EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut HISPAANIA Koostaja: Juhendaja: Raul Omel Tartu 2008 1 SISUKORD 1 AJALUGU......................................................................................................................4 2 ÜLDINFO.......................................................................................................................5 3 POLIITIKA.................................................................................................................... 7 4 MAJANDUS.................................................................................................................. 8 5 INFOÜHISKOND........................................................................................................18 KOKKUVÕTE................................
1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute- oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Renessanssiaegsete monarhidena tsentraliseerisid isabella ja Ferdinand kuningavõimu kohaliku aadli arvelt. Selle tsentraliseeritud võimu kohta hakati kasutama sõna España, mis märkis tollal kahte riiki Kastiiliat ja Aragoni. Nende laiaulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaanias Euroopas suur jõud. Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni
1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabella ja Ferdinandi abieluga. 1492 vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Kristofer Columbuse jõudmise Uude Maailma. Sea ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabella. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute- oli alanud Hispaania Inkvisitsioon. Renessanssiaegsete monarhidena tsentraliseerisid isabella ja Ferdinand kuningavõimu kohaliku aadli arvelt. Selle tsentraliseeritud võimu kohta hakati kasutama sõna España, mis märkis tollal kahte riiki Kastiiliat ja Aragoni. Nende laiaulatuslike poliitiliste, õigus- ja sõjaväereformide tulemusel sai Hispaanias Euroopas suur jõud. [redigeeri] Tõus maailmajõuna: renessansist 19. sajandini
portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (15901652) ja
" Üks teine eurooplasest vaatleja jälgis vodoo preestrit, keda oli vallanud Haiti ,,keisri" Dessalines´i vaim: ,,See oli tema ise. Ma nägin raevukat nägu, ta ilme muutus fanaatiliseks ja kogu ta hoiakust õhkus kättemaksuhimu." Selliste alateadvusliku matkimise võimetega saab ka seletada üleilmselt levinud usku kujumuutmisse. Nõiahullus mandri-Euroopas Nõiahulluse nurgakivi sai pandud 14. sajandil, mil kokku said ketserlus, õigusteadus, teoloogia ja inkvisitsioon. Järgneva pooleteise sajandi jooksul levis nõiakartus üle Euroopa ning 15. sajandi keskpaigal muutus see ligi 200 aastat kestnud hulluseks. On levinud arvamus, et nõiahullus leidis aset keskajal, kuid see väide ei pea paika. Tegelikult on nõiahullus renesanssi ja-reformatsiooniajastutega kaasnenud nähtus. On mitmeid teooriaid nõiahulluse tekke põhjuste kohta. Üheks paljudest põhjustest on hirm tundmatuse ees, mis tollal (ja ka praegu) valitses
· Bernard Clairvaux keskaja mõjukaim teoloog, vaimuinimene; tsisterlane, õhutas ristiretki. · Pühakud inimesed, kelle elus või surmas ilmnes Jumala pühadus. Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega. · Ketser - "usust taganeja", inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust · Inkvisitsioon katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu. (ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega) Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel, Rooma autorid Cicero, Platon
IV vahel. Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest, püüdes sellega lõppu teha ilmaliku võimu sekkumisele kiriku ellu. Tüli lõppes 1122.a.s Heinrich V ja Calixtus II vahel sõlmitud Wormsi konkordaadiga. Innocentius III kõige võimsam keskaja paavst. Just tema oli IV ristisõja organiseerija. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetustega Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Paavstide elu Avignonis: · paavst sõltus Prantsusmaa kuningast · paavstivõimu iseseisvuse ja edendamise aeg · luksuslik elu · paavstide sissetulekud suurenesid Ühtse riigi kujunemine Inglismaal 1066. aastal vallutas Normandia hertsog William Inglismaa, võites Hastingsi lahingu ta trooniti Inglismaa valitsejaks William Vallutaja nimega.
Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II (valitses 1780-1790), kes juba 1765. aastast ka Saksa keisri tiitlit kandis. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumaks kogu tollases Euroopas. Kui ta tuli võimule, jättis ta seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklaleeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati abielluda ka kristlastega. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Kiriku mõju piiramine ei pälvinud rahva poolehoidu. Kohtureformiga keelas Joseph II Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist.
Kandsid musta kuube. Panid rõhku haridusele, nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud. Tähtsad olid ka pühakud, sest neis nähti surelike kaitsjaid. Pühakutega seostatavad esemed reliikviad, arvati kandvat jumalikku väge. Nende juurde tehti ka palverännakuid. Esines ka ketserlust, tuntuimad olid katarlased, kes arvasid et maailma on jumala ja saatana koostöö. Ketserluse vastu olid ka ristisõjad, tuntuim albilaste sõjad., ketserid said lüüa. Loodi ka spetsiaalne kohus inkvisitsioon. Neile, kes ketserlusest loobusid, määrati tavaliselt karistuseks väiksed rahatrahvid, paastumine või palvetamine, kui ketserlust üles ei tunnistatud tuli see ülekuulamistega välja selgitada. Selleks võis kasutada ka piinamist. Karistuseks ketserlusele määrati kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine, eluaegne vangistus või surmanuhtlus. Ristisõjad Paavstisvõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, taheti vabastada kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest
Tartu Ülikool Usuteaduskond Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal Greta Vaus Referaat Tartu 2009 Et jõuda üldse mingisuguste õpetusteni, siis nii õigete kui valeõpetusteni, tuleks alustada meie esimestest teadaolevatest suurtest mõtlejatest. Tsiteeriks siin vanakreeka filosoofi Platoni (surnud 347 eKr) dialoogist ,,Pidusöök" kirjutist armastusest kauni keha vastu, teades Platoni veendumusest, et jumalik maailm on staatiline ja muutusteta: ,,See ilu on eelkõige igavene; ta ei ei teki ega kao; ta ei kasva ega kahane; edasi, ta ei ole osalt ilus ja osalt inetu, ega üks kord ilus ja teine kord inetu, ega ühes suhtes ilus ja teises suhtes inetu, ega siin ilus ja seal inetu, muutudes vastavalt vaatajale; ka ei näi see ilu kujutlusvõimele nagu näo või käte või ükskõik mille kehalise...
nad olid võrdsed meestega. Ajapikku kui arenes põlluharimine, kahanes ka naiste religioossne mõju. Polügaamia ehk mitmenaisepidamine kehtestus majandussuhete tähtsa osisena: mees vajas elatise hankimiseks võimalikult palju töökäsi. Kolmeteistkümnendal sajandil kuulutasid Albertus Magnus ja Thomas Aquinost oma veendumust, et naine on võimeline astuma läbikäimisse Saatanaga. Sellel põhjusel mõistis inkvisitsioon tuleriidale palju naisi. Naise vaimne orjastamine oli sel moel lõpule viidud. Vastandina lubas mees patriarhaalses ühiskonnas endale täielikku seksuaalset vabadust. Prostitutsioon aina kasvas. Naisest polevat mehele mingit tuge, vastupidi ta võivat mehe oma võludega hukutada. Polügaamia tähendab seda, et inimesel on rohkem kui üks abikaasa, enamasti mehel mitu naist. Polügaamia tekkimise tõukejõuks oli töökäte puudus põllunduses ja sellest sai ajapikku mitme usundi tähtis osa
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Eurooplaste vallutuste mõju kõrgkultuuride loomulik areng peatati riigid allutati ja kultuurisaavutused hävitati kullajanus rööviti hindamatuid kunstiaardeid tükeldati või sulatati veeti Euroopasse arhidektuurimälestised purustati ristiusustamise käigus põletati raamatukogusid algupärased kirjasüsteemid unustati hävis suuline pärimus suur hulk põliselanikke hukkus vallutused, inkvisitsioon, orjatöö, nakkushaigused tehti aladest Hispaania kolooniad rahvastik, keel, kultuur ja majandus muutus tundmatuseni HUMANISM JA RENESSANSS Renessanss ajavahemiku 14.-16. sajandi nimetus. Algas Itaalias. Humanism renessansi ajastule iseloomulik maailmavaade Humanismis e renessansi ajastul peetakse kõrgeimaks väärtuseks inimest. Töödele pandi nimi alla. Keskajal oli kõik kiriku kontrolli all.
Sel hetkel jäid nii Kastiilia kui ka Aragoni kroon eraldi territooriumile. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Ganada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi, 781 aastat islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Christoph Kolumbuse jõudmine Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute oli alanud Hispaania inkvisitsioon. Renessansiaegsete monarhidena tsentraliseerisid Isabel ja Fernando kuningavõimu kohaliku aadli arvelt. Selle võimu kohta hakati kasutama sõna Espana, mis märkis tollal kahte riiki Kastiiliat ja Aragoni. Territoriaalse konsolideerumise protsess lõpetati, kui kuningas Carlos I, tuntud kui Karl V, ühendas aastal 1516 kõik kuningriigi Pürenee poolsaarel, väljaarvatud Portugali ja Algarve kuningriigid, ühe monarhia alla, edendades seeläbi Hispaania riigi loomist.
1645- pärisorjuse kehtestamine. 1802- seadus „igaüks” 1804- Talurahvaseadus, 1816- Eestimaa talurahvaseadus. Anti talupoegadele „vabadus,” kuid tegelikult olid nad mõisnike kasuks töötav seisus. Keelustati linnas tööl käimine ( hiljem kaotatakse). 1819- I maareform (pärisorjuse kaotamine) II maareform (talude päriseks ostmine) III maareform (maa jagamine) 28Olulisemad sündmused, mõjutused, mis on mõjutanud eestlaste usku maailmanägemust: Kristluse tulek Eestisse. 17saj inkvisitsioon (nõidade põletamine) 1730 hernhuutlus. Suur näljahäda tõi kaasa vaikse kristlusest loobumise. Nõukogude võimu poolt peale sunnitud ateism ( igasugune jumala eitamine)
nelja kaaslast, mille Galilei nimetas Medici tähtedeks. Toscana suurvürsti matemaatiku ja filosoofina avastas Galilei 1613. aastal, et Veenusel on nagu Kuulgi faasid, mistõttu peab planeet tiirlema ümber Päikese, mitte ümber Maa. Pikksilmaga nägi ta ka seda, et Päikesel on laigud. Oma avastusi kasutas Galilei Koperniku teooria toetamiseks, kuid ta tegi seda nii, et teenis endale ohtrasti vaenlasi. Lõpuks hakkas teadlase tegevusest huvituma inkvisitsioon. 1616 edastati õpetlasele salajane ametlik hoiatus mitte toetada Koperniku teooriat. Legend Galilei kuulsast lausest ,,Ta pöörleb siiski!" tekkis teose ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta" (1632) ilmumise järel. Galilei tõestas selles veenvalt Koperniku süsteemi kehtivuse. Teadlane kutsuti Rooma inkvisitsioonikohtusse, kus talle mõisteti tolle aja kohta äärmiselt kerge karistus: koduarest ja tööde avaldamise keeld. Viis aastat enne surma (8
vastureformatsiooni. Ühelt poolt tegeleti katoliku kirikus enesepuhastusega: korrastati katoliiklikku õpetust, keelati kiriklike ametikohtade koondumine ühe inimese kätte, parandati vaimulike haridustaset ja tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini. 1540 rajati Ignatius Loyola (1491 – 1556) eestvedamisel jesuiitide ordu, mille eesmärk oli katoliiklust tugevdada ja võidelda reformatsiooni vastu. Teisalt taasaktiveerus inkvisitsioon, et usuline teisitimõtlemine välja juurida. Hävitati ketserlike sisuga „musta” nimekirja kantud raamatuid. Euroopa erinevates piirkondades puhkesid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel: Prantsusmaal sõjad hugenottidega (n Pärtliöö 1572, kui Pariisis ja Prantsusmaal tapeti ~20 000 hugenotti; Nantes`i ediktiga 1598 tunnistati valitsevaks usuks Prantsusmaal katoliiklus, ent hugenotid võisid oma usutunnistust edasi
Saksamaal müüs ta keisrivõimu aadlikele, mis pikemas perspektiivis osutus keisritele hukatuslikuks. Friedrich II-l tekkisid mitmed konfliktid paavstiga. Pärast Friedrichi surma kaotasid keisrid peaaegu kogu oma ilmaliku valduse. Konfliktis jäi võitjaks paavst. Saksamaa jäi killustatuks. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198 – 1216) ajal. Innocentius oli ülemuslik valitsjete suhtes. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. Alguse sai kirikulaulude kogumine ja inkvisitsioon. 13. saj on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas. Prantsusmaal tuli 987 võimule Kapetingide dünastia. Alguses olid nende valdused marginaalsed. Ajapikku Pr kuningate võim kindlustus järk-järgult seoses vasalliteediga. Inglismaa kuningavõimu kindlustas Normandia hertsog William Vallutaja, kes kehtestas eeskujuliku läänikorra. Suhted Ingl ja Pr vahel muutus teravaks, kuna abielude teel omandasid Inglise kuningad ulatuslikke valdusi Prantsusmaal. Inglise kuningad omandasid
vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja paavsti 1122aastal sõlmitud Wormsi kokkulepe. Piiskopid said vaimuliku võimu ametitunnused paavstilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Ketserid ja inkvisitsioon Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Lõuna-Prantsusmaal tekkis katarite liikumine. Nad eitasid katoliku kiriku hierarhia ja kritiseerisid vaimulike elukombeid. Katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada oli inkvisitsioon. Inkvisitsiooni kohus kujunes 13ndal sajandil ja selle tegevust kontrollis paavst. Endale kindlaks jäänud ketserid anti surmanuhtluse täideviimiseks
õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel 4. õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine . 5. Mõju protsessiõigusele • Kirjalike tõendite väärtustamine • Süüdistaja (akusatoorne menetlus) • Ülestunnistus kui süütõend (piinamine) • Kaks kokkulangevat tunnistust • Eesmärk tõe väljaselgitamine (mitte kokkulepe nagu varem) • Inkvisitsioon (küsitlus) • Dokumenteerimine, tasemel haldus Kiriku ja ilmaliku riigi suhe • I - keelatud sekt, distantseerub ilmalikust võimust ja ootab kannatades selle lõppu (varakristlus) • II- riigikirik, mida kristlikud valitsejad juhivad ka kiriklikes küsimustes. Tsesaropapism alates Constantinosest (hilisantiik) • III - kirik peab end riigi ühendavaks vaimulikuks võimuks, paavst määrab maailmavaadet ja poliitikat (kõrgkeskaeg)
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
Eesti õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Õigus ja kohtukorraldus Vana- Eestis 2. Võimukorraldus Vana- Eestis 3. Kohalikud kodifikatsioonid keskaegses Eestis 4. Liivimaa maapäev 5. Taani võimukorraldus keskaegses Põhja- Eestis 6. Võimukorraldus ordu maadel 7. Võimukorraldus Tartu ja Saare- Lääne piiskopi maadel 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis 9. Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis 11. Eraõigus keskaegses Eestis 12. Avalik õigus keskaegses Eestis (Vastus on antud aga: Krim.õigus keskaegses Eestis) 13. Võimu- ja õiguskorraldus Poolaaegses Eestis 14. Võimu ja õiguskorraldus Taaniaegses Eestis 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis 16. Era- ja avalik õigus Rootsiaegses Eestis 17. Kohtukorraldus Rootsiaegses Eestis 18. Veneaegse Eesti võimukorraldus 19. Veneaegse Eesti tähtsamad eraõiguse allikad. Balti Eraseadus ( vastus on olemas vanas variandis 20-nda all, muut...
Alguses püüdis kirik ketsereid ümber veenda. Kui see ei õnnestunud karistati neid karmilt. Usuti , et karistus on kasulik ka ketserile endale, kuna see võib teda põrgust päästa. Tavaliselt ketserid vangistati või aeti maalt välja. Nende alles jäänud varanduse võttis kirik aga endale. Vahel juhtus ka, et rahvas ise tungis ketseritele kallale, tappis nad ja röövis nende vara. 13. sajandil moodustati ketserite vatsu võitlemiseks eriline kirikukohus inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene oli ketserluses süüdi või mitte, veenma teda oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei õnnestunud, siis määrama kohase karistuse. Tegelikkuses mõisteti ketserluse kahtlustatud enamasti süüdi. Sageli piinati kahtlusalust, et ta end ise süüdi tunnistaks. Tavaliseks karistuseks valiti tuleriit. Inkvisitsioon ise karistust läbi ei viinud, sest kirik ei tohtinud verd valada. Kohtuotsuse täideviimine jäeti ilmaliku võimu esindajate hooleks.
· Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. · Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. · Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. c. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: · Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. · Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. d. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: · Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. · Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. · Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või
- Kirikuvanne: ekskommunkatsioon (kogudusest väljaheitmine 1. Inimese suhtes) ja interdikt (kirikukeeld mingile institutsioonile, ordule, kuningriigile ntx) - Landfireden maarahu, mis pole kiriklikku päritolu, vaid valitseja käsul - Vandeid anti, vanne tähendas tõendust, õiglust. Oluline oli vanujate autoriteet, mida kõrgem inimene, seda suurem õiguslik jõud - Usuti, et valevandumine ei saa toimida - Ordaal jumala kohus - Inkvisitsioon institutsioon ketserluse uurimiseks, tegelikult on protsess kohtuprotsessi tüüp, kus kohtunik küsitleb tunnistajaid - Keskaegne õigus oli suurel määral ostetav - Linnad - Elanikkonna osakaal suhteliselt väike - Linnadest rohkem allikaid võrreldes maaga - Erinev linnadest vanal ajal - Iseseisev majanduslik organism, mille elanike põhiosa elatas ennast enamasti linnategevustega - Rooma allakäiguga käisid alla ka linnad
Vr: 1. katoliku kiriku enda reformimine. Sellega tegeles Trento kirikukogu. 154563: 1. indulgentsid keelati, keelati ka nendest kirjutmine. Kanti keelatud raamatute nimekirja. 2. vaimulikud peavad kinni pidama tsölibaadist. 3. keelati olukord, et inimene korraga mitmes vaimulikametis. 4. keelati see, et vaimult viibib oma piirkonnast eemal. 5. kinnitati paavsti ilmeksimatus, 6. kõik protestandid kuulutati ketseriteks, nendega asus võitlema inkvisitsioon. 2. 1540 kinnits paavst mungaordu Societas Jesu, Jesuiitide ordu, põhikirja. Rajaja ingatius loyola. Ordu ainuem: ketserite ja paganate pööramine, pidi kõigi vahenditeda tooma kasu kato kirikule, pidi valmis olema sooritama pattu, kui katoliku krikule on see kasulik. Pihisaladus suht puudub. Liikmed üritasid saada tulevaste kuningate kasvatavajateks ja pihiisadeks. Üritasid õukonnas vaimulikud olla
mille puhul kaubalis-rahalised suhted on mille eesmärk oli jumala teenimine, kas vähe arenenud või puuduvad üldse. eeskätt palvetega. Kõik vajalik toodetakse ühe feodaali ketser kiriku ametlikust õpetusest piires. Selle süsteemi puhul paigutatakse kõrvale kalduja, väärusuline enamasti ressursse ümber läbi otsese vahetuse või kiriku liigse rikkuse kiritiseerija jagamise. Rahatu majandus, kus kõik inkvisitsioon nn. kirikukohus, kus vajalik toodetakse ise või saadakse selgitati välja ketseri süü ja määrati vahetuskaubanduse vahendusel. karistus parlament seisuste esinduskogu/rahva- skolastika keskaja filosoofias õpetuste esindus; riigi kõrgeim seadusandlik kogu kogum, milles usulist maailmavaadet tsentraliseeritud monarhia tugev põhjendati Aristotelese loogika abil.
Kerjusmungaordude kloostrid tekkisid eeskätt ikkagi linnades. Hiljem kerjamise osatähtsus vähenes. Olulisemad kerjusmungaordud: 1. Frantsisklased Nime on saanud asutaja järgi. Tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal. 2. Dominiiklased Nime on saanud samuti asutaja järgi ja tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal ja keskaegsetes ülikoolides olid tihti just dominiiklased õppejõud. Inkvisitsioon (eesmärk ketserite (ei uskunud õiget usku) välja selgitamine) läks nende kontrolli alla. Ketserlikud liikumised tekkisid pigem Lõuna-Euroopas, sest sealne areng oli kiirem (linnad arenesid kiiremini, muutusid jõukamaks) ja tekkis kiriku suhtes rohkem kriitikat. Tänu kaubandusele oli seal rohkem kokkupuuteid ka teiste uskudega ja seetõttu omandati rohkem teadmisi uskudest. Inkvisitsiooni kohtus püüti ketserite uskumusi muuta. Ketserite vastu on toimunud ka ristisõjad.
tugevdamine. Oli ka neid inimesi, kes polnud paavstivõimuga rahul. Neid hakati nimetama ketseriteks ja nende arvates polnud kirik oma rikkusega Jumalale meelepärane. Tõeline, jumalale meelepärane inimene pidi olema vaene, nagu olid Jeesuse jüngrid. Sellise suhtumisega ei saanud rahul olla katoliku kirik ja ta püüdis ketsereid ümber veenda. Moodustati isegi ketserite vastu võitlemiseks eriline kohus inkvisitsioon. See pidi välja selgitama ketserid ja veenma neid oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei õnnestunud pidi määrama kohese karistuse. Tavaliseks karistuseks sai ketserite põletamine tuleriidal. Paavstivõimu nõrgenemine Kuni Euroopa oli feodaalselt killustatud ja kuningavõim paljudes maades nõrk, vajasid valitsejad kiriku toetust ja olid nõus paavsti sekkumisega omaa maa kirikuasjadesse. Liit paavstiga lisas kuningatele mainet ja võimaldas neil
lausa keelati indulgentside müük; koostati ka keelatud raamatute nimekiri raamatutest, mida ei tohtinud isegi lugeda ning kinnitas paavsti ilmeksimatust. * Loodi ka Jesuiitide ordu, kes kaitsesid Katoliku kiriku huve, valimata vahendeid nt rajati koole; sinna ordusse saamiseks pidid olema kõrged vaimulikud võimed ning pidid head välja nägema. * Ususõjad sõjalise jõuga üritati protestantidest võitu saada. * Inkvisitsioon sai samuti ülesandeks reformatsiooniga võidelda. * Reformatsiooni postitiivne ja negatiivne mõju ühiskonnas: -) Vastureformatsioon tulemus. -) Hariduse, teaduse ja rahvuskeelte areng. -) Kuninga võimu tugevnemine ja paavsti langus. -) Massilised tapmised ja inkvisitsioon. -) Kultuuriruum kitseneb. * Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. -) Humanism ja selle mõju. -) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus. -) Trükikunst teadmiste laiem levik.
Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg - pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses - pidi tegema tööd ja palvetama. Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine. 19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund: 1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud 2) BELLAATOR – sõdivad e. Aadlikud 3) LABORATORES – töötavad e. Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised
Shakespeare on renessansist 14. - 16. sajand =Olid suured avastusretke -1492 oli Kolumbus Ameerikas =J. Guttenberg leiutas trükikunsti -1440 1445 -Raamat jõuab lugejateni -Rüütliromaanid -"Don Quijote" =Muutused usus -1517 Martin Lutheri reformatsioon -Hispaanias inkvisitsioon -Inglismaal katoliiklaste ja protestantide sõda -Henry VII lahutused -Tekkis rahvuskeelne kirjandus -Piibel =Indiaanlaste hävitamine -Konkistadoorid, uusasukad -Orjakaubandus 16. - 17. sajand =Skeptiline aeg -Kahtlemine inimeste võimetes Renessanss algas Itaalias 14. sajand, Inglismaal 15. - 16. sajand Au sees õige kasvatus, patriotism, teadmised 2
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
eelkristlikus õiguses oli vastav mõiste tundmatu. Iga tavalise õigusnormi juures küsis kirik, kas see vastab tema õpetusele heast ja kurjast. Piibli eetikast sai õiguse mõõdupuu. Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim. protsessis arendas välja nn inkvisitsiooni ehk uurimismenetluse, kus protsessi juhtis kohus ning ametisse seatud eriline süüdistaja. Inkvisitsioon – kriminaalprotsess oli välja kujunenud 1215 aastal. Oli antud õigus kirikule algatada kriminaalasi kui oli info isiku kohta, kes oli toime pannud kuriteo. Kohtunik hakkas tegelema juurdlusega. Ette oli nähtud ka tõendamine ja ka kuritegu uuriti ning kutsuti tunnistajaid. Leiti, et kõige parem tõendus oli isiku ülestunnistus. Algul oli kiirik piinamise vastu. Kui inimest piinati, andis ta enamasti lõpuks siiski tunnistuse. 13 sajandil pooldas seda juba ka kirik
tsentraliseeritud ülesehitus, need jagunesid provintsidesse. Vanade ordude puhul nõuti, et munk oleks ühes kohas paigal, kerjusmunkade puhul oli ette nähtud munkade asumine ühest konvendist teise Dominiiklased arendasid teoloogiat ja kui 13. saj said alguse teoloogilised ülikoolid, siis needki kuulusid dominiiklastele. Studium generale dominiiklaste koolid, mis ei jäänud ülikoolidele palju alla Dominiiklane oli nt Aquino Thomas ja paljud teised kuulsad intelligendid. Ka inkvisitsioon anti dominiiklaste ordu ülesandeks. 14. saj jagunes dominiiklaste ordu kaheks tiivaks: observantideks (rangem tiib) ja konventuaalideks (leebem tiib). Dominikaanlasi on kutsutud ka issanda koerteks domini canis. Teine suur ordu oli frantsisklaste ordu, kelle nimetus tulenes ordu rajaja nimest Franciscusest, kes oli päris Assisist oli noorena kaupmees ja kauples Prantsusmaaga Franciscus oli hüüdnimi: frankidega kaupleja. Ordo fratrum minorum Vähemate Vendade Ordu, nim
ainult õigete vahendite ja viisiga saavutatud eesmärk on midagi väärt. Seevastu renessansiinimene kaldus saavutama oma eesmärke vahendeid valimata. (Seda väljendab põhimõte“eesmärk pühitseb abinõu“. Sellel ajal ajal hakkasid levima ka tulirelvad. Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents).
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aa...
algus Hispaanias. · 1808- 1874 a. algas kodanlike revolutsioonide ajajärk. · 1810- 1826 a. Hispaania- Ameerika kolooniate vabadussõda Hispaania ülemvõimu vastu. · 1812 a. võeti vastu Cádizi konstitutsioon, millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia. · 1820- 1823 a. II kodanliku revolutsiooni algus Hispaanias, algas kolonel R. del Riego y Nuñezi juhtimisel ülestõusuga. · 1834- 1843 a. III kodanlik revolutsioon Hispaanias. · 1834 a. kaotati kodanlik inkvisitsioon kogu riigis. · 1835 a. kehtestati majoraat. · 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele. · 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses. · 1848 a. valmis esimene raudtee riigis. · 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga. · 1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias. · 1873 a
saab teada kael, mis kaalub tagumik. 9. Renessansi kirjandus Renessanss- pr k taassünd (antiikkultuuri ja tervikliku ning harmoonilise isiksuse). 14.-16. sajand, sai alguse Itaaliast. Humanus- lad k inimlik. Humanistid- erudeeritud teadlased, mitmekülgsete teadmistega, lad keeles kirjutasid. 1445 Gutenbergi Piibel. 1492 Am avastamine. 1517 Lutheri reformatsioon. 1525 hävitati Lübecki raeraamatu järgi laevatäis eestikeelseid katekismusi. Wanradt-Koelli katekismus. Edasi tegutses inkvisitsioon. Ülistatakse platoonilist armastust. 10. Dante, ,,Jumalik komöödia" Dante Alighier (1265-1321) elas Firenzes, kuid pagendati sealt paavsti ja keisri omavahelise väitluse pärast, kus ta pooldas paavsti. Ta oli esimesi itaallasi, kes ladina keele kõrval võttis kasutusele itaalia keele. Dante isa sõbra tütart Beatrice'i ülistab ta oma teostes. Näeb teda esimest korda 9. aastaselt, 2.korda 18. aastaselt. Nad armusid, aga B abiellus teisega. ,,Uus elu"- pühendatud Beatricele
ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond. · Ühiskondlikud vaputsused: reformatsioon, ameerika avastamine, sealsete mõjusfääride üle pinged, Otomani impeeriumi ähvardused Euroopale jne. · Moraalikriis individualismi ja enneolematu ahnuse vallandumine. Põlisrahvaste orjastamine Ameerikas. Inkvisitsioon. Rohked sisepinged vaimuelus. · Dantest ja Petrarcast saab alguse Platoni ideedest lähtuv vaimuvool, kus taunitakse igasugust maist, tumedat poolt seksuaalsust ja lihalikku armastust. 7 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · 16. sajandil asendub varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse ja inimese
(Purina 2011) 1.5.Kassid kui halvad olevused Järgnevate aastate jooksul aga kasside õnn pöördus ja neid hakati seostama valede tegude, haiguste ja vägivallaga. Aastal 1484 nõudis paavst Innocent VII kõikide kassiarmastajate kui nõidade põletamist. Ta uskus, et nõiad jumaldavad saatanat ja saatana abiliseks on just kass. Kasside öösiti hiilimist seostati kuradi ja nõidusega. Iga vanema naisega koos elavat kassi peeti nõia õelaks abiliseks. Kassiomanike leidmiseks lasti käiku inkvisitsioon. Sajad kassid ja nende omanikud põletati tuleriidal!(Purina 2011) 6 1.6.Kassid taas lemmiloomadena Kasside põli ei paranenud Euroopas enne, kui neid hakati 17. sajandil laevadel hiirepüüdjatena rakendama. Viktoria ajastul hakati kasse taas lemmikloomadena pidama ja 19. sajandi lõpus viidi läbi esimene tõukasside näitus. 1871. aastal toimus Londoni Kristallpalees suur Briti lühikarvaliste ja Pärsia kasside näitus
- Tekkisid reaktsioon linnade tekkele asusid linnades - Linnades oli ketserlus ja sellepärast tekkisidki kerjusmunga ordud. - Linnad olid jõukad, sellepärast oli algselt kerjusmunga ordude eesmärk rikastuda kerjamise kaudu. - Nad rändasid ringi ning õppisid selgeks kohaliku keele. - Kerjusmunga ordude tegevuse kaudu jõudis usk paremini rahvani, sellepärast et nad olid võimelised kohalikega paremini suhtlema. Dominiiklaste ordu - Tegutsesid ka Tallinnas, võitlus ketseritega, INKVISITSIOON Frantsisklaste ordu - Kerjusmunkadest said õppejõud ülikoolis. - Tallinnas Pirital on katoliku klooster PAAVSTIDE JA KEISRITE VÕIMUVÕITLUS · Paavstide ja keisrite võimuvõitlus väljendus kõige paremini investituuritülis . Ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist. Teine tähendus on ametikoha üleandmine. · Aastal 962 oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis, mis kannab nimetust Saksa Rooma keisririik.
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
1805 Trafalgari merelahing - Hispaania ja Prantsusmaa ühendlaevastik purustati. 1808 vabadussõda Napoleoni vägede vastu, kodanlik-demokraatlikud revolutsioonid. 1812 Cortes võttis vastu konstitutsiooni, millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia. 1808 ja 1814-1833 Fernando VII, kelle surma järel puhkes võimuvõitlus ta venna Don Carlose pooldajate (karlistide) ja lese Maria Cristina toetajate (kristiinoste) vahel. 1833-68 kuninganna Isabel II - kaotati inkvisitsioon, senjööriõigused, suleti kloostrid. 1868-74 V revolutsioon, Isabel II pidi lahkuma. 1873 kuulutati välja vabariik, kuid Alfonso XII (1874-85) taastas monarhia. 1876 konstitutsioon, mis jäi kehtima 47 aastaks. Pärast I maailmasõda süvenesid sotsiaalsed vastuolud. 1923 kehtestas kindral M. Primo de Rivera sõjaväelise diktatuuri. 1931 võitsid vabariiklased ja kuningas põgenes välismaale. Kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
