ligikaudu 10 000 töötajat Alalised ametnikud Valitakse avalike konkursside teel On pärit kõigist ELi liikmesriikidest Palgad on seadusega kindlaks määratud ELi haldamine maksab igale ELi kodanikule aastas 15 eurot Euroopa Parlament · 736 parlamendiliiget. · Valimised iga 5 aasta tagant. · Strasbourg, Prantsusmaa. · Brüssel, Belgia. Eestlased Euroopa Parlamendis Ivari Padar, Siiri Oviir, Vilja Savisaar, Kristiina Ojuland, Tunne Kelam, Indrek Tarand
millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning Riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid
seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess - Primaarne sotsialiseerumine (lapsepõlv: pere, kool) - Sekundaarne sotsialiseerumine (hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul) - Sotsialiseerumise agendid: perekond, kaaslased, institutsioonid ja organisatsioonid, meedia Identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid (inimese ,,suhe iseendaga"), sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi · Teema 4: Kapitalide kasitlused Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus
· Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõim on kirjalike õigusnormidega rangemini korraldatud kui majanduslik võim, rääkimata avalikust arvamusest ja traditsioonidest. Nii on riigivõimu puhul alati selge, milline võimuinstitutsioon on kõrgeim, kelle otsused on ülimuslikud, ning see hierarhia on püsiv. Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid. Riigivõimu komponendid · Spetsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse (seadusandja, valitsus, kohus, korrakaitsejõud). · Inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks (riigibürokraatia). · Kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Võim inimsuhetes ja võimu ressursid ehk selle tunnused Võimu tuntuimaks teoreetikuks on Saksa sotsioloog Max Weber. Ta on määratlenud võimu
Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? ÜRO võttis 1992.a. vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Koostatakse ka valdkonnastrateegiaid, umbes 10 .a. perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
vastu võtavad neid parlament ja nõukogu. Õigusakte rakendavad komisjon ja liikmesriigid ning jõustab komisjon. Kahel ülejäänud institutsioonil on oluline ülesanne. Euroopa Kohus valvab Euroopa Liidu õigusaktide järgimise järele ja Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud asutamislepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid. Lisaks institutsioonidele on ELis veel mitmeid eriülesannetega asutusi. · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindab kodanikuühiskonda ja tööturu osapooli, · Regioonide komitee esindab piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi, · Euroopa Investeerimispank rahastab ELi investeerimisprojekte ja abistab väikese
Internetist vajalikku infot leida. 1993 aastal algab Interneti plahvatuslik kasv, mis kestab tänini. 2002. aastaks kasutab maailmas Internetti 600 miljonit inimest. Meedia ülesanded · Avalikkuse loomine. Meedia muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. · Kriitika ja kontroll. Sõltumatuna riigist on ajakirjandusväljaanded olulised kriitilised institutsioonid, mis kontrollivad võimuasutuste tegevust. · Lõiming ja ühiskonnastamine. Meedia peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sel moel inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. · Kultuur ja haridus. Meedia aitab vahendada kunsti ja kultuuri. · Meelelahutus. Meediat kasutatakse lõõgastuseks ja vaba aja loovaks veetmiseks. Meelelahutus on paljudele inimestele meedia kasutuse tähtsaim motiiv. Meedia mõju inimesele
Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM Kuigi John Locke oli oma filosoofialt empiirik, arvas ta, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses, see mõte sai prantsuse valgustusfilosoofia tuumaks. Sarnaselt vanaaja humanistidele oli enamikul valgustusfilosoofidest vankumatu usk inimese mõistusesse, seetõttu on paljud prantsuse valgustusaega nimtanud lihtsalt ratsionalismiks
Priiuse põlistamine päev Ainukordse päeva puhul, mil Eesti s õjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse Toompealt Stenbocki majast ja on samuti p ...
-Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. -Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. -Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riik on ühiskonna valitsemise süsteem ja valitsemisasutuste kogum. Riik peab kujundama rahva ühtekuuluvustunnet, korraldama avalikku elu valitsusalusel territooriumil, koondama inimeste huvid mingiks kidlaks poliitikaks. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, rakendada sundi. 4. Riigivalitsemise vormid: parlamentarism, presidentalism
Mariin Virolainen, RIRIB12 Uurimisplaan "Milline on Eesti enimloetuima online-meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning nendevahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" Minu töö uurimiseesmärgiks saab olema analüüsida, milline on Eesti peavoolumeedia lipulaeva, Postimees.ee, nägemus Ukraina ja Venemaa vahelise kriisi ajal ja selle järgselt kahe riigi omavahelistest suhetest ning teineteisest sõltumisest. Töö uurimiseesmärki toetav uurimisprobleem seisneb selles, et vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooria ütleb - moderniseerumisega kaasneb paratamatult ka riikide suurem sõltumine üksteisest. Ukraina ja Venemaa vahelised suhted on kogu maailma meedias pideva jälgimise all. Mismoodi aga Eesti peavoolumeedia oma riigi kodanikele kahe riigi vahelisi suhteid, Venemaa seisukohast va...
Põhimõisted esimeses kontrolltöös 1. Avalik sektor - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avalik sektor on laiem mõiste, mis hõlmab nii riiklikud kui avalik-õiguslikud institutsioonid. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avalik sektor on majanduse osa, mis tegeleb avalike kaupade tootmise ja pakkumisega. 2. Ökonoomika - Valikute tegemine piiratud resursside tingimustes. Avaliku sektori ökonoomika – milliseid otsuseid peaks valitsus tegema piiratud resursside tingimustes 3. Avaliku sektori funktsioonid - allokatsiooni funktsioon (ressursside
täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik, b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõjaväge, c) 1. senaator - avaldas senatis esimesena oma arvamust, d) rahvatribuun - andis talle vetoõiguse kõigi magistraatide ja senati otsuste üle, e) ülempreester. Seega: keisririigi juures oli omapärane, et kõik vabariigi institutsioonid töötasid edasi (v.a. rahvakoosolek), kuid otsustas vaid valitseja. Kuna Augustus oli Caesari kasulaps, hakkas ta kandma ka tema nime - Caesar. Samamoodi tegid ka kõik Augustuse järglased. Nii kujuneski Caesarist tiitel keiser ja venelastel tsaar. Täida tabel! Rooma vabariik Rooma keisririik Millist osa etendas senat? Millist osa etendas rahvakoosolek? Millist osa etendasid riigiametni- kud? Kes oli tähtsaim riigiametnik?
suur selgitus armastuses. Ühesõnaga - kõigile meeldib suhkruvatt. Niisiis, kui sa selle tootmist ja müüki teed, siis väga kiiresti muutud heaks mustkunstnikuks ja üsna õigustatud miljonär. Tsirkused, pargid, loomaaia-, laste kauplused, teatrid ja kohvikud on peamine osa omajõukust. Valides saidi müügi õhu hõrgutisi võib olla ekslik: villa - toode soft - kaotab omakuju ajas. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koht rahvuslik: teemapargid, näitused, messid ja erinevate laste institutsioonid. 2 1.2. Ettevõtte eesmärgid On olemas ka teine võimalus: saad laadida oma tootmise trolli (selle ostmiseks maksab teile 300 kuni 1150 eur ja pakkuda magus maius üle kogu linna. Korraga ise kaevandavate raha välja, õhuke õhk, on üsna lihtne: suhkru valatakse pea süvendisse ja soojendusega sisselülitamisel masin on sulanud ja pritsib läbi pea auke tsentrifugaaljõud,mis tekib ajal rotatsiooni
Võib öelda, et majandusteooria on ühiskonna kirjeldamise ja mõistmise üks võimalus. Enamikes majandusteaduse definitsioonides kohtame tavaliselt kaks juhtmõtet - vajak ja valik. Ühe enimkasutatava majandusõpetuse definitsiooni on andnud Lord Robbins (An Essay on the Nature and Significance of Economic Science, 1935). Tema määratluse kohaselt tegeleb majandusõpetus nappivate ressursside jaotamisega omavahel konkureerivate eesmärkide vahel. Mis tahes ühiskonna majanduslikud institutsioonid peavad võimaldama lahendada kolm majanduse põhiküsimust: 1) millised eesmärgid tuleb ellu viia, tuginedes ühiskonna nappidele vahenditele (ressurssidele) ehk missuguseid kaupu ja teenuseid ( mida?) toota ja kui palju; 2) mil viisil tahetakse ühiskonna nappe ressursse ühendada vajalike kaupade tootmiseks (kuidas toota?); 3) kuidas tahetakse toodetud kaupu ja teenuseid ühiskonna liikmete vahel jaotada (kelle jaoks toota?). Majandusteaduse ülesandeks on:
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
Klassihuvid o Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine o Allasurutud klassil: valitsema klassi kukutamine Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim (1858 – 1917) Sotsiaalsed faktid Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta Suruvad end inimesele peale, püüavad teda Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid Kollektiivne teadvus Moodustub individuaalsete teadvuste baasil On individuaalsetest teadvustest sõltumatu Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon Inimelu jaguneb Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär Religioossete ideede allikaks on ühiskond
-väljaminekud Investeerimisest = raha lõppseis finantseerimisest Finantskeskkond: Finantsjuht peab tundma keskkonda ja turgusid, kus ettevõte tegutseb. Ettevõttel tuleb oma tegevuses kokku puutuda mitmesuguste institutsioonide ja osapooltega, kes neil turgudel, kust hangitakse kapitali, kaubeldakse väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine
Ühiskonnaõpetus Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4. Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt Orgaaniline teooria: 1. Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi 2. Riik kui bioloogiline organism 3. Riigi tekkimise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
