(kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll mäluprotsessides) Refleks närvisüsteemi omavate organismide kohanemisrekatsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. (refleks vallandub ärrituste mõjul retseptoritele, erutusimpulsid liiguvad mööda refleksikaart närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine) Tingitud refleksid kujnevad kogemuse põhjal, tingimatute reflekside baasil Mnestilise tegevuse kolm põhiprotsessi: 1) Informatsiooni omandamine (meeldejätmine) Paremini omandatakse see, mille kohta on juba teadmine/kogemus Omandamine sõltub: a) organismi üldisest aktiivsusseisundist b) kas mõte on suunatud meeldejätmisele c) emotsioonid, isiklik seos d) omandatava materjali/soorituse kordumine e)...
Charcot - hüpnotiseeritavus on psühhopatoloogia märk, teine, et see on täiesti normaalne nähtus hüsteeria on tegelik tervisehäire, mis tekitab patsiendile tõsist düskomforti (paralüüsi võib tekitada) Psühhoanalüüs - Freud - teadvuses represseeritud traumaatiline sündmus. seksuaalsus. vabade assotsiatsioonide meetod. Instinkt. libiido. alatadvus. lapsepõlv Id primaarne psühholoogiline reaalsus; juhtiv jõud, instinktid , libido (instinktide energia); reflektoorne vajaduste rahuldamine, objekti ilmumine teadvuses, mis aitab vajadust rahuldada; läbi põlvkondade korduvad sarnased kogemused salvestuvad Ego Id'i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego'ga....
Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid . 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast?...
Massi ja eliidi vahekord, paanikasituatsioonid, üksikisikuga toimuvad muudatused massis. Inimest massisituatsioonis iseloomustavate muutuste väljatoomise looja: 1. Massi sattudes toimub isiksusetutse teke e inimene kaotab individuaalsuse ja võimendub temna instiktiivne käitumine. 2. Emotsioonide võimendumine, loogiline mõtleimine taandub, selle asemele tulevad tunded ja instinktid , seega on massis olevad inimesed mõjutatavad ja seda läbi emotsioonide. 3. Toimub intellektikaotus, järelikult massi heakskiidu saavutab see, kes suudab kaotada loogika ja intellekti. 4. Isiklik vastutus kaob, jaguneb osadeks ja lõppkokkuvõttes ei vastuta keegi. Ta tegi järeldused paanikaseisude olukorra vaatlemisel. Juhul kui emotsioonid ei mõjuta, siis need ei pea paika st kui inimene suudab sälitada rahu, need muutused ei toimi....
Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi ADLER, Alfred - 19. Sajandi austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid , vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja : 1...
Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
Esmane sõna oli isa nimi, mis identifitseerus seadusega (vrd. Freudi super-ego). Keele ja kõne seosed on subjekti sisesed. Lacani triaad aitab paremini mõista teadvuse ja alateadvuse vahekorda : REAALNE KUJUTELDAV SÜMBOOLNE Vajaduse subjekt, ühine Soovide subjekt, pole ei loom Tõeline subjekt loomadega ega inimene Vajadus, instinktid Nõue, alati suunatud teisele Iha, Teise Iha Ego Id Teadvus Super-Ego Mitteteadvus Laps-nooruk Alateadvus Imik Peeglifaas Täiskasvanu Subjekt enne tema enese Mina sündi Tähistatav...
Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-... - tuleks treenida moraalsust Ütleb, et lapse mõistust tuleb hoida võjmalikult kaua laisana et arendada keha ja vaimu Sigmund Freud (1856-1939): Struktuurne isikuteooria: 1. ID alateadvus, inimese primaarsed vajadused (füsioloogilised) ja tungid, ihad, instinktid - kaasasündinud 2. EGO ei ole kaasasündinud; hakkab kujunema, kui lükatakse edasi id vajaduste rahuldamist; vahendab reaalsust `mina', teadvustatud osa- ratsionaalne 3. SUPER EGO `ülimina`, ühiskond, reaalsus, sotsiaalsed normid, keskkond; viha vanemate vastu pööratakse sissepoole, hoiakud Ego on ainus ratsionaalne osa, id ja super ego ei toimi ratsionaalsusel Superego ja ego toimivad moraali peal, id mitte...
Meie mõistus teab juba enne lumega kokkupuudet, et see on külm ja lund kätte võttes tunneksime oma käel külma. Kui me näeme leeki, ei pea me analüüsima, kas leeki käe panek teeks meile haiget vaid me automaatselt hoiame leegist eemale, kuna teame et see põletaks meie kätt. Sellised automaatsed käitumis ja mõtlemise mudelid on instinktid , millele me ei pea eriti mõtlema, me hoiame nendest eemale, et ellu jääda ja sellised reageering toimub iseenesest. Selline käitumine tuleneb sellest, et meile on juba lapsest peale räägitud, et tuli teeb haiget ja põletab ning lumega kokkupuutel oleme tundnud, et see on naha vastas külm ja ebameeldiv. Kui me aga näitaks aknast lund inimesele, kes ei ole seda kunagi näinud, käel tundnud ega kuulnud sellest, et lumi on külm, võib ta eeldada ka seda, et lumi on soe...
hormoon östrogeen (a) paneb emasrotid indlema, (b) muudab nad aktiivseiks, et suureneks partneri kohtamise tõenäosus, ja (c) muudab nad vähem huvitatuiks toidust - seega mõjutab üksainus hormoon (a) sigimiskäitumist, (b) aktiivsust ja (c) toitumiskäitumist. Tänapäevane ettekujutus otsustamise mehhanismist, selle eelised. Loomade käitumist ei kontrolli diskreetsed tungid ega instinktid . Käitumismustrid ja neid esile kutsuvad tegurid moodustavad keeruka ja omavahel põimuva suhetevõrgustiku. Tänapäevase mudeli eelised: (1) Tungide või instinktide idee eeldas, et käitumise kõik aspektid peaksid olema tungi poolt mõjutatud sarnasel viisil. Tegelikult võib üks ja sama põhjuslik tegur teatud käitumist intensiivistada, teist samas alla suruda. N: väga näljane loom mälub vähem ja neelab rohkem,...
● Väärinfo efekt – inimesele antakse mingi sündmuse kohta valet infot ning inimese jaoks saab see osa tema mälestustest (hakkab seda infot kui tõesena võtma). ● Ekslik tuttavlikkus – mõned stiimulid tunduvad tuttavad, kuid eksime selles osas miks see tuttav tundub. Motivatsioon. ● Alguses arvati, et motivatsioonil on ainult geneetiline alus ehk et meil on ainult geneetiliselt kaasasündinud instinktid , kuid reaalsuses on paljud meie käitumised õpitud. ● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne)....
Füüsiline valu vallandab kehas reaktsiooni ja hakatakse tootma heaoluhormoone endorfiine. (Peaasi, 2021) Psühhodünaamiline teooria Selle teooria rajajaks on Sigmund Freud ja selle teooria kohaselt mõjutavad lapseeas kogetu ja ka alateadvus isiksuse arengut. Freudi kohaselt on isiksuses keskseks kohaks alateadvus, ehk see on, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised impulsid, instinktid , konfliktid, mis on ebameeldivad, nt hirm, piinlikkus, ärevus ja nende olemasolu endale ei teadvustata. Isiksuse struktuur koosneb kolmest osas: Miski ehk Id, sinna kuuluvad kõik konfliktid, ihad, mis on teadmatuses. Seda iseloomustab ka ihade kohene rahuldamine vaatamata sellele, millised on tagajärjed. Ülimina ehk Superego võib nimetada Id vastandiks, inimene peab käituma väärikalt ja üldiseid moraalireegleid silmas pidades. Üliminas on ka tähtsal kohal see, kuidas inimene...