Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Paljud ristisõdijad olid siiski Zara ründamise vastu ning mõned neist, sealhulgas Simon de Montfort, viies Leicesteri krahv, keeldusid üldse sõjas osalemast ning pöördusid koju tagasi. Zara elanikud viitasid sellele, et nemadki on katoliiklased, riputades ristilippe akendest välja ja linnamüürist alla, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest ekskommunitseeris Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad. Talve 12021203 veetsid ristisõdijad Kérkyral ja valmistusid Egiptusesse sõitma. Enne laevastiku väljumist Veneetsiast oli Bonifazio läinud oma nõo Svaabimaa Philippi juurde. Pole kindel, miks ta seda tegi: võibolla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega, 1195 kukutatud Bütsantsi keisri Iisak II pojaga
Ülevaade Euroopa ajaloost 11.-13.sajandini(Kõrg-Keskajal) Majanduse ja ühiskonna areng Üheks oluliseks momendiks oli rahvastiku arvu kiire kasv. Rahvaarv 1 miljard saavutati 12.- 13.sajandi vahetusel. 10ndal sajandil oli 40 miljonit Euroopas, 13.sajandi lõpuks 70 miljonit. Põllumajanduses mitmed uuendused: kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile see tähendas seda, et pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes.Ratasadra kasutusele võtt ader, millega maad hariti kündis sügavamalt, ülesharitava maa kvaliteet muutus paremaks. Härjad (tööloomad) hakkasid asenduma hobustega. Hobune oli tegelikult luksuslik loom.Asustusala laienemine, seotud ristiusu levitamisega. Lastearv oli tähtis kõrgematele klassidele, mehed panid nii jõhkralt naistele kotte noh. Linnade kasv ja kiire areng, 13.sajand oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg. Linnad oli käsitöö ja kaubanduskeskused, järk-järgult kujunesid kultuuri ja ühiskonna elu keskmeteks. Hoog...
Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII Vaimulikud ordud ja kloostrite elukorraldus Vaimuliku ordud: Benetiktlased
tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati,
Sellele pani aluse Katarina II 12. Nimeta kuulsaid Hispaania maalikunstnikke ja nende töid. · Diego Velazques ( 1599-1660 ) Ta oli üks kõigi aegade tuntuim hispaania kunstnik üldse. Tema tööd oli tõetruud, suure inimestetundmusega loodud portreed. Korduvalt maalis ta väikest printsessi Margaretat, kuid eriti õnnestunud ja usutav on portree salakavalast paavstist Innocentius X-st Printsess Margaret Paavst Innocentius X zizzle 11 klass 2012 · Domenicos Theotokopoulos alias El Greco ( 1541-1614 )- Kreeka päritoluga, üks vanim ja omapäraseim hispaania baroki suurmeister. Öeldakse,et ta oskas olla hispaanialikum kui hispaanlased ise , kuigi oli võõramaalane ning tema maalid
1054. Aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Saadik läks tülli patrhiarhiga ja nad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikule lääne ja idi kirikutele. Esimene on paavsti võimu all ning tundtf kui katoliku kirik ja teine õigeusu e. Kreekakatoliku kirik allus patriarhile · Kardinalid tähtsamad vaimulikud · Gregorius VII sõnastas tähtsad nõuded · Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ka ellu tähistab keskaegse paavstivõimu kõrghetke · Kuuria paavsti õukond · Legaat volitatud esindajad · Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. · Kloostritest said suured majanduskeskused · Kuulsaim oli Citeaux' kloostri munk Bernard Clairavaux'st, kellest sai üks keskaja
ja pingelisi stseene. Maali ülesehitus dünaamiline, kompositsioon diagonaalne. Värvikoloriit on soe, valgus kontrastne.(Keldriluugivalgus). Maalitakse enamasti usu- või antiikmütoloogilistel teemadel, luuakse portreid. Olustiku-, maastiku-, mere- ja loomamaal. Holland. Natüürmort ja grupiportree."Väikesteks hollandlasteks" (Maalisid väikeseid pilte.) Hispaania Diego Velazguez 1599-1660. Kuninglik õukonna kunstnik. Paavst Innocentius X. Flandria maalikunst Peter Paul Rubens 1577-1640 ,,Lukippose tütarde röövimine". Hakati tegema paraadportreed(täispikkuses inimese portree) Hollandi maalikunst. Maalis lõbusa olekus inimesi. Frans Hals von. Jan Vermeer von Delft. Majandusliku rikkust hakkasid näitama ka maalitavad natüürmordid e Vaikelu. Rembrandt(naine suri ära ). Rokokoo 1710-1760 Sünnib Prantsusmaal, rähendab merekarpi. Hõlmab sisekujundust, mööblit, maalikunsti rõivastust
kuid osa ristisõdu olid suunatud pärast muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate vastu ja nende positsiooni ebakindlamaks muutumisel Pühal Maal, ka kristlaste vastu, näiteks Neljandas ristisõjas rüüstasid ristisõdijad Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu ning ka slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas (Jäälahing). Paavst Innocentius III kinnitas pattude täielikku andestamist Liivimaa ristisõdijaile ja võrdsustas Vana-Liivimaa palverännaku Jeruusalemma teekonnaga. Keskajal olid Lääne-Euroopas rüütlitel ja aadlikel väga suured perekonnad. (Sellajal olid epideemiad, mille tõttu surid paljud inimesed) 8-12 poega oli sellel ajal täiesti normaalne nähtus. Osad neist läksid kloostritesse ja seepärast jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid suurema osa poegadest maailma õnne otsima.
Diego Velázquez (06.06.1599 - 06.08.1660) Claudia Kittask 2014 Diego Rodríguez de Silva y Velázquez Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke. Sündis Sevillas tähtsaim kunstikeskus. Päriolult väikeaadel. 11- aastaselt alustas 6-aastast praktikat Francisco Pacheco juures. Tegi enda stuudio kui praktika läbi sai. Aasta pärast ehk 1917 abiellus Pacheco tütrega Juanaga. 1961. aastaks oli neil 2 tütart. Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1923. a läks Madriidi. Sai sealse peaministri Olivarese ja kuninga Felipe poolehoiu, sai õuekunstnikuks. Jäi eluks ajaks sinna. Felipe IV lõi ta Santiago Ordu rüütliks. Tervis halvenes, kui täitis ülesandeid Felipe tütre ja Louis XIV pulmades. Suri paar kuud pärast pulmi. ...
Ristiusk ja keisrivõim Ristiusk keskkajal o Sügav usklikus o Maine ja ajalik elu vaid ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. o Jumala armust sai osa saada kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu (ristimine, usukinnitus/leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine). o Surmajärgne ilm: paradiis või põrgu. o Viimne kohtupäev kõik surnud tõusevad haudadest, et oma tegude eest aru anda. Tähistab maailma lõppu, alles jääb vaid taevariik õigetele ja põrgu patustele. Paavstlus o Paavst katoliku kiriku pea Algselt oli Rooma piiskop samal pulgal teiste piiskoppidega. Rooma piiskoppide poliitiline ja religioosne tähtsus suurenes seoses keisrivõimu nõrgenemisega Lääne- Roomas. Roomlased nägid kirikus võimalikku kaitsjat germanlaste eest. Keisrivõim ja paavstlus o Saksa kuningas Ott...
tõttu. 1054. a Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku vahel. 1066. a Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja pani aluse tugevale kuningavõimule. 1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1198.-1216. a valitses paavst Innocentius III, see oli paavsti autoriteedi kõrgaeg Lääne- Euroopas. 1201. a ristisõdijad asutasid Daugava jõe suudmesse Riia linna; algas liivlaste, lätlaste ja peagi ka eestlaste alistamine. 1240. a Batu-khaani juhitud mongolite väed vallutasid Kiievi, Vene vürstiriigid langesid mongolite Kuldhordi võimu alla. 1291. a moslemid vallutasid Akkoni, ristisõdijate viimase tugipunkti Pühal Maal. 1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli
olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele.
Sõda lõppes tulemusteta Damaskuse-retkega. Sõtta mindi selleks, et abistada ristisõdijate riike moslemite vastu. III ristisõda Araablase Sultan Salah ad-Dini 1187 vallutatud Jeruusalemma vabastamiseks võeti ette kolmas ristisõda (1189-92). Seda juhtisid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Kaks viimast, kes omavahel rivaalitsesid, suutsid tagasi vallutada ainult Akka. IV ristisõda Innocentius III algatatud neljanda ristisõja (1202-04) eesmärk oli anda löök Egiptusele, kuid Veneetsia suunas ristisõdijad oma kaubanduskonkurendi Bütsantsi vastu. 1204 vallutati ja rüüstati Konstantinoopol, Balkani lõunaossa rajati Ladina keisririik. Konstantinoopoli vallutamise põhjused Bütsantsil kehtis kaubanduslik ülemvõim nii Mustal merel kui ka Vahemerel. Kuna Veneetisa ihkas saada endale Vahemere kaubanduse monopoli ning
Preestrite abielu on tavapärane Püha vaim lähtub Jumalast kui isast. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal · Tingitud paavstide ametissemääramise korrast · 1059. aastal hakkasid paavste nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud- kardinalid. Suurenes tõenäosus, et valitud sai kogenud ja autoriteetne vaimulik. · Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. · Vt lk 171 · Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius III ajal (1198-1216) · Paavsti õukond-kuuria · Paavsti volitatud esindaja teistes maades-legaat · Eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu-kirikukogu · Paavsti ametlikud seisukohavõtud-bullad. · Kirikumaks kiriku ülalpidamiseks-kümnis. Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser)
"Kirik, kui kesksaja kultuurikandja" Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja kogu kultuuri järsk langus. Kiriku osa hariduse ja kultuuri edendamisel kasvas. 5. sajandil süstematiseeriti antiikaja teadused 7 ,,vabaks kunstiks". 6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Sellest järeldub, et keskajal pandi haridusele väga suurt rõhku, ning avati palju uusi ülikooli mis töötavad tänapäevalgi. Keskaja tähtsaim tüli oli Rooma paavst Gergorius VII ja Saksa-Rooma keisri Heinrich IV vahel. Tüli...
kristlaste suureks nurjumiseks, seda nii sõjalises kui poliitilises tähenduses. Kolmanda ristisõja (1189-1192) ajendiks saigi jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas oli kolm euroopa valitsejat: saksa-rooma keiser friedrich 1 barbarossa, prantsuse kuningas philippe 2 auguste ja inglise kuningas richard 1 lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. Neljas ristisõda. Neljanda ristisõja (1202-1204) algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavse innocentius 3 . Kogu raskuspunkt oli planeeritud egiptusele, aga see suundus mujale, kõigepealt veneetsia doozi suunamisel. Ristisõdijate vägi, mille algne ülesanne oli võita muhamedlasi, nüüd hoopis konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega
Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (" Vulcanuse sepikoda"). Isiksusi hakkas Velazquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaaniakuninga õuemaalija. Tema portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest olid psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeilmelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreeritav pahaselt öelnud, et portree on liiga sarnane. Õukonnas maalis Velazquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (,,Õuedaamid"). Velazqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velazqueze looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintslilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. Diego Velazquez ,,Õuedaamid"
Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks. Kokkuvõttes jäi linn ikka muhameedlaste valdusesse. Suureks läbikukkumiseks osutus II ristisõda ning kui III sõja juhtideks olid kuningad Barbarossa, Richard I Lõvisüda ja Philippe II Auguste, ei saavutatud ka siis edu. Neljanda ristisõja 13. sajandi alguses viis läbi paavst Innocentius III, mida seostatakse ka Eesti alade vallutamisega. Ristisõdade tagajärjel suurenes ka lõhe läänekristluse, Bütsantsi ja islami vahel. Kõige rohkem võitsid nendest Itaalia kaubalinnad, kes suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid ja lõikasid ära muhameedlaste ja bütsantsi konkurentsi. Samuti õnnestus ristisõdade käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi.
poliitiliste kokkulepete lahutamatu osa. Samuti mõistsid nad hukka sõjad ja surmanuhtluse. Reaktsioon katarlusele Katarite ideed tekitasid paljudes kiriklikes ja ilmalikes juhtides muret, sest need destabiliseerisid ühiskondlikku korda ja õõnestasid kiriku õpetust ja mõjuvõimu. Mitmed kirikukogud mõistsid katarluse hukka, kuid katarlust toetas suur osa Lõuna- Prantsusmaa aadlist. Aastal 1198 paavstitroonile asunud Innocentius III otsustas katarluse välja juurida. Kui esialgsed rahumeelsed missioonid nurjusid, alustas paavst 1208 katarite vastu ristisõda, kuhu suundusid paljud põhjapoolsed aadlikud, kes lootsid saada endale ketseritelt võetud maad ja varad. Sõda lõppes 1229 lõuna vürstide allutamisega, kuid katarlust ei õnnestunud nende seas läbi viidud massilisele veresaunale vaatamata lõplikult maa pealt pühkida.
· Kunstnik oskas hästi maalidel edasi anda tekstiili eripära (eristatavad riidematerjalid). · Grupiportree ,,Õuedaamid" Keerulise ülesehitusega maal. Esiplaanil väike infanta Margareta õuedaamide ja kääbuste seas, molberti juures seisev kunstnik (tema ise) maalib portreed kuningapaarist, kelle peegeldus paistab tagaseinal rippuvast peeglist). · Paavst Innocentius X portree Raske iseloomuga paavsti polnud kerge maalida. Kunstnik ei püüdnud modelli ilustada, joonistas paavsti väga isikupärasena. Paavst ei olnud küll alguses portreega rahul , pidades seda liiga sarnaseks, kuid võttis siiski selle vastu ja tasus kunstnikule vääriliselt. · Velazqueze maalimislaadi lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid Velazqueze looming on varjunditerikkam, värvikam, heledam, õhulisem. FRANCISCO de ZURBARAN :
Nende kunst erines Caravaggio omast ning pakkus ebatavalist ilu. Nende looming oli pigem nö akadeemiline kunst, kõrgrenessansi poolne, kasutasid idealiseerimist. ( nende juht oli Caracci, kutsusid end caraccideks vist) 9.Diego Velazquez Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikulise tähenduse (,,Vulcanose sepikoda"). Ta oli kuninga õuemaalija ning tema portreed olid väga veenvad. Nt Innocentius X portree. Tema tuntud teosed ,,Õuedaamid", ,,Breda alistamine". Võrreldes Caravaggioga oli ta looming värvikam,heledam,varjunditerikkam. 10.Flandria, Rubens ja van Dyck Flandria oli Hispaania mõjuvõimu all; äärmuslikult baroklik maalikunst. Selle suurim esindaja on Rubens ning üks kuulsaim portreist oli van Dyck. Ja rohkem ma ei viitsi nende sellide kohta kirjutada... 11.Hollandi majandus Hollandis oli noor ning edukas turumajandus, kunst oli sellega kooskõlas. Nt 1609 asutati
tõid ametisse seast Innocentius õiguses ka ning kiriku kes
1) jäid roomlased kreeklastele alla 2) ületasid kreeklasi 10. Millised tegurid aitasid kaasa kristluse levikule Rooma riigis? KESKAEG. 1. Mõisted: naturaalmajandus, parlament, tsentraliseeritud monarhia, senjöör, feood, vasall, pärisori, kirik, klooster, vaimulik ordu, ketser, inkvisitsioon, skolastika, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, islam, koraan, kalifaat 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech, Karl Suur, Innocentius III, Muhamed 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? 4. Millised on Lääne-Rooma riigi languse põhjused? 5. Iseloomustage feodaaltsivilisatsiooni tunnuseid. 6. Miks kujunes välja pärisorjus ja sunnismaisus? 7. Millest kujunesid katoliku kiriku rikkused? 8. Millised olid ristisõdade põhjused, millised tagajärjed? 9. Miks kujunesid keskajal linnad? 10. Mille poolest erines keskaja linn külast? 11
ja Lõvisüda, kuid ka nende valitsemise ajal ei saatnud ristisõdijaid edu. Vähe oluline: · Süvenes Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk, kuna Barbarossa, oli sõlminud Bütsantsi valdusi ihates Ikonioni sultaniga liidu. Neljas ristisõda Väga tähtis: · Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli nind seejärel haarasid nad enda võimu alla Bütsantsi provintsi ja lõid neile aladele Ladina keisrisiigi. · Innocentius kolmas jõudis enda põhieesmärginie ühindades ida-ja läänekristluse katoliku kiriku egiidi alla. Tähtis: · Veneetsiast sai kõige võimsam riik, kuna nende vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinna ja Kreeta saare, mis kujutas endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Oluline: · Bütsantsile tähendas Neljas ristisõda suurimat tagasilööki, kuigi neil õnnesus
Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24) Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale
Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma kindluse, oli seal kuni 1061. vana-vene riik killustus kodusõdade tulemusena, tekkisid vürstiriigid. 13.saj toimusid mongolite vallutused. ,,Vene õigus" Jaroslav Targa välja antud seaduste kogu. veetse- vana vene riigi rahvakoosolek. KÕRGKESKAEG Sks kun Otto 1 lasi ennast paavstil keisriks kroonida, Hastingsi lahing, 1201 algasid ristisõjad, Innocentius III valitses, katkuepideemia, 1oo-aastane sõda ing-pr, türklased vallut konst, Rooside sõda(Lancaster Yorgid) Püha 3-ainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal 3-s isikus: isa, poeg, püha vaim. viimne kohtupäev surnud tõusevad hauast, et aru anda, ajaliku maailma lõpp kirikuvanne- kirikust väljaheitmine kuuria paavsti õukond legaat- volitatud esindaja kirikukogu- kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks erimaade kõrvaimulikke
poliitiline stabiilsus. 1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus: ta hankis endale mitmeid Jeesusega seotud reliikviaid ning mõtles üha tõsisemalt ristisõtta mineku peale. 1247. aastal haigestus ta tõsiselt ning oli suremas. Pärast ootamatut tervenemist otsustaski Louis tänutäheks Jumalale minna ristisõtta ning vabastada Jeruusalemm. Nii algatas ta järgmisel aastal Seitsmenda ristisõja (12481254), ent kuna parajasti oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus. Sõda algas Louis'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
daam. Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
Stafaaz-väheoluline lisa maastikumaalile (Carraccid) Andrea del Pozzo taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. Flandrias loodi baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta
jpg Hispaania maalikunst ● Elulähedus ● Loobuti manerismist ● Kunsti tellijaks peamiselt kirik Diego Velázquez ● 1599-1660 ● Peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. ● Maalis kaasaegseid inimtüüpe ● Tugev ja selge maalimisviis ● 1623.a sai Hispaania kuninga õuemaalijaks ● http://en.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez „Õuedaamid“ - Diego Velázquez Paavst Innocentius X portree - Diego http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel Velázquez %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Las_Meninas,_ http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel by_Diego_Vel %C3%A1zquez#mediaviewer/File:Diego_Vel %C3%A1zquez_048.jpg Francisco de Zurbarán ● 1598-1664 ● Teoste temaatika usuline ●
1.Mõisted: Kardinalid – kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti. Suur kirikulõhe – aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Nii saigi alguse suur kirikulõhe. Paavsti kuuria – paavstile allus hulgaliselt ametnikke, kes tegelesid kõikvõimalike küsimuste lahendamisega ja moodustasid üheskoos omamoodi õukonna. Indulgents – ehk patulunastuskiri. Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Inkvisitsioon – katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks. Kerjusmungaordud – rändasid kerjates ja jutlustades ringi. Hussiidid – Jan Husi vaadete pooldajad Legaat – maakondade asemikud keda paavst lähetas. 2.Too 5 erinevust, mille poolest erines katoliku kirik õigeusu kirikust. Läänes Idas Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast...
Vallutati Edessa, Antiookia ja Jeruusalemm. II ristisõda: Osalesid Prantsusmaa kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. II ristisõda nurjus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. III ristisõda: ajendiks oli Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. IV ristisõda: algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III, kelle nimega seostub ka Eesti- ja Liivimaa aladel peetud ristisõda. Esialgu oli IV ristisõja raskuspunkt planeeritud Egiptusele, kuid järgnenud sündmuste käigus kandus see mujale. Suundus hoopis Konstantinoopoli alla. Seda retke juhtisid Prantuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innoentius III. V ristisõda Honorius III algatatud, millega kavatseti vallutada Aijubibiidide sultanaadilt Damietta linn Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada
Mida kumbki väärtustas? linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal. TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head
8. Balti ristisõja lõpp ja Liivimaa piiride kujunemine a) Liivimaa ristisõdadega vallutatud Eesti ja Läti alad b) Lõunapiir: 13. sajandi lõpuks alistati kurelased, muinaspreislased ja semgalid ristisõda jätkus veel leedukatega, kes koos semgalitega purustasid Mõõgavendade ordu Saule lahingus 1236 sellest kuuldes tõusid saarlased üles ja sõlmisid uue alistumislepingu alles 1241 Saule lahingu järel liitusid Mõõgavendade ordu riismed Preisimaal tegutseva Saksa orduga, moodustades edaspidi selle omaette haru Liivi ordu Lõuna pool elavad leedu hõimud jõudsid luua oma riigi, liites ka slaavlaste maid idas ja lõunas leedukad võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 1385, kui sõlmiti liiduleping Poolaga 1410 toimunud Tannenbergi lahingus nõrgestas Poola-Leedu ühendvägi oluliselt Saksa ordut c) Tänu Leedu vastupanule ei tekkinud Liivi ordu ja Saksa o...
1. Barokkarhitektuurile olid iseloomulikud suured lossiansamblid (nt Versailles Prantsusmaal), ehitiste üldilme oli suurejooneline, ilutsev, rikkalikult kaunistatud, samuti skulptuurid ja kullatud detailid. Iseloomulikud detailid olid ümarkaared, kõverjooned, ovaalsed aknad, karniisid, etteulatuvad hooneosad, viiludega aknad. 2. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv, kasutati palju õrnu toone, lillelisi mustreid, sagedaseks motiiviks oli orvand. Moodi tulid nipsasjad, mööbel muutus väiksemaks ja elegantsemaks. Baroki Interjööris olid ruum, skulptuurid ja maalid ühendatud ühtseks tervikuks, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda, ruum näib jätkuvat laemaalil ja lõppevat taevaga. 3. Itaalia skulptor ja arhitekt - Lorenzo Bernini. 4. Louis XIV lasi rajada jahilossi kohale suurejoonelise Versailles lossi. 5. Versailles loss - oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see ehitis endast kujutama L...
Ristisõdijad lõid oma kuningriigid Palestiinasse. Püha haua kaitsmiseks loodi vaimulikud rüütliordud: hospitaliidid, templirüütlid ning Saksa Ordu. Tagasivallutamise eest seisis Saladin, kes vallutas 1187 Jeruusalemma tagasi. Taasvallutamine ebaõnnestus. Ambitsioonikaim oli III ristisõda: kus kolm kroonitud pead üritasid Jeruusalemma tagasi vallutada (Philippe II Auguste, Friedrich Barbarossa, Richard I Lõvisüda). IV ristisõja organiseeris Innocentius III, vastu ootusi vallutati hoopis Konstantinoopol. Ristisõjad olid üks suur läbikukkumine, millel ei puudunud pos mõjud. Võeti üle arenenumate riikide kult mõjud. 10. saj-l taastati Püha Rooma keisririik. Keisririigi rajas Otto I (936 – 973), kes krooniti keisriks 962. Valitsejad kandsid kahte tiitlit: Saksa kuningas ja Rooma keiser. Kuni 12. saj keskpaigani olid Püha Rooma keisrid Euroopa võimsaimad valitsejad. Riik oli hästi tsentraliseeritud, stabiilne
Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirlaste keistepühak. Peetrus Galilea kalur, Kristuse lemmik jünger. Roomas esimene piiskop. Püha Bonifatius(680-754) Roomast lähtuva misjonitöö innikuimaid läbiviijaid, sakslaste ristja. Hieronymus(345-420) Tõlkis Piibli paavsti käsul ladina keelde, seda hakati nimetama Vulgataks Petrus Lombardus Arendas lõplikult välja sakramente käsitleva õpetuse Paavst Innocentius III (1198-1216) Töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril leiva ja veini muudumine Kristuse vereks ja lihaks just peestri pühitsuse läbi. Gregorius I Suur (560-604) Esimene paavst kes võttis kasutusele tiitli Servus servorum Dei Jumala teenrite teener. Muhamed (570-632) Meka kaupmees, Allahi prohvet ja tema usu levitaja. al-Horezmi avaldas entsüklopeedia ,,Teaduste võtmed" Ibn Mansur koostas Kairos 13. sajandil araabia keele entsüklopeedia.
mäestikujõge ületades. Saksa ja Prantsuse kuningad liikusid Jeruusalemma alla mereteid pidi, kuid kui lõpuks suuri kaotusi kandes Jeruusalemma alla jõuti, ei suudetud seda siiski vallutada. Lõpuks jõudi kokkulepele, et palverändurid võivad püha linna siiski külastada. Ristisõdijad olid tegelikult kaotanud. Neljas ristisõda 1202-1204 Taheti vallutada Egiptus, kuid selle asemel vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. Eestvedajaks oli paavst Innocentius. Veneetsia kaupmeestega lepiti kokku,et nad viivad ristisõdijad kohale, tingimusel, et viimased aitavad kaupmeestel vabaneda mereröövlitest. Ristisõdijad vallutasidki Zara linna, mida peeti mereröövlite pesitsuspaigaks. Ristisõdijad vallutasid 1204.aastaks lõpuks Konstantinoopoli ja tegid seal suurt laastamistööd. Laste ristisõda 1212 Laste ristisõda oli umbes 50000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Usuti, et lapsed pole
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Keiser oli kõige suurema võimuga, algselt võis keisriks nimetada ainult saksa kuningaid. 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. Kirik lagunes kaheks: katoliiklikusk lääne-ja õigeusklikuks idakirikuks. Põhjuseks Rooma Paavsti taotlus pidada ennast teistest patriahridest ülemaks. Tänapäeval on ka katolik (Poola) ja õigeusukirik (Venemaa). 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Kirikupea Paavst. Katoliku kiriku kõrgeim organ on kirikukogu, kuid selle otsused vajavad paavsti kinnitust. Ladina keel. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. Gooti: sambad, kaared, võlvid ja vitraažaknad ning püüdleb kõrgustesse. Romaani: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. 5. Too välja ristisõdade põhjused. Maaala, võim, usk 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. Palju hukkunuid. Vaesed, ke...
Michel Sittow- 1469, TLN- Madalmaade kunstnik Kokkuvõte Kaupot on Henriku kroonikas mainitud paarikümnel korral, seega on ta enim mainitud kohalik tegelane, ületades näiteks Lembitu maininguid neljakordselt. Hiljemalt 1201. aastaks oli Kaupo ristitud ning temast sai ristisõdijate tähtsaim ja usaldusväärseim kohalik liitlane, kes jäi kuni oma surmani ristiusule truuks. 1202–1203 reisis ta koos Theoderichiga läbi Saksamaa Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle sada kuldraha. Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastegaKaupo sai Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde. 13. sajandi
3.Retkesid toetasid Itaalia suured kaubalinnad. 4.Bütsantsi keisri palve tulla appi võitlema moslemite vastu, et türklastele kaotatud alad tagasi saada. 5.Euroopa valitsejate soov vaigistada rüütlite omavahelisi tülisid suunates nad itta. + üldine rikastumise soov. I ristisõda (1096-1099) IV ristisõda (1202-1304) Algatajad juhid, osalejad Algatas paavst Urbanus I Paavst Innocentius III u. 35000 ristisõdijat Prantsusmaalt, Osalesid peamiselt Prantsusmaa Itaaliast, Skandinaavia maadest. rüütlid. Veneetsia kaupmeeste 50 laeva Eesmärk Kristuse haua vabastamine Paavstide soov nõrgestada oma Jeruusalemmas
saagade ainetel), vaid ka eetilist ideaali. Lüürika aineks oli armastus, naudingud ja seiklused - kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on
Militiae Christi, oli kristlik sõjaline ordu, mis eksisteeris aastatel 1202-1237. 1202. aastal moodustass preester Theoderich Templiodru eeskujul Riias vaimuliku rüütliordu. Seda ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga järgi Mõõgavendade orduks. See ordu loodi eesmärgil, et hõlbustada Liivimaal alistamist, mis tavaliste ristisõdijate lühiajaliste tulekute ja minekute tõttu oli raskendatud ning vaevaline. (Koerakoonlane, 2018) Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204. aastal ning siis ordu allutati piiskop Albertile. Mõõgavendade ordu tehti eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi. Leping, mis sõlmiti 1207. aastal piiskop Albertiga, andis Mõõgavendade ordule 1/3 vallutatud maadest ning muutudes sõjaliselt tugevaimaks jõuks regioonis, muutus Mõõgavendade ordu aga sõltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat. (Koerakoonlane, 2018)
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
Sellised pargid oli kõigi Euroopa losside juures, eeskuju võeti Versailles'st. Tihti võis aias olla ka veekogu. Hispaania maalikunst Diego VELAZQUEZ (1599-1660) Tema loomingut läbib humaansus ja tõetruudus. Loomulikult pidi maalima kuningliku perekonna liikmete portreid, need pidid olema esinduslikud ja kaunid. Esinduslikkust pole saavutatud mitte kujutava idealiseerimisega, vaid kompositsiooni ja piduliku koloriidiga. Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni ,,Õuedaamid" ja ,,Vaibakudujad", valminud tema elu lõpuperioodil. EL GRECO (1541-1614) Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on ,,Krahv Orgazi haudapanek" väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel. Tema teostes seguneb usuline müstika reaalse maailmaga
Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel 12. sajandil. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai tugipunkt saksa kaupmeeste jaoks Läänemere- reisidel. Suurt huvi tunti just eelkõige Baltimaade vastu, sest asukoht oli soodne kauplemiseks Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid tegutsemisvalmis ka Taani kaupmehed, roostlased ning kirikutegelased. Innocentius III saatis Saksimaa ja Vestfaali kristlastele teate, milles ta kutsus neid alustama ristisõda Liivimaa paganate vastu, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal. Ta lubas ristisõtta minejatele vabastust pattudest. Muuhulgas kirjeldas ta ka liivlaste kombeid, kes "austavad mõistmatuid loomi, haljendavaid puid, selget vett, rohelisi taimi ja ebapuhtaid vaime. 12. sajandi lõpuks olid Euroopas paganateks jäänud vaid Soome ja
Kuid kristlased olid aru saanud, et Jeruusalemma otse tagasi vallutada ei saa, otsustati, et selleks, et Jeruusalemma tagasi vallutada, tuleb kõigepealt purustada riik, mille valdusesse need alad kuulusid. Kuues ristisõda (1228-1229) Kuues ristisõda puhkes seitse aastat hiljem peale viiendat ristisõda. Ristisõda juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kes oma abielu kaudu pretendeeris ka Jeruusalemma kuningaks. Seitsmes ristisõda (1248-1250) Seitsmendat ristisõda juhtis paavst Innocentius IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha. Sõja eesmärgiks oli vallutada Egiptus. Kaheksas ristisõda (1270) Kaheksas ristisõda alustas Prantsusmaa kuningas Louis IX. Teda ajas marru Mamelukkide sultan Baibars, kes ründas ristisõdijate riike Süürias. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust ning kust edasi minna Jeruusalemma. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 1270 suri Louis IX kõhuhaigusesse
Selle järgi valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra järgi vaimulikud ja vaimuliku ametitunnused annab neile paavst (vaimulik investituur), et aga piiskopid ja abtid on ühtlasi oma piiskopkonna ja abtkonna ilmalikud valitsejad, said nad oma ilmaliku võimu ametitunnused keisrilt (ilmalik investituur). 3 Suurima ilmaliku mõju saavutas paavst Innocentius III (1198-1216). Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopat paavstivõimust otseselt sõltuvaks. 1215.a. otsustati, et iga katoliiklane peab vähemalt üks kord aastas käima armulaual ja pihil, kes seda ei teinud kuulutati ketseriks. Ketserlus Ketseriteks nimetatakse inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserite karistamine muutus eriti aktuaalseks 12.-13. saj. seoses Lõuna-Prantsusmaal levinud nn. katarite liikumisega
Feodaalkord hakkas murenema.sündmused962Otto I laseb end keisriks kroonida. 1066William Vallutaja hõivab Inglismaa(saab alguse tugev kuningavõim).1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu suurvürst Jogaila(viimane paganlik valitseja) võttis vastu katoliku usu.1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda.1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine, kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
