Tallinna Lilleküla Gümnaasium Innocentius III Referaat 11a Tallinn, 2007 Aastal 1202 kuni 1204 oli toimunud neljas ristisõda. Neljandaks ristisõjaks nimetatud retke Pühale maale korraldas Innocentius III. Seoses sellega vallutati Zara linn ning Konstantinoopol. Kuid ikkagi ristisõdadega ei saavutatud Pühal maal kavandatud eesmärke, kuid arendas oskusi ja laiendas silmaringi. Seoses usueluga oli kõigile väga hästi teada, et Innocentius III sõna oli relv. Innocentius III õnnistusel korraldati 1208 esimene ristiretk Ugandisse. Innocentius III [innots'entsius] (Lotario de Conti; umbes 1161 16. juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.
Robert Rauschenberg „Kennedy“ 1964 Jasper Johns „Kolm lippu“ 1958 Jasper Johns „Maalitud pronks II“ 1964 Yves Klein „Antropomeetria“ 20.saj. Yves Klein „Hüpe tühjusse“ 1960 Informalism: Asger Jorn „Vaade minevikku“ 20.saj. Karel Appel „Joonistus sinisel põhjal“ 1959 Jean Dubuffet „Võimuiha“ 1946 Figuratiivne kunst: Francis Bacon „Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele“ 1942-45 Francis Bacon „Paavst Innocentius X“ 1952 Francis Bacon „Pea I“ 1948 Francis Bacon „Pea VIII“ 1948 Francis Bacon „Pea III“ 1961 Francis Bacon „Autoportree“ 1971
NIMI................................................................... Küsimused filmi „ Malev“ kohta. 1. Kes oli Innocentius III? -Rooma paavst 2. Kes oli Riia (Liivimaa) piiskop? -Albert von Buxhoeveden 3. Kes oli Lehola vanem ( vanemate vanem)? -Lembitu 4.Mis on esimese öö õigus? -On õigus enne mehele minemist külastada Lembitut. (Süütuse kaotamine Lehola vanemale) 5. Kes oli Varbola külavanem keda tunti ka Harju loogilisena? -Varbola Manivalde 6. Mis olid kärajad ? -Kärajad on kõikide maakondade vanemate koosolek 7. Mida tähendas malev?
REFERAAT AJALOOS TALLINN 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................2 1. PAAVSTID......................................................................................................................4 2. TUGEVAIM JA MÕJUVÕIMSAIM PAAVST INNOCENTIUS III.............................6 3. PAAVSTIVÕIM PERIODISEERITULT........................................................................7 Kokkuvõtte...........................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................10 Sissejuhatus
Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III. 1147 Sakslased said Väike-Aasias lüüa. Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 Konstantinopoli vallutamine. 1261 Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 Damitta vallutatakse. 1221 ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased
Lõppkokkuvõttes ei saavutanud sõdijad midagi. 1219.a õnnestus linn küll vallutada kuid 1221.a tuli linn muhamedlastele tagasi anda. Kuuendat ristisõda(1228 1229) juhtis Saksa-Rooma keiser Friedrich II, kellel õnnestus välja kaubelda Jeruusalemm ja samuti ka 10-aastane vaherahu. Vastutasuks lubas ta sultanit sõjaliselt abistada. 1244.a vallutasid muhameedlased uuesti Jeruusalemma. Seitsmenda ristisõja(1248-1254) organiseerisir Innocentius IV ja Louis IX Püha. Sõja sihiks oli taas Egiptus kuid jällegi see nurjus täielikult. Samuti ka Kaheksas ristisõda, mida peedi Louis IX juhtimisel 1270.a Tunise all. Sel korral sai saatuslikuks kristlastele haigus, mis ka kuninga surmale määras. *Ristisõdade tagajärjed Ristisõdu võib pidada Lääne-Euroopale täielikuks ebaõnnestumiseks, erinevalt rekonkistast. Ei suudetud eesmärke täide viia : Jeruusalemm ja Püha Maa jäid muhameedlaste valdusse,
Mütoloogilised pildid "Venus peegliga" (1644 48) 1629-1631 Veneetsia maalikunstiga Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus Balthasar Carlose ratsaportee, 1632-1634 · Veel maalimistehnikast "Vulcanuse sepikojas,, 1632-1634 Kuulsaim töö `Piigid' 1635 ,,Piigid", 1635 1649 Elu Roomas Innocentius X portree aastal 1650 Innocentius X portree, 1650 Parimad tolle perioodi maalid "Õuedaamid" "Õuedaamid,, , 1656 Surm ning matused Parimaks Hispaania kunstnik Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A 1zquez http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1 zquez http://www.metmuseum.org/toah/hd/vela/hd_v ela.htm http://www.diegovelazquez.org/
REFERAAT Diego Velazquez Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Elulugu.................................................................................................................................................4 Looming...............................................................................................................................................5 Tuntuimad maalid.................................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid..........................................................................................................................
Diego Velazguez (1599-1660) Klõpsake laadi muutmiseks 29.04.13 Diego Velázquez oli Hispaania barokiajastu kunstnik kes kuulus Klõpsake laadi muutmiseks kuningas Felipe IV õukonda. Ta maalis peamiselt portreid Hispaania kuningaperest. Ka tema kuulsaim maal ,,Las Meninas" kujutab Hispaania printsessi Margaritat. 29.04.13 ,,Las meninas" ,,Las meninas" ehk Klõpsa liigenduse ,,Õuedaamid" asub Prado tekstivormingu muuseumis Madriidis. Pilt redigeerimiseks annab vaatajatele võimaluse näha Teine vabamatel kuninga...
kirik, mida juhtis patriarh. Paavstivõimu tõus Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras. Paavste hakkasid nüüd ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad. Nad hakkasid taotlema kirikuvõimu sõltumatust ilmalikust võimust.Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja sellele, et vaimulikke nimetavad ametisse ilmalikud valitsejad. Need nõuded sõnastas kõige selgemalt paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi Gregoriuse sõnastatud põhimõtted ellu. 7 Sakramenti Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Gregorius VII Innocentius III Tänan Kuulamast!
( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202. aasta kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn
Eesti kunst 1975-1990 Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Eesti kunst 1975-1990 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstis oluliseks hüperrealism. Eesti hüperrealismil oli ühiskonnakriitiline mõõde, sest suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Hispaania kunst 17. sajandil 17.sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse vaim, see mõjutas tugevasti ka kunsti. Kunstis levis barokk-klassitsism, säilisid antiigi ja renessansi taot...
KONTROLLTÖÖ 10.KLASSILE: KESKAEG Vasta järgmistele küsimustele põhjalikult ja argumenteeritult: 1. Mis olid ristisõdade sügavamad põhjused ja mis oli ajend? 2. Sõnasta rüütlieetika juhtmõte. 3. Milline oli ühiskonna suhtumine rüütliturniiridesse? 4. Miks võib öelda, et talupoegade ellusuhtumine oli konservatiivne? 5. Kuidas tekkisid keskajal pangad? 6. Iseloomusta paastuaega keskajal. 7. Miks võib öelda, et Innocentius III valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke? 8. Kuidas suhtuti keskajal reliikviatesse? 9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Kirik soovis maad saada 2
RISTISÕJAD GREGOR LABUNSKI 7.B NELJAS RISTISÕDA · IV ristisõda 1202-1204 Saladin suri 1193 ja ta riik jagunes. Eurooplastel oli aga vaid kitsas rannariba Ees-Aasias. IV ristisõja organiseerijaks oli juba Innocentius III. 1202. Kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende "pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol
ajaloolise maaliga, mis kujutab sõda Madalmaade vastu. See mõõtmetelt suurim Velázquezi töö. See sündmus on kujutatud loomulikult ja sundimatult, ilma paatoseta. Õhk ja valgus on meisterlikult edasi antud. Ta kujutas kuningat hobuse seljas suure väejuhina oma vägede eesotsas roll, mida Felipe IV kunagi ei täitnud. ,,Piigid", 1635 1649 läks ra Roomasse , kuhu ta jäi kolmeks aastaks. Sel perioodil maalis ta ühe oma parimatest töödest-paavst Innocentius X portree. Ta kujutas paavsti väga tõetruult, kujutades tema tõelist loomust. Paavst oli väga valvas ja teisi umbusaldav inimene, millele kunstnik vihjab paavsti tõstetud kulmude ja ainitise pilgu kaudu. Innocentius X portree, 1650 · Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja
tuli ka nende alge nimetus jutuvestjate ordu, mis alles 15. sajandist on tuntud kui dominiiklaste ordu, et ennast vähegi pühakuga seostada. Ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit - ,,mustad mungad"oli väga tabav hüüdnimi, mis andis aimu mitte ainult riietuse stiilist, vaid ka tolleaegsest hügieenist, mis pea kõikides kerjusmungaordudes levis. Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega. Paavst Innocentius III soovitas tal ja tema vendadel vastu võtta mõne juba kehtiva ordureegli, et oma ülemvõimu kindlustada sai valitud Augustinuse reegel. Ordu ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Kõige kuulsam legend Püha Dominicusega seoses on Maarja ilmumine Maarja psaltri palve peale pühale Dominicusele abiks võitluseks ketserlusega. Sealt on alguse saanud nn
patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused. Paavst Innocentius III, valitses 1198-1216 suurima mõjuga paavst. Suutis muuta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust. Innocentius alustas ristisõdasid Baltimaadesse. Järgmistel paavstidel ei õnnestunud kättevõidetud võimupiire hoida. Aquino Thomas Teoloog ja Pariisi ülikooli õppejõud, kes kuulutati pühakuks. Kuulus dominiiklaste ordusse
ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda · edu ei olnud · F uppus jõkke tema väe võitlusvaim langes, P lahkus ühel hetkel Pühalt Maalt, kuna talle ei meeldinud Inglismaa kasvav mõju · R sai ühe rannariba ja kristlikele palveränduritele õiguse kolme aasta vältel Jeruusalemmas käia · süvenenud oli Bütsantsi ja ristisõdijate vaheline umbusk · 4. ristisõja (1202 1204) algatas keskaja üks silmapaistvamaid paavste Innocentius III · esialgselt oli plaanitud peamiselt Egiptusesse, aga kaldus eemale · ristisõdijaid juhtisid Veneetsia doodz, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innocentius III · kõik olid huvitatud Bütsantsi langemisest · ristisõdijad vallutasid basileiuse tapmisele vastutasuks Konstantinoopoli ja asutasid Ladina keisririigi · ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all · Bütsantsile tähendas 4
Diego Velazquez Diego Rodríguez de Silva y Velázquez (6. juuni 1599 -- 6. august 1660), enamasti tuntud nime all Diego Velázquez, oli barokiajastu Hispaania kunstnik. Teda peetakse Hispaania kuulsaimaks kunstnikuks. Velazquez sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri, Francisco de Herrera vanema (1576--1656) ja Francisco Pacheco (1564--1654) juures, kuid tema kunstnikuisiksuse väljakujunemisel ei mänginud vist kumbki mingit osa. Juba 20 aasta vanusena oli noor geniaalne meister iseseisvalt leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus ja naturalism. Eriti iseloomulikud Velazquezi noorpõlve perioodile on nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Rib...
enamiku varaseid teoseid hävitas 1942. aastal. 1949. maalis esimese töö paavstide seeriast. Francis Bacon Francis Bacon. Jane Bowni foto Francis Bacon Piibliteemade parafraasid Eeskujud kirjandusest, kunstist, fotograafiast Kriiskav värv, isolatsioon, šokeeriv laad http://www.youtube.com/watch?v=Dg9VhKg7Ofg Francis Bacon Kolm visandit ristilöömisstseeni figuuridele. 1942-45. Francis Bacon Paavst Innocentius X. 1952. (seeria) Francis Bacon Pea I. 1948. Francis Bacon Pea VIII. 1948. Francis Bacon Pea III.1961. Francis Bacon Autoportree. 1971.
1059. a reformiga hakkasid paavstid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vaimulike ametite müümise ja selle, et vaimulikke ei tohi ametisse nimetada ilmalikud vastu. Nõuded sõnastas Gregorius VII. Rooma keiser Heinrich IV tahtis siiski ise oma piiskoppe määrata, tema ja paavsti vahel tekkis tüli kuid ta palus siiski vabandust. G ideed viidi ellu paavst Innocentius III ajal. Innocentius kuulutas välja ristisõjad. Tema valitsusaeg oli paavstivõimu kõrghetk. Paavsti õukond e kuuria kujunes kirikuelu keskvalitsuseks. Välismaale saadeti asju ajama oma volitatud esindajad e legaadid. Kirikukogu kutsuti kokku tähtsamate küsimuste arutamiseks. Paavsti seisukohavõtud sõnastati bulladena. Kirikut peeti üleval kümniste korjamisega. Ristiusk ja kirik II Tsistertslaste ordu Frantsisklaste ordu Dominiiklaste ordu
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid Friedrichi eestseisjad kinnitama tema vasallitruudust paavst Innocentius III-le: ametlikult oli Kirikuriigi valitseja Sitsiilia lääniisand. 1208. aastal tapeti Friedrichi onu Svaabimaa hertsog Philipp. Tema rivaal, Saksimaa hertsog Otto, krooniti järgmisel aastal keisriks. Kuid peagi läks ta paavstiga tülli ja tema võim muutus ebakindlaks. Temavastaselt meelestatud Saksa vürstid valisid 16-aastase Friedrichi 1211. aastal Saksa kuningaks, ta krooniti 1212. aastal ja sai ka paavsti toetuse
Paavstivõimu kõrgaeg Innocentius lll ajal Kuuria paavsti õukond, kirikuelu keskvalitsus Legaat paavsti volitatud esindaja teistes maades Kirikukogu eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Bullad paavsti ametlikud seisukohavõtud Kümnis kirikumaks kiriku ülalpidamiseks Benediktlased: · 6. Sajand · Püha Benedictus · Kanti musta rüüd · Elati rangelt kloostris, päevaplaani järgi · Füüsiline töö · Kõik pidid alluma kloostriülemale Tsistertslased: · 11. Sajand · Nime sai Citeaux kloostri järgi · Kanti valget rüüd · Lähtuti Benedictuse reeglitest · Nõuti luksusest loobumist · Karmimad kombed · Järjekindel füüsiline töö Fransisklased · 13. Sajand · Franciscus · Kandsid jämedakoelist pruuni või hallikat rüüd · Idealiseeriti kasinust · Lihtne eluviis · Kuulutasid jumalasõna · Hakati rõhku pöörama haridusele Dominiiklased · 13. Sajand · Dominicus · K...
Diego Velázquez 1599 1660 Elulugu · Diego Rodríguez de Silva y Velázquez · Hispaania maalikunstnik, barokkstiili esindaja · Sündis Andaluusias · Haridus peamiselt vanematelt keeled ja filosoofia · Varajaselt avaldunud kunstianne - Francisco de Herrera · Õpipoiss Francisco Pacheco juures The Dwarf Sebastian de Madrid · Abiellus oma õpetaja tütrega kaks last · Märkimisväärs ed teosed · Realismi mõjud Old Woman Frying Eggs Kuninga õukond · Valmis üks kuulsamaid maale · Saab kuninga õukonna peakunstnikuks · 24aastaselt maalis Felipe IV portree · Korraldas tseremooniaid · Suri palavikku 1660. aastal Luis de Góngora y Looming · Portreed · Maastikud · Mütoloogilised ja religioossed teemad · Igapäevane elu · Hea värvi-, valguse -ja ruumikasutus · "...
Nad vallutasid Edessa, Antiookia ja Jeruusalemma.Asustati ordud: Templiordu, johanniitide ordu, Teutooni ordu. Islamimaailma see väga ei kottind. 2-ja 3. ristisõda osalesid prantsusmaa Louis7 ja Saksa Konrad3. Taheti Damaskust piirata kuid see ebaõnnestus. Kolmandas sõjad langes Jeruusalemm, kristlaste eesotsas olid Saksa-rooma preester Friedrich1 Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe 2 Auguste ja Inglise kungingas Richard 1 lõvisüda. 4-ristisõda eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus. 8. said haigused. TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni.
III ristisõda - 1189-1192 eestvedajad euroopa liidrid, ristisõdijad Euroopa liidrite üritus tagasi vallutada Püha Maad Saladini käest. Kristlased olid alguses sõjaliselt edukad, aga läksid peagi tülli tulemus: Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik ja Pergamon. IV ristisõda - 1202-1204 korraldas paavst Innocentius III tulemus: vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn. vallutati Zara linn.
Esimene rektor Murillo · Hispaania 17.saj skulptuuris pole märgata itaalia renessansi mõjusid o Skulptuur senisest elulähedasem o Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahel tõelised juuksed ja riided · Hispaania maalikunst o Elulähedus o Diego VELAZQUEZ Maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene On kujutanud ka tööprotsessi "VULCANUSE SEPIKODA" INNOCENTIUS X PORTREE "ÕUEDAAMID" "BREDA ALISTAMINE" o Francisco de ZURBARAN Realistlik, temaatika usuline. Heletumedus "PÜHA BONAVENTURA SURIVOODIL" "NATÜÜRMORT SIDRUNITE JA APELSINIDEGA" o MURILLO Idealiseerimine "MADONNA JA LAPS" "NOOR KERJUS" o Peter Paul RUBENS Flandria suurmeister "ÕLGKÜBAR"
Poiss, keda hammustas Poiss puuviljakorviga sisalik BAROKK PRANTSUSMAAL Louvre'i loss Versaille'i loss BAROKK HISPAANIAS 1.EL GRECO(1541-1614) Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega
ümbruskonna aadlisuguvõsad-nad panid paavstitoolile oma perekonnaliikmeid. Kui otto I 962. a pani aluse Püha Rooma keisririigile, hakasid keisrid ka paavste ametisse seadma. 1059. hakkasid paavste ametisse seadma Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud- kardinalid. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Seisid vastu vaimulike ametite müümisele ja paavstide ametissenimetamist ilmalike valitsejate poolt. Need nõuded sõnastas paavst Gregorius VII. Paavst Innocentius III ajal viidi need põhimõtted ka ellu. Innocentius kuulutas välja 4. ristisõja. Tema valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suureks kirikuelu keskvalitsuseks. Legaat- paavsti volitatud esindajad , keda ta läkitas teistesse madesse asju ajama. Tähtsamate küsimuste arutamiseks kutsus ta kokku eri maade kõrgvaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati bulladena. Koguti kirikumaksu kümnist( 1/10
valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uues laadis on teosed „Vulcanuse sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal „Breda alistumine e. piigid“ (mõõtmeilt suurim V. töö). Vulcanuse sepikoda (1630) Ülesanne: Kes oli Vulcanos vana-kreeka mütoloogias? Prints Baltasar Carlos 1635 Breda alistamine 1635 „Paavst Innocentius X portree“ (a. 1650) – annab edasi paavsti despootliku ja jõhkra ilme suure naturalismiga. Kui paavst oma portreed nägi, olevat ta öelnud: "Liiga sarnane!". Paavst Innocentius X portree 1650 Elu viimane periood väga produktiivne. Mütoloogilised maalid, nt. „Veenus peegliga“, ja palju õukonnategelaste portreesid. Venus peegliga (1644-48) Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte
mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962. aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis
Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu Saladiniga (9. oktoober), millega Jeruusalemm jäi moslemite kontrolli alla, aga mille järgi oli lubatud kristlikel palveränduritel Püha maa külastamine. Kolmas ristisõda, nagu teinegi oli läbi kukkunud, kuus aastat hiljem viis see Neljanda ristisõja puhkemiseni. Neljas Ristisõda ( 1202-1204 ) Seal osalesid eeskätt Prantsusmaa rüütlid ja veidike ka sakslasi. Retke organiseerijaks oli paavst Innocentius III. Sedapuhku otsustati minna mereteed mööda, milleks saadi laevad Veneetsia linnalt. Veneetsia võimud soostusid laevu andma seepärast, et nad pidasid Bütsantsi kaupmeestega juba ammu võitlust ülevõimu pärast Vahemerel. Nüüd tegid lahked laevade laenutajad ristisõdijatele selgeks, et nad võivad ka Bütsantsi vastu sõdida. Nii siindusitki laevad Konstantinoopoli alla. Ristisõdijad vallutasid linna tormijooksuga 12. aprillil 1204. aastal
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal. Talupojad polnud nii jõukad, et hankida
neid ka usuküsimustes. Bütsantsi riik nägi õigeusu levitamises Vene aladele võimalust tugevdada oma mõju Vana-Vene riigi üle. Kiievi suurvürst Vladimir Püha (valitsemisaeg 980 1015) lasi ennast 988.a koos kaaskonnaga ristida ja kehtestas seejärel õigeusu kogu oma riigis. 2. Balti ristisõda a) 12. 13.saj olid Läänemere idakalda hõimude valduses olevad alad jäänud ainsaks paganlikuks piirkonnaks Põhja- ja Ida Euroopas. b) Paavst Innocentius III ajal (1198 1216), kelle valitsusaeg tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke, kuulutati IV ristisõja (1202 1204) kõrval välja ristisõda ka Läänemere idaranniku paganate vastu: Innocentius III saatis 1199 Saksimaa ja Vestfaali kristlastele bulla (e paavsti läkituse), milles kutsus neid alustama ristisõda, et kaitsta katoliku kirikut Liivimaal ning lubades ristisõjaga liitujad vabastada pattudest.
lillelmaalidest, millised need olid, kirjelda Tuntuim hollandi maalikunstnik, kes pühendus lillemaalidele, oli Jan Brueghel (1568- 1625), Pieter Brueghel vanema poeg. Lillemaalid olid vaikelud ehk natüürmordid. Kesksel kohal maalil olid lilled, maalid olid värvilised. 11. Kes oli Hipsaania kulsaim maalikunstnik ?Mida kujutab ta oma maalidel ,,Õuedaamid" ja niks ütles paavst kunstnikule nähes oma portree, ,,sa maalisid mu liiga saranase"-,,Paavst Innocentius X" Diego Velazquez. ,,Õuedaamid" on pilt, mis lubab vaatajal heita pilgu kulisside taha, näha, kuidas kunstnik töötab ja milline on õukondlik seltskond vabamatel hetkedel. Velazquez näitab paavsti tõetruult kogu tema näotuses, sünge ning tigedana. Meisterlikult on ta kujutanud Innocentius X läikivat näonahka, hõredaid habemekarvu, mustade silmade läiget. 12. Mis oli El Greco õige nimi ja rahvus, ning millise kunstisuuna esinadaja ta oli? Kreeka
Võitluses uskmatutega innustusid isegi lapsed. Et lapsed pole veel jõudnud jumalale vastumeelt olevaid tegusid teha, siis arvati, et Jumal on nende vastu armulisem ja aitab neil püha hauda tagasi võita. Eestvedajaks oli 13-aastane prantsuse karjapoiss Etienne. Ta kuulutas ennast uueks Mooseseks, rändas mööda maad ringi ja rääkis: "Minu juhatusel liikuva ristiväe ees taganeb meri kahte lehte laiali. Kuiva jalaga viin ma need, kes mulle järgnevad, Pühale maale." Kui paavst Innocentius III sellest kuulis, ütles ta: "Meie täiskasvanud peaks häbenema. Sel ajal, kui meie istume käed rüppes, lähevad lapsed avali südame ning rõõmsa meelega Püha maad vabastama." 30 000 prantsuse last ja nendega liitunud täiskasvanud jõudsid Marseille'isse. Meri siiski kahte lehte laiali "uue Moosese" eest ei läinud. Kuid selle eest lubasid kohalikud kaupmehed neid seitsme laevaga üle mere viia. Kaks teele asunud laeva sõitsid tegelikult Sardiiniasse, kus lapsed hoopis
Kasutati erinevate seinaosade eendamist risaliit. Fassaad võis olla laineline, astmeline või nõgus, ebasümmeetriline. Üldmulje dünaamiline, liikuv, rahutu. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? 1. Naturalism. 2. Eklektsism. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli DIEGO VELAZQUEZ. Tema tööd: ,,Õuedaamid", ,,Joodikud", ,,Vulcanuse sepikojas" ,,Infant Baltasar Carlos", ,,Breda alistumine e. piigid", ,,Paavst Innocentius X portree", ,,Veenus peegliga", ,,Ketrajad". Nimeta neli zanri, mida Hollandis maaliti ja nende esindajad! 1. NATÜÜRMORDID- Willem Claes Hedda, Willem Kalf, 2. PORTREEMAAL- Frans Hals, Rembrandt 3. MAASTIKUMAAL- Jacob van Ruisdael 4. OLUSTIKUMAAL- Pieter de Hooch, Jan Vermeer van Delfti,
Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? Naturalistlik suund, idealistlik ehk akadeemiline suund. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli Diego Velazquez. Üheks tema parimaks portreemaaliks loetakse ,,Paavst Innocentius X portreed". Tema teine tuntuim töö kannab nime ,,Las Meninas" ehk ,,Õuedaamid". Nimeta neli zanri, mida hollandis maaliti ja nende esindajad! 1. Olustikumaal- Pieter de Hooch, Jan Vermeer van Delfti 2. Natüürmort- Willem Claesz Hedda, Willem Kalf 3. Maastikumaal- Jacob van Ruisdael 4. Portreemaal- Frans Hals, Rembrandt
heaks Püha Peetruse Basiilika kallal. Maderno surma järel liitus Bernini juhitud rühmitusega ning lõpetas Madernol pooleli jäänud Palazzo Barberini juureehitused ja fassaadi. Tema tähelepanuväärsemad tööd on: San Carlo alle Quattro Fontane, Sant'Agnese in Agone, Sant'Ivo alla Sapienza, Oratorio dei Filippini 1652 1672 Barokk kirik Carlo Rainaldi kavandatud Piazza Navona, Püha Agnese hukkamispaik, Rooma Kiriku lasi ehitada paavst Innocentius X. Borromini töötas hoone fassaadi kallal aastatel 1653-1657. Muutis kahe torni vahelist kaugust ning muutis seinad nõgusaks. Ehituse lõpetas Carlo Rainardi poeg Girolamo Rainardi. On legend, et Bernini Nelja jõe fontääni Rio de Plata skulptuur on seetõttu küürus, et ta kardab kiriku fassadi kokkuvarisemist tema peale. Ehitatud 1637 1650 Hoone kuulus Oratooriumi kogudusele, mis loodi Filippo de Neri poolt. Selle järgi ka nimi.
Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2. Intensiivsed, kõlavad värvitoonid, hele-tumeduskontrast, värv kompositsiooni aluseks, loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis Töid ,,Paavst innocentius X" ,,Kojadaamid" ,,Kojanarrid" Barokk Hollandis Maastikumaali sünd Meremaali tähtsus nn. väikesed hollandlased väikeseformaadilised tööd · Olustik Gerhard Terborch, Jan Steen, Gabriel Metsu, Vermeer van Delf · Veikelu Willem Kalf · Maastik Jacob van Ruisdael · Meremaal Jan van de Velde · Loomamaal Paulus Potter · Portree Frans Hals Rebmrandt 1. Valguse varju käsitlus 2. Portreedes püüdis ühendada kujutatavaid inimesi omavahel
ristisõja III ristisõda (1189- 1192) · juhid Saladin, Richard Lõvisüda ja Friedrich I Barbarossa (uppus enne Palestiinasse jõudmist) · Richard sõlmis rahulepingu Saladiniga · Jeruusalemma jäi moslemite kontrolli alla, oli lubatud kristlaste palverännakud Püha Maa külastamine · sõda kukkus läbi IV ristisõda (1202- 1204) · vallutati õigeusuliste kristlaste linn Konstantinoopol · paavst Innocentius III- võimsaim Lääne- Euroopa paavst ning läheb ketserite vastu sõdima · Laste ristisõda 1212 · toimus veel 4 ristisõda, kuid edu ei saavutatud · 1291. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte ja retked selle tagasivõtmiseks lakkasid Tagajärjed: · sõjad küll ei andnud loodetud tulemusi, kuid mõjutasid Euroopa arengut tuntavalt · Sõjad võimaldasid Euroopa rüütlitel oma seiklushimu ja vallutusiha välja elada, see
... Ta kasutas nii kinnises ruumis kui ka vabas looduses toimuvate sündmuste kujutamisel külgvalgust. Tema maalides on palju õhku, pintsel kerge, figuuride jaotus vaba. Veetes Itaalias kolm aastat muutub tema maalimisviis päris palju. Piigid Loodud 1634-1635. Kujutab sõda Madalmaade vastu. Hollandi kindluse Breda alistamist 1625. hispaanlastele. Nimi hispaania sõdurite piikide järgi Innocentius X Valmistatud 1650. Kujutatud 76- aastane paavst, kes oli raske iseloomuga. ,,Liiga sarnane" 1 parim töö Velazquezelt. Ketrajad Madriidi vaibatöökoda. Esiplaanil ketrajad tööl, tagaplaanil müügiruum. Tähtis tegevus mitte figuurid. Õuedaamid Autori tegevus õukonnaportretistina. Pilt ei sulgu endasse. Kuninglik paar ilmselt pildist väljas. Keskel infanta, kelle kohal 2
Hispaania ja flaami kunst 17.sajandil Hispaania Hispaania skulptuur ei ole Itaalia poolt mõjutatud, kuid jätkus keskaegne puuskulptuuride traditsioon. Katoliku kirikud vajasid palju värvilisi kujusid, barokk muutis neid realistlikumaks, isegi naturalistlikuks. Kasutati ka nt. klaassilmi, päris juukseid ja riideid. Velasquez Caravaggio eeskujul, aga tema looming heledam, õhulisem, kergem. Olustikumaalid, ka mütoloogilised. Esialgu polnud maalidel kordumatud isikud, vaid oma klassi anonüümsed esindajad. Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaa...
Keskajal olid kõik inimesed usklikud ja väljaspool kirikut ei olnud inimestel võimalik eksisteerdida. Kiriku ülesanded: 1) krik oli koht kuhu registeeriti sünnid,surmad ja abielud 2)kirik tegeles hariduse andmisega. KIRIKUÕPETUS-Põhines piiblil õpetas ,et siin maailmas tuleb olla alandlik ja kannatada ja oma tsau ,elatud elu eest saame pärast suma. SAKRAMENT-keskajal oli seitse sakramenti , sakrament on õnnistatud tegevus. PÄRISPATT-sünniga kaasa saadav kurjus ,mida inimene peab kogu elu kahetsema. 1054-kirikulõhe ida ja lääne kirik läksid lepitamatult tülli. Kiriku võim Euroopas. Paavstid määrasid kohalike valitsejate õigusel võimul püsida PIISKOP-paavstivõimu esindaja kohapeal,kes määras ametisse preestrid ja kontrollis maksude laekumist. Innocentius III (paavst)-teda peetakse kõige aegade võimsamaks paavstiks ,kes algatas ka eesti alade ristiusustamise VAIMULIKUD ORDUD- Benecliktiinid ,Tsistertslased,dominiik...
Diego Velazquez 1599-1660 Merilin Must 11c Täisnimega Diego Rodrique de Silva y Velazquez Hispaania kuulsaim kunstnik, kes viljeles peamiselt realismi Sündis 6. juunil 1599 Sevillas, mis oli tolle aja tähtsaim kunstikeskus Hispaanias Kunstnik suri 6.august 1660 Madriidis Elulugu Sündis perre esimese lapsena Vanemad õpetasid teda kartma Jumalat .Lisaks õpetasid ka filosoofiat ja keeli Juba varajases nooruses lõid välja tema kunstianded ja viidi esimese õpetaja, Francisco de Herra käe alla. Abiellus 1618. aastal oma õpetaja tütre Juana Pachecoga. Aastal 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Elulugu Järgmistel aastatel maalib kuninga ja ta lähedaste portreesid Otsustava tähtsusega tema kunstiarengule on tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Aastatel 1649-51 sooritab ta re...
Olivarese ja kuningas Felipe VI poolehoiu. Pärast noore kunstniku tööde nägemist ei lasknud kuningas enam mitte kellegil teisel ennast maalida ning kunstniku osaks sai luua sadu pilte kuninglikust perekonnast, õukondlastest, kääbustest ja õuenarridest. Ometi säilitas ta lihtsuse ja loomulikkuse ka õuemaalijana. Korduvalt maalis ta väikest prinsessi Margaretat. Eriti õnnestunud ja usutav on tema loodud portree julmast paavstist Innocentius X-st. Töö Diego Velazquez Lõunasöök. u. 1617. Pildil on kujutatud lihtrahvast söögilaua taga einestamas. Maalitavad võisid olla kunstniku enda
Muidugi polnud keisrivõim sellest huvitatud, sest see piiraks keisrite võimu. Ilmaliku ja vaimuliku võimu tülid lõpetas wormsi konkordaat heinrich 5 ja calixtus 2 vahel 1122. selle järgi pidi piiskopid ja abtid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju, mis õhelgi paavstil kunagi on olnud, saavutas innocentius 3 ( paavst 1198-1216) Ketserlus. Ketseriteks nimetati nimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserid tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega. Inkvisitsioon. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Kui ketser jäi endale kindlaks ja ei lasknud ennast ümber veenda võis teda oodata surmanuhtlus, kuid sageli kaotasid nad kogu oma vara või said
Tegevus I ristisõda II ristisõda III ristisõda IV ristisõda V ristisõda VI ristisõda Aeg 1096-1099 1147-1149 1189-1192 1202-1204 1217-1221 1228-1229 Juht Lotringi hertsog Prantsuse Saksa-Rooma keiser Paavst Innocentius III Paavst Honorius III Saksa-Rooma keiser Gottfried ja Toulouse´i kuningas Friedrich I Friedrich II krahv Raymond Louis VII ja Barbarossa, Saksa Prantsuse kuningas kuningas Philippe II August Konrad III ja Inglise kuningas
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
