Pealkirja vormindamine Reavahe 1,5 m??ramine Pealkirja automaatne nummerdamine Uurimistöö koostamisest Joonis 5. Lõikude ja reavahe määramine Algusesse 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents ning valige sobiv sisukorra kujundus. Et sisukorda saaks luua peavad aga kõik pealkirjad olema vormistatud kindlas stiilis, olenevalt pealkirja astmest. Pealkirja automaatseks nummerdamiseks tuleb Format menüüst valida Bullets and Numbering Outline Numbered ja sealt valida vastav väli (vt. joonis).
tuleb kasutada vastavat laadi ja seda vastavalt vormindada, teisel juhul kasutame lõigu vormindamist (lähemalt nendest hiljem mõni teine tund). -3- Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Kui klaviatuuril mõnda sümbolit või erimärki ei ole, siis saab selle menüükäsuga Lisa > Sümbol… (ingl. Insert > Symbol…), mispeale avaneb dialoog erinevate fontide nimekirja ja neile vastavate sümbolite tabeliga. Tekstikursorist vasakule jäävat sümbolit kustutame Backspace-klahviga, kursorist paremale jäävat sümbolit aga Delete-klahviga. Märgistatud ehk selekteeritud tekstiosa kustutamiseks kasutame emba-kumba klahvidest (levinum on Delete-klahvi kasutamine). PS! Aeg-ajalt tasub oma töö salvestada; selleks tuleb valida menüükäsk Fail > Salvesta (ingl.
Kooli nimi klass Oma Nimi TÖÖ NIMI Töö tüüp Tiitellehel on kogu tekst suurusega 14 ja kirjastiilis Times New Roman või Arial Ainult töö pealkiri on suurte tähtedega, suurusega 20 ja Bold ehk Paksendatud kiri Töö juhendaja: Tekstid on keskele veerindatud vastava käsu abil ülevalt nupuribalt Lehe lõppu, uuele lehele minekuks vajuta korraga klahve Lauka aasta Ctrl ja Enter 1 ...
4p a)Liu laskmine veetorus b)Avatud langevari c)Sportauto kere disain d) Liiva puistamine teele …vähendab…………. …suurendab… …vähendab……… …suurendab…….. 6. Märgi joonisele kuulile ja autole mõjuvate jõudude ( raskusjõud, elastsusjõud, hõõrdejõud, veojõud ) suunad noolega ja noolte värvid vastavad loetelus olevate liikidega. Noole saad: Insert, Shapes. Noole värvi saad valida klõpsates noolele ja valides Format, Shape Outlift. Olemasolev nool näitab auto liikumise suunda. 8p Kui kuul on paigal, siis talle mõjuvad jõud on vastassuunalised ja võrdse suurusega. Jõudude sümbolite abil kirjutatakse see järgmiselt: Fe = Fr 7. Kui suur raskusjõud mõjub 55000g õpilasele Maal? 5p Andmed ja teisendus Lahendus: valem ja tehe 55000g = 55kg F=mg g = 9,8 m/s2 või N/kg
PUBLIC - Lubab juurdepääsu kõigile praegustele ja tulevastele andmebaasi kasutajatele. WITH GRANT OPTION - Õiguse saajale antakse luba, edastada enda poolt saadud õigus teistele kasutajatele. õiguse saajate nimekiri - nimekiri õiguse saajate identifikaatoritest (kasutajanimedest). Kui kasutaja loob objekti, saab ta automaatselt selle omanikuks. Vaate loomiseks peab kasutajal olema SELECT õigus kõigi vaate baastabelite jaoks ja REFERENCES õigus tabeli veergudele. Vaate omanik saab INSERT, UPDATE ja DELETE õigused vaate suhtes, kui tal on need olemas iga vaate baastabeli suhtes. REVOKE [GRANT OPTION FOR] {õiguste nimekiri | ALL PRIVILEGES} ON objekti nimi FROM {õiguse kaotajate nimekiri | PUBLIC } [RESTRICT | CASCADE] Võetakse ära õigused, mille on andnud REVOKE lause käivitaja. 24 ALL PRIVILEGES - Viitab kõigile õigustele, mida õiguste äravõtja on õiguste kaotajale kunagi andnud
inimesele kui masinale loetavas keeles. SQL sisaldab andmekirjelduskeele käske (näit. CREATE ja DROP), mida saab kasutada kas interaktiivselt või programmikeele lähtekoodist, et defineerida andmebaase ja nende komponente. DML (Data Manipulation Language) andmekäitluskeel Keel andmete käitlemiseks andmebaasi rakenduste poolt ja/või otseselt lõppkasutaja poolt. SQL sisaldab selliseid DML käske nagu SELECT, INSERT, UPDATE JA DELETE RDBMS (Relational Database Management System) relatsioonbaasihaldur Andmebaasihaldur (DBMS), mis salvestab andmeid omavahel seostatud tabelitena. Relatsioonandmebaasid on väga võimsad, sest nad nõuavad vähe eeldusi selle kohta, kuidas andmed on omavahel seoses või kuidas neid andmebaasist välja võetakse. Seetõttu on võimalik andmebaasi käsitleda väga mitmel erineval viisil. RDBMS (Relational Database Management System)
skeemide või muu sellisega. Põhimõtteliselt on valida kolm võimalust: 1. Kasutades Copy/Paste meetodit. Sel juhul tuleb käivitada pilditöötlusprogramm, seal vajalik osa pildist märkida, see Edit menüü käsuga Copy mälupuhvrisse laadida, pöörduda tagasi tekstitöötlusprogrammi ja Edit menüü käsuga Paste käsuga ta teksti kleepida. Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada. Sellisel meetodil saab lisada kõigis levinumates graafika failivormingutes salvestatud pilte. Samas valikus on ka käsk Clip Art, mille abil saab tekstile lisada programmi tootja (antud
Praktikum 2 Teede kõverjoonelisuse määramine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 25.10.2011 Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on uurida teede kõverjoonelisust. Leidsin teede kõverjoonelisuse koefitsiendi, hindasin selle täpsust ja seeläbi õppisin teede kõverjoonelisuse ning kõverjoonelisuse koefitsiendi määramise metoodikat. Ühtlasi õppisin kasutama internetis kättesaadavaid töövahendeid ja oma tööd visualiseerima. Kasutatud töövahendid: Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja Maa- ameti Geoportaalis vabalt kasutusel olevaid töövahendeid. Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Mozilla Firefox, Microsoft Word ja Paint. Selgitus valitud piirkonna kohta: Uuritav piirkond asub Tartumaal. Skeemil X'ga tähistatud punkti geograafiline asukoht on B 58°16'5.25'' L 26°19'31.28'' ja punkti Y geograafiline asukoht B 58° 16' 2.55'' L 26° 21' 59.24''. Uuritavad teed on näha joonisel 1. Joonis...
Ptk 1 Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on...
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid juba tuletatud tabel, mitte fundamentaalne, ning seetõttu ei kuulu tabelite rubriiki. Vormid(forms) on dialoogikastid, milles olevatye kontrollelementide (nt. Tekstkast või nupp) abil saab tabelite andmeid mugavalt esitada ja muuta. Aruandeks(reports) nimetatakse tabelites esinevate andmete esitust dokumendi kujul, mis on väga hea igasuguste kokkuvõtete ja ülevaadete tegemiseks. Makroks(macros) nimetatakse käskude jada. Se...
apes. mber) lehe hapes("auto") lehe madusega Fill madusega ekti või er (0 ... 80) ber (0 ... 80) Lahtriplokk. Klass Range ja sellega seotud põhiklassid Worksheet 1..* Range 1..* Address, Name, Value, Formula, Left, Top, Column, Row, Font, Interior, Borders, ... Select, Copy, Cut, Delete, Insert, Clear, ClearContents, ... 1 1 Interior Font ColorIndex, Name, Size, ColoIndex, ... Lahtrid ja lahtriplokid kuuluvad klassi Range. Viitamine Range-objektile: [leht.]Range("nimi") või [leht.]Range("aadress") või [leht.]Cells(rida, veerg) või ActiveCell või Selection Viit lehele võib puududa, kui nimi on globaalne või leht on aktiivne
Nüüd vasakul võib näha, et meie andmebaasis on juba 2 tabelit (isikud ja isikud2). Tabelite kustutamine Kustutame tabel iskud2 maha. Selleks valige vasakul tabel isikud2 ning vajutage Drop DROP TABLE `isikud2`; Tabelite struktuuri muutmine Tabeli struktuuri muutmiseks valige tabel iskud ja vajutage Structure: Nüüd saate tabelis iskud igasuguseid struktuuri muutuseid teha: Andmete sisestamine Valige tabel isikud ning vajutage Insert: Nüüd võime sisestada andmeid. id väärtus jääb sisestamata, sest me oleme selleks määranud auto_increment ja seda sisestatakse automaatselt (1, 2, 3, 4, ...). Juhul, kui soovite lisada kaks kirjet korraga, siis selleks on mõeldud alumine vorm (ainuke märkus - ärge unustage Ignore checkbox'ist linnukest eemaldada). Kui admed on sisestatud - vajutage Go: INSERT INTO `isikud` (`id`, `nimi`, `telefon`) VALUES (NULL , 'Andres', '5341791'), (NULL , 'Reet', '5126781');
KONSPEKT Powepoint: salidiprogramm esitlusprogramm Eemalda õigekirjakontroll! Esitluse koostamine: algab tiitelslaidiga: pealkiri, autor seejärel sisuslaidid viimasena tühi slaid Käivitamine: StartPrograms(Microsoft Office)PowepointDesign Templates (näidis) /Blanc Uue slaidi lisamine: InsertNew slide NB! Uus slaid listakse aktiivse slaidi järgi! Esitluse salvestamine: FileSave Asfaililaiend presentation .ppt saab tööd jätkata FileSave Asfaililaiend PowerPoint Show .pps avamisel algab show Märkmete koht: suure slaidi all Esitlus käivitub: Slide ShowView Show Eelmine slaid: Backspace Esitluse katkestamine: Parem klõps Esc-nupp Kujundusmalli muutmine: ParemklõpsSlide Designe FormatSlide Designe NB! Muudetakse kõikide slaidide kujundust Kõik slaidid on korraga näha: ViewSlide Sorter view Tagasi tööaknasse: ViewNo...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega. Selle käigus rombi arvutamine, nurkade teisendame nii kuuekümnendsüsteemi kui ka kümnendsüsteemi. Töö käigus õppin paremini kasutama Excelit. 1. Ülesande eesmärk oli nurk...
millest räägiti põhjalikult eelmises (PCRi) loengus. 2. Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi in vitro sisestamisel iseseisvalt replitseeruvasse DNA järjestusse. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi kloonimise all just seda meetodit. Rakuline kloonimine koosneb neljast põhietapist: 1. Rekombinantsete DNA molekulide konstrueerimine in vitro Meile huvipakkuva geeni fragment, e. insert (võõr-DNA), sisestatakse ligeerimisel isereplitseeruva geneetilise elemendi (replikoni), enamasti plasmiidi või viiruse DNA genoomi e. vektorisse. 2. Transformatsioon. Selle tulemusel saadakse uus rekombinantne DNA molekul, mis on võimeline sisenema (näit. viirusena) või mida on võimalik sisestada e. transformeerida bakteri rakku. DNA repli-katsioon toimub seal sõltumatult peremeesraku kromosoomi(de)st. 3. Selektiivne paljundamine. Individuaalsete rakukolooniate (kloonide)
tähemärgi võrra, üles/alla nool 1 rea võrra. Ctrl+vastav nool viivad kursori 1 sõna/lõigu võrra edasi/tagasi. Sisestades uut teksti kirjutatu vahele, nihkub järelpaiknev tekst edasi. Kui on sisse lülitatud OVER nupp, siis kirjutatakse vanad tähed üle ja asendatakse uutega. Et seda funktsiooni välja lülitada, tuleb vajutada ekraani allosas oleval tööribal nuppu OVER, mis peaks muutuma INSRT-iks. Seda saab teha ka klaviatuurilt kasutades Insert klahvi. Kui on vaja jätta dokumendi lõppu vaba ruumi ja sisestada teksti allapoole, siis on selleks järgmised võimalused: · Vajutada Enter-klahvi nii kaua, kuni kursor on soovitud ridade kaugusel dokumendi lõpust. · Vajutada tööriistaribal ikooni Direct Cursor , lehe paremasse või vasakusse serva ilmub kolmnurk, mida saab hiirega vajalikku kohta liigutada. Klõpsates hiirega ongi kursor seal, kus vaja.
ORACLE andmebaasi praktikum Sissejuhatuseks 1. Kasutage programmi ,,Toad for Oracle" (otsige lihtsalt nime ,,Toad" järgi ja käivitage). 2. Toad'i käivitamisel avaneb aken, mille kaudu saate ennast baasi logida: 3. Sisestada tuleb kasutajanimi (1) ning password (2) ja combo boxist tuleb valida andmebaasi nimi (3), mis teie puhul on alati ,,TESTDATA". Pärast seda tuleb vajutada nuppu ,,Connect" (4). Kui kõik oli korras oletegi andmebaasis sees. See aken sulgub ja avaneb tööaken. 4. Baasi on tehtud teile kasutajanimi (juhul, kui te käsiste harjtustunnis ja lasite selle endale teha). Kasutajanimi on üldjuhul ,,s14ppee", kus ,,pp" on kaks teie perekonnanime esimest tähte ja ,,ee" teie eesnime kaks esimest tähte. Täpitähed on asendatud ilma täppideta tähtedega. Tähed on suured. Password on esialgu ,,AAA". Kui olete baasi sisse saanud tuleb see password KINDLASTI ära vahetada (otsige ...
Nende töötlemiseks saab kasutada spetsiaalseid vahendeid sorteerimiseks, filtreerimiseks (päringute tegemiseks), otsimiseks, koondite tegemiseks jm. Nimetatud tüüpi tabeli kirjeldamisel kasutatakse UML klassimudelit, millel sageli puudub operatsioonide sektsioon: näidatakse ainult omadused. Töötamise hõlbustamiseks tabeliga võib selle määrata Table-objektideks (Excel 2003- s List-objekt). Selleks kasutatakse käsku Insert Table. Allpool on toodud näiteks kolm tabelit: arvutite hinnakiri, töötajate nimekiri ja neid kasutavate müükide arvestamise tabel Arvutid Mark Protsessor Mälu, MB Ketas,GB Hind, € ... Aragorn Pent 4; 3,0 512 160 380 Aura AMD 64; 3,0 512 160 380 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 320
Liigendtabel (Pivot Table) Mugav kokkuvõtete tegemiseks tabeli andmetest. Määratakse tabeli väljad ridade ja veergude gruppideks (ja pealkirjadeks) Määratakse väljad kokkuvõtteks. Korraldus TABLE TOOLS, Design, Tools, Summarize with PivotTable või INSERT, Tables, PivotTable Salesperson Region Account Order Amount Month Albertson, Kathy East 29386 $925,00 January Albertson, Kathy East 74830 $875,00 February Albertson, Kathy East 90099 $500,00 February Albertson, Kathy East 74830 $350,00 March Brennan, Michael West 82853 $400,00 January Brennan, Michael West 72949 $850,00 January
teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne
Jalus kuvatakse sektsiooni iga lehekülje allservas. Päised ja jalused sisaldavad sageli leheküljenumbreid, peatükitiitleid, kuupäevi ja autorite nimesid. -2- Lehekülje vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik Tavaliste leheküljenumbrite lisamine päisesse või jalusesse: vali menüükäsk Lisa > Leheküljenumbrid… (ingl. Insert > Page Numbers…); määra loendikastis Paigutus (ingl. Position), kas printida leheküljenumbrid lehekülje ülaserva (päisesse) või lehekülje alaserva (jalusesse); määra loendikastis Joondus (ingl. Aligment), kas leheküljenumbrid joondatakse vasakule, keskele, paremale või köidetavate lehekülgede sise- või välisserva; kui sa ei soovi esilehekülge nummerdada, siis eemalda linnuke märkeruudust Näita esilehe numbrit (ingl
teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne
teosega kasutatud kirjanduse hulgast on tegu. Joonelauseid viiteid on hea kasutada ka märkuste ja väheolulisemate omapoolsete täienduste tegemiseks. Näide 1 Perekonnanimi, lk 159. 2 Kättesaadav Internetist: http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (12.01.2008). 3 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt..... Joonealuse viite loomiseks kasuta funktsiooni: Insert => Referece => Footnote 4. Kokkuvõte Kokkuvõte ei tohiks samuti olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades ei ole käsitletud. Kokkuvõttes tuleb anda lühike ülevaade sellest, mis teemal töö on kirjutatud ja mida uuris. Lühidalt tuleks esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne
B (blue).Yellow Tango puhvris ei ole võimalik üheaegselt lõigata Cfr421 ja Sma1 ensüümidega, kuna temperatuurid on erinevad. 1.3) Kui palju tuleb võtta 1 M Tris-HCl, 5 M NaCl, 20% SDS ja 0,5 M EDTA-Na 2 lahuseid, et valmistada 1 ml 2 x PK puhvrit (0,4 M Tris-HCl, pH 7,5; 0,44 M NaCl, 2% SDS, 25 mM EDTA-Na2). On vaja võtta: 400µl Tris HCl, 88µl NaCl, 100 µl SDS ja 50 µl EDTA-Na2 lahuseid. 1.4) On vaja ligeerida 100 ng 5000 bp pikkune plasmiid ja 1000 bp pikkune insert. Mitu ng tuleb võtta inserti, et see oleks ekvivalentne(ekvimolaarne) plasmiidiga (arvesse tuleb võtta nende 5-kordset pikkuste erinevust)? Mitu ng tuleks inserti võtta, kui ligeermisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi? On vaja võtta 20 ng inserti, et see oleks ekvimolaarne plasmiidiga. Tuleb võtta 60 ng inserti ,kui ligeerimisreaktsiooni panna inserti 3 korda rohkem kui ekvivalentne kogus plasmiidi. Insert- see fragment, mida kloonitakse. 3
d. What career path have you chosen? Example: I have always enjoyed working with computers and I love to write. I'm pursuing a career in technological writing; this will allow me to pursue both interests focusing on a viable career and doing something that I enjoy. 3. Brief Background a. Who are you? (not your name) family, children, siblings, etc. b. How did you get to where you are today? c. What is important to you? · Insert extracurricular interests, volunteer work, hobbies things that make you stand our or are unusual. · Academic Accomplishments: GPA, level of difficulty of courses taken, types of courses taken, etc. 2 Examples: During my free time, I volunteer at the Boys and Girls Club of Tacoma as a Big Sister. Much of my free time is spent with my children, teaching them by example
what number are you calling from-mis numbrilt te helistate could i leave a message?-kas ma saan teate jätta? could i take a message?-kas ma saan midagiedasi õelda i'm afraid he's not in-ma kardan,et ta ei ole kohal i'll put you through to....-ma ühendan teid... Hold on/the line,please-oodake/jääge liinile we were cut off-meid katkestati ti pick up/lift the receiver-vastu võttma to hang up/replace the receiver-kõnet lõpetama the line is busy/engaged-liin on kinni to insert aphone card-telefonikaart sisestama ringing tone-kutsuv toon dialling tone-pidev toon to dial a number-numbrit valima answerphone-automaatvastaja extension-haruliin he is on the phone-ta räägib telefoniga 1)Iseseisev töö: my dream trip or my travel experiences 2)Iseseisev töö: kirjutada artikkel ükskõik mis asjast,kohas kus seda müüakse,kellele mõeldud jms.
seaded. Selleks vajutasin kujundusaknas parema hiire klahviga ja valisin Page Setup. Paberilehe suuruseks valisin A4 ja orientatsiooniks Landscape. Lisasin kaardi kujundusaknasse. Selleks valisin Layout menüüst Maakond Map. Kui ma kaardi tõin sisse siis oli ka loodud legend, kuna mul oli varasemlt legendi aken jäetud avatuks siis toodi ka legend kujundusaknasse. Tõstsin legendi kaardi peale. Kirjutasin kaardile ka pealkirja selleks kasutasin töövahendit Spatical / Insert / Text. Peale teksti kirjutamis muutsin teksti suurust, vajutasin kaks korda tesktsi peale, see kõik lisasin kosmeetilisele kihile, selleks tegin enne kirjutama hakkamist kostmeetilise kihi aktiivseks. Lõpetuseks salvestasin kaardi pildi. Selleks võtsin enne salvestamist ära ruudustiku kasutades Layout / Grind Lines. Salvestasin kujundatud kaardist pildi Layout / Save (Window As). Save As Type valisin JPGE. Salvestasin pildi oma kausta nimega Põllumaa.jpg all, lahutusvõimeks
what number are you calling from-mis numbrilt te helistate could i leave a message?-kas ma saan teate jätta? could i take a message?-kas ma saan midagiedasi õelda i'm afraid he's not in-ma kardan,et ta ei ole kohal i'll put you through to....-ma ühendan teid... Hold on/the line,please-oodake/jääge liinile we were cut off-meid katkestati ti pick up/lift the receiver-vastu võttma to hang up/replace the receiver-kõnet lõpetama the line is busy/engaged-liin on kinni to insert aphone card-telefonikaart sisestama ringing tone-kutsuv toon dialling tone-pidev toon to dial a number-numbrit valima answerphone-automaatvastaja extension-haruliin he is on the phone-ta räägib telefoniga 1)Iseseisev töö: my dream trip or my travel experiences 2)Iseseisev töö: kirjutada artikkel ükskõik mis asjast,kohas kus seda müüakse,kellele mõeldud jms.
Arvestustöö 1. Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üldised põhimõtted Töö realiseerida eraldi Exceli töövihikuna, mille nimi peab olema järgmine: õpperühm_perenimi_Keskkond.xlsx n. EAEI13_Kasemets_Keskkond.xlsx Töö esitada etteantud tähtajaks Moodle keskkonnas (muul viisil esitatud tööd ei kuulu arvestamisele). Töövihiku esimesel lehel kujundada lahtritest tiitelleht ja täita oma andmetega. Tiitelleht ei pea olema täpselt samasugune nagu näidatud allpool, kuid peab sisaldama näidises toodud andmeid. Võiks täiendada kujundust: lisada pilt (logo), kasutada värve jm Exceli töökeskkond Leht 1 Sisestage töölehele näidisele vastavad andmed. Alguses, eraldi real, on Teie eesnimi, perenimi, matrikli (õppemärkmiku) number, õpperühm, töö saatmise kuupäev. a) Tabeli esimesse tulpa sisestage tähthaaval oma perenimi (iga täht eraldi lahtris). Kokku peab olema vähemalt 10 rida. Kui nimi on lühem, lisage l...
Table) all. Tabeli lisamine/kustutamine Tabelit on kõige mugavam teha prindi- ehk küljendivaates (tavaliselt sul juba valitud). Kui tabelis on palju veerge, on parem ta leheküljele paigutada rõhtsalt (tavapärase püstise asemel; seda saab teha menüükäsuga Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…) ava- nevas dialoogiaknas). Tabeli loomiseks kas klõpsata standardriba tabelinupul , valida menüükäsk Tabel > Lisa > Tabel… (ingl. Table > Insert > Table…), valida menüükäsk Tabel > Joonista tabel (ingl. Table > Draw Table) või valida menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks (ingl. Table > Convert > Text To Table…). 1. Tabelinupul klõpsamisel tuleb ilmunud ruudustikus lohistada üle vajaliku arvu ridade ja veergude. Hiireklahvi vabastamisel kuvatakse ühesuguse laiuse ja kõrgusega tühjade lahtritega tabel. 2. Menüükäsuga Tabel > Lisa > Tabel… avaneb paremal nähtav dialoogiaken.
Matemaatilised valemid ja joonistus – MS Word 2003 Jüri Kormik Matemaatilised valemid ja joonistus Valemite sisestamiseks tuleb tekstikursor viia kohta, kuhu soovid valem tekstis paigutada, seejärel tuleb menüükäsuga Lisa > Objekt… (ingl. Insert > Object…) avanevas dialoogi- aknas vahelehel Loo uus (ingl. Create New) olevast loendist valida Microsoft Equation 3.0 ja klõpsata nupul OK. Word’i menüüriba asendub võrrandiredaktori menüüribaga ning kuva- takse valemikast ja võrrandiredaktori nupuriba (dialoogikastis; teised Word’i tööriistaread peidetakse), mille ülemises reas on sümbolite ja alumises reas mallide nupud: Seosed Lisandid Nooled Hulga- Kreeka tähed
Riistvara- suur hulk erinevat elektroonikat, millest arvuti koosneb. Tarkvara korralduste jada, mis ütleb, mida see elektroonika tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks : süsteemitarkvara, rakendustarkvara Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise kasutaja jaoks keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilisest l...
Biomeetria eksamiks ·Konstrueerige sagedustabel tunnusele"hommik" ---- insert PivotTable, joonise tegemisel copy andmed kõrvale (ilma grand total lahtrita) ·Diagrammi kujundamine - kustutada legend ja joonise pealkiri; y-telje põhikoordinaatjooned helehallid katkendlikud; y-teljele nimetus 'Tudengite arv'; x- teljele nimetus 'Mida te tavaliselt hommikul sööte?' ja tõstke see joonise sisse; telgede ühikute kirjasuurus 10 ja nimetustel 12 punkti; y-telje maksimum 29 ja miinimum 0
kopeerime lehe alla. Esmalt tee hiireklõps lahtris B2 ja kirjuta ARVE NR. Lahtrisse C2 tuleb arve nr. numbrina (praegu 1), hiljem vastavalt arvete väljakirjutamisele, see number suureneb. Lahtrisse E2 sisesta arve kirjutamise kuupäev. Kui Sa soovid, et kuupäev uueneks automaatselt vastavalt arve kirjutamise kuupäevale, siis kasuta selleks Exceli kuupäeva funktsiooni. 2 Automaatselt uueneva kuupäevafunktsiooni leiad funktsioonide loetelust. Kas Insert menüüst Function või töövahendi ribalt nupu alt. 1. 2. Avaneb funktsioonide valimise aken. Vasakus servas on funktsioonitüüpide loetelu (statistilised, finantsilised....), paremal viimati või enam kasutatud funktsioonid. Automaatse kuupäeva funktsiooni nimi on TODAY, tee sellel hiireklõps ja vajuta OK. (Kui Today funktsiooni ei ole parempoolses loetelus, vali vasakult loetelust Date and Time ja otsi paremalt poolt tähestikulisest järjekorrast).
11 ?> 12 04 - PHP ja MySQL - SQL päringud: andmete lugemine; SELECT (Ülesanne 2) Teemad USE SHOW SELECT WHERE ORDER BY agregaatfunktsioonid Sissejuhatus SQL päringulaused saab laias laastus jagada kaheks grupiks: DML (Data Manipulation Language) - andmete manipuleerimiskeel. See osa teostab erinevaid päringuid andmebaasile: o SELECT - loeb o UPDATE - uuendab o DELETE - kustutab o INSERT INTO - lisab DDL (Data Definition Language) - andmete defineerimiskeel. See osa võimaldab manipuleerida andmebaasi endaga: o CREATE DATABASE - loob uue andmebaasi o ALTER DATABASE - andmebaasi muutmine o CREATE TABLE - tabeli loomine o ALTER TABLE - tabeli muutmine o DROP TABLE - kustutab tabeli o CREATE INDEX - loob unikaalse indeksi o DROP INDEX - eemaldab indeksi
SQL SQL ajalugu ja areng 21. sajandi esimese kümnendi alguses on andmebaasisüsteemide turul valdavad andmebaasisüsteemid, mis kasutavad SQL (Structured Query Language) keelt, mis omakorda põhineb (aga mitte kõiki Codd'i ettepanekuid arvesse võttes) Edgar F. Codd'i esialgsel relatsioonilise mudeli kirjeldusel. 1970-ndate keskel loodi IBMi uurimislaboris relatsioonilise andmebaasi prototüüp System R. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mida võib pidada SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D. Keelele anti hiljem uus nimi - SQL (Structured Query Language). Esimene reaalsesse kasutusse tulnud SQL'i kasutav produkt oli 1979 Oracle Corp. poolt loodud Oracle andmebaasisüsteem. 80-ndatel asuti SQL keelt standardiseerima. Olulisemad verstapostid SQL standardi arengus: 1987 - ISO (International Organisation for Standardization) kinnita...
Insertimiseks kasutatakse spetsiaalpakendeid, postkaarte, lendlehti, lisasi, tootenäidiseid, ümbrikud, cd-d, dvd-d Insertimine liimköites avaldatakse väga suurt survet tootele. Ja insertile liimköites laetakse elektrostaatiliselt ja pannakse liimköitesse mineva poogna peale ehk liimkõites võetakse poognavihikud üksteise peal kokku. Insertimine traatköites survet ei avaldata ja keerulisem kuna poognad lähevad üksteise sisse ja insert võib välja libiseda. Silikoon või liim insertimist kasutatakse tavaliselt tootenäidistele ja ruumilistele insertide kinnitamiseks sest ilmselgelt ei saa neid masinas liimida ei traatida kui liimida. Enamasti tehakse see töö käsitsi. Pakendamine ja ladustamine Pakendusmaterjalid (polüpropüleen ja polüetüleen): Erineva laiusega. Erineva paksusega. Kas kergemini või raskemini avanevad (lahti rebitavad). Keevitatakse kinni kas: Seljalt või küljelt
Viljandi Paalalinna Gümnaasium ARVUTIEHITUS Referaat Elis-Meryl Tiido 8a klass Juhendaja: Margit Nerman Arvutiõpetaja Viljandi 2010 1 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Mis on personaalarvuti................................................................................................................3 Klaviatuur(keyboard)..................................................................................................................4 Emaplaat......................................................................................................................................6 Protsessor...........................................................................
Andmebaasiakna leiduvate tabeliosa objektide kohta Joonis 3.4 Andmebaasi peaakna tabelivaade Tabeli loomiseks võib kasutada dialoogiakent New Table (joonis 3.2). Selleks, kas: · klikatakse andmebaasiakna tabelivaatel nupul · valitakse menüükäsk Insert Table. Võimaldab mõne teise andmebaasi Tabeli loomine tabeli käesoleva andmetabelisse tabeli külge andmete haakida. sisestamisel Tabeli loomine
perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata
otsfreesimine Teise ava 0,33 (5 siiret) 77,8 4950 366 0,0185 19,74 puurimine Teise ava 1,67 (3 siiret) 77,8 4950 458 0,0231 2,952 otsfreesimine Kokku: 45,384 22 23 3. Puurimine Puuriks on CoroDrill® 880 indexable insert drill (tootekoodiga 880-D1450L20-02). Lõikesügavus Lõikekiirus Pöörlemiskiirus Ettenihe f Aeg tp (s) ap (mm) v (m/min) n (min-1) mm Ava uurimine 5 154 3380 0,09 1,056 24 25 2.3. Plaat 1. Otsfreesimine Lõikeriistaks on CoroMill Plura solid carbide square shoulder end mill (tootekoodiga 1P330-
järjekorranumber. Otsitava puudumise tulemusena väljastatakse -1. using System; class Tekst1{ public static void Main(string[] arg){ string s="Juku tuli kooli"; Console.WriteLine("Pikkus: "+s.Length); Console.WriteLine(s.Substring(5, 4)); Console.WriteLine("'tuli' kohal "+s.IndexOf("tuli")); } } /* C:Projectsomanaited>Tekst1 Pikkus: 15 tuli 'tuli' kohal 5 */ Muutmine Teksti muutmiseks sobivad käsud Insert ja Remove. Esimene lisab soovitud kohale juurde etteantud teksti. Lausest "Juku tuli kooli" sai üheksandale kohale sõna " vara" lisamisel lause "Juku tuli vara kooli". Remove võimaldab sobivast kohast tähti välja võtta. Tehniliselt vaadates käsud Insert ja Remove ei muuda algses muutujas olevat teksti, vaid luuakse uus tekstiplokk mälus, mille poole on võimalik muutuja kaudu pöörduda. Muutujas s on endiselt "Juku tuli kooli". Vaid s2 ja s3 on uute väärtustega.
Plasmodium ei suuda ise puriini sünteesida, kuid see on vajalik talle just nukleiinhapete sünteesi juures. Katseid tehti närilisi nakatava malaariatekitaja liigi P. Yoelii ja tema geneetiliselt muudetud liinide abil. Puriini ,,varastamiseks" ja ümbertöötlemiseks peremehe nukleiinhapetest on tal puriin nukleosiid fosforülaas (PNP) ja adenosiindeaminaas (ADA). Seda arvesse võttes loodi PNP- puudulik parasiidi liin, mille PNP-d kodeerivasse geeni insert sisse oli viidud. Need geneetiliselt muudetud parasiidid küll arenesid normaalselt kuid kasv oli võrreldes metsiktüübiga aeglasem. Kuid oluline on siinkohal see, et gametotsüüdid (seksuaalne faas) küll suutsid sääske tungida, kuid sealne areng oli blokeeritud. Enamgi veel, muidu surmav P. Yoelii mutantne vorm ei tapnud hiiri ning olid hiljem immuunsed ka metsiktüübi vastu. PNP on just vajalik haigustekitaja arenguks sääse
.., juhul kui selles aknas midagi muuta ei saa, siis seda
saab muuta hiljem TERMINAL/BUS aknas.
Baudrate ehk ühenduskiiruseks valin 115200 baud.
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristad...
kolmnurk, sealt AutoFormat) Andmete lisamine Andmetabeli lehele lohistamisega automaatselt tekkinud GridView kaudu saab küll andmeid järjestada, muuta ja kustutada, ent mitte lisada. Lisamiseks üks mugav abiline on DetailsView. Ta tuleb lehele sobivasse kohta lohistada, andmeallikaks määrata juba lehele tekkinud SqlDataSource1 ning lubada andmete lisamine. Omaduste juurest tasub määrata, et lisamine ongi selle komponendi vaikimisi omadus: DefaultMode: Insert. Nii on lehel kohe olemas lisamise jaoks vajalikud lahtrid ainult kirjuta ja lisa. ... ja veendu, et lisatud andmed ka nähtavad on. Ülesandeid · Tee näide läbi · Loo sarnane lisamisvõimalus ka oma andmetabelite tarbeks. Lehe kohendamine Andmeid lisada, kustutada ja muuta saab küll kergesti. Edasi kipub aga tekkima tahtmine või vajadus lehte ilusamaks või ümbritsevate lehtedega sobivamalt koos toimivamaks kujundada. Vaatame siin järgnevalt mõned võimalused.
Koondtabelid - kokkuvõtted ja koo Materjal töövihikutes: Exc_Andmeloendid.x kkuvõtted ja koondid Exc_Andmeloendid.xlsm Data / Subtotal Ülesanne Luua antud töölehe veel kaks koopiat ja koostada jargmised vahekokkuvõtted, iga üks eraldi lehele: - iga riigi kohta keskmine vanus ja keskmine netovara väärtus; - iga riigi kohta maksimaalne vanus ja maksimaalne netovara väärtus; - iga riigi kohta summaarne netovara. FORBES 100 RICH LIST 2011 http://www.thisismoney.co.uk/news/article.html?in_article_id=525125&in_page_id=2 Auaste Nimi Vanus 8 Eike Batista 54 55 Jorge Paulo Lemann 71 68 Joseph Safra 72 65,66667 17 David Thomson & family ...
Width) all on rippmenüü Kunstiobjekt (ingl. Art), kus saab joone asemel valida erinevaid kunstilisi jooni. Oluline on siin ka rippmenüü Rakenduskoht, millega saad määrata, kas ääris tehakse kogu dokumendile (ingl. Whole document), käesolevale jaotisele (ingl. This Section), ainult käesoleva jaotise esilehele või käesoleva jaotise lehtedele peale esimese. PS! Dokumendi jaotamine sektsioonideks ehk jaotisteks toimub menüükäsuga Lisa > Piir… (ingl. Insert > Break…) ning avanevas dialoogiaknas tuleb valida sobiv sektsioonipiiri tüüp (soovitatavalt „Järgmisel leheküljel“). Vahekaardil Varjustus (ingl. Shading) saad määrata lõigu või valitud teksti taustavärvi või -mustri. Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik NB! Ära aja seda segamini vormindamise nupureal oleva nupuga Tõsta esile (ingl. Highlight
Plokki on soovitatav koondada sellised joonise üksikosad, mida on vaja korduvalt kujutada kas sama suurelt või erinevates suurustes (meie vaatama oma harjutustunnis kirjanurka, mida saab sisestada erinevatele kirjanurgaga varustamist vajavatele joonistele). Edaspidi piisab ploki nime mainimisest, et kogu plokki koondatut joonisele tuua. Plokki saab välja kutsuda ja kasutada: 1) valides ülevalt menüüst Insert- Block. 2) Kirjutades käsuribale INSERT. Ploki väljakutsumisel saab teda pöörata, muuta selle mõõtkava ning ka pikkuse ja laiuse suhet, suunda ning plokki siis joonisel suvalisse kohta viia. Ploki üksikosad võivad kuuluda ka mitmesse kihti. Sel juhul tulevad ploki sisestamisel temaga 32 kaasa ka kihid, millesse kuuluvad ploki üksikosad. Kui aga plokki kuulub ka tekstiline materjal, siis kuuluvad plokki ka vastavad kirjapildid. Ploki koostamist on soovitav alustada tema üksikosade
menüüs. 11 Joonis 12. Nooleklahvid Asendus/lisamisrežiimi overtype/insert ümberlülitusklahv (vt joonis 13). Iga klahvivajutus lülitab sisestuse ümber teise režiimi. Asendusrežiim tähendab, et sisestatav märk asendab kursorist paremal oleva märgi sellega, mis tipitakse klaviatuurilt. Lisamisrežiimi puhul lisatakse uus märk kursori ette ja ülejäänud tekst nihutatakse paremale. Joonis 13. Insert ehk ümberlülitusklahv Algusklahv Home (vt joonis 14) viib kursori rea algusesse või ekraani vasakusse ülanurka. Joonis 14. Home ehk algusklahv Lõpuklahv End (vt joonis 15) viib kursori rea lõppu või ekraani paremasse alanurka. Joonis 15. End ehk lõpuklahv Leheküljeklahvid Page Up, Page Down (vt joonis 16) nihutavad kursorit ekraanitäie või lehekülje kaupa vastavalt tagasi või edasi. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
