KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
korraga, kohtuniku puutumatusega, kohtuniku materiaalse ja sotsiaalse kindlustatusega ja mitmete muude vahenditega. Kohtuniku otsustamissõltumatus – kui kohtunik oma otsust teeb, siis ei tohi keegi seda mõjutada. Kohtuniku staatuse sõltumatus – nende staatus peab olema selline, et neid ei saaks mõjutada. Nt keegi ei tohi saada kohtunikku positiivselt mõjutada (raha anda) ega ka negatiivselt mõjutada. Kohtunike institutsionaalne sõltumatus Nii erapooletuse kui sõltumatuse puhul on oluline ka see, et nad peavad näima sõltumatud ka kõrvaltvaatajatele. Nt kohtunikud ei tohi kuuluda ühtegi erakonda. Kompetentsuse – õiguskaitseasutuste töötajatel peab olema nende töö jaoks vastav kvalifikatsioon. Seda tagavad konkreetsed nõuded, mida esitatakse erinevate õiguskaitseasutuste töötajate haridustasemele. Kuna õigusharidus vananeb ilma täienduseta
Vabadus on alati tagatud.Kui riik tahab panna peale piiranguid siis peab neid õigustama. Vabadus ise tuleneb põhiseadusest. Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb paragraafist 11 lause 2. V Võimude lahusus ja tasakaalustatus § 4, § 14 Checks and balances 1. Funktsionaalne võimude lahusus § 14 On olemas seadusandlus § 65 p. 1, p. 16, § 3 lg 1 lause 1 - täidesaatmine § 87 p.1,3,6 - kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 - riigikogu § 59 - valitsus § 86 - kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta
intensiivsust ja teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on riive, seda olulisem peab olema järgitav eesmärk. RKPJKo 06.03.2003 3-4-1-1-02 V Võimude lahusus ja tasakaalustatus § 4, § 14 Checks and balances 1. Funktsionaalne võimude lahusus § 14 On olemas seadusandlus § 65 p. 1, p. 16, § 3 lg 1 lause 1 - täidesaatmine § 87 p.1,3,6 - kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 - riigikogu § 59 - valitsus § 86 - kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta
Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega. Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju 4.2.3 Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund Kohtud peavad olema sõltumatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust ning ka vaidlsuosalistest.Kohtud alluvad vaid seadustele. Institutsionaalne sõltumatus kehtib kõigi kohtunike ja kohtute kohta ega sõltu lahendatavast asjast.Kohus peab olema ja näima sõltumatu. Kohtunike ametisse nimetamine ja ametikoha kindlus.Kohtunikud peavad omama suurt kindlust selle osas, et neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse. Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus
Kõik need protseduurid jagavad võimu erinevate institutsioonide vahel erinevalt; tekitavad institutsioonide siseses sektorite tasakaalus erinevusi vastavalt kasutatava protseduuri iseloomule; soodustavad erinevaid strateegiaid ja kehtestavad erinevad läbirääkimiste nõudmised (siin tulevadki mängu head ametnike oskused); annavad teatud tulemuste tekkele eelise. Kõige keerulisem on kaasotsustamine. 2) Valitseb kõrge institutsionaalne killustatus Ministrite Nõukogus, Komisjonis, Parlamendis. Selline hübriidne ja keeruline struktuur asetab liikmesriigid keerulisse keskkonda, kus neil puuduvad piisavad ressursid nagu võim, päevakava kontroll, partei distsipliin, võrgustike (networks) ja administratiivsete traditsioonide olemasolu mida saaksid koduriigi huvides efektiivselt kasutada. Liikmesriikidel on keerulise struktuuri tõttu raskusi läbirääkimiste pidamisega
küsimusi riigis. Riigikogu ül kirjeldus on ka §3 lg 1 lause 1 olla kogu riigivõimu legitimatsiooni vahendaja, luua alus täidesaatva võimu teostamiseks. Täidesaatva võimu ül kirjeldus on eelkõige PS §87 p1 viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; p3 seaduste täitmine (elluviimine kui seaduste täitmine), p6 annab määrusi. Kohtuvõimu ül kirjeldus on eelkõige PS §146, §15 lg2. 2) Institutsionaalne võimude lahusus (organitoonre) PS §4. Riigikogu §59 Vabariigi Valitsus §86 Kohtud - §149 ja §146 1)Personaalne võimude lahusus §63 eelkõige lause 1., 1.Teise riigivõimu funktsiooni täitmine 2.Teise riigivõimu funktsiooni täitmise tasustamine 3.Ametisse nimetamine teise riigivõimu haru organi poolt ja vastutus selleorgani ees. §-d 64, 99, 84 ...
Ettevõtete tehnoloogiline areng ja uued ärimudelid muutuvad edukuse võtmeteguriteks. Enamik Eesti, meie lähinaabrite ning lähiregiooni ettevõtetest (v.a mõned eredad erandid) on just nii "suured", et mingitki olulist turumõju kujutame vaid kollektiivselt. Tuginedes kaasaegsele globaalsele majandusmõtlemisele, võiks üheks uue arenguhüppe katalüsaatoriks olla sihtotstarbelise tehnoloogiaplatvormi kontseptsiooni kujundamine, mille põhiliseks tugisambaks oleks institutsionaalne integreeritud kõrgtehnoloogiline koostöö. Edukad firmad on need, kes loovad uuendusi, mitte ei järgi teiste tehtut. Kaasajal on seepärast oluline luua keskkond, kus inimesed, partnerid ja kliendid on valmis muutusteks. Sellisel juhul on oluliselt lihtsam muudatusi realiseerida. Innovatsiooni kaudne eesmärk on kindlasti eristuda teistest, teha midagi paremini, kiiremini, mugavamalt, värvilisemalt jne. Eristumine ei ole kindlasti eesmärk omaette, kuid äärmiselt
ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise- hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult
vastas Vene laevastik. Vaatamata umbes kahekordsele ülekaalule lõppes lahing rootslastele täieliku lüüasaamisega. 1790 augustis sõlmiti Soomes taaskord igavene rahu, mis kinnitas Uusikaupungi ja Turu lepingute põhitingimusi. 16.09.2009 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul oli Venemaa ise alles kujunemisjärgus, asus revolutsiooniliste reformide teele. Peetri eeskujuks oma riigi reformimisel ja uuendamisel, lääneeuroopalikuks tegemisel, oli Rootsi. Institutsionaalne ülesehitus, mis Venemaale tuleb, on üle võetud Rootsist. Siiski ei saa Venemaa lahti ka varasemast taagast. Olulisemad pidepunktid (meile olulised): - kubermangude reform. 1708-09 jagab ta oma territooriumi kaheksasse kubermangu. Üks neist kaheksast on ka Ingerimaa kubermang (hiljem hakkab kandma Peterburi nime). Ida-Eesti (Tartu, Narva) liideti Peterburi kubermangu. 1710. aastal suurendab kumebrmangude arvu 10-ni, hiljem tuleb neid veelgi juurde.
Mida intensiivsem on riive, seda olulisem peab olema järgitav eesmärk. RKPJKo 06.03.2003 3-4-1-1-02 19 V Võimude lahusus ja tasakaalustatus § 4, § 14 Checks and balances 1. Funktsionaalne võimude lahusus § 14 On olemas seadusandlus § 65 p. 1, p. 16, § 3 lg 1 lause 1 - täidesaatmine § 87 p.1,3,6 - kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 - riigikogu § 59 - valitsus § 86 - kohtud § 146 lause 1, § 149 3. Personaalne võimude lahusus ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone § 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta
3. ratsionaal-legaalne legitiimne valitsemine Weberi jaoks ideaaltüüp Weberi bürokraatiamudel: · asjaajamine vastavalt kindlatele reeglitele · süsteemipärane tööjaotus · kindel administratiivne hierarhia · ametnike erialane ettevalmistus · administratsiooni riiklik finantseerimine koos ametiisikute avaliku vastutusega · keeld ametikohta osta, isiklikult omada või pärida · ametliku asjaajamise kirjalik dokumenteerimine Korruptsioon on institutsionaalne lagunemine, kus ametiisik saab ametivõimu kuritarvitades raha või muid materiaalseid hüvesid. Avaliku teenistuse süsteemid - jagunevad teenistujateks ja ametnikeks. Need omakorda võivad jaguneda abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks ning kõrgemateks-, vanem- ja nooremametnikeks. Eesti haldusreformi kogemus üldpildis on olnud edukas. Saavutused on vajalike normatiivaktide
* Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne * Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi o Vestluste jaotus: argivestlus, institutsionaalne vestlus o Peaeesmärk: avastadada vestluse struktuuri o Põhiteemad: + vooruvaheldusmehhanism # voorudes tegutsemine kui sotsiaalse elu üks fakte # voor ühe inimese kõne järgmise inimese kõneni: auditooriumi sidumine # vooruvahetusmehhanism: vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja + tagasiside: parandusmehhanismid, naaberpaarid Psühholingvistika:
EUROOPA LIIDU LOOMINE VI 1996-2004 üleminek ühisrahale, muuta Euroopa Liit efektiivsemaks ja tõhusamaks 1997 sõlmitakse Amsterdami leping: Euroopa Liidu institutsioonide reformimine 1997 sõlmitakse Agenda 2000: Euroopa Liidu laienemine ja reformimine, 21. sajandi Euroopa probleemide lahkamine 1998 algasid Eesti liitumisläbirääkimised 1999 üleminek elektroonilisele eurole 2000 12. detsembril sõlmitakse Nizza leping: suurim institutsionaalne reform, otsustati Euroopa Liidu laienemine itta, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, politseialane koostöö, otsustamisprotsessi muutmine 2002 01.01. tuli käibele euro 2002 01.07. kadus käibelt rahvusvaluuta 2002 11.12. algasid Eesti ühinemisläbirääkimised 2003 16.04. ühinesid Ateenas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakki, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros 1. jaanuaril 2007 liitusid Euroopa Liiduga Bulgaaria ja Rumeenia
Tavaliselt kommunistlikud maad, tavaliselt palju pööratud pilk industrialiseerimisele, kuid näiteks Hiinas hoopis on põllumajandus selle kommunismi tähtis osa. 32. Konvergents Riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Mitu erinevat liiki – reaalne konvergents on see kui erinevate riikide reaalne keskmine tulutase võrdsustub; nominaalne konvergents on hinnatasemete võrdsustumine erinevates maades; institutsionaalne konvergents on seadusandluste ühtlustumine. Konvergents on erinevate protsesside liikumine ühes suunas või millegi kokkulangemine, tähendab ka lähenemist, põimumist ja koondumist. Majanduses mõeldakse selle all hüpoteesi, et riikides kus sisemajandusekogutoodang ühe inimese kohta on madalam ehk riik on vaesem, siis need majandused kasvavad kiiremini, seega peaksid kõik majandused ühel hetkel koonduma samale tasemele
Kriminaalmenetlus PS § 22, 24, 33, 43 Mihhailov v Estonia (2016) Leas v Estonia (2012) 10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. E...
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku...
Püütud on kehtestada teatud lepitusorganid. Aga lepitusorganist on saanud mitte ainult lepitusorgan vaid õigusmõistmise organ, mis lahendab töösuhtest tulenevaid vaidlusi. Eestis on ka töövaidluskomisjonid. See oli algselt ette nähtud selleks, et töövaidlusi kiiremini lahendada. Praegu on üha rohkem töövaidluskomisjonile pädevust juurde antud. Seega läheneb kohtule. Kui hakkame võrdlema, siis kuidas ja mida võrrelda? Võimalikud on kaks lähenemist funktsionaalne ja institutsionaalne. Esimene tähendab, et vaatame, millist funktsiooni mingi institutsioon täidab. Näiteks mis on töötajate nõukogu ja mida see teeb. See on olemas näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, kuid selle nõukogu funktsioonid on erinevad. Institutsiooniline lähenemine tähendab, kuidas on mingi aspekt üles ehitatud. Näiteks töövaidluste puhul on võimalik vaadata, milliseid vaidlusi lahendatakse ja kuidas neid lahendatakse. Institutsionaalse puhul vaatame, kes lahendab neid vaidlusi.
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
Checks and balances 1. Funktsionaalne võimude lahusus § 14 On olemas seadusandlus § 65 p. 1, p. 16; § 3 lg 1 lause 1 ● täidesaatmine § 87 p.1,3,6 ● kohus § 146, § 15 lg 2 2. Institutsionaalne võimude lahusus § 4 ● riigikogu § 59 ● valitsus § 86 21 ● kohtud § 146 lause 1, § 149, § 148 3. Personaalne võimude lahusus – ükski isik ei tohi korraga täita mitme võimu funktsioone §
Kordamisteemad aines sissejuhatus õigusteadusesse Eksam toimub: 13. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
Sotsioloogiline määratlus: Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik määratlus: Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Struktuurfunktsionaalne määratlus: Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides / ühiskonna heaks). 76. Iseloomusta riigi põhielemente (õigusliku riigi käsitluse alusel). Territoorium kindlaks määratud maa-ala, millel kehtib konkreetse riigi kord. Rahvas inimesed, kes omavad konkreetse riigi kodakondsust. Suveräänsus riik on sõltumatu teistes riikidest. Avalik võim kehtib võimulahususe printsiip, võimu tegevus on läbipaistev. 77
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
mis on vajalikud eeldused õigusriiklikule õigusemõistmisele“*31. 3. Prokuratuuri väline ja sisemine sõltumatus Vaatamata prokuratuuri sõltumatuse suurendamise tendentsile on aga põhimõtteline erinevus selles, kui- das prokuratuuri ja kohtusüsteemi sõltumatust sisustatakse. Kohtusüsteemi iseseisvus ja selle eristamine täidesaatvast võimust on üks õigusriigi nurgakivi, millest ei ole erandeid. Kohtuvõimu sõltumatusel on seejuures kaks tahku, esiteks institutsionaalne sõltumatus, mille kohaselt kogu kohtusüsteem on sõltumatu ja iseseisev võimuharu, ning teiseks konkreetse kohtuniku sõltumatus otsust tehes (sh tema sõltumatus teistest kohtunikest). Aga isegi riikides, kus prokuratuur kuulub laiemas mõttes kohtuvõimu alla, ei peeta prokuratuuri kohtuks. Prokuratuuri sõltumatust ei peeta üldjuhul niivõrd kategooriliseks kui kohtu oma. Samas ollakse seisu-
Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida (kaduda) side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber uut kultuurikeskkonda, mis aitaks end isoleerida kohalikust kultuurist. Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm tasandit: 1) keele ülevõtmine; 2) institutsionaalne sulandumine (välise käitumise omaksvõtt seoses osalemisega tööalases tegevuses, poliitikas jm); 3) abielu kaudu toimuv perekondlik assimilatsioon "lõpetab" kultuuri omaksvõtu ja inimene hakkab sarnanema ühiskonna tavaliikmega. Osaline assimileerumine. Inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl tegutseb ta vastavalt "väliskultuuri" normidele ja väärtustele; 2) kodus ja sõprade ringis aga oma kultuurist lähtudes.
son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus – hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19.saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE
Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19. saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide
ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi. ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +10), Johannesburg, 2002 ÜRO Säästva arengu maailmakonverents (Rio +20), 2012 eesmärk - kinnitada riikide poliitilist tahet säästva arengu Elluviimiseks Kinnitada uued väljakutsed ja hinnata agenda 21 tegevuskava eesmärkide täitmist keskkonnasõbralik majandus säästva arengu ja vaesuse vähendamise kontekstis säästva arengu institutsionaalne raamistik EL säästva arengu strateegia Säästva arengu deklaratsioon, Euroopa Komisjon (kevad 2005) EL uuendatud säästva arengu strateegia aastateks 2005-2010 (juuni 2006) Kliimamuutused ja puhas energia Säästev transport Säästev transport Säästev tarbimine ja tootmine Loodusressursside säilitamine ja haldamine Rahvatervis Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne Ülemaailmne vaesus ja SA alased väljakutsed
tegevust mõistlikul määral ette näha · Oigusselgus · Oigusrahu · Vacatio legis · Oiguspärase ootuse põhimõte · Tagasiulatuva jõu keeld · Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte · Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus st riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks - Institutsionaalne võimude lahusus st riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel - Personaalne võimude lahusus st ühes võimuharus tootavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde · Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte · Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest · Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks. Eesti põhiseaduses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde
,,Mine sinna ja vaata, mis seal on oluline!" · Füüsiline keskkond ja sotsiaalne kontekst kus tegevus aset leiab? Küllalt edukalt kirjeldatav, kui vaadata kasvõi siinsamas auditooriumis ringi kuigi see on kvantitatiivsem. Meid aga huvitab selle keskkonna tähendus, funktsioon, miks ta just niimoodi on kujundatud jne? Miks on oluline keskkonna kirjeldamine? Anda edasi kogu konteksti. Lisaks, sotsiaalne kontekst nt institutsionaalne. Aga ka suhe, suhtlemine iseenesest. Bahtin: suhted on üks vestluse rada, mis kunagi ei alga ja kunagi ei lõpe. Sotsiaalne kontekst on laiem kui ainult füüsiline keskkond rollid, suhted (eelnevad- järgnevad), diskursused jne.. · Tegevus eesmärk uurida: mis toimub? Vrd kvantitatiivse uuringu staatika ja dünaamika uurimine. Kvalitatiivses aga uuritakse protsessi kui sellist.
2) RAHA AJAVÄÄRTUS JA SELLE FUNKTSIOONID SISSEJUHATUS VALDKONDA Mõisted: ● Finantsvarad- aktsiad, osakud, võlakirjad, pangalaenud ● Aktsiate turukapitalisatsioon- kõikide börsil noteeritud ettevõtete lihtaktsiate turuväärtus kokku liidetuna ● Individuaalne investor- isik, kes investeerib väärtpaberitesse/muusse varasse, mis oodatavalt suurendavad tema investeerimisportfelli väärtus ja loovad rikkust, mis on aluseks tulevikuplaanie teostuseks ● Institutsionaalne investor- reeglina organisatsioon(nt investeermis-/pensionifond), kes kaupleb suuremas koguses väärtpaberite/muu varaga, viies ellu suuremahulisi portfellinvesteeringuid ● Agentuuriteooria- uurib majandusagentide suhteid ning nendest tulenevaid probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures
arenenud riikides suuremas ulatuses kui arengumaades. Avalik sektor(public sector)- majanduse osa, mis on sõltuv ülekannetest ja seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksulaekumistest. Ise mõjutab ta majandust mitmesuguste investeeringute ja teenuste ning kaupade ostudega. Valitsusel on ka majanduse kontrollifunktsioon, mida ta saab läbi viia raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Avaliku sektori 3 tasandit: 1) institutsionaalne –selles tähenduses vaadatakse riigi- ja munitsipaalasutusi, -fonde ja –ettevõtteid (Riigikogu, vallavolikogud, ministeeriumid, vallavalitsused, seadusandlikku, kohtu- ja täitevvõimu teostavad institutsioonid, riigilekuuluvad fondid ja riigiettevõtted). 2) avalik majanduslik –vaadatakse piiratud ressursside kasutamist. 3) avaliku sektori rahandus –kajastab rahaliste ressursside saamist maksude kogumise,
" William Kennick (1958/2003) 195. "Kennicki kaubaladu" "Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju ... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon ... sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud."William Kennick(1958/2003) 196. INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies Dickie astus vastu anti-essentsialistide väitele, et kunsti ei saa defineerida! Lähtekoht: Danto/Mandelbaumi idee: "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus (a. 1969-1984) välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone (vt Dickie 2000). Käsitleme varasemaid! Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1
· Sisaldub nii ÜRO hartas kui ka mõlemas rahvusvahelises paktis. Selle sisu üle on suured vaidlused, hoolimata sellest, et tegemist ilmselt kõige enam arutatud ja tähelepanu saanud inimõigus. Kindlasti on tegemist grupiõigusega. Kes on rahvas? · Peavad olema mingid ühendavad tunnused keel, kultuuritaust, välised määrajad · Teatud hulk, mida ei ole kindlalt määratud · Tahe olla määratletud rahvana · Eksisteerib mingi institutsionaalne süsteem, mille kaudu nende hääl kõlab · Enesemääramisõiguse juured ulatuvad rahvusriigi ideeni. Iga rahvakilluke peaks saama oma riigi. · Esimese maailmasõja järel propageeris seda suurel määral Woodrow Wilson, kuid sellegi poolest väga tõsiseltvõetavaks õiguseks see maailmasõdade vahelisel perioodil ei saanud. · Õiguse tõi rahvusvahelisse õigusesse sisse ÜRO Harta. Ehkki seal öeldakse, et kõikidel rahvastel on
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on ...
Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega. Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju 4.2.3 Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund Kohtud peavad olema sõltumatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust ning ka vaidlsuosalistest.Kohtud alluvad vaid seadustele. Institutsionaalne sõltumatus kehtib kõigi kohtunike ja kohtute kohta ega sõltu lahendatavast asjast.Kohus peab olema ja näima sõltumatu. Kohtunike ametisse nimetamine ja ametikoha kindlus.Kohtunikud peavad omama suurt kindlust selle osas, et neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse. Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus
struktuuriga, mille tekst on loonud anafoor KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) Antropoloogia, sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia Argikeele analüüs loomulikus ümbruses Vestluse struktuur (Schegloff & Jefferson) Vaadeldakse Voor (ingl turn) voorude vahetumise struktuur ja seda reguleerivad põhimõtted. Uurimisobjektiks võib olla: a) argivestlus Kuidas te midagi öelda saate, kuidas aru saate, millal saab vahele segada b) institutsionaalne vestlus (nt arstipatsiendi suhtlus, telefonikõnede alustus jmt) infotelefonidele vastamise väljendid Vooruvahetuse põhireeglistik 1) Kui kõnevooru esimese võimalikus siirdekohas (tuleb ära tunda) a. On voor üles ehitatud nii, et kõneleja osutab järgnevale kõnelejale on sellel õigus ja kohustus voor üle võtta, teistel seda õigust ega kohustust pole; b
ümberjaotamisel moodustatavate rahaliste fondide loomisega ning nende kasutamisega: Seega on rahanduse põhifunktsiooniks jaotus-funktisoon. Kasutamise põhisisuks on riigi sise- ning välisfunktisooni täitmisega vältimatult kaasnevate kulude rahastamine. Finantsõiguse raames reguleeritakse eelarveseadusandlusega kõik suhted, mis tulenevad tulude kulutamisega riigi sise- ning välisfunktsioonide realiseerimiseks. Finantsõiguse raames reguleeritakse ka rahandussuhetega seonduv institutsionaalne aspekt, seega kõik õigustatud ning kohustatud subjektid rahanduse valdkonnas, nende spetsiifiline juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus. Valdavalt H-D-tüüpi. Kriminaalõigus Kriminaalõiguse reguleerimise objekt ja ese on ühiskondlikud teod, mis on keelatud ning mille toimepanemise eest karistatakse kriminaalkorras. Valdavalt on tegemist õigustkaitsvate suhetega
instrumendid, maalid jne). Neid saab füüsiliselt edasi anda (nt müüa) või "sümboolselt" edasi anda (vastavalt on tegu majandusliku või kultuurilise kapitali vahetusega). Samas, objektiveeritud kultuurilist kapitali võidakse omada, kuid seda saab "tarbida" (selle kultuurilist väärtust mõista) vaid "õiget" kehastunud kultuurilist kapitali omades (viimast võib, aga ei pruugi müümisel saada edasi anda). Institutsionaliseeritud kultuuriline kapital kultuurilise kapitali institutsionaalne tunnustamine (enamasti akadeeemilised diplomid, kraadid jne, aga ka nt kuulumine loomeliitudesse jmt) kergendab kultuurilise kapitali alusel majandusliku genereerimist. Bourdieu ei eita sotsiaalse ja majandusliku kapitali mõju kultuurilise kapitali kujunemisel. Näiteks oskus mängida mingit muusikainstrumenti ei sõltu üksnes teatud pikaajalistest kultuurilistest eelistustest, vaid ka majanduslikest võimalustest ja vabast ajast. Siiski rõhutab
suhtes ning annab arvamusi muude Riigikogule huvipakkuvate küsimuste kohta (v.a välis- ja julgeolekupoliitika). Komisjon annab tema pädevuses olevate EL õigusaktide eelnõude osas vajadusel valitsusele mandaadi Eesti positsioonide kaitsmiseks nõukogus. Ministrid on kutsutud komisoni istungile reeglina nõukogu istungile eelneva nädala reedel. Info Euroopa Liidu institutsioonide kohta (http://europa.eu/institutions/index_en.htm) Institutsionaalne kolmnurk, mis institutsioonid on ELi seadusloome või lihtsalt kujundamisel olulised Gert Antsu, EV alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuht Loeng: 1951. aastal kuus asutajaliiget loovad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg) 1957. aastal Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus 1992. aastal Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit (jõustus 1993. a) Euroopa missioon 21. Sajandil:
Osad rassid on väljasuremisele määratud, kuna pole võimelised kaasaaegses maailmas hakkama saama. Ida-Aafrika jooksjad Geneetiline alus? - Ei ole leitud midagi, mis sellele viitab. Keskkonnatingimused? - enamus jooksjaid Rifti orust paarist külast, peamiselt 2000 meetri kõrguselt, st treeningutingimused kõrgmägedes ja teistsugune treeningrežiim kui mujal. - saledus ja sellest tulenev efektiivsus lisab kiirust ja vastupidavust. Institutsionaalne alus? - ajaloolised mõjud (nt Briti armee ja misjonärid kasutasid kohaelikke postipoistena) - lapsepõlves jooksnud regulaarselt pikki vahemaid kooli - lähiümbruse eakaaslaste või veidi vanemate kaaslaste võidud suurendavad soovi treenida - soodne ja võistuslik treeningukeskkond. Suhteliselt uus nähtus - 1920ndatel arvati parimaid pikamaajooksjaid tulevat hoopis madalmaa- soomlaste hulgast. Välimus korreleerub sisemusega Välimuslikud joonsed 19
Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted. Seega kuuluvad avalikku sektorisse lisaks riigikogule, vallavolikogudele, ministeeriumidele, vallavalitsustele ja muudele kesk ning kohalikku seadusandlikku, kohtu- ja täitevvõimu teostavatele institutsioonidele ka riigile või omavalitsustele kuuluvad mitmesugused fondid ja ettevõtted. Majandusliku tegevuse
kujune kohe välja koordineeritud teadustegevust paguluses. Kohanemine uute oludega võttis aega, teadlaskonna ümberpaiknemine aktuaalne teema pagulusperioodi vältel. Lisaks tuli esmajoones mõelda pere toitmisele, seetõttu tuli sageli teisi töid teha. Alles 1960ndatest aastatest hakatakse tõsisemalt teaduspaguluses oleva teadustegevuse koordineerimisega. Mitte ainult eestlaste seas vaid kõigi Balti riikide teadlaste osas. Selle arengu tulemuseks see, et 1968. aastal luuakse institutsionaalne tugi – Balti Teaduste Edendamise Ühing. See ühing hakkab aktiivselt koondama ja koordineerima eri teadusvaldkondade tegevust. Olulised momendid: 1) hakatakse korraldama tollal kõrgetasemelise teaduskonverentse, mis koondasid eri paguluses olevad teadlased, neile konverentsidele said võimaluse minna ka ENSV-s elavad eesti teadlased (suur roll külma sõja lõpuperioodil kui tänasel päeval); 2) publitseerimistegevus, mis varasemast intensiivsemalt toimima hakkas. Enamik suurte ühiste
Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele. 3) Valija käitub massides teisiti. Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks. “Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.” Järelikult, olles eesmärgist teadlik, võtab iga kogukonnaliige heal ja halval vahet tehes aktiivselt ja teadlikult osa hea edendamisest ja võitlusest halvaga ning kõik liikmed üheskoos juhivad kogukonna avalikke asju. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega!
taastamisele, mis leiab aset nii klubides kui ka väljaspool neid. Samuti on selle ülesandeks tööl tekkivate pingete kompenseerimiseks. Töökoha sport on suunatud vahetult töö ajal tekkiva pinge kôrvaldamiseks ning seeläbi töövôime taastamiseks. Samuti aitab sport tôsta kompanii avalikku imagot ning aitab säilitada püsivamat kaadrit. Militaarne sport on sôdurite ettevalmistamisel abistav vahend muutudes seega poliitiliseks vahendiks. Institutsionaalne sport omab jaatavat effekti kodanlike väärtushinnangute ja normide propageerimisel. Sport on eksisteerivate poliitiliste ja majanduslike tingimuste väljendus mis annab ülevaate spordi sotsiaalsesse iseloomu ning avalikustab tema sotsiaalpoliitilise ideoloogia. Nende seisukohtade taustal nôuavad selle seisukoha pooldajad alternatiivseid spordi variante, mida ei iseloomusta tulemuslikkusele suunatus, vôistlus ja agressiivsus
Meenutagem, et Eesti kuulub Kontinentaal- ehk Mandri-Euroopa õigussüsteemi, kus tsiviilõigust peetaksae eraldi õigusvaldkonnaks ja see on kodifitseeritud. Pretsedendiõigusele põhinev Angloameerika (common law) õigussüsteem tsiviilõigust eraldi õigusvaldkonnana ei tunne 13 . Ka Skandinaaviamaades 14 , kus tsiviilõigust küll tuntakse, on tsiviilõigus kodifitseerimata. Kaks tuntumat tsiviilõiguse süsteemi on institutsionaalne ja pandektiline süsteem. Institutsionaalne süsteem tuleneb Rooma õigusest, kus Rooma juristi Gaiuse teoses "Institutiones" on öeldud, et "kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta". Tulenevalt sellest jagatakse institutsionaalse süsteemi puhul tsiviilõigusnormid kolme gruppi: 1) isikutega seotud normid; 2) asjaõigused ja 3) õiguste omandamise viisid. Pandektiline süsteem tuleneb samuti Rooma õigusest, keiser Justinianuse
samuti klientide juures panka ning pankadest klientide juurde. Siin kasutatakse põhimõtteliselt kolme süsteemi: 1. korrespondent kontod 2. Clearing House läbi konkreetse maksekeskuse 3. reaalajas maksete teostamine · riigi valuutareservide haldamine · Vabariigi Valitsuse nõustamine jõuame siis, kui käsitleme EP seadust. Iseseisvuse puhul kolmes mõõtmes · Institutsionaalne avalik-õiguslik juriidiline isik, staatus saab alguse PS · Personaalne - saame rõhutada, kuidas EP juhid ametisse nimetatakse · Majanduslik EP seadusest tulenev põhimõte oluline EP ei vastuta riigi rahaliste kohustuste eest ja riik ei vastuta EP rahaliste kohustuste eest. Tegevuse läbipaistvust rõhutatakse ja avatust ühiskonnale. Kui ühtpidi sõltumatu riigiorgan, siis teistpidi keskpanga tegevuse avaldamine on üks tähtsamaid. Avaldamise puhul:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
