13. saj oli situatsioon selline, et kui inimene saadeti inkvisitsiooni kohtusse süüdistusega ketserluses, pidi ta ainult tõestama, et ta on abielus, siis lasti ta vabaks. Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu. Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna-Prantsusmaa aadlist. Paavst Innocentius III otsustas katarid hävitada. Selleks alustas ta ristisõda. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamatult lõplikult maapinnalt pühkida. Pärast ristisõja lõppu, kui enamik katari täiuslikke oli tapetud, ei kadunud katarlus ikkagi, vaid jäi talupoegade seas püsima, küll aga mugandasid talupojad seda oma äranägemise järgi. Hiliskatarluses näiteks loobuti mõttest, et kogu
Islamimaailma kesksed rigid olid Ikonioni sultanaat ja Fatimiidide kalifaat ning nii sultanit kui ka kaliifi huvitas eelkõige Konstantinoopol, mitte Jeruusalemm. Viimase kristlikud valitsejad ei suutnud aga seda olukorda oma huvides kasutada, pigem vastupidi. Ristisõdijate strateegiliste vigade tulemuseks oli nendevastase vaenu suurenemine, mis viis Edessa kaotamise aastal 1144. 4.Ristisõda Paavst Innocentius III. Korraldas ristisõdu ka Eesti Läti aladel. Ristisõdijad koondusid Veneetsiasse ja seal lepiti kokku, et Veneetsia kaupmehed viivad ristisõdijad oma laevadega Konstantinoopoli alla, kuid ristisõdijad samal ajal peavad aitama Veneetsia kaupmehi võitluses mereröövlite vastu. Seda tehtigi. 1204 vallutasid ristisõdijad tormijooksuga Konstantinoopoli ja see laastamine seal oli julm ja põhjalik. Peale selle veel 4 ristisõda, mis lõppesid lüüasaamisega
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas ...
piirkonnad. Augsburgide Liiga pühendus sellele, et kõik liitlased Louis XIV hülgaksid. Üheks selle põhjuseks võis olla Nantes'i ediketi tühistamine. Louis XIV on tülijala ka paavstiga, ta süüdistab paavsti, et too tekitab katoliiklaste seas lahkhelisid, nii et protestandid saavad sellest suuremat kasu. Sellele järgneb sihete katkestamise deklaratsioon, mille tulemusel kuulutatakse välja sõda Innocentius XI ja Louis XIV vahel. Ka järgnevatel aastatel ei läinud Louis XIV kuigi hästi. Kuigi kuningas elas oma lapsedki üle ning võimule tuli peale teda tema lapselaps, oli Louis suhteliselt kehva tervisega. Ajaloolane Le Roi on kirjutanud: ,,Meedikute Louis XIV pole enam särav kangelane, nagu ajalug meile teda on kirjeldanud, vaid väga põdura tervisega noor mees, kes põeb järgemis väga tõsiseid haigusi. Täiskasvanud haiglane mess, kes peab pidevalt pidama ranget dieeti ja on sunnitud
surematute jumalate või saatuse atribuut. Kristluse eelses kunstis ei omistata surmale inimese sarnast kuju, samuti ei kujutata surma selgesti piltidel, tavaline skelett on pigem tulevikus surnud isiku sümbol. Keskajal oli surma teema, mis peegeldab inimelu haprust (kõige rohkem sellist temaatikat puudutavad Memento mori, Et in Arcadia ego, Homo bulla jne.) kasutatav nii askeetlikus kui penitentalis kirjanduses (patukahetsuskirjades) (Pseudo-Augustinus, Anselm Canterburyst, Paavst Innocentius III) ja kujutavas kunstis. Samuti peegeldab ehtekunst oma aja esteetikat. Kui sajandite jooksul on surma teema nii tähtsis inimelus ja kunstis, siis ta kindlasti puudutab ehtekunsti. Näiteks pildil paremal on esitatud Tor Abbey ehe1. See dramaatiline Memento mori ripats mis on kirstu kujuline avab juurdepääsu skeletile. See on tüüpiline Memento Mori ehe, mis räägib sellest, et surm on 1 The Tor Abbey Jewel, emailitud kuld, 1540-50 (allik - ,,Jewels and Jewellery" Clare Phillips)
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
Taheti vallutada Jeruusalemm ja seda ka tehti. Vallutati ka Edesse ja Antiookia. Ristisõda oli edukas. * II ristisõda oli 1147-1149. Eestvedaja oli prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad II. Nad soovisid tagasi saada Edessa, kuid plaan nurjus. * III ristisõda oli 1189-1192. Eestvedajad olid Barbarossa, Philippe II Auguste ja Richard I Lõviisüda. Taheti taasvallutada Jeruusalemm, kuid see ebaõnnestus. * IV ristisõda oli 1202-1204. Eestvedaja oli Innocentius III. Ta tahtis võita Muhameedlasi, kuid seda ta lõpuks ikkagi ei teinud. Sõja käigus nad hoopis rüüstasid Konstantionoopoli ja lõid nendele aladele Ladina keisririigi. *Vahemaa idarannikule tekkisid ristisõdijate riigid Edessa, Antiookia, Triüpolis ja Jeruusalemm. *Ristisõdade jooksul tekkisid vaimulikud rüütliordud nagu Saksa ordu, Templi ordu ja Johanniidide ordu. *Ordurüütlite ja tavaliste rüütlite erinevused olid: ordu rüütlid teenisid kirikud, tavalised rüütlid
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdni...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mida vasallidele ...
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ris...
valitseja. 13. saj peetakse paavstivõimu kuldajaks, mil suur osa Gregoriuse programmist teoks on tehtud. See on seotud 11.-12. saj paavstide saavutusega, mis 13. saj hakkasid vilja kandma. Paavsti roll Euroopa aadlike konfliktis oli olla kõrgem arbiiter. Paavstivõimu tsentraliseerimine algas enne ilmalike riikide oma. Paavstide püüe jõuda universaalse monarhiani oli kaugele jõudnud, aga selleks puudus mehhanism. Suurte 13. saj paavstide seas oli esimene Innocentius III (1198-1216), kelle ajal said paavstidest ka juristid. Paavsti võim nii ilmalikes kui vaimulikes asjades oli kindlustatud. Saksamaal oli Suure Interregnumi ajal paavstidel roll olla vahekohtunik. Inglismaal analoogselt konfliktis John Maata ja tema aadlikkonna vahel.13. saj muutus nt kanoniseerimine paavsti asjaks sellest sai formaalne protsess kuuria juures. 1294. a sai paavstiks Celestines V, kes astus aga kohe tagasi, sest mõistis, et paavstlus talle ei sobi
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
pannakse benzoe, sandli, patsulit või mõni teine lõhnav pannitäis surnukeha jalgade juurde. Pakistani muslimid seostavad lõhnu tihedalt taevaga ja usuvad, et sel ajal kui inimesed piserdavad surnut roosiveega, piserdavad 50 inglit surnukeha taevast kaasatoodud lõhnadega. Viirukit põletatakse mõnedes kodudes ka kurja eemalehoidmiseks. (Worwood lk 48, 101-102, 111, 277). Kristluse esimestel sajanditel raviti palju tõbiseid pühitsetud õlidega. Paavst Innocentius I andis viienda sajandi algul teada, et tema poolt pühitsetud õli on mõeldud kõigile kristlastele nende või nende pereliikmete tarbeks. Bütsantsi salvimisõli baseerub oliiviõlil, millele on lisatud 39-57 aromaatset ainet. Katoliiklased on kasutanud võidmist ristimise, leeri, haiguste tõrje, piiskoppide või preestrite ordinatsiooni, kirikute, altarite, tornide ja kellade pühitsemise puhul. Maarja Magdaleena võidis Jeesust nardiõliga ja
määrata. Keiser pidi poliitilistel kaalutlustel paavstilt andeks paluma. Konfliktid kasvasid ja muutusid tihti sõdadeks. Eriti teravad vastuolud paavstiga olid Friedrich Barbarossal. Itaalia linnade liit saavutas tema üle võidu. Toimusid ristisõjad, Friedrich Barbarossa osales III ristisõjas. Toimus keisrivõimu nõrgenemine. Kokkuvõttes olid paavstid edukamad. Paavstivõimu kõrgaeg jõudis kätte Innocentius III ajal. 1348-49 tabas Euroopat katkuepideemia nn must surm. Hukkus arvatavasti üle kolmandiku elanikkonnast. 13. saj keskpaigast alates puudus Saksa keisritel reaalne võim, riik oli killustatud. 1356. a kinnitas keiser Karl IV nn kuldbullaga suurfeodaalide õigused, tõendades nii riigi killustatust. Keisritiitel oli vaheldumisi erinevate aadlisuguvõsade käes, kes püüdsid oma pärusvaldusi laiendada. Prantsusmaa. Inglismaa. Saja-aastane sõda.
Pärast paavst Urbanus II üleskutset 1096. aastal, olid Lääne- ja Kesk-Euroopa ristisõdijad sõdinud tänapäeva Lähis-Ida (Iisrael, Türgi, Süüria, Liibanon, Egiptus) aladel vahelduva eduga. 13. sajandi alguses kaldus sõjaline initsiatiiv moslemite poolele. Sel hetkel nägid katoliiklik kirik, mitmed Kesk- ja Põhja-Euroopa kristlikud ordud ning kuningriigid alternatiivi veel ristimata Euroopa osas. Sellesse ajajärku jääb Innocentius III paavstiksolemise periood, mis oli katoliikliku kiriku organisatsiooni - ja paavsti mõjuvõimu haripunkt. Tema pühendas tulevased vallutatavad alad Neitsi Maarjale (Maarjamaa) ja lubas kõigile sõduritele hingeõnnistust. Üks motiiv ida ristisõdade alustamiseks oli kindlasti nii ilmalike kui vaimulike valitsejate tahe suurendada isiklikku/institutsionaalset võimuvälja keskaegses Euroopas. Teisalt leidus
kolonisatsiooni, kaubanduse kui ristiusustamisega tema võimuses olevates piiskopkondades. Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend ja Friedrich Barbarossa poeg./Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt
end rahvaga ristida ja hiljem sõdis ka ristisõdijatega koos paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst
164853 Keskvõimu vastane mäss koondnimega Fronde Prantsusmaal. Loe Dumas-isa romaane Kakskümmend aastat hiljem ja Naiste mäss. 1648 (ligikaudu) Prantsuse füüsik, matemaatik ja filosoof Blaise Pascal sõnastab hüdrodünaamika seaduse, tänapäevase nimega Pascali seadus. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" II osa. 1649 Parlamendi otsusega hukatakse Inglise kuningas Charles I. 1650 Sureb René Descartes. 1650 Velásquez maalib ,,Paavst Innocentius X" portree. Bengt Gottfried Forselius (1660? november 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Forseliuse pojana, õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis Saksamaal. Pärast Eestimaale naasmist asus ta koos Risti koguduse vaimuliku Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis Risti kirikumõisas (Aru mõis) lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus rahvakoolmeistrite seminari (nn
valgus (nn. Keldriluugivalgus). 13. Zanrimaal ehk olustikumaal- kunstnikud jäädvustasid inimesi nende igapäevamiljöös. Iseseisvaks zanriks kujunes Hollandis. 14. El Greco hispaania barokkmaali rajaja. Inimesed on nagu pikaks venitatud, nende näod on kõhnad japiinatud. Pilk on suunatud taevasse, sinna tõusevad ka maali rahutud, teravad vormid. 15. Hispaanlane Velazquez tõetruud portreed, oli õukonnamaalija, nt. Väike printsess Margareta, paavst Innocentius X. Madalmaade barokk. 1. Holland iseseisvus, Flandria jäi Hispaania võimu alla. Flandria kunst-toretsev barokk, Hollandi kunst-lihtsam, realistlikum. 2. Peter Paul Rubens- tolle ajastu populaarseim kunstnik. Maalid antiikmütoloogia ainetel, palju portreesid. Tugevad tõmmud mehed, heledad lopsakad daamid, paksud lapsukesed. Rubensit iseloomustab üldse lopsakus. 3. Anthonis van Dyck- Rubensi õpilane. Puudus jõulisus, pigem mahe ja peenetundeline.Peetakse paraadportree alusepanijaks
Taheti teineteise üle võimu saavutada. Katoliku kirikut juhib paavst, õigeusu patriarh ja Bütsantsi keiser. Õigeusu kirikus piibel ja jumalateenistus kreeka ja slaavi keeltes, katoliku kirikus ladina. Katliku kirikus olid kõik vaimulikud tsölibaadis, õigeusu kirikus vaid kõrgemad. Õigeusu kirik ruudukujuline, katoliku ristküliku. Katoliku kirik algatas ristisõjad. Rooma paavst juhtis kirikut, talle allusid kardinalid, peapiiskopid ja piiskopid.Ta valiti eluksajaks. Innocentius III- algatas 4.ristisõja Liivimaale. Gregorius Suur-kloostri kord, misjonärid, kiriku laul (Gregoriuse laul) 7 sakramenti- kirikliku kombestikku kuuluvad tegevused-ristimine, leeritamine, laulatamine, viimne võidmine, piht, armulaud, vaimulikuks pühitsemine. Palverännak- pähasse paika sooritatud rännak, nt Jeesuse hauale, Pühad reliikviad olid religioosse tähtsusega esemed, mis olid seotud mõne isiku või sündmusega nt Jeesusega.
1122 Wormsi konkordiaat kompromiss, vaimulikud valivad piiskopid keisri juursolekul (vaimulike investituut) ja peale seda jagas keiser neile maid (ilmalik investituut). Wormsi konkordiaat ei lõpetanud vastuseisu. Friedrich I Barbarossa vs Aleksander III vastasseis. Friedrich I Barbarossa sai lüüa Lombardia Liigalt. Oma riigis nim kuningat piiskop ja peapiiskop. Paavstivõimu tippaeg 1198 1216, Innocentius III valitsusajal. Paavst kõrgeim instants. Paavstid 13. sajandil hariduselt juristid. Innocentius III ajal Saksamaal võistlesid rivaalid, paavst kutsuti vahendajaks. Arleaat (Lõuna Burgundia, Lõuna Itaalia). 24 Paavstile Saksamaa, Itaalia ja Arleaadi kroon. Milline seal vahekord ilmaliku ja kirikliku võimu vahel? John Maata (Inglismaa kuningas) oli vastuolus oma maaomanikega, tunnistas paavsti oma senjööriks.
Pärast mitmeid vahejuhtumeid püüdis Richard uuesti läbirääkimisi alustada. Tulemus oli kehvem kui algsetel läbirääkimistel. Palverändurid võisid küll Jeruusalemma külastada ja ka Põhja-Süüria sai kristlastele, kuid Jeruusalemma vallutada ei suudetud ja lõpetati ju moraalse kaotusega mindi kokkuleppele valeusulistega. IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees- Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol
Berthold ise hukkus esimeses lahingus liivlaste vastu . Peale Bertholdi tuli siia , aga kolmas piiskop Albert . Ta oli andekas mees , osav diplomaat ja salakaval . Tänu temale rajatis mõõgavendade ordu , kelle ülesandeks oligi võidelda paganatega . Ta rajas ka Riia linna , et kindlustada usumeeste sidet kaupmeestega . Liivlaste arvatavasti kõige mõjukam vanem Kaupo läks üle sakslaste poolele . Ristiusulised viisid Kaupo Rooma , kus ta kohtus paavst Innocentius III ndaga . Paavst kiitis liivlasi , selle eest , et nad astusid ristiusku ja kinkis neile 100 kuldraha . Kaupo oli nüüd jäägitult vastaste poolel . Liivlased ristiti aastail 1206-1207 . Jüriöö ülestõus Harju-ja Virumaa otsustati Taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule . Selletõttu otsustasidki harjulased teha katse taastada iseseisvust .Ülestõus algas 23.aprillil 1343 . Vaenlast rünnati öösel ootamatult . Varsti oli terve Harjuma v.a
Eesmärgiks tuua ketsereid rahumeelselt tagasi katoliku kiriku rüppe, näidata inimestele et, katoliku kirik ei ole allakäinud. FRANTSISKLASED ehk Minoriidid (Frateres Minores vähemad vennad) Asutajaks Franciscus Assisist. Legendi järgi rikka linnakaupmehe poeg. Loobub oma seisusest. Hakkab jutlustama lihtsat, looja imedele keskenduvat ideed. Ta jutud on kõigile arusaadavad. Hunt on inimese vend, sest mõlemad on jumala loodud peab jutlusi lindudele ja loomadele. On rikkuse vastu. Innocentius III kinnitab 1210. aastal ordu esimese reeglistiku. Ordu liikmed ei tohi midagi omada, peavad kerjama ja jutlustama. Rajavad oma kloostrid kas turuplatsi äärde või linnaväravasse. DOMINIIKLASED (Ordo fratarum praedicatorum jutlustajate vendade ordu) Asutajaks Hispaaniast pärit preester Dominicus. 1216. aastal kinnitatakse ordu reeglistik. Embleemil koer domini canis ehk issanda koer. Põhieesmärgiks võitlemine ketseritega. Dominiiklased olid enamasti haritud ja head jutlustajad.
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...
1298. aastal põhjustas hostia pühaduserüvetamise süüdistus kogu Röttingeni juudi kogukonna põletamise tuleriidal. Samad ründajad jätkasid juutide massimõrvadega ka mujal Saksamaal ja Austrias. Arvatakse, et siis mõrvati 100 000 juuti ja hävitati umbes 140 juudi kogukonda. Prahas sai armulaualeiba kandev preester riivamisi pihta juudi laste poolt mänguhoos visatud liivaga. Vahejuhtum põhjustas veresauna, kus mõrvati 3000 juuti. Häbimärk 1215. aastal kuulutas paavst Innocentius III kokku kutsutud IV Lateraani kirikukogu, et 4. Moosese raamatu 15:37-41 alusel peavad juudid kandma riideid, mis neid teistest eristaksid (sama piirang, mis kehtis ka saratseenlaste ja hiljem ketserite, prostituutide ja pidalitõbiste jaoks). Sellele lisaks pandi nende riietele eristusmärk, sajandeid enne natside kollast tähte, häbimärk, millel oli erinev kuju ja värv erinevates maades. Häbimärk tegi juutidest sotsiaalsed heidikud ja nad muutusid
Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philippe Auguste. Keiser Friedrich liikus Pühale maale maateid pidi. Kuid uppus üht mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Tehti kokkulepe, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid kaotanud. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljanda ristisõja eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et nad viivad ristisõdijad kohale, aga tingimusel, kui viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Veneetslased aga suutsid ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida pühal maal või hoopis Konstantinoopolis. Ristisõdijad vallutasidki 1204. aastal Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Ristisõdijad ei saavutanud pühal maal kavandatud
vallutuse, kolonisatsiooni, kaubanduse kui ristiusustamisega tema võimuses olevates piiskopkondades. Oli konfliktis Friedrich I Barbarossaga, kelle Itaaliapoliitikat ta ei toetanud ja kes pidas teda liiga võimsaks. Sai keisrilt 1180 lüüa ja pidi Inglismaale põgenema. Philippe von Schwaben ja Otto IV - Otto IV Heinrich Lõvi poeg, sai troonile pärast seda, kui Philipp tapeti. Püüdis 1210 vallutada Sitsiilia kuningriiki, kuid sattus vastuollu paavst Innocentius III-ga ja heidetakse kirikust välja. Kaotas pärast lüüasaamist troonitülis Friedrich II-ga ja prantslastelt Bouvines'i lahingus tegeliku võimu. Philippe von Schwaben Svaabimaa hertsog Hobenstaufenite perekonnast, Heinrich VI vend. Pärast Heinrich VI surma keisrivõim nõrgenes, algas võitlus trooni pärast, millesse sekkus ka paavst (Hohenstaufenite vastu). Saksamaal valiti korraga kaks keisrit Otto IV ja Philippe. Paavst vabastas Itaalia Saksa võimu alt
portreid. Üks kuulsamaid kunstnikke on DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660). Hispaanlased üritasid kujutada kõike muutuvana ja liiikuvana. Üllatav on fakt, et Velazquez pole teadaolevatel andmetel maalinud ühtegi kirikupilti. Noorpõlves oli ta vaimustatud Caravaggiost ja maalis peamiselt olustikumaale. Saanud aga Hispaania kuninga õeukunstnikuks, oli tema ülesandeks portreteerida kuningliku perekonna ja õukonna liikmeid. Üheks Velazqueze parimaks portreemaaliks leotakse "Paavst Innocentius X portreed". Kui paavst oma portreed nägi, olevat ta öelnud: "Liiga sarnane!". Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna posit...
Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke üldse on Diego Velazquez (15991660) tõetruude, suure inimestetundmisega loodud portreede autor. Teda tunnustas õukond ja ta sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast ja õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest kuigi ta oli alustanud tavaliste inimeste ja igapäevaste esemete maalimisega. Korduvalt maalis ta väikest printsess Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on portree salakavalast paavstist Innocentius Xst. Mõned suured maalid lõi Velazquez ka õukonnaelu, ajaloo ja mütoloogia ainetel. Äratab imetlust, kui meisterlikult oskas ta. edasi anda esemete materjali, õhku ja valgust; tundub isegi, nagu heljuksid ta maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed. El Greco. Krutsifiks Murillo
Põhjenda oma otsust! 1. Franciscus Assisist, Aquino Thomas, Jeanne d`Arc, Martin Luther Sest teised olid kristlikud õpetajad aga d'Arc oli rahvuskangelane 2. jesuiidid, kalvinistid, frantsisklased, dominiiklased Teiste puhul on tegemist katoliku kiriku ordudega, kalvinistid aga protsestantlikud 3. ümarkaar, vitraaz, teravkaar, vertikaalsus Teiste puhul on tegemist Gooti stiiliga, ümarkaare puhul romaani stiiliga 4. Ivan IV, Otto I, Innocentius III, Ivan III Teiste puhul on tegemist riigi valitsejatega, Innocentsius III oli paavst Leia sõna (mõiste, väljend), mis eelnevaid ühendab! 1. paavst, pühakud, kloostrid, missa KATOLIK KIRIK 2. luterlus, kalvinism, anglikaani kirik PROTENSTANTISM 3. humanism, antiikkultuuri järgimine, suurem ilmalikkus RENESANSS 4. Botticelli, Raffael, Michelangelo, Tizian KESKAJAMAALI KUNST 5
2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?) 12. sajandil algas sakslaste tung itta. Liivlased, lätlased ja eestlased olid juba varem Saksa kaupmeestega tihedas kaubavahetuses. Nähti siinsete talupoegade jõukust ja häid kauplemisvõimalusi, saksa keisrid tundsid huvi siinsete maavalduste vastu. Sissetungi põhjendati vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Vallutusi toetas ka katoliku kiriku paavst Innocentius III, kes ka põhjendas sissetungi vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Baltikumi suunduvatele sõjameestele lubati pattude andeksandmist. Kuna rahulik misjonitöö Liivimaal vilja ei kandnud, kuulutas paavst ristisõja. Eestlased kohtasid esimest korda enda vastas elukutselisi sõdureid, kes olid osalenud ka Lähis-Idas toimunud ristisõdades. 1199. a. sai piiskopiks noor, energiline ja kaval Albert. Tema ajal pandi alus Riia linnale, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades
esimeseks uusaja läänelikuks üleeuroopaliseks õigussüsteemiks, mis hakkas partikulaarseid õigusi tahaplaanile suruma. Õpetatud juristid (kanonistid) said mõjutusi järjest kasvavast rooma õiguse retseptsioonist, integreerisid rooma õigust kanoonilise õigusega. Kanooniline õigus ulatus praktiliselt kõikidele elualadele, näit. kriminaalõigus, protsessiõigus (inkvisitsiooniline protsess!), pärimisõigus, sotsiaalhoolekandeõigus. Paavst Innocentius III seadustas 1215.a. inkvisitsioonimenetluse, koos IV Lateraani kirikukoguga keelas ordaalid ja kohtulikud kahevõitlused. Kohtumenetluse eesmärgiks sai tõe väljaselgitamine, süüdlase kindlakstegemine. Menetluse senine eesmärk - kokkuleppe saavutamine hakkas taanduma. Kanoonilise kohtupidamise reeglid võeti üle ka ilmalikku kohtupidamisse, samuti tsiviilmenetluse õigusnormidesse. Kanooniline õigus oli kiiresti arenev avatud õigussüsteem, erinedes juba
aastal misjonit Väina suudmes elavate liivlaste seas. Nimetati Ükskküla (Ikskile) piiskopiks. Üksküla oli Meinhardi algatusel Väina äärde rajatud esimene kivilinnus, mis pidi kaitsma usku vahetuanud liivlasi leeduslate rüüsteretkede eest. Suhete halvenemine, kui liivlased keeldusid maksma. Teine piiskop BERTHOLD, Loccumi tsistertslaste kloostri abt, kes pühitseti 1197. Aastal leidis, et vaja läheb jõulisemat käitumist ning hankis aasta hiljem paavst Innocentius III käest bulla ristisõjaks liivlaste vastu. Saksimaa rüütlivägedel polnud raskusi liivlastega, Berthold ise aga langes kokkupõrkes. Pärast vägede lahkumist pesid liivlasted ristimise maha. Kolmas piiskop BUXHOEVDENI ALBERT, pühitseti 1199.aastal, ta oli osav diplomaat, auahne poliitik ja võimekas strateeg, kes õppis oma eelkäijate vigadest. 1199.a kuulutas Innocentius III välja ristisõja Liivimaa vastaste kristlaste kaitseks. Alberti juhtimisel
miniatuurmaal - raamatuillustratsioonid Vaimuelu Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetustega Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Paavstide elu Avignonis: · paavst sõltus Prantsusmaa kuningast · paavstivõimu iseseisvuse ja edendamise aeg · luksuslik elu · paavstide sissetulekud suurenesid
portreid. Üks kuulsamaid kunstnikke on DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660). Hispaanlased üritasid kujutada kõike muutuvana ja liiikuvana. Üllatav on fakt, et Velazquez pole teadaolevatel andmetel maalinud ühtegi kirikupilti. Noorpõlves oli ta vaimustatud Caravaggiost ja maalis peamiselt olustikumaale. Saanud aga Hispaania kuninga õuekunstnikuks, oli tema ülesandeks portreteerida kuningliku perekonna ja õukonna liikmeid. Üheks Velazqueze parimaks portreemaaliks leotakse "Paavst Innocentius X portreed". Kui paavst oma portreed nägi, olevat ta öelnud: "Liiga sarnane!". Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses
lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu levitamiseks. Meinhardi valitsemise ajal võttis ristiusu vastu liivlaste vanem Kaupo, sai ristisõdijate liitlaseks. Kavakindel ristiusustamine sai alguse 1199 kui piiskopiks sai Albert.Tolleaegne paavst Innocentius III kuulutas välja lausa ristisõja, kes sinna suundusid pidid saama andeks oma patud, Albert kogus kokku u 500-mehelise väe, et sellega saabuda. Muutis keskuseks Riia 1201, anti linnaõigus, toodi merele lähemale keskus. Ehitatud toomkirik pühitseti Neitsi Maarjale koos kogu ülejäänud vallutatud maaga, seepärast Eesti ja Läti Maarjamaa. Enamasti ristisõdijad kohapeale talvituma ei jäänud, aga et sõjaline jõud
poliitiline liit. Islam- Muhamedi kuulutatud usk Koraan- islami püharaamat Kalifaat- araabia riik, mida valitses moslemite valitseja 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaskonda ristida, ning surus usku peale ka oma rahvale Karl Suur- frangi riigi valitseja, Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- oli kõige võimsam paavst keskajal, ta kuulutas välja neljanda ristisõja, juhtis võitlust ketserlusega Muhamed- oli islamiusu prohvet, Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476.aastal ja lõpuks Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492. 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused?
parandav zwinger ning kagutorni ees olev madal lisatorn suurtükkidele.Vastseliina linnus asus vana Riia–Pihkva kaubatee ääres. Peale selle etendas ta tähtsat osa ka palverännakute sihtpunktina. Linnuse all asus võlvkelder ja selle peal oli linnusekabel, kus peeti kiriklikke kombetalitusi. Linnuse kabelis asus püha rist, mida käidi kummardamas. Püha risti kabeli külastus andis 40- päevase patukustutuse, mille esmakordselt kinnitas paavst Innocentius VI 1354. aastal.Liivi sõda algas linnusele õnnetult, milles linnust süüdistada ei saa. Nimelt olid suured kahtlused Tartu piiskopi Hermanus II kokkumängu kohta venelastega. Liivi sõja alguses tegutses Vastseliinas piiskopi saadik ja tõlk Christoffer Lustfer, kes pettemanöövriga tahtis linnust venelaste kätte mängida. Sellest saadi teada ja Lustfer vangistati. Ordu pealinnuses Võnnus tunnistas ta pärast piinamist Tartu piiskopi vastu ja poos ennast vangikongis üles
lahendati liikmete vahelisi tülisi jne. Islam- usk, mille ainujumalaks on Allah. Selle rajas Meka kaupmees Muhamed. Koraan- Islami pühakiri Kalifaat- Kalifaat oli islamiriik 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- oli frankide kuningas 481.511. a ja Frangi impeeriumi rajaja Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- Rooma paavst, taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule, algatas 4. Ristisõja. Muhamed- Islami usu rajaja. 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus- 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas Lõpp 1492 Kolumbus avastas Ameerika või 1453 muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise
kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust keisrivõim polnud kirikusisestest uuendusliikumistest huvitatud 1076 Wormsi selleaegne keiser Heinrich IV, Saksa piiskopid ja Gregorius VII Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidi valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentius III vasallsuhete kaudu õõnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu siiski ei õnnestunud järgmistel paavstidel seda võimu hoida Avignoni vangipõli - kuidas tekkis, kuidas lahenes (14. saj) Prantsuse kuningas keelas uuel paavstil Rooma minna
Eesti muinasaeg 1154 Eesti (Astlanda) ja Tallinna (Kolõvan) esmakordne mainimine araabia geograafi alIdrisi Muinasaeg: 11000 eKr 13. saj. Esimesed teadaolevad asulad ca 7500 eKr. maailmakaardil Kiviaeg (100001500 a eKr) Pronksiaeg Rauaaeg (500 e.Kr) 1202 paavst Innocentius III kuulutas VanaLiivimaa (Maarjamaa) ristiusku pööramiseks ristisõja, Selleks ajaks on välja Jõuti esimese tõeliselt Pronks oli harv ja asutati Mõõgavendade Ordu kerkinud 2/3 praegusest Eestist. revolutsioonilise materjalini, milleks kallis. Selleks, et seda
Meretee valinud inglased ja prantslased jõudsid suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla, ent vallutada seda ei suudetud. Saladini leeriga lepiti kokku, et palverändurid võivad püha linna külastada.Kolmas ristisõda lõppes kristlastele moraalse kaotusega. Sõlmiti ju valeusulistega kokkulepe. Neljas ristisõda(1202-1204) Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale Maale korraldas paavst Innocentius III. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku, et need viivad ristisõdijad kohale. Veneetslased esitasid aga tingimuse: ristisõdijad peavad aitama vabaneda kaupmehi kimbutavatest mereröövlitest. Nõnda vallutati mereröövlite pesaks nimetatud Zara linn, kus valitsevaks usuks oli katoliikius. Veneetslased suutsid seejärel ristisõdijaid veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu. 12. aprillil 1204. aastal vallutatigi tormijooksuga Konstantinoopol
Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga.Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt
aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Tulemus oli aga oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teisteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikule. Esimene oli paavsti võimu all nind tuntud kui katoliku kirik, teine õigeusu kirik allus patriarhile. Gregorius VII reformid-lk 171 Kanossas käimine-, InnocentiusIII-paavst aastatel 1198-1216. innocentius oli alaealise Saksa- Rooma keisri eestkostja ja kuna mitmed Euroopa valitsejad andsid talle vasallivande, sai ta sekkuda riikide siseasjadesse. Ta väitis et kuion karta pattu, on paavstil sekkumiseks alati õigusi. Ta kuulutas välja IV ristisõja ja ristisõja Läänemere idaranniku paganate alistamiseks, juhtis võitlust tol ajal kiiresti leviva ketserlusega, täpsustas ristiusu seisukohti ning täiustas kiriku korraldust. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke.
Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinudkogud. Saksamaa valitseja OttoI lasi end 962.aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millests ai XXIII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik LääneEuroopas. XIXIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid (Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt SaksaRooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas, soovis vabastada moslemite käest Kristuse püga haud Jeruusalemmas. 1099.a vallutasitki LääneEuroopa rüütliväed Jeruusalemma
Hispaania maalikunst · Manerismist loobumine · Tõuke andis Caravaggio, kelle teosed jõudsid Sevillasse Hispaania maalikunst: DIEGO VELAZQUEZ · Realist · Kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid · ,,Vulcanuse sepikoda" Mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse · Kui temast sai Hispaania õukonna õuemaalija, hakkas ta looma isiksusi kuningat, tema perekonda, ministreid nt ,,paavst Innocentius X portree" ,,Kuninganna Mariana portree" ka grupipilte nt ,,Õuedaamid" · Armee suutis vähe võite saavutada, aga Breda suudeti siiski alistada Velazquez jäädvustas selle maalil ,,Breda alistamine" võitjad kui ka võidetud kujutatud väärikatena · Lähtus ka Caravaggio teostest, iseloomustab ka lahtisem pintslilöök, andis edasi nii varjundeid ja värve · ,,Infant Baltasar Carlos"
alt. Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). Põhjused: Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.-Aasia. Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. Sõdade käik:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
