Visuaal(tähelepanu, seotud pealkirjaga, äratab huvi põhiteksti vastu, soodme mulje tootes, tagab järjepidevuse kampaaniate vahel) LogoMäärab ära kuuluvuse, tagab ainuõiguse ja individuaalsuse, samuti end reklaamiva firma kiire äratundmise. Reklaamiapellasioon-millisetel hüvedele rõhutatakse reklaamis? Bioloogilistele, sotsiaalsetele, praktilistele, mugavus. “Lapsed ja loomad reklaamis - edu garanteeritud!” Tajumehhanismid Aju kolm osa (MacLeani mudel): Aju tüvi-aktiviseeruvad instinktid Limbiline aju-aktiviseeruvad emotsioonid Ajukoor-mõtlev aju Reklaami disain saab mõjutada järgmisi mehhanisme: taju, tähelepanu, mäletamine. Disainer ei kujunda mitte monitoril olevat pilti vaid inimeste teadvust. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine ojektile, millel on isiksuse jaoks püsiv v hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. Tähelepanu liigid: Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal-
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära v...
organismide kohanemisreaktsioon,mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile. KNS-is paiknevad ning refleksi iseloomu määravad ühendusteed tekivad evolutsiooni käigus ning kanduvad edasi pärilikult.Pärilikud e tingimatud refleksid moodustavad organismide kohanemisreaktsioonide baasi.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustavad instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumislikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetakse tingitud refleksiks.Tingimatute reflekside kompleksidest moodustuvad instinktid.Tingitud refkekside kujundamine on lihtsaim õpimise ja õpetamise vorm.Refleksi tekkimise määravad organismi vajadused antud olukorras ning neist sõltuvad mootivatsioon.harjumused,hoiakud.Tingitud seoste kujumine sõltub ärritajate suhelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest
· Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. Kriitiliste perioodide hüpotees · Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks. Pakuti välja , et igal elusolendil on olemas periood, kus ta on võimalik õppima. · loomadel vermimine- suhtluses vanematega, aluseks on bioloogilised instinktid. Kalduvus järgneda esimesele objektile, keda nad näevad. Nt kui munast koorunud hanepojad nägid kummikuid, järgnesid nad neile alati. Lindude laulu omandamine, on neil vaja kuulda oma liigikaaslaste laulu. Kuldnokk tegi mootorsaehäält. · seotus (attachment)- kõige tundlikum periood on kohe peale sündi, laps pannakse ema kõhu peale, et tekiks seotuse tunne,.. · kõne omandamine??? Eric lennberg keele omandamise kriitiline periood. Kui laps kasvab mingis
mis nina all on, see ei pruugi olla see mida vajame aga see on huvitav ja kerge. · Teine võimalus ürgsusega sideme sälitamiseks:ei lasta lämmatada oma vaateid ,mõtteid,ideid,moraali,paleusi. 4)Manawee-mees tahtis õdesid naiseks võtta, kuid nende isa ei lubanud seda enne, kui mees on tüdrukute nimed ära arvanud. See oli raske ülesanne, ühel päeval võttis mees endaga kaasa koerakese, kes tahtis oma peremeest aidata. Mitmel korral viisid tema instinktid (toit) eesmärgist kõrvale, viimasel korral ründas teda mees, kuid vapralt vastu pannes teatas ta siiski nimed oma omanikule, kes seejärel mõlema tüdrukuga naitus ning nad elasid õnnelikult. · Mida naine õigupoolest ihkab? Naiste tegelik loomus. · Naisel on kakspidine loomus-naise südame võitmiseks peab paariline seda mõistma. (välispoolne ja sisemine) · Naisel on tohutu vägi kui ta neid mõlemaid pooluseid teadvustab,mõttekam on neid koos
Realism maailmakirjanduses. Kontrolltöö küsimused: 1. Mis ajal oli Euroopas realism? Realism oli Euroopas 19. sajandil. 2. Mis oli realismi eesmärk? Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialdusteta ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Realismi äärmuslik suund on naturalism. Seda iseloomustab viletsus, pahe, pahelised instinktid, kuna need pidid paremini tõde esindama. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismi ajal? Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert), Iirimaal (Dickens, Thackeray, õed Brontëd) ja Venemaal (Gogol, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov). 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Realistlik romaan 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal 7
TALLINNA POLÜTEHNIKUM MEEDIA ERIALAOSAKOND Anna Laktionova KUIDAS AJU KASUTADA? Referaat Multimeedia spetsialist MS17 Juhendaja: Reet Pihl Tallinn 2017 Sisukord SISUKORD................................................................................................ 2 FAKTE AJUST............................................................................................. 3 AJU PLASTILISUS.......................................................................................4 KAS AJU PEAB TUUNIMA?...........................................................................6 AJU ON LAISK............................................................................................ 7 KOGU AJU TÖÖTAB....................................................................................8 MIKS ON AJU RASKE KASUTADA?..............................................................10 AJU KAS...
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste
Schmidt & Vadi 2002: 162 ) Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema. Vajadused ajendavad kogu inimese psüühilist tegevust, pannes teda Motivatsioon ja tööga rahulolu 5 tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas, stimuleerivad mõtlemist ja tahet. (Bachmann etc 2003: 71) Loomade käitumist juhivad instinktid ja nende alusel tekkinud vilumused. Inimese aktiivsuse põhiallikaks, tema käitumise varjatud tõukejõuks on aga tema vajadused. (Kidron 2001:106) Vajaduste jagunemise kohta on palju erinevaid versioone (Bachmann etc 2003: 71-72), autor toob siinkohal ära järgmise: · Orgaanilised vajadused vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Siia kuuluvad veel enesesäilitamise ning liigisäilitamise tung, mis avaldub sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises
suur sarnasus. 4. Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugines. 5. Ülemäärase üldistamise efekt. 6. Kaldutakse eelistama isikuid, kes on näotüüblikt nende või nende vanemate näoga sarnased. FÜÜSILISE KESKKONNA TAJUMINE – ruumi-, aja-, liikumis-, värvus- ja vormitaju. 2.3MNESTILISED TUNNETUSPROTSSESSID: MÄLUPSÜHHOLOOGIA Tingimatud refleksid ja instinktid on päritavad. Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad närvisüsteemis sünnijärgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. HIPPOKAMPUS – tähis roll mälu tagamisel, ajus sügavamal oleval korteksist
esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi ADLER, Alfred - 19. Sajandi austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1
Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele. Psühholoogiline teooria: Sigmund Freud - Nägi hälbivuse põhjusi indiviidi sisekonfliktides. - Peamine meetod: inimese alateadvuse uurimine. - Kuritegu pannakse toime siis, kui alateadvus väljub superego kontrolli alt. Kurjategija psüühikas ei peitu tavakodanikust erinevad instinktid ja tungid, vaid ta ei suuda kontrollida ja talitseda oma alateadvuse tunge. Sotsioloogilised teooriad: · Funktsionalistlikud teooriad · Pingeteooriad · Õppimisteooriad · Kontrolliteooriad · Argielu ja ratsionaalse valiku teooriad · Subkultuuriteooriad Funktsionalistlikud teooriad: Émile Durkheim. - Deviantsus pole midagi ebanormaalset, see on kõikides ühiskondades ja seega ka normaalne osa ühiskonnast.
- A.Einstein tuli välja relatiivsusteooriaga, mis lõi uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist - Täppisteaduse areng arendas omakorda ratsionalistlikku mõtlemist, mis tasapisi hakkas teravdama vastuolusid teaduse, usu, ateismi ja klerikatismi vahel - S.Freud tõi välja psühhoanalüüsi, kuid seda hakkasid inimesed pooldama alles peale I maailmasõda ja selle ajal, kuna tol hetkel oli inimestele emotsionaalselt raske aeg ning nende instinktid ja hirmud lõid paremini välja. Sajandialguse Venemaa - Venemaa oli majanduslikult üliarenenud siis, kui toimus maailmas võimas tööstuslik areng - Moskvas ja selle ümbruses arenes tekstiilitoodang, Peterburi piirkonnas (Peterburg, Riia, Tallinn) olid moodsa tööstuse areng (masina-, keemia-, polugraafiatööstus), kuhu paigutasid kapitali sakslased ja prantslased - Ukrainas ja Lõuna-Venemaal oli metallurgia- ja kivisöetööstus
Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Algselt kuulus kirjanduse alla kõik kirjapandu: kirjutised, kirjapandud teadmised. Varasemalt oli kirjanduse otstarbeks retooriliste vahendite kasutamise näitlikustamine. Praegu on kirjanduse otstarve tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. Praegu on kirjandus tekst, millel puudub praktiline väärtus, aga tal on teatud omadused (kujundilisus, vormi ja sisu seosed jne). Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? • kirjandus kui poeetiline keel (kirjandus kui teatud sorti keelekasutus; igapäevasest keelekasutusest intensiivsem; tõmbab rohkem tähelepanu enda toimimisele[rütm, sõnakasutus]) • kirjandus kui funktsioon (väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud) • kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt (kunst kunsti pärast, kirjutajal endal on sellega eesmärk, kuid see ei pruugi olla eesmärk kellelegi teisele) ...
millele arenes majandus. Vilfredo Parteo (1848 - 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumine jaguneb: - Loogiline (ratsionaalne) Tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile - Mitteloogiline (ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest. Jäägid on instinktid, mis mõjutavad inimese tegevust. Olulisemad jäägid inimeses: - Kombinatsioonide jääk Loovus, kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele - Agregaatide püsivus Hirm muudatuste ees, agressiivsus Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele põhjustele (jääkidele). Eliidiringlus
ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast inkubatsiooniprotsessi,aga samuti intuitsiooni vahendavad protsessid; · käitumise alateadlikud motiivid,sh inimese psüühiliste kaitsemehhanismide poolt teadvusest välja surutud instinktid, soovid; · hetkel mitte teadvustunud, kuid põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid
ülesande lahendusena, fikseerunud suhtumiste või hoiakute tagajärjedena- ül.lahendusena,fikseerunud suhtumiste või hoiakute(sättumuste) poolt suunatud reageeringu valikuna,millegi märkamisena, probleemilahendusena pärast inkubatsiooniprotsessi,aga samuti intuitsiooni vahendavad protsessid; käitumise alateadlikud motiivid,sh inimese psüühiliste kaitsemehhanismide poolt teadvusest välja surutud instinktid, soovid; hetkel mitte teadvustunud, kuid põhimõtteliselt kättesaadav info püsimälust Teadvuse kitsam mõiste taandub subjektiivsele elamusele(vahetule kogemusele). Kooma->sügav uni->pinnaline uni->hüpnagoogsed elamused->unisus->virgus->ülivirgus- >maania. On oluline eristada teadvust kui omadust(potentsiaali),teadvust teenindavaid protsesse ja teadvuseseisundeid. 4.Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid
Allport) Isiksusesisesed protsessid I Mina · Mina (self): kõik inimesse endasse puutuvad mõtted ja tunded (Rosenberg,1979); inimese elukogemus, reaalsed suhted, kultuur, milledest inimesel kujunevad mina-skeemid, mis suunavad inimese käitumist-mõtlemist-reaktsioone · Erinevad koolkonnad rõhutavad erinevaid aspekte: 1. Õppimispsühholoogia: mõtted, soovid, vajadused, hoiakud, motivatsioon on omandatud läbi kogemuse 2. Psühhodünaamiline: seesmised teadvustamatud instinktid juhivad mina 3. Kognitiivne psühholoogia: teeme ratsionaalseid, kaalutud valikuid 4. Biopsühholoogia: emotsioonid, soovid määratud bioloogiliselt 5. Eklektiline lähenemine: koondab kõikidest koolkondadest nö parima ja väidab, et sisuliselt kõik nimetatud aspektid on võrdselt olulised erinevates olukordades II Hoiakud · püsiv ja stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud moel. Tekkinud sotsiaalsete kogemuste
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid
G. Hofstede faktorid, mille alusel kultuure diferenteerida: - võimudistants (mil määral võimu hierarhia kutsub esile psühholoogilist eemaldumist) - ebamäärasuse taluvus (kas ja kui palju püütakse hoiduda ebamääratest situatsioonidest) - individualism ja kollektivism (mil määral probleemide lahendamisel on esiplaanil indiviidi või grupi tegevus) - maskuliinsus (kui võrd domineerivad maskuliinsed käitumisjooned, nt sõltumatus ja saavutusvajadus) Inimese instinktid: - eluinstinkt - surmainstinkt (kutsub esile purustavad jõudu) Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud
sest juhil on erilised omadused) Kapitalismi teke oldi mures oma saatuse pärast ja hakati end tõestama, kasum oli jumala poolt ette näidatud kohus, seda ei kulutatud ära vaid koguti Vilfredo Pareto Inimkäitumine jaguneb loogiliseks (tegutseja vahendid vastavad tegevus eesmärgile) ja mitteloogiliseks (vahendid ei vasta eesmärgile). Suurem osa n mitteloogiline ja slp peabki sotsioloogiat uurima Jäägid e instinktid , mis inimese tegevust mõjutvad kujundab mitteloogiline käitumine Olulisemad jäägid: kombinatsioonide jääk (loovus, kalduvus arutlemisele, manipuleerimisele), agregaatide püsivus (hirm muudatuste ees, agressiivsus) Mitteloogilist käitumist põhjendatakse autoriteedi eeskujule või traditsioonile, need põhjendused on enamasti valed Eliidiringlus erinvates inimestes erinevad jäägid.
Nt omadused, mida inimene endas keeldub tunnistamast. Individuaalne, erineb teistest inimestest, indiviidi kujutelmad ja muljed Alateadvuse omadused, mis pole individuaalselt omandatud, vaid päritud. Koosneb universaalsetest ja kõikjal korduvatest sisudest. Nt instinktid, arhetüübid, rahvuslus, müüdid (kristlus, hea-kurja võitlus jne.) Hämar tunnetemeri Alfred Adler. (1870-1937). Individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on
• Loomade andmete puudulikkus - motivatsiooniteooria peab olema inim-, mitte loomakeskne (valge hiir ei ole inimene ja temalt ei saa eesmärki küsida). Mööda füleetilist (teatud liigitekkeline skaala) skaalat üles liikudes muutuvad “isud” järjest tähtsamaks ja “näljad” järjest väiksemaks (inimese toiduvalik peab olema märksa varieeritum kui ahvil, kui rotil). • Mööda füleetilist skaalat üles liikudes hääbuvad instinktid ja kohanemisel sõltutakse üha enam kultuurist. • Keskkond - inimese motivatsioon aktualiseerub käitumisena peaaegu alati suhtes olukorra ja teiste inimestega. Samas peab uurimise objektiks jääma siiski organism ise – teades, et inimene muuhulgas ka kujundab situatsioone vastavalt ihadele (mitte kalduda üleliia situatsiooniteooriasse!). • Ühtne tegevus - üldjuhul käitub inimese organism ühtse tervikuna, aga mõnikord ei käitu ka – me võime
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
(lk 249-258) Imperialism- Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Selleks on võimalik luua koloniaalmaid ja protektoraate. Sellist tegevust nimetatakse ka kolonialismiks. 1. Mida kujutavad endast T. Vebleni institutsioonid? (,,Jõudeklassi teooria", ,,Ettevõtliku tegevuse teooria", ,,Meisterlikkuse instinkt") Majandava subjekti tegevuse psühholoogilised motiivid, instinktid, kogemused, traditsioonid. (Majanduslikud: eraomandus, raha, krediit, kaubandus, kasum jne.) 2. Milliseid institutsioone pidas T. Veblen olulisemateks? Meisterlikkus, vanematearmastus, tühine uudishimu, enesejaatamine, enese püüd 3. Mis on solidaardarvinism? Teooria, mille järgi toimub olelusvõitlus ka inimeste vahel- võidab tugevam. On üks rassiteooria aluseid, levis hitlerlikul Saksamaal. 4. Milliseid perioode eristas Veblen inimkonna ajaloos?
KORDAMISKÜSIMUSED Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt. Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18. sajandi lõpust – kirjandus, kui väljamõeldis/fiktsioon Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? 1. Poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus - Muudab igapäevast keelekasutust. - On sellest intensiivsem. - Erineb/eemaldub sellest (lugemisel nn. võõrandumisefekt). -Fookus keelel (rütm, sõnakasutus jne., enamat kui tavatähendus. 2. Väljamõeldis - Väljamõeldislik, kujutlusvõime abil loodud - fakt >< väljamõeldis, ajalooline >< väljamõeldislik tõde - Fiktsionaalne tekst ei oma (otsest) praktilist väärtust - konstrueeritud kunstireeglite põhjal - väljamõeldislik ei ole alati kujundlik 3. Esteetilise väärtusega objekt - Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst ...
Need on alati kaasasündinud. Näiteid võimetest: üldistusvõime, aktiivsus, tähelepanu, sõprus, lugupidamine, tänulikkus, kuulmine, hindamine, mälu, moraal, nägemine, haistmine, janu, endassesüüvimine, muusikaline kuulmine jne. • Vaimsed jõud – nii kaasasündinud kui omandatud. Omandatud jõud on harjumused, mis võivad olla nii head kui halvad. Sisemised vaimsed jõud – instinktid. Immanuel Kant (1724-1804) • Aprioorsed mõtlemise kategooriad – Esinevad kaasasündinud, kogemusest sõltumatud. Modifitseeritakse see, mida me subjektiivselt tajume ning see muutub teadvuse mõistete abil sisukamaks kui see muidu oleks olnud. • Fenomenoloogiline kogemus - sensoorse info ja mõtlemiskategooriate vahelise interaktsiooni tulemus – Me ei saa kunagi ümbritsevat maailma vahetult tajuda ja
võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäiline subjekt. 38. Millised on põhilised isiksuseteooriad? Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist tuleb vaadelda nende bioloogiliste funktsioonide seisukohalt, see tähendab, et inimeste käitumist suunavad instinktid. Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll.
39 mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused toidumuretsemine, enesekaitse või vegetatiivsed refleksid. Tingimatu refleks e pärilik moodustab organismi kohanemisreaktsiooni aluse. Kõigil liigi isendeil stereotüüpne. TR kompleksidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleks, kujunevad õppimise teel (klassikaline e assotsiatiivne õppimine) kogemuste põhjal sugenev harjumuslik kohanemisreaktsioon keskkonnatingimustele., Vähempüsiv, muutlik, paindlik või ajutine. (Pavlov) Operantne õppimine instrumentaalne. Efekti seadus: liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Edward L. Thorndike (1874-1949) B.F. Skinner (1904-1990). Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Alateadlik
stiimuli poolt. On kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. Selle ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused toidumuretsemine, enesekaitse või vegetatiivsed refleksid. Tingimatu refleks e pärilik moodustab organismi kohanemisreaktsiooni aluse. Kõigil liigi isendeil stereotüüpne. TR kompleksidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleks, kujunevad õppimise teel (klassikaline e assotsiatiivne õppimine) kogemuste põhjal sugenev harjumuslik kohanemisreaktsioon keskkonnatingimustele., Vähempüsiv, muutlik, paindlik või ajutine. (Pavlov) Operantne õppimine instrumentaalne. Efekti seadus: liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Edward L. Thorndike (1874-1949) B.F. Skinner (1904-1990). Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Alateadlik soov eelistada
eraldiseisvaina, kuid neid käitumisi esilekutsuvad tegurid kattuvad omavahel ja mõjutavad üksteist - näit. hormoon östrogeen (a) paneb emasrotid indlema, (b) muudab nad aktiivseiks, et suureneks partneri kohtamise tõenäosus, ja (c) muudab nad vähem huvitatuiks toidust - seega mõjutab üksainus hormoon (a) sigimiskäitumist, (b) aktiivsust ja (c) toitumiskäitumist. Tänapäevane ettekujutus otsustamise mehhanismist, selle eelised. Loomade käitumist ei kontrolli diskreetsed tungid ega instinktid. Käitumismustrid ja neid esile kutsuvad tegurid moodustavad keeruka ja omavahel põimuva suhetevõrgustiku. Tänapäevase mudeli eelised: (1) Tungide või instinktide idee eeldas, et käitumise kõik aspektid peaksid olema tungi poolt mõjutatud sarnasel viisil. Tegelikult võib üks ja sama põhjuslik tegur teatud käitumist intensiivistada, teist samas alla suruda. N: väga näljane loom mälub vähem ja neelab rohkem,
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
"puhtuse" astmest. Selgitage seda teooriat. Puhta hingega inimene on keegi, kes armastab teadmisi ja hoolitseb enda keha eest hästi, on eemal kehaga seotud ihadest ning ei pea suurt lugu materiaalsetest väärtustest ning aust ega kuulsusest. Puhta hingega inimene saab Hadesse jõudes nautida Jumalate seltskonda ning hüvesid. See, kelle hing on räpane, jääb maa peale nähtava varjuna. Puhas hing on ka see, kes on enda hinge ning keha eraldi hoidnud. Kehalised instinktid muudavad inimese räpaseks. Filosoof oskab keha ja vaimu soove eraldi hoida ning tänu sellele on tema suremine palju lihtsam, sest ta ei ole enda keha ori. Samuti on filosoofi surm palju lihtsam, sest filosoof, pidades lugu tarkusest ning teadmistest, on hoidnud oma hinge vabana naudingutest ning erinevates himudest, samuti hirmudest. 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokrates vastab Kritonile, et tema keha tuleb matta nii, kuidas
olema) -Ei hinnangutele pigem küsida ,,mis see sulle tähendab?" PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Sigmund Freud (1856-1939) - meditsiinilise haridusega (neuroloog) Struktuurne isiksuseteooria · ID ehk Tema - asub alateadvuses - kaasasündinud - isiksuse esmane süsteem, see on sünnijärgne psüühiline reaalsus - samastatav bioloogiliste tungidega, sealt pärinevad instinktid, ihad, tungid, soovid. - ,,nüüd ja kohe" - Ebaratsionaalne, ei ole seotud reaalsusega - Lähtub kõige enam naudingu printsiibist - Eelkõige seotud füsioloogiliste protsessidega · EGO ehk Mina - lükkan edasi tarbe rahuldamist - lähtub reaalsusprintsiibist - reguleerib kohanemist - üritab olla moraalne - suhtleb välismaailmaga - teadvustatud osa, oleme ise teadlikud. - ratsionaalne · SUPER EGO ehk ülimina
Kateksis – cathexis. Kujutluspildid. Inimesed, kellel on kalduvus erinevates olukordades unistada asjadest mis võiksid olla või mis tulevad, siis nendel inimestel on toimunud energia investeering kujutluspiltidesse. Pole saanud rahuldada vajadusi sellisel moel nagu teised inimesed. Unistaja. Antikateksis – anticathexis. Energiat ei jää üle teistesse arenguastmetesse. Inimene kes ei saa kunagi täiskasvanuks. ???? Kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos: Eros – instinktid, mis on seotud eluga. Thanatos – surm. Alateadvuses on mõlemad esindatud. Ennast tappev inimene pole muud kui Thanatose instinkt saab ülekaalu. Asendamine – displacement. Psüühilises arengus investeerime füüsilist/psüühilist? energiat vastavalt keskkonnale. Ego energia – indentifitseerimine. Topograafiline isiksuse mudel: Kontiinum – alateadvuse teadvus. Teadvus – märgistamine ehk kui on objektile ja seisundile sümbol, siis suudan
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Enne oli sõna kui asi . Esmane sõna oli isa nimi, mis identifitseerus seadusega (vrd. Freudi super-ego). Keele ja kõne seosed on subjekti sisesed. Lacani triaad aitab paremini mõista teadvuse ja alateadvuse vahekorda : REAALNE KUJUTELDAV SÜMBOOLNE Vajaduse subjekt, ühine Soovide subjekt, pole ei loom Tõeline subjekt loomadega ega inimene Vajadus, instinktid Nõue, alati suunatud teisele Iha, Teise Iha Ego Id Teadvus Super-Ego Mitteteadvus Laps-nooruk Alateadvus Imik Peeglifaas Täiskasvanu Subjekt enne tema enese Mina sündi Tähistatav
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus ...
Tema arvutusvõime ja tahtejõud on redutseerunud, kuid mälu hea ja tunde-elu liiga elav. 5. Laps kuulub degenerantide perekonda. Ta tahtejõud on nõrk ning selle tagajärjel andub ta halbadele mõjudele. 6. Laps teeb ulatempe mingisuguse hingehaiguse sunnil: ta põeb varajast vaimunärbumist, langetõbe, hüsteeriat või hullustust. 7. Laps on kõlbeliselt täiesti arenematu. Temal puuduvad ühiskonlikud instinktid. Ta teeb kurja, ilma et ta sellest õieti aru saaks. 16 Sääraseid lapsi ei ole mitte kerge võita korralikule elule. Enne tuleb iga last individuaalselt uurida, nii pedagoogiliselt kui ka arstlikult. Selleks on tarvis asutada erilisi kasvatusmaju- koole, kus neid pikemat aega oleks võimalik tähele panna ja tundma õppida. Suuremaile ja enam ülekäte läinud lastele tulevad sisse seada erilised lastekohtud, kus nende
2. PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS Kujunev välja inimese maailmapilt, mis põhineb meie läbielatud kogemustele. Sigmund Freud on loonud hingeelu ülesehituse , kus kolmnurga kõige tippu jääb 5 ülimina. Keskmine korrus on mina, seal valitseb mõistus ja kõik otsused tehakse ülemiselt astmelt tulenevatest juhtnööridest. Kolmnurga alumisse ossa jääb aga teadvustamatus, kust pärinevad kõik impulsid ja instinktid. Seal möllavad mitmesugused agressioonid , kired, kadedus ja viha. Sellest võib järeldada, et kõik mõjutab kõike. Kui aga lapsepõlves on pigem kogetud halbu asju kui häid, siis domineerib last kolmnurga alumine osa. Uuringud on näidanud, et laste suhtes võidakse rakendada üllatavalt palju täiesti põhjendamatut vägivalda isegi otsest viha ja halvakspanu, mis ei ole saanud mööduda lapse arengule jälge jätmata. Psüühiliste
Loomuõiguse põhitunnused [Jõgi 1997, lk 44-45]: 1) Looduses kui harmoonilises tervikus või inimloomuses eksisteerib mingi ratsionaalne kord ehk sisemine korrastatus. See väljendub teatud universaalsetes väärtustes, mis ei sõltu inimeste tahtest, huvidest, kontseptsioonidest vms. seega tegemist on õigluse- ideaali, eetilise printsiibiga. Universaalsete väärtuse allikaks on õigusfilosoofia ajaloos jumaliku tahte (theos) väljendust, loomulike instinktid (natura) või inimõigused endast (ratio, mõistuse kontseptsioon). 2) Loomuõigus on ,,kõrgem" positiivsest, inimeste poolt loodud ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad või mitte. Loomuõigusfilosoofia püüdis määratleda eetilised kriteeriumid, millega kooskõlas olevaid seadusi on inimestel moraalne kohustus täita.
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
· innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Õnn on teatavat sorti tegutsemisvõime. Platon: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel on 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Õiglus tähendab, et iga osa täidab oma funktsiooni ( mõistus juhib, emotsioonid toetavad ja instinktid on ohjeldatud). Pidusöök: Vooruslik elu sünnib ilupüüdlustest, armastusest. Õnn peegeldub ka meie subjektiivsetes naudingutes (meelelistes ja vaimsetes naudingutes). Aristoteles: Õnn on oskus toimida vastavalt loomutäiusele tervikuna, oskus toimida mõistuspäraselt. See on inimese suurim hüve ja inimhinge funktsioon. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Küsimus: Kas voorusest piisab õnneks?
tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Suurim hüve on oma funktsiooni teostamine parimal viisil. Inimese hinge funktsiooniks on toimida mõistuspäraselt kogu elu jooksul. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
tõttu, et me ei mõista Jumalat". Eksistentsialistid - inimese eksistents eelneb tema olemusele. Inimene on maailma heidetud, sündinud mõttetult. Inimene on hingeliselt totaalselt vaba. Kui õpime elama totaalselt vabanda, absurdis, siis avanevad tohutud võimalused eneseteostuseks. Nõrk determinism determinism ei pruugi välistada vabadust. Tuleb eristada determineeritust ja sundust. Tahtmiste determineeritust ei ole võimalik seletada. Raskused: instinktid vs vaba tahe, tahe võib olla ühiskonnast mõjutatud. Arutlus viib tahtevabaduse juurest sotsiaal-poliitilise vabaduse juurde. Eristab sundi paratamatusest. 10 21. Mõista negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust Berlini järgi. Teada Hobbesi, Rousseau ja Milli seisukohti sotsiaalse vabaduse küsimuses (ka eraldi sõnavabaduse ja tegevusvabaduse kohta). Berlin (1909-1997):Neg vabadus- sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on
haiget tegemise korral on füüsiline valu suurem emotsionaalsest valust. Füüsiline valu vallandab kehas reaktsiooni ja hakatakse tootma heaoluhormoone endorfiine. (Peaasi, 2021) Psühhodünaamiline teooria Selle teooria rajajaks on Sigmund Freud ja selle teooria kohaselt mõjutavad lapseeas kogetu ja ka alateadvus isiksuse arengut. Freudi kohaselt on isiksuses keskseks kohaks alateadvus, ehk see on, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised impulsid, instinktid, konfliktid, mis on ebameeldivad, nt hirm, piinlikkus, ärevus ja nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osas: Miski ehk Id, sinna kuuluvad kõik konfliktid, ihad, mis on teadmatuses. Seda iseloomustab ka ihade kohene rahuldamine vaatamata sellele, millised on tagajärjed. Ülimina ehk Superego võib nimetada Id vastandiks, inimene peab käituma väärikalt ja üldiseid moraalireegleid silmas pidades. Üliminas on ka tähtsal kohal see, kuidas inimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
