6.Milline sõjaka s rahvas võis olla osaline Yucatani poolsaare linnade allakäigus? Toleegid 7.Millise tänapä eva riigi ma a-alal a sus inkade riik? Lõuna - Ame erikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. 13 sajandi alguses asutati inkade pealinn Cuzco. 8. Kirjelda elukorraldust s elles riigis. Inkad elasid müüridega kaitstud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Nende usuelu oli tagasihoidlikum ja elukorraldus praktilisem kui vanadel m ehhiklastel. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenendud? Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüstee me. Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja
tugevalt, kuid kolonistid vajasid tööjõudu. Seetõttu hakkati Aafrikast neegerorje tooma. 22. Nimeta maiade leiutisi? Piltkiri, kalender, number 0. 23. Mille poolest sarnanesid vanad Ameerika kõrgkultuurid üksteisega? Mille poolest erinesid? Sarnane Erinev Kõrgel tasemel oli ehitus kunst Pühad rituaalid nt ohverdamine ja ehitati uhkeid losse, viis jumalate austamiseks astmikpüramiide ja templeid Nii maiad, inkad kui ka asteegid Valitsejad ning nende võim austasid loodust ühiskonnas Religioon mängis nii maiade, inkade Tegevusalad, see olenes rahva kui ka asteekide elust suure rolli asukohast ning sealsetest tingimustest
kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal
Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuur Teotihuacani keskosa linnulennult. Esiplaanil Päikesepüramiid, tagaplaanil Kuupüramiid, neid ühendab Surnute tänav.
TUNNUS OLMEEGID MAIAD INKAD Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu)
KULD Tartu 2011 Sisukord 1. Kuld Huvitavaid fakte 3 2. Füüsikalised omadused 5 3. Keemilised omadused 6 4. Kuld ajaloos 7 Kuld ja inimese loomine 5. Peruu kulla maa 8 6. Maiad ja atlan 9 7. Kasutatud kirjandus 10 KULD Huvitavaid fakte Mis on kuld ja miks seda tähistatakse tähisega Au? Kuld on haruldane metall, mille sulamistemperatuur on 1064°C ja keemispunktiga 2808°C. Sümbol Au on tuletatud lühend kreeka keelsest sõnast Aurum, mis tähendab tõlkes ,,särav päikesetõus". Sellised iseärasused nagu kõrge roostekindlus, plastilisus ja elektrijuhitavus on aastasadu alal hoidnud inimkonna huvi kulla vastu. ...
ja aastatel 1368-1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongolite hordide eest ning hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla seotud ka Hiina edasise allakäiguga, kuna riigi isoleeritus oli põhjuseks märksa aeglasemale edasisele arengule. 4) Machu Picchu Pilvede linn Machu Picchu ehitati samanimelise mäe tippu inkade impeeriumi poolt Peruus 15. sajandil. Linn tähendab otsetõlkes vana mäge. Linna teeb eriliseks tema asukoht ja suursugusus. Inkad hülgasid linna peale suurt rõugeepideemiat ja Hispaanlaste pealetungi. Linn "jäi kadunuks" kolmeks sajandiks, kuni ta 1911. aastal taasavastati. 5) Petra kaljulinn Araabia kõrbe äärealadele kaljude sisse ehitatud linn on juba kaks aastatuhandet vana. Suur kõrberahvas Nabataeanid olid tuntud oma oskuse poolest erinevate veetehnoloogiate rakendamisel. Kaljudesse on ehitatud nii suur tempel kui ka näiteks 4000-le inimesele mõeldud teater. 6) Rooma kolosseum
Ajalugu Sündmuste lühikokkuvõte: · IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa · III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat · II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid · 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi · 200-700 p.Kr. Nazca kultuur · 8.saj. põhjarannikul tekkis Chimu impeerium · 15.saj. inkad vallutasid Chimu impeeriumi ja moodustasid suure tsentraliseeritud riigi · 1533 Hispaania konkistadoorid vallutasid inkade pealinna Cusco · 535 Francisco Pizarro asutas Lima linna · 1542 hispaanlased moodustasid Peruu asekuningriigi · 1780-1783 toimus suurim indiaanlaste ülestõus · 1821 Peruu kuulutati iseseisvaks · 1826 alistusid viimased Hispaania väeüksused · 1836-1839 Peruu ja Boliivia liitriik
Kliima Kuna Andid hõlmavad väga ulatusliku ala, varieerub ka mäestiku kliima. Andide keskosa on väga kuiva kliimaga, seal asub üks maailma kuivemaid kohti, Atacama kõrb. Mäestiku põhja- ja lõunaosas sajab seevastu palju. Veel Andidest… Tšiili piki rannikuserva kulgev territoorium on ääristatud üpris madalate rannikumägedega. Paljud sealsed mäed on vulkaanid ja vähemalt viiskümmend neist on aktiivsed. Enne eurooplaste Ameerikasse saabumist elasid Andides inkad. Andides võib kohata ka indiaanlasi, kes liiguvad lambakarjadega ühest kohast teise. Suvel kõrgemale, talvel madalamale. Transport on raskendatud eriti lõuna pool, kus mäed ulatuvad rannikuni ja muudavad maismaal liikumise võimatuks. Mandri lõunatippu minekuks tuleb kasutada meretransporti või sõita läbi Argentina. Andid hõlmavad 3 371 000 ruutkilomeetrit. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org www.annaabi.ee www.google.ee Tänan kuulamast!
Landowski. Ametlikult pühitseti kuju 1931 aasta 12. oktoobril, ning see muutus brasiillaste soojuse sümboliks. Mäe tippu viib trepp, millel on 220 trepiastet, kuid saab ka minna tõstukiga. Jeesuse kuju on suur vaatamisväärsus ja väga kuulus koht ning kindlasti ka väga hea paik hingepuhastamiseks. Machu Picchu Machu Picchu ( vana mäetipp) avastati aastal 1911 arheoloogi Hiram Binghami poolt. 15.sajandil rajasid inkad 2400 meetri kõrgusele Machu Picchu mäetippu imelise linna. See linn jäi puutumata ka Hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20.sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased. Machu Picchu varemed koosnevad umbes 150 majast, templitest, saunadest, paleedest ja hoidlatest ning need kõik on imestusväärselt hästi säilinud. Linna religioossest tähendusest on
1911. aastal Yale'i arheoloogi Hiram Binghami taasavastatud Machu Picchu (otsetõlkes "vana mäetipp", nimetatud ka "inkade kadunud linnaks") varemed on maailma ilusamaid ja mõistatuslikumaid paiku. 2400 m kõrgusele Machu Picchu mäetipu suhteliselt kitsale alale, mida legendide jägi juba ennemaltki pühaks paigaks oli peetud, rajasid inkad 15. sajandil hämmastava kivilinna. Troopilistest metsadest varjatud linn jäi puutumata ka hispaania konkistadooridest ning inkad hülgasid selle alles pärast suurt rõugeepideemiat. Kuni 20. sajandini teadsid varemetest vaid mõned kohalikud indiaanlased. Pilvede vahel kõrguvad varemed koosnevad paleedest, saunadest, templitest, hoidlatest ning umbes 150 majast, mis kõik on tähelepanuväärselt hästi säilinud. Need hallist graniidist lõigatud plokkidest
tekkega kasvab plahvatuslikult tekstide hulk. Samas on kindlasti vaja materjali, millele saaks kirjutada. (Erand - inkade kultuur, kus linnad tekkisid, aga kirja mitte. Samuti ei vastandunud neil maa- ja linnaelu.) Maarahva mälu on seotud loodusega (maastikuga), seda käsitletakse kui teksti. Kultuur indentifitseerib end läbi maastiku. Seda infot taastatakse ja korratakse rituaalide käigus. (Inkad asustasid vallutatud rahvad ümber ja kuna neil ei olnud kirja, siis said vallutatutest kiiresti inkad. Ja juudid jäid juutideks ainult Piibli pärast.) Kirja negatiivne külg on see, et see võimaldab haridust jaotada: selle väärtus langeb. Kuigi kiri on tihti sakraalse iseloomuga, saab see linnas uue funktsiooni - aruandluse, mille tulemusega tekib palju tekste, mida keegi ei loe ja millel pole tegelikult eriti väärtust. Maa- ja linnatsivilisatsiooni vastuolu väljendab hästi Sparta ja Ateena vastasseis. Pidevalt peeti sõdu, mis
kuld, hõbe, tsink ja tekitanud poliitilise tina ebakindluse Mõni aeg tagasi Ehkki inflatsioon on avastati ka nafta ja vähenenud 10% maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema kapitalistlikud tootmissuhted. 1945 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga Kultuur: Suur Oruro karneval, traditsiooniline folkloori üritus, mille eesmärk on austada indiaanlasi paganlike tantsudega Boliivia kuulsaimat tantsu nimetatakse Caporaleks Naised kannavad seelikutpollera
Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud. Tolteegid levis kõige laiemalt kuid lühiajaliselt. Templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid. Skulptuurid jumalakujud skemaatilisd, tinglikud, sümboolsed. Inimesed- tõetruud, looduslähedased, peamiseks huviobjektiks oli nägu. Ei tuntud lunastusõpetusi ega usutud hinge surematust. Hindasid ilu ja kunsti; uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise mõtteks. Inkad 13.saj asutati pealinn Cuzco. Elasid müüridega kaitstud linnades. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme; müürides ühendasid kivid tappidega. Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia. Säilinud on rohkem keraamikat, mille hulgas on palju huvitavaid inimpeakujulisi nõusid. Zeni mõjud Jaapanis kunstis kalligraafia spontaansus ja maalikunstis peamiselt tühjal pinnal on
Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, va i d nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. Inkade kultuur. Lõuna-Ameerikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. Inkad elasid müüridega kaitsrud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Väga osavad olid inkade ehitajad.
Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades ühtlase hästi toimiva kaubavahetuse ja positeeninduse kogu impeeriumi ulatuses. Olid inimestest koormakandjad ja jooksjatest kullerid. Ratasveokeid Andide elanikud ei tundnud. Inkade riigi vallutasid aastatel 1532 -1538 hispaanlased. Nagu Kesk-Ameerikas, nii aitasid siingi vallutajaid vastuolud inkade seas, olid käimas ju kodusõjad. Kuigi Andide kõrgkultuur hävitati, räägib ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, oma keelemurdeid ka tänapäev. Triin Miilman 10. B
Renessanss 14-16. sajand. Seda perioodi peetakse taassünniajastuks Euroopas- Uues aja tekkimise algus. Euroopa majanduselus hakkasid toimuma muudatused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Aasias võimutsesid moslemid, Idas valitses islami kultuur, Ameerikas Inkad ja Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika. Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus. Muusika Sõna renessanss tuleb itaalia keelest ja tähendab taassündi või tagasipöördumist- tagasi vanakreeka kultuuri juurde. Sellel perioodil tekib uus muusikaliik.
1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur hakkas välja kujunema III at. eKr . Levis naaberriikidesse (Nepaal, Indoneesia, Malaisia, Tai, Hiina). 2. Mis on stuupa? Stuupa on poolkera kujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Asoka lasi neid oma riiki püstitada u. 84 000. Kupli tasandatud tipus on nelinurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega. Kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skulptuuridega. 3. Millised olid India templid ja kuidas kaunistatud? India templid on peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monu...
põhjuseks. Samuti võib ka mõjudada seda fakt, et sealsed rahvad elasid ja arenesid peaaegu täiesti lahus ülejäänud maailmast. Kõige suuremaks põhjuseks pean mina aga seda, et nendel maadel on toimunud palju sõdasid jms, mistõttu on kunst hävinud. Näiteks hispaanlased hävitasid seal kõik, mis ette jäi. Kindlasti ei ole põhjuseks see, et kunsti olekski vähe ei. Kunsti tegid nad kindlasti palju kuna vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks.
Nad olid edukal kunstialal, kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia,neil oli olemas kiri ja ajalookirjutus, kalender. Templid olid Vana-Ameerika suurimad, seinad kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles on inimese ja loomade tunnused. 6. Milline sõjakas rahvas võis olla osaline Yucatani linnade allakäigus? Tolteegid 7. Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik? Peruu 8. Kirjelda elukorraldust selles riigis. Inkad maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Usuelu oli tagasihoidlik ja elukorraldus praktiline. Nad ehitasid sillutatuid teid ja niisutussüsteeme. 9. Millised käsitööd ja kunstid olid inkadel eriti hästi arenenud? Tekstiilikunst ja metallurgia
savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse
savianumad. Moche Päikesepüramiid Kuldvaas Chimust Teise aastatuhande alguseks oli kultuurikese nihkunud Andide kõrgmäestikku, esmalt Titicaca järve piirkonda praeguse Peruu ja Boliivia piiril. Mõnevõrra mõistatuslikuna kõrguvad järve kallastel Tiahuanaco (Tiwanaku) linna varemed. Kes selle muljetavaldava keeruka kompleksi rajas, pole teada. Pärast hiilgeaega 4.10. sajandil jäeti linn millegipärast täiesti maha ja alles inkad hakkasid seda sajandite pärast pühamuna kasutama. Tuntuimad mälestised Tiahuanacos on Päikesevärav, rituaalne õu ning Päikese ja Kuupüramiidi varemed. Hämmastav on neid moodustavate hiiglaslike kõvast kivist plokkide töötlemistäpsus. Tiahuanaco Päikesevärav 15. sajandi algul kerkis mägedes esile ketsua rahvas, keda ajaloos nende valitseja tiitli Inca järgi rohkem inkadeks nimetatakse
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriiki...
Linna keskmeks olid kuninglikud paleed. Selle ühiskonna inimesed allusid täielikut valitsejatele. Inimesed tegelesid palju käsitöö põllunduse ja kaubandusega. Hinnati sealset tekstiilikunsti ja metallitööd.14 14 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 13 Kuldvaas15 INKADE KULTUUR 1438-1532 a pKr Inkade impeerium oli viimane suur Kolumnuse-eelne Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon. Inkad ühendasid kogu Andide piirkonna ühtseks tsivilisatsiooniks. Inkade impeeriumi keskuseks oli Cuzco. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. 16 Inkad tundsid omapärast infovahetusvahendit - kiput, mis on moodus info edastamiseks eriliste värviliste nööride ja nendesse tehtud sõlmede abil. Kipu võimaldas edastada ainult arvulist ja veel mõningat, eelnevalt kokkulepitud teavet. Kipuga käis kaasas tavaliselt mingi suuline sõnum, mis
Ohverdamine, peajumal oli Vihmajumal Astronoomia, hieroglüüfkiri, head matemaatikud(tundis numbrit 0) Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad Tegevusalad: põlluharimine, ehitasid losse, templeid, teid ja korrastasid neid Mitu jumalat, ohverdamine, päikesepidustus Sõlmkiri, õppimine põhines mälul, kutsekoolid Rajasid linnasid kõrgmägedesse, ei kasutanud sideainet, sillutatud teed Hispaanlase vallutasid riigi 20. Iseloomustada muinas-Aafrika kultuure: Aksum 1-7saj pKr Põhja-Etioopia Geesi keel
muster); järskude treppidega astmikpüramiidid; kujutati inimesi ja loomi; piltkiri raiuti kivisse või maaliti; seinad templites kaetud olenditega, kelles on inimese ja loomade tunnuseid; tähtsad olid väljakud, kus peeti rituaalseid pallimänge; ka stseene võitlusest ja sõjavangide ohverdamisest; figuurid maaliti telliskivipunase värviga; väga hoolikalt tehti nägu, keha oli sekundaarne; tolteekide templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid Fakte: 1500 inkad, asteegid, olmeegid, tolteegid, maiad olud sõltusid metsikult vihmast ohverdati ka enda hulgast Mõni linn uhkem, teine kehvem Kirja asemel sõlmkiri Tiwanaku Päikesevärav Päikesejumal Virachocha e Kon-Tiki Vahepeal on ka realistlik periood (Moche) Tikal; Tula (Mehhiko); Chichen Itza; Macchu Pichu (Peruu) Alepõllunus rändleva eluviisiga
Keraamika väga stiliseeritud, dekoratiivne ja atraktiivne Chichen-Itza (suur tempel) 900 pKr (sees omaette püramiid kuhu on maetud kuningas Chichen-Itza sõdalaste tempel, mille kõrval tuhande samba tee Chichen-Itza mänguväljak, observatoorium Tulum (linn ookeani kaldal, looduslikul kaljul Tolteegi kultuur oli väga verejanuline Nascad: Bordüüri fragment Leitud tohutu hulk maajooniseid, kilomeetreid pikad Asteegid ja inkad 1300-1600 pKr Mocse-Peruu, kõrvarõngad Cuzo lähedal linnamüür 1500 pKr Machu Piccu linna varemed 1500 pKr Machu Piccu basseinid/vannid (hügieeniline ja rituaalne eesmärk) Inkade tee 1500 pKr (püsib tänapäevani)
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas võib kasvada poolteise meetri kõrguseks. Taime õied on valged, lehed tumerohelised ja ligikaudu viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Ajalugu Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad kummardasid kokataime, kuna uskusid, et taimel on jumalik päritolu. Legendi järgi lõid jumalad inti (kokaiini), et vähendada nälja- ja januhäda. Kokat tarvitasid põhiliselt valitsevad klassid, ent seda jagati vahel ka sõduritele, töölistele ja sportlastele väsimuse ning nälja peletamiseks. Kokalehtede närimine on ammune traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, mida siis näritakse ja seejärel alla neelatakse
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Võib öelda, et Chimu riik on otsene kultuurisild Wari riigi ja inkade vahel (kes alistasid Chimu riigi). Inkad Inkad olid väike rahvas, kes rääkisid ketsua keelt. Trminit inka kasutati eelkõige valitseja tähistamiseks. Inkad elasid Titicaca järvest loodes. Nende pealinnaks oli Cuzco juba umbes 12.-13. sajandil. Algselt oli tegemist perifeerse moodustisega, millel ei olnud mingit rolli poliitilistes sündmustes. Pärimuse järgi toimus maaima loomine Titicaca järve ääres. Inkad seostasid end Tiwanacuga kuid mingisuguseid pärilussidemeid ilmselt ei ole. Inkade riigi alguseks on kokkuleppeliselt 1438 (välja arvutatud suulise pärimuse alusel nii et mitte eriti usaldusväärne daatum). Inkadel oli siis ühe naaberrahvaga konflikt. Inkasid valitses Viracocha Inka, kes ei suutnud pealinna kaitsta ning põgenes. Võitlust vallutajate vastu hakkas juhtima üks tema teistest poegadest Cusi Yupanqui, kellele ilmus jumalik nägemus, mis täitis ta väega, millest
· Bartolomeu Diaz 1486 Aafrika lõunatipp · Vasco da Gama 1498 Indiasse · Christoph Kolumbus 12. okt. 1492 Ameerikasse · Amerigo Vespucci 1500 uuris Ameerika rannajoont · Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis > 1494 Tordesillase leping: paavsti bullaga jagati maad hisp.ja port. vahel Ameerika põlisrahvad (§27): kuidas jõudsid esimesed inimesed Ameerikasse, asteegid, maiad, inkad, missugune mõju oli eurooplaste vallutustel. Cortés, Pizarro 16. sajandi Hispaania maadeavastajad põrkasid Kesk-Ameerikas suurte tsivilisatsioonidega asteegid, maiad, inkad. Nende piirkondade rahvastik koosnes paljudest hõimudest ja rahvastest, kelle suursaavutuste hulka kuulusid imepärased kunstisesmed, suurejoonelised linnad, ja omalaadne eluviis. Asteegid Rändhõim, seadis end sisse Mexico orgu, ehitasid suure linna. Linn kasvas > asteegi impeeriumi pealinn. Asteegid
roikad kinnitati omavahel ja peale asetati palk, mida mööda turnides ületati jõgi - purre. Arvatav esimene ujuvsild pontoonsild ehitati 513 ema üle Hellespontose jõe. Aegade algul leiutati kõik siiani levivad sillatüübid: talasild, kaarsild (võlvsild), rippsild. 4. Inkade teede iseloomustus Arvestades nende pärandit võib oletada, et Lõuna-Ameerika põliselanike teede rajamise oskused olid võrreldavad roomlaste omadega. Vahemikus 1200-1500 ema ehitasid inkad 16000 km pikkuse ja miljoneid inimesi ühendava teedevõrgu. Samuti äärmuslikesse tingimustesse, mida esineb Lõuna-Ameerika, alates soodest ja lõpetades kõrgmäestikest. Kirjutatud on ühest Andide mägiteest, mis oli 7,5m lai ja väga käänuline ja väikese tõusukalletega. Tunneleid rajades olid ehitatud massiivsed tugiseinad. Kuristikud ja lõhed olid täidetud müüritisega ja ojade ületamiseks rajati rippsillad.
Hiina 3500 eKr Usundid: Taoism, konfutsianism ja budism. Taoism õpetus maailma kulgemisest ja sellest avalduvast väest. Konfutsianism õpetus inimese ja ühiskonna harmooniast ja selle saavutamisest. · Esimesed linnad tekivad 3500 a eKr. · Hiinlased leiutasid paberi, püssirohu, portselani, kirja trükikunsti, tindi jms. · Hieroglüüfkiri (2000 märki) arenes välja piltkirjast. · Hiina sai nime Qini dünastia järgi. · Hiina kunsti ja kultuuriõitseaeg oli Hani dünastia ajal. · Kultuuris ja kunstis austatakse väga traditsioone. · 10 000 Zifengi entsüklopeediat · Tangi dünastia naised riigiametites, tarbekunsti õitseaeg. Arhitektuur SUUR HIINA MÜÜR Kiviehitis, mida ehitati 3. saj eKr 15. saj Rajati põhjapiiri kaitseks rändhõimude sissetungi eest. Mõõtmed: 3460 km pikk (alguses 5000 km); 8-16 m kõrge; 6-15m lai Vahitornid ja kantsid iga 3000m järel. Müüri pealt kulgeb tee. Väravad. Ehitatud sav...
Ajalugu 1 Suurte maadeavastuste põhjused Suurte maadeavastuste suurimaks põhjuseks oli leida kaubatee Euroopa ja India vahel. Kuna araablased võtsid idamaiste kaupade hindadelt mitmekordselt vaheltkasu, hakati otsima laevateed. Eelkõige olid maadeavastuste eesotsas kas Hispaania või Portugali meresõitjad, kuna neil oli juba kogemusi ja riik panustas ka omalt poolt. Kuna polnud teada täpset maakera suurust arvati, et tee Indiasse võib kulgeda nii ida kui ka lääne poolt. Tegelikkuses olid asjalood teisiti. Aafrika ja ekvaatori kohta esinesid ka mitmed legendid. E Esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Esimesena hakkas seda tegema portugali meresõitja Henrique Meresõitja, kes ei jõudnud oma merereisiga eriti kaugele. Ekvaator ületati esmakordselt 1471 aastal. Esimesest tõsiseltvõetavast meretee leidmisest võime me rääkida 1487-1488 aastatel, kui Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõuna...
Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, ,,Päikese kinnisidumispost", kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist. Kõige enam imetlust väärib inkadest müürseppade meisterlikkus. Inkadel ei olnud veoloomi, kuid sellegipoolest püstitasid nad tonne kaaluvaid kivimüüre, mis veel pregugi tihedalt koos, kusjuures sidumiseks ei kasutaud mörti. Kivid tahuti mitmenurkseks, et siis siksakiliselt laduda. Ka olid inkad väga osavad pehmete metallide sulatamisel ja kokkusulatamisel. On mõistatus, kuidas nad seda kõike oskasid. Oletusi on palju, kuni üleloomulike võimete omamise ja ufode sekkumiseni. HIINA MÜÜR. Hiina müür on üks väljapaistvamaid inimkätega rajatud ehitisi maailmas. See ehitati 220 e.m.a. ja aastatel 1368 1644. Eesmärgiks oli kaitsta Hiina riiki Mongoli hordide eest ja hoida Hiina iidseid tarkusi enda teada. Samas võis müür olla ka
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purj...
Urubamba jõgi. Tihti nimetatakse Macchu Picchut "Inkade kaotatud linnaks". Macchu Picchu on ehitatud umbes 1462. aastal, mis jäeti maha vähem kui sada aastat hiljem. Machu Picchu ehitati klassikalise Inka stiilis, mille seinad on korrapärase kujuga kiviplokkidest. Inkad olid meistrid panema kivid tihedalt üksteise peale ilma krohvita. Macchu Picchu annab välja linna mõõdu. Terrassid, trepid, templid, tornid ja muude ehitiste jäänused on seda
Linnud vidistasid ja väiksed jõekesed olid igal pool. `'Kas sa tõesti arvad, et Peeter Poolak tuli nii kaugele. Me oleme üsna kaugel Inglismaast.'' `'Ma ei saa aru. Kaardi järgi oleme täpselt õiges kohas.'' `'Äkki sa ei loe seda õigesti. Las ma vaatan ise.'' `'Ei, me oleme õiges kohas.'' `'Siin ei ole midagi Rando. Jälle üks paganama tupik.'' `'Rahune maha Sten. Vaatame natuke ringi.'' Edasi minnes leidsid nad käigu, mis viis neid kivist tornide juurde. `'Mis sa arvad, see on. Inkad?'' `'Ei, see on nendest vanem. Nagu kaks tuhat aastat vanem.'' Rando uuris natukene ja leidis mida teha. Ta ronis kõige lühema torni otsa ja hüppas selle otsast järgmisele. Sealt sai ta ühe kalju peale, kus asetses suur kivi. `'Mis sa teed?''karjus Sten. `'Maa siin all on õõnes, ma arvan et seal asub käik.'' Ja Rando lükkas kivi alla mis mürisedes hävitas maa paljastades käigu. Sees oli pilkane pimedus, ainult mõned õhuaugud särasid valgust
10) Tempel ladina keeles templum ,,eraldatud ala". Algselt püha koht (koobas, grott, mägi), hiljem sellele ehitatud kultushoone (harilikult mittekristlik). Vanimad templihooned (IV a.tuh. e.m.a. Mesopotaamias) olid lihtsa nelinurkse kavatise ja ohverdamispaigaga ehitised. Iseloomulik Mesopotamia tempel on tsikuraat. Egiptuses (Karnakis, Luksoris) on säilinud Uue riigi aegseid sammashoovide ja saalidedega templeid. Kesk- ja Lõuna- Ameerikas rajasid eriti maiad ja inkad suurejoonelisi templihooneid ning maa-aluseid templeid. Ida- Aasias ehitati pagoode, stuupasid ja tsaitjasid. Kreeka tempel (arenenud megaronist) on varieeruva põhiplaaniga, osalt või täiesti sammastega ümbritsetud akendeta hoone, mille lame viilkatus toetub antablemaanile. Samasugused etruskide ja roomlaste templid asetsevad harilikult trepiga soklil. Nt Marduki tempel, Luxori tempel, Karnaki tempel. 11) Amfora suur, maalitud, kitsa kaela ja kahe kandmega savinõu
Kirjavahetus Nüüdse Iraagi alal elanud assüürlastel oli juba 4000 aastat tagasi väga hästi toimiv postiteenistus. Sõnum kirjutati väiksele savitahvlile, mis pandi saviümbrikusse. Rooma posti –cursus publicus'e – asutas 1.sajandil e.Kr Rooma keiser Augustus. Nii muistsed kreeklased kui ka roomlased kasutasid teadete edastamiseks linde. Esimesed tuviposti kasutanud inimesed olid tõenäoliselt 12. sajandi egiptlased, kes edastasid sõjas käsklusi. Lõuna-Ameerika indiaanlased inkad rajasid oma riigi eri osade ühendamiseks laiaulatusliku teedevõrgustiku. Sellel oli kaks peateed: 400 kilomeetri pikkune rannikutee ja Kuninglik tee, mis oli 5200 kilomeetrit pikk. Riiklikud jooksjad – chasquis'ed – ootasid teel kolmekilomeetrise vahemaa tagant. Nad vahetasid ja edastasid nii õukonnast lähtunud kui ka sinna jõudma pidanud teateid ja pakke. Euroopas toimus 15. sajandil side ajaloo tähtsamaid läbimurdeid – leiutati trükkimine. Enne 15
Arhitektid tundsid pseudovõlvi ja lubimörti. LÕUNA-AMEERIKA KÕRGKULTUURID INKADE RIIK Hilary Karu 8 2009 veebruar · RIIK: Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike. Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tsiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva
- indiaanlaste halb kohtlemine, nende kultuuri hävitamine - uued teadmised maailma kohta (teaduste areng) - tähtsamateks kaubateedeks kujunevad ookeanid - tõusevad esile Atlandi ookeani äärsed sadamalinnad - vähenes Vahemere kaubanduse osatähtsus §27 Põlisrahvaste kõrgkultuurid Kesk ja Lõuna Ameerikas 1. Tabel: Asteegid Maajad Inkad Kus elasid? Mehhiko orus Yucatani ps Andide mäestiku orgudes, Peruus Milline oli Võrdlemisi lõdva keskvõimuga Linnriik, hiljem lõdva Tsentraliseeritud hiigelriik riik? konföderatsioon Valitsejad keiser Ametnikud ja preesterkuningas Keiser, kellele allus ametnikkond
olla päikese liikumise vaatluspunktid. «See on vanim märk ajaarvamise kohta Ameerikas. Selle rajanud hõimud olid päikesekummardajad ja need tornid, mis olid rajatud päikese liikumist silmas pidades, olid neile kalendriks,» sõnas uuringu juht Ivan Ghezzi. Ghezzi siiski lisas, et kuna Chankillo observatoorium oli kasutusel 300 e.kr. kuni 1.sajandini p.kr., siis selle esialgsed rajad polnud inkad, vaid neile eelnenud kultuur. Chankillo tornide kõrgus varieerub 2 -6 meetrini ja nende vahe on täpselt viis meetrit. Tornide kõrgus näitas, kui kõrgel oli päike taevavõlvil mingil ajahetkel. Arheoloog lisas, et tornide lähedal asub 40-meetrine, akende ja usteta koridor, millel esmapilgul ei paista mitte mingisugust funktsiooni olevat. «See ehitis võis olla tee vaatepunkti, kust avanes parim vaade päikese liikumist märkivatele tornidele,» selgitas Ghezzi.
Neil oli oma kiri ja ajalookirjutus, kuid neil polnud metallist tööriistu ja näiteks ratast. · Maajade ehitisi on suhteliselt palju säilinud. Templid olid suurimad. · Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kahte suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. · Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, vaid nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. · Inkad ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme. Müürides ühendasid nad kivid tappidega või andsid neile ni täpse kuju, et nad oma raskusega hästi koos püsisid. · Inkadel oli kõrgelt arenenud tekstiilikunst ja metallurgia. Renessanss · 15.saj toimusid itaalia kunstis suured muutused. · Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. · Maailmavaateks on peetud humanismi, veendumust, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng
villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kasmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas. [1]
Rahvale meeldis vaadata avalikku poomist ja hukkamõistetu riiete rebimine ja tema kiusamine oli tavaline nähtus. Kui köis osutus liiga peenike olema ning poomise asemel hukkamõistetu raskuse all murdus pakkus see palju nalja. Eurooplastel oli vein ja õlu, aga need olid nagu depressandid, mitte stimulandid. Äkitselt said nad saadetisi Põhja-Ameerika Indiaanlastelt (tubakas oma nikotiiniga) ja Asteekidelt (kakao oma kofeiiniga). Samal ajal osteti araablastelt kohvi ja teed hiinlastelt. Inkad andsid Euroopale narkootilist kokaiini ning Aasia panustas oopiumiga. Väga lühikese aja jooksul sai Euroopast narkootikume tarvitav ühiskond. Maadeavastuste mõju Euroopale võib jätkata paljude asjadega. Näiteks uued ained, nagu hitiin kiinakoore puukoores, viis mitmed haiguspuhangud Euroopas kontrolli alla või kuidas puude kerge ja piiramatu kättesaadavus tõi uue laevaarhitektuuri. Kokkuvõttes võib väita, et Euroopa oli põhjani muutunud.6 4. REFORMATSIOON
ja tervise säästlikkusega. 2 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sajandil ei osanud hinnata alpakasid ja tõrjusid neid järjest kõrgemale mägedesse, et teha ruumi Hispaaniast sissetoodud merino lammastele. Sellega seoses jäi alpakavill tundmatuks kuni 19.sajandi keskpaigani, seni kuni Briti tekstiilitööstur Sir Titus Salt need loomad avastas ja sellest ajast alates on alpakavill siidi ja kašmiiri kõrval üks hinnatumaid kiude maailmas
Tekstiili toormeks oli laama villa kõrval ka puuvill. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid arenenud religioon, kogukonnaliikmete ühistegevus. Austati loomakujulisi jumalusi (eriti jaaguar ja madu). I a.t algul pKr hakati rajama ulatuslikke niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus kõplapõllundus. Rikkalike panustega hauad tõendavad suurt varanduslikku kihistatust. Ei kasutatud traditsioonilist kirja. Inkade suurriik: inkad ühendasid kogu Lõuna-Ameerika rannikuala oma võimu alla. Pealinn cuzco. Inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis alamate elu ja tegevust. Kuningas oli piiramatu võimuga ja päikesejumala otsene järeltulija ja asemik maa peal. Rahva ette ilmus kandetoolis koos saatjaskonnaga. Matustega kaasnesid inimohvrid ja mumifitseeritud
tooteid ning tarbe ja sõjariistu. Puuvillakangaid maaliti kooti sisse laama ja alpakavilla. Palju leitud riideid on tehtud troopiliste lindude säravatest sulgedest. VanaAmeerika riigid olid enamasti totalitaarsed ja ainuvalitseja kätes oli alamate elu. Usundis domineerisid eurooplaste arvates sünged ja võikad jooned ei tuntud mingeid lunastusmüüte ega usutud ka hinge surematust. Kolonisaatorid hispaanlased on kirjutanud inimohvritest mida oma jumalatele tõid niihästi inkad kui ka asteegid. Kahtlemata on kogu see omapärane maailmavaade mõjutanud ka kunsti üldilmet. Sageli on kujudel karm näoilme ning väga harva kohtame midagi rõõmsat euroopalikus mõttes. Siiski oleks vale vanade indiaanlaste kunsti rõõmutuks pidada. Indiaanlane ei kartnud surma ta pidas seda loomulikuks ja paratamatuks. Seetõttu on indiaanlaste kunstis tegelikult väga palju elurõõmsat. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid kõrgelt ilu ja kunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
