mõnikord lasus ka kohustus õigust luua, rakendada) res (asi) persona (isiklik, personaalne) Roomast sai maailmariik. Suhtles võõraste riikidega, käsitles võõraid kultuure jne praetor urbanus ja praetor peregrinus (linna praetor ja peregriinid olid välismaalased) Peregriinid kasutasid teistsugust õigust kinnisvara võõrandamiseks. Pandiõigust pidi praetor kinnitama 2 süsteemi rooma õiguses: 1) institutsionaalne süsteem pärit Gaiuse teosest ‘’Instituudid’’. Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks
RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad erinevates riikides paiknevate erinevate gruppide ja institutsioonide vahel; püüdes jätta kõrvale riiki (ülikoolide RV suhtlus) o vabariiklik liberalism – rahu on see, mis on oluline; nad on veendumusel, et
Näiteks, kui terminit ,,huvide grupp" kasutatakse USA-s ja mujal et kirjeldada kõiki organiseeritud gruppe, siis see kaldub olema kasutuses UK-s ainult selleks, et määratleda gruppe, kes kaitsevad oma liikmete huve ja õiguseid. Niisiis kasutatakse terminit ,,rõhuv grupp" pigem UK-s ja terminit ,,huvi grupp" pigem kui sub-kategooria sorteeritute seas. Sellegi poolest saab gruppe jaotada nendesse kolme tüüpi: · ühisgrupp · institutsionaalne grupp · organiseeritud grupp Huvigrupid või survegrupid on organiseeritud assotsiatsioonid, mis mõjutavad poliitikat või valitsuse tegusid. Poliitilisi gruppe on mõistetud mitmel viisil. Pluralism tähendab võimu laialivalgumist ja gruppide võimalust garanteerida demokraatlik sõnaõigus. Organiseeritud grupid saavad kasu poliitilisest süsteemist, tugevdades esindatust, viies läbi depatte ja arutelusid ja käitudes kui kaalutletud valitsuse jõud.
Riik- on “poliitilise võimu eriline organistioon, millele sunniaparaat, mis väljendab valitseva klassi ja kogu rahva tahet ja huve”, on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure; kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus; organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid. Riik on olulisim ühiskonna poliitiline institutsioon haarates endasse terve poliitiliste institutsioonide süsteemi: parlamentarismi institutsioon; täitevvõimu institutsioon; riigipea institutsioon; kohtuinstitutsioon ja mitmeid teisi institutsioone. Riigi tunnused- territoorium millel on antud riigi poliitiline kord; rahvusvaheliselt tunnustatud piirid;
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude
• Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte • Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel (PS §4) - Funktsionaalne võimude lahusus - Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte • Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest • Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,
Modernses riigis koondub kõigi poliitiliste vahendite käsutamine faktiliselt ühteainsasse tippu ning mitte ükski ametnik ei oma enam isiklikult seda raha, mida ta välja annab, või neid hooneid, varusid, töövahendeid ja sõjamasinaid, mida ta käsutab. Seega on tänapäevases “riigis” täielikult läbi viidud halduspersonali—haldusametnike ja administratiivtöötajate— “lahutamine” materiaalsetest ettevõtlusvahenditest. ???????????Modernne riik on institutsionaalne võimuühendus, mis mingi territooriumi piires on püüdnud legitiimset füüsilist vägivalda domineerimisvahendina monopoliseerida ning sel eesmärgil materiaalseid ettevõtlusvahendeid oma juhtide kätte koondab, sundvõõrandades kõik need seisuslikud funktsionärid, kes neid asju varem omavoliliselt käsutasid, ning iseennast oma ülimas kehastuses nende asemele istutab. 4. Weber kasutab mõisted nagu “juhupoliitik,” kõrval- või põhielukutseline poliitik
(seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: Printsiip kirjas põhiseaduses §-s 4: - Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on
2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi tootmiseks (ja tarbimiseks) tulevastele põlvkondadele 3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene 4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei vähene 5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumise võime 6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng. Säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) 6 kontseptsiooni tõlgendusi: · Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem ökoloogide poolt) · Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised · Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance) Kitsendused: 1) kontseptsioonid ei arvesta populatsiooni kasvuga 2) aja kontseptsioon ebamäärane või segane. Sageli kokkuleppeliselt 1000 aastat kui periood, mille jooksul inimkond on geneetiliselt (enam-vähem) konstantne.
☼ esteetiline metafoor: poliitika - riik kui kunstiteos ☼ ei räägi epideemiatest ☼ Burckhardt: renessanss - eeskätt Itaalia nähtus ☼ Peter Burke: Euroopa renessanss pole ainult Itaalia renessanss ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. ☼ Tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poolel Saksamaal, kus kultuuriajalugu muutus uueks akadeemiliseks distsipliiniks ja kus töötati välja kultuuriajaloo metodoloogilised alused. maailmapilt, maailmataju (Weltanschauung) – Kant eesti keelde sõna “kultuur” tuli saksa laensõnast “kultu(u)ur → kultu(u)ra (1880.aastast) kultuur - inimese kvaliteet märk vaim – teadus, õigus, keeled kultuur mitte ainult ühe inimese jaoks, vaid ka kollektiivne – rahva vastutus olla kultuurne
Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |1 Eesti suuline keel ja suhtlus Kursus Tartu ülikoolis 2014 Tiit Hennoste I. SISSEJUHATUS 1.1. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses1 Igas keeles on paljudest sõnadest või grammatilistest vormidest mitu erinevat varianti. Keele sõnavaras on hulk sünonüüme (nt hobune, suksu, ratsu, kronu, setukas jms). Sõnade hääldus võib varieeruda (nt praegu, praega, präägu). Morfoloogias on mitmetest vormidest paralleelvariandid (nt illatiiv koju, kodu ja kodusse). Ka lausegrammatikas ei ole asjad teisiti. Inimene võib soovida telefoninumbrit küsilausega (Kas te ei ütleks mulle rektori telefoni?), käsklausega (Palun öelge mulle rektori telefon!) või jutustava lausega (Ma ei tea rektori telefoni.). Kokkuvõttes on meil hulk erinevaid enam või vähem sünonüümseid keelevahendeid. Sellised variandid ei moodusta keeles suvalisi kämpe, vaid s...
poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja Haldusorgan on seadusega või selle alusel avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Tunnused: · Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid- funktsionaalne · Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne · Koht haldusorganite süsteemis- institutsionaalne · Pädevus peab olema õiguslikult määratletud- funktsionaalne Organi käsutaja inimesed, kes teostavad organile antud pädevust 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid Keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) Kohahaldusorganid (maavalitsus) Monokraatsed (Vabariigi President, minister) Kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus
vaimset tervikpilti (Weltanschauung). • Inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. Ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna. • Kui poliitiline ajalugu tegeleb pinnapealsega, siis kultuuriajalugu tegeleb sisulisega, sellega, mis hoiab kõike koos ja annab kõigele tähenduse Kultuuriajaloo varane institutsionaalne areng • Vaatamata Jakob Burckhardti mõjule ja populaarsusele oli 19. sajandi lõpus–20. sajandi alguses domineeriv ajalookirjutuse vorm endiselt poliitiline ajalugu. • Kultuuriajalugu viljeleti eeskätt väljaspool ülikoolide ajalooteaduskondi: asjaarmastajatest ajaloolaste, ent samuti etnoloogide ja folkloristide seas. • Kultuuriajaloo varane institutsionaliseerumine saab Saksamaal alguse 20. sajandi esimestel
Assotsiatsiooniline tegevusväli on riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks. Assotsiatsioonikoolkonna teooriad eeldavad, et assotsiatsioonid edendavad pluralismi, võimaldades esindada mitmeid huvisid, täita erinevaid funktsioone ja arendada välja mitmesuguseid võimekusi. Ükski väike ühendus ei suuda selliseid ülesandeid täielikult täita ning seega on kõige olulisem antud lähenemise puhul institutsionaalne pluralism kodanikuühiskonna siseselt. Kodanikeühiskonda defineeritakse kui organiseerunud sotsiaalse elu sfääri, mis asetseb indiviidide ja poliitiliste esindusorganisatsioonide vahel. Kuigi assotsiatsioonilise lähenemise esindajad teadvustavad, et kodanikeühiskonna areng ei ole (ainu)piisav demokraatia konsolideerumiseks, on selle lähenemise järgijatel üsna kindel veendumus, et kodanikeühiskond omab olulist rolli demokraatia edendamisel. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI AVALIKKUSSFÄÄR
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
Loomulikult eeldab see analüüsi, nii enda kui vastase tugevate ja nõrkade külgede tundmaõppimist. Ärijuhtimises juurduski strateegiline lähenemine pärast II maailmasõda, kui USA kõrgemad ohvitserid, eriti need, kes olid teeninud lennuväes, asusid suurte kontsernide ja pankade juhatustes ning nõukogudes rakendama samu printsiipe ja põhimõtteid kui lahingutegevuse planeerimisel sõjatandril. Juhtimisel on mitu taset - institutsionaalne, strateegiline, operatiivne. Kui operatiivne juhtimine aitab meil teha asju õigesti, siis strateegiline juhtimine on vajalik selleks, et teha õigeid asju. Kui viimatimainitu puudub, siis võib juhtuda, et me liigume innukalt vales suunas, ja mida rohkem me pingutame, seda hullemaks olukord läheb. Ehk teisiti öeldes: võib juhtuda, et meie kvalifikatsioon on OK, meie motivatsioon on OK, aga meie orientatsioon on vale. Või siis me kaotame seetõttu, et osa olulisi asju jääb
· Et oleks rohkem eestimaiseid tooteid ja teenuseid. · Et midagi uut turule tuua. · Eestis on soodsamad tingimused ettevõtlusega alustamiseks. · Tööpuuduses vaevlevatele inimestele võimalus tööd saada. Ettevõte on sotsiaalne süsteem. Mõjutavad seal töötavad inimesed. Ettevõtete tegevuse jaotus: a) funktsionaalne: põhifunktsioonid, toetatavad funktsioonid. b) Geneetiline: loomine, tegutsemine, likvideerimine c) Institutsionaalne: konkreetne majandusharu. (Ettevõtlusmajandusteaduse jaotus: üldine õpetus , spetsiaalsed õpetused) Ettevõtete liigitamine: Haruline kuuluvus. Tegevusharu koosneb ettevõtetest, mis pakuvad tooteid, mis on sarnased. Nt: Ehitusharu, Veonduse ja laonduse haru... Euroopa Liidu kriteeriumid väike ja keskettevõtete määratlemiseks. Kui vähemalt kaks kriteeriumi vastavad mingile ettevõttemudelile, siis see kuulub sinna.
· 1973: Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik; · 1981: Kreeka; · 1986: Portugal, Hispaania; · 1990: Saksamaa ühendamine ning Ida-Saksa hõlmamine Saksamaa ja EL-i koosseisu; · 1995: Austria, Soome, Rootsi; · 2004: Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari; · 2007: Bulgaaria, Rumeenia ERISUS 2: Euroopa Liidul on teistest rahvusvahelistest organisatsioonidest tunduvalt arenenum ja komplekssem institutsionaalne struktuur. Euroopa Liidu institutsioonilise süsteemi kuus peamist institutsiooni on Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus ja Euroopa 4 Kontrollikoda. Lisaks neile arvatakse eraldi institutsioonideks Regioonide komitee ning Majandus- ja sotsiaalkomitee. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil.
Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted;
oma kasu. Konstruktivism tuleb sotsioloogilistest lähenemisest. Pole teooria vaid pigem lähenemine, kuidas me näeme maailma. ENGLISH SCHOOL/ RAHVUSVAHELINE ÜHISKOND- “Rühm riike, kellel on ühised huvid ja väärtused, moodustavad rahvusvahelise ühiskonna selles mõttes, et nad on nõus järgima mingeid reegleid omavahelistes suhetes…” BULL Martin Wight- 3 traditsiooni; Hedley Bull- anarhiline ühiskond 1977; Nicholas Wheeler- uuem teadlane Ajalooline ja institutsionaalne lähenemine, keskendub indiviidile ja poliitilistele väärtustele. Põhirõhk ideede ja ideoloogiate uurimisel. Teoorias hea, aga raske rakendada. Erinevus liberalismi ja realismi vahel: tõlgendab uurimismetoloogia. Kuidas uurida RS: 1.Kuidas on võimalik, et maailm on anarhiline ja sots. samal ajal? 2. Kuidas saab rv õigus valitseda üle suveräänsete riikide? Mitte riikide vaheline süsteem vaid globaalne poliitika. Olulised on põhjused ajaloos, väärtused. RS on normatiivne.
3. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine 6. Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsionaalne majanduselu käsitlus Institutsionaalne majanduselu käsitlus Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank,
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdse...
Põhjendage vastust. Eesti on postindustriaalühiskond, sest riigi kohustuseks on tagasa kodanike heaolu ning Eesti on ka info ja teadmusühiskond, sest siin on arenenud tehnoloogia ja teenindav sektor, põhiline tööealine rahvastik on teenindavas sektoris 21. Mis on riik? Kas Kapa-Kohila kuningriik on riik? Põhjendage vastust. Riik on kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus (juriidiline lähenemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid. Riik on suveräänne institutsioon, millel on õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate inimeste suhtes. Ei ole, kui tal pole olemas eelnimetatud omadusi ning ka teised riigid peavad teda tunnnustama iseseisva riigina, selleks, et see kuningriik saaks olla riik. 22. Mis iseloomustab riigivalitsemise vormi ja mis riigikorralduse vormi?
Ei saa aru , mida oodatakse. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. Nt arg politseinik. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. Ülemus annab ülesande, aga loodab teist- töötaja ei saa aru, mida tahetakse. 11. Iinstitutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon INSTITUTSIONAALNE ROLL??? Turvamees kui institutsionaalne roll- tema taga on kogu grupp, kui talle vastu hakata, oled vastu kogu grupile. Isiklikke eesmärke ei saa rahuldada. Näiteks juht on ka institutsionaalne roll, esindab oma firmat, SOTSIAALNE INSTITUTSIOON – (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). kitsamalt: ühiskonna (grupi) sotsiaalsete vajaduste rahuldamist tagav sotsiaalne mehhanism, mille komponendid on: 1
Kuuluvusmotivatsiooniga inimesed ümbritsevad end sõprade ja meeldivate inimestega. Võimuvajadus – tõukejõuks on mõjutada teiste käitumist, kontrollida ja muuta olukordi. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. Isikuvõimuga töötaja pigem kaotab teiste töötajate usaldust ja austust ning võib olla organisatsiooni ebaedukas liider. 13.Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid. Juht võib valida oma tegevuse vastavalt alternatiivsetele tagajärgedele:
valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U.Beck) rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski olemasolu (kuidas tehnoloogia ja teadus, koosmõjus poliitilise ja sotsiaalsete institsioonidega, mõjutavad indiviide ja ühiskondi, selle mõju ettearvamatud tagajärjed)
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust ...
mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi. 18.Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused 1997/99 Amsterdami leping Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
piirid ja territoorium institutsioonid reproduktsioon poliitiline ja majanduslik organiseeritus võimusuhted ja -hierarhiad SOTSIAALNE STRUKTUUR - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja interaktsioon; võimaldab määratleda indiviidi/grupi positsiooni ja staatust sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused) sotsiaal-majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid Sotsiaalne struktuur vs tegutseja I -> Strukturalistlik lähenemine, ehk – struktuur määrab! Nt Durkheim (1858-1917) – sotsiaalsed faktid Durkheim’i käsitlus suitsiidist “Le Suicide” (1897): põhjused sotsiaalsed, mitte individuaalsed: Egoistlik suitsiid – madal integratsioon (äralõigatus ühiskonnast, nt vanurid) Altruistlik – üle-integreeritus (sotsiaalse kontrolli mehhanismid, nt religioossed,
mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi. 18.Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused 1997/99 Amsterdami leping Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: Euroopa Parlamendi volituste laiendamine – läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi. 18.Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused 1997/99 Amsterdami leping Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
mais 1992; EU ja EFTA) Veel enne Euroopa Liidu lepingu ratifitseerimist liikmesriikide poolt laiendati koostööd ka Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riikidega. Tegu oli eelkõige majanduslikku koostööd hõlmava lepinguga. Siiski käsitles enamik EFTA riike lepingut kui vaheetappi Euroopa Liiduga liitumisel. 1995 liitusid EL-iga Austria, Soome ja Rootsi. 18.Amsterdami leping: peamised eesmärgid ja tulemused 1997/99 Amsterdami leping Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
kontrollitav.3 2. Avalik- ja eraõigus. Avalik-õiguslik vaidlus on isikute vahel avalik-õiguslikus suhtes puhkenud vaidlus. Avalik-õiguslik suhe on õigussuhe, mida reguleerivad esmajoones avaliku õiguse normid. Vaidlusaluse suhte avalik-õigusliku iseloomu tuvastamine eeldab üheaegselt, et: isik, kelle tegevust halduskohtus vaidlustatakse, oleks riik või muu avaliku võimu kandja (sh avalikku ülesannet täitev eraisik) institutsionaalne aspekt; vaidlus ei oleks tekkinud üksikisiku ja avaliku võimu kandja vahelise eraõigusliku suhte raames funktsionaalne aspekt. Üldjuhul on avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus vaidlustav halduskohtus ning füüsiliste isikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevus üldkohtus tsiviilkorras. Enamike halduskohtutes lahendatavate vaidluste maksuasjade, planeeringuvaidluste, kinnipeetavate kaebust jne puhul on mõlema nimetatud tunnuse esinemine ilmselge
Riik on ühiskonnarühmade kogum. Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Õiguslik lähenemisviis Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu (suveräänne) üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol. Struktuurfunktsionaalne vaatenurk Riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit
o Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus o Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemidepuudumine o Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine o Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus o Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel. o Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk...
ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013 Lisa: Koond tabelitest 5.1-5.5. Nr. Valdkonnad Käsitletav temaatika 1 Strateegiline sobivus ... ehk strateegiline põhjendus 1.1 Äriline vajadus · Äriline vajadus, millele projekt on suunatud ja miks seda on vaja nüüd (või teatud ajal ja miks seda vajadust varem ei olnud). 1.2 Organisatsiooniline üle- · Organisatsiooni (peamised) eesmärgid, struktuur, vastutusalad. vaade · Äristrateegia põhiaspektid: strateegiline visioon ja -plaan(id) ning jätkuvad eesmärgid (mis jäävad väljapoole projekti). · Olulised strateegilised võtmeteemad ja valdkonnad, programmid ja projektid, mida vaadeldav äriplaan puudutab (nii sisesed kui ka ...
Tööturu situatsioonid on olulised. 3. Redistributiivne mudel- ümberjaotav: HR on kogu ühiskonda hõlmav institutsioon. Universaalsed teenused väljaspool turu loogikat, vastavalt vajadustele. NB! Titmussi mudel ei ole sotsiaaldemokraatlik, ei sisalda kodakondsuse põhimõtet. Gösta Esping-Andersen 1990: Tähtteos “The three worlds of welfare capitalism”. Esimene tüpoloogia, millel oli selge teoreetiline lähtekoht. Metodoloogiline lähenemine: institutsiooniteooria. Muutujad: institutsionaalne korraldus (riik-turg/tööturu osapooled), reeglid ja põhim st. lahtikaubastamise määr, sotsiaalse stratifaikatsooni muster. Oluliseimad eristajad: 1.lahtikaubastamine 2. stratifikatsioon 3. policy mix. Tulemuseks kolm režiimi: liberaalne: means-tested abi vaestele. Konservatiiv-korporatiivne: traditsiooniline staatuse vahede hoidmine, sotsiaalkindlustus ja perekond. Sotsiaaldemokraatlik: kõrge keskklassi standard kõigile. Tabel 1 Esping- Andersen HR mudelid
1) OÜ 2) AS 3) Tulundusühistu 16. Turu mõiste Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad. Turg kitsas, konkreetses mõistes on turg lokaalses ehk paikkondlikus mõistes. Siinjuures on turg mingi konkreetne paik, teatud päevadel, aegadel toimuv ostjate ning müüjate kokkuviimine või mingis teatud paigas töötav iseseisev kaubandus- või teenindusettevõte, nn institutsionaalne turg. Turg laias, üldises mõistes on aga turg protsessuaalses tähenduses ehk kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused. (vaata ka loengukursuse üldosa käsitlust majandussüsteemidest ja turumajandusest ning segamajandusest). 17. Nõudluse olemus ja mõjurid
emotsionaalne seisund. · traditsiooniline tegevus tegevuse aluseks sissejuurdunud harjumus. Mida tähendab sotsiaalne struktuur? Tooge välja mõni näide. Sotsiaalne struktuur on sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus. Sotsiaalne struktuur on õlimahukas kogum, millesse kuuluvad kõigi sotsiaalsete elementide vahelised suhted. Seetõttu on sellel terve rida alaliike ja tasandeid: ühiskonna struktuur, rahvuslik struktuur, institutsionaalne struktuur, perekondlik struktuur jt. Sotsiaalse struktuuri abil on võimalik seletada indiviidi ja grupi käitumist ning määrata nende koht sotsiaalses süsteemis. Mis on sotsiaalne süsteem? Sotsiaalne süsteem on korrastatud ja püsiv sotsiaalne tervik, mis koosneb paljude sidemetega ja vastastikuste tegevustega seotud sotsiaalsetest elementidest. Sotsiaalne süsteem on püsisuhetes olevate sotsiaalsete elementide kogum. Sotsiaalne süsteem on
kõrgem ja majanduskasv seega kiirem. Maailma riikide praktika paraku ei kinnita üleüldise absoluutse konvergentsi toimumist. On hakatud rääkima tingimuslikust konvergentsist, mille kohaselt toimub maailmas nii-öelda konvergentsiklubide moodustamine, ehk omavahel võrdsustuvad ainult sarnaste algtingimustega riikide tulutasemed. Seejuures on määravaks mitte niivõrd esialgne tulutase, vaid laiemat ühiskonna majanduslik, sotsiaalne ja institutsionaalne korraldus. 5.Majanduskasvu allikad Eristatakse nelja liiki ressursse loodusressursid, füüsiline kapital, inimressursid ja tehnoloogia. Kasvu aluseks saab olla ka nende ressursside hulga suurenemine või kvaliteedi paranemine ja nende efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub. Loodusressursid neid on peetud pikka aega esmaseks kasvuteguriks, kuna suletud majanduses
Kas kontakteerumisprintsiibid vajavad lähemat selgitamist? Kaubandusinstitutsioonid tegutsevad valdavalt residents-, harvemini domitsiil- ja distantsprintsiibil. Viimaste printsiipide korral võivad ka kaubandusinstitutsioonid puududa. Kas esineb kaubandusvorme, kes kasutavad üheaegselt mitut kontakteerumisprintsiipi? . Kohtumisprintsiibil toimuv kontakteerumine on iseloomulik turuüritustele. Nendeks on nt messid, näitused.(näitusmüügid), turud, oksjonid jm 2. Funktsionaalne ja institutsionaalne kaubandus Kaubandus funktsionaalses mõttes ongi majandustegevus, mis on seotud kaupade ostmisega teistelt ja müümisega kolmandatele, ilma et neid ise oluliselt töödeldaks. Funktsionaalse kaubanduse juures ei ole oluline, millised institutsioonid või üksikisikud on seal tegevuses. Tegutseda võivad nii tootjad, kaupmehed kui ka tarbijad, nii avalikku sektorisse kui erasektorisse kuuluvad subjektid.
· Tollikoostöö · Politseikoostöö EL (Maastrichti) lepinguga lisandunud peamised uued poliitikavaldkonnad: 1) ühine välis- ja julgeolekupoliitika 2) koostöö õigus- ja siseküsimustes 1.5. Amsterdami leping Leping sõlmiti aastal 1997, jõustus 1999. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi. Eesmärgiks oli institutsionaalne reform (ei suudetud kokkuleppele jõuda, kuid laiendati mõnel määral kvalifitseeritud enamushääletuse ja kaasotsustamise menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine
ülevaade (olulisemad teooriad ja empiirilised uuringud antud spetsiifilises kontekstis) – s.o. ülevaade valdkonna hetketeadmistest • Eesmärk: – välja tuua lüngad valdkonna teadmistes või – selgitada Sinu töö unikaalset vaatekohta või – teoreetilise raamistiku kujundamine, mis võimaldab testida olemasoleva teadmise paikapidavust • Demonstreerib kursisolekut valdkonnaga Näiteid teooriatest • Mänguteooria • Võrgustike teooria • Institutsionaalne teooria • Evolutsiooniline majandusteooria • Avaliku valiku teooria • Organisatsiooniteooria • Bürokraatiateooria • ... Kirjanduse ülevaate koostamine • Raamatukogu, andmebaasid, ajakirjad • Mida silmas pidada kirjanduse ülevaate juures? – Mida sellest valdkonnast on eelnevalt kirjutatud? – Kes on olulisemad autorid? – Mis on senised peamised järeldused? – Peamiste tulemuste relevantsus ja olulisus Sinu töö kontekstis
positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust, et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda. Schumpeteri kaks demokraatiakontseptsiooni 1. Klassikaline demokraatiadoktriin Demokraatiafilosoofiat selle kohta võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab ÜLDIST HÜVE, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia 2. Teine demokraatiateooria Esindajate valimine muutub teisejärguliseks. Nüüd on rahva ülesanne tekitada valitsus või mingi muu vahepealne organ, mis omakorda tekitab riikliku täidesaatja või valitsuse.
süsteemidele, keda sotsiaaltöötajad oma töö käigus kohtavad. Sotsiaaltöö on loomu poolest ennetav, leevendav, rehabiliteeriv, juhendav, hooldav või arendav Mõisted 7) Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming Sotsiaalteenused- ennetavad sotsiaalteenused (sots.nõustamine), avahoolduse teenused, koduteenused, eluasemeteenused, päevane hooldamine hoolekandeasutuses institutsionaalne hooldus 13) Rehabilitatsioon- on eesmärgipärane ja ajaliselt piiratud protsess, aitamaks puudega inimesel saavutada parim võimalik intellektuaalne, füüsiline ja sotsiaalne funktsioneerimine, andes talle ühiskonna poolt vahendid ja võimalused oma elu muutmiseks, mis viib kohanemiseni 34) Sotsiaalne rehabilitatsioon- püütakse parandada inimese toimetulekuvõimet erinevates olukordades ning aidata tal realiseerida oma õigust kindlustada enesele parim võimalik osale mine ühiskonnas
( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad 2) ekspressiooniteooriad 3) formalistlik teooria 4) antiessentsialistlik kunstiteooria 5) institutsionaalne kunstiteooria 6) kontseptuaalne kunstiteooria ANALÜÜTILINE esteetika tegeleb küsimusega missugune on mõiste “kunst” ja kuidas seda kasutatakse, mitte ei proovi otsida vastust küsimusele “mis on kunst”. See on 2 NEOWITTGENSTEINLIK lähenemine, mis ütleb, et kunst on avatud mõiste ja opereerib PEREKONNASARNASUSE mudelil
Majandusteaduses on konvergentsi käsitletud kui protsessi, mille käigus eri majandussubjektide teatud näitajad ühtlustuvad või lähenevad (Varblane, Vahter 2006). Kon- vergentsi saab analüüsida mitmest aspektist lähtudes. Reaalne konvergents kirjeldab tulutasemete ühtlustumist, seda mõõdetakse tavaliselt reaalse sisemajanduse kogutoodanguna ühe elaniku kohta. Nominaalne konvergents peegeldab hinnatasemete ühtlustumist ning seda mõõdetakse hinnataset väljendavate indeksitega. Institutsionaalne konvergents kirjeldab ühiskonna funktsioneerimiseks vajalike kõikvõimalike institutsionaalsete raamistike ülevõtmise ja rakendamise protsessi. Euroopa Liidu laienemise vaatenurgast on seda kirjeldatud kui rakendatud seadusandlike aktide arvu või ülevõetud aktide arvu suhet kogu õigusaktide mahtu. Lisaks võib rääkida majandustsüklite, tarbijakäitumise, sotsiaalse kihitumise vms alasest ühtlustumisest ehk konvergentsist.
Tallinna Tehnika Ülikool Olga Tamm Kuidas õnnestus taastada Lääne -- Euroopa? Referaat Tallinn 2009 Sõda muutis kõik pöörduda tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud valimistulaemusi võetsiti või lälti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremalt. Peamisteks takistusteks radikaalselt muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte reatsionäärid või fashistid kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale keidetud, vaid eksiilvalitsused kes olid tagasitulekult kavandades sõja Londonis ühe elanud. Aastail 1944 -- 19 45 mitmesuguste poliitiliselte rühmad omakorda suhtumised võimudesse samuti kahtlustavalt. Prantsusmaal ja Norras ei tunnistatud 935. aastal valitud seaduseandjaid nende tegevuse eest 1940. aastal enam usaldusväärseks. Mõnes riigis sõ...
Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik). Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakkama ilma ressurssideta. Mõistuspärane ja efektiivne ressursside jaotamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
