REBEKKA VAINOV EETILISED KÜSIMUSED TÄNAPÄEVAL 1) Kas surmanuhtlus peaks olema lubatud? (Wikipedia) POOLT VASTU Surmanuhtlus hirmutab kurjategijaid, mille Igal inimesel on õigus elule, see on absoluutne tõttu jäävad paljud väärteod tegemata. väärtus. Kurjategija peaks kandma karistust Kurjategijad kardavad sama karistust saada. pikka aega aga elu võtta ei ole eetiliselt õige. (Videvik) Hukatud mõrvariga ei kaasne rohkem ohvreid. Kurjategijal peaks olema õigus patukahetsusele Kui mõrvar hukatakse ei pea muretsema, et ja paranemisele. Iga inimene on võimeline vanglast välja saades leiab ta uue ohvri. vaimselt paranema kui selleks on soov ja alati (Delfi uudised) aitab profesionaalne abi. Inimesest, kes kunagi ...
Inimõigused Urmas Kukk 03.10.2009 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus era- ja perkonnaelu kaitsele EIÕK art 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. IÜD art 12 PS §§ 26, 27, 33 ja 43 2 Tsiviil- ja poliitilised õigused Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus EIÕK art 9 – õigus: - muuta oma usku või veendumusi; - kuulutada vabalt oma usku või veendumusi. IÜD art 18 PS §§ 40 ja 42 3 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus EIÕK art 10 – vabadus oma arvamusele ja vabadus saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. IÜD art 19 PS §§ 44 - 42 4 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus Kaasneva kohustuse ja vastutuse võib seostada reeglite, tingimuste, piirangute ja karistu...
Rasmussen).Kõrgeim võimuorgan: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU NATO otsused konsensuse alusel (saab meetmeid kasutusele võtta ainult siis, kui kõik liikmesriigid on sellega nõus). Otsusele eelnevad diskussioonid. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Tegevuse aluseks ÜRO põhikiri (harta), mis jõustus 24.10.1945. Peakorter NEW YORGIS. Peasekretär Ban Ki-moon. Eesti ühines 1991.a. Peaeesmärgid: tagada rahvusvahelise rahu ja julgeolek; tagada inimõigused ja rahvusvaheline koostöö; lahendada majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvahelisi probleeme ÜRO struktuur 1.PEAASSAMBLEE koosneb liikmesriikide delegatsioonidest; korralised istungjärgud igal aastal septembrist detsembrini. Enamiku arutlusele tulevatest küsimustest suunab Peaassamblee oma 6 peakomiteele 2.JULGEOLEKUNÕUKOGU - püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest 5 on alalised ja omavad vetoõigust (USA, UK, PR, VENE, HIINA). Ülejäänud
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud...
ebaviisakate inimestena. Filmides kujutatakse päris palju getosid, kus mustanahalised inimesed on vaesed ning nende vahel valitseb palju vägivalda ja nad on sunnitud tegelema kuritegevusega, et ellu jääda. Usund võib ka rolli mängida rassismi tekkel. Piiblis ei ole mainitud mustanahalisi ning osad inimesed on pühendunud kristlased ja ei pea selletõttu lugu mustanahalistest. Kõigil on olemas inimõigused, mis ütlevad, et kõiki tuleb kohelda võrdsetena. Tolerantsust on võimalik läbi erinevate projektide suurendada. Praegu on käimas projekt ,,Erinevus rikastab," mida viib läbi Tallinna Tehnika Ülikooli õiguse instituut. Selle eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning võidelda sallimatuse vastu. Projekt keskendub sellel aastal rassismi ja homofoobia vastu võitlemisele.
ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, asotsiaalid, mustad, homoseksuaalid. Ja kuni 1938. aastani viidi juute laagrisse ainult juhul, kui nad kuulusid mõnda nendest gruppidest. Nürnbergi seadus Aastal 1935 kehtestati Nürnbergi seadus, mille kohaselt võeti juutidelt ära nende kodakonsus ja ka inimõigused. Peale selle kästi ka juutidel kanda juudi märke. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu. Kristallöö 1938 Natside korraldatud pogrom. Sellel ööl Tapeti 236 juuti, purustati 177 sünagoogi ja 7500 juutide poodi. Koonduslaagrisse saadeti ja arreteeriti ilma mõjuva põhjuseta ligi 30 000 juuti. Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid
inimene on jäänud ilma oma tööst, perest ja ka eluasemest, tuleb teda aidata hoolimata sellest, et ta on alkohoolik. Teda tuleb kohelda õiglaselt ja inimlikult, pakkuda talle abi oma probleemide lahendamisel. Väljakutseks kogu ühiskonnale, eriti aga sotsiaalalal töötavatele inimestele, on väärtustada inimesi sellistena, nagu nad on. Väärtus pole aga seotud sellega, mida inimene omab või teeb. Kõigil inimestel on võrdne väärtus ja see tähendab, et kõigil on ühesugused inimõigused ning ühesugune kindlus, et neid õigusi austatakse. (Tegevusjuhendaja käsiraamat,2010:21) Kõiki inimesi tuleb kohelda ühtemoodi, hoolimata missugune on tema välimus või milline on tema diagnoos. Näiteks ka kodutu on inimene ja temasse tuleb suhtuda inimlikult mitte jätta teda saatuse hooleks. Kindlasti ei tohi liigitada inimesi näiteks normaalseteks ja ebanormaalseteks ning vastavalt sellele neid kohelda ja neisse halvasti või hästi suhtuda.
Demokraatia 9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks
väga tugevalt venelaste kultuuri ja elustiili erinevust läänest, ehk Euroopast. Kuna ta oli teadlane sügavate ajalooliste teadmistega, paljudes tema kõnedes ta toob välja argumente, mis toetuvad ajalooliste faktidele. Tema arvates alahinnatakse Läänes ja eelkõige Venemaal asjaolu, et maa vallutati ja tsentraliseeriti mongolite poolt, see tähendab, eraldati euroopalikust õigustraditsioonist, õiguseset eraomandile ja eelkõige õigusest omavalitsusele, mille tuumaks on iga inimese inimõigused. Sellest tulevad raskused Venemaaga koostööd tehtes. Praegu, seoses konfliktse olukorraga, kerkisid jälle erinevused Venemaa ja Euroopa mõistatuses ja mõtlemisviisis. Nendele erinevustele suunaski Lennart Meri tähelepanu selles kõnes. Kuid küsimusele "Kas Idast saab Lääs?" ta vastab, et see võimalus on ikka veel olemas. See sõltub venelaste mõtteviisist ja riigi ebaloomusikust suurusest. Lennart Meri sõnadest, Venemaa suurus on
.................................. 24 Rahvusvaheline sõjaõigus................................................................................. 24 Ius ad bellum.................................................................................................. 24 Ius in bello...................................................................................................... 24 Vastutus kaitsta R2P – responsibility to protect..............................................26 Inimõigused....................................................................................................... 26 13.11 – rahvusvaheline konflikt............................................................................ 27 Määratlused....................................................................................................... 27 Konflikti tüübid.................................................................................................. 27
® sotsiaalriik ® demokraatia ® pluralism ® õigusriik Inimõigused Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutseb inimeste jaoks Riigisisese seadusandlusega tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks Inimõigused sotsiaalse tarindina n Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel, on sotsiaalselt konstrueeritud n Inimõiguste praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses, valitsemisviisist sõltumata n Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimesel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi Inimõiguste põhiliigid n Isikuõigused, sh õigusemõistmisalased
Inim- ja põhiõiguste tunnustamine on vastukaaluks ideele, mille kohaselt riik võib sekkuda piiramatult igaühe vabadusse ning inimesel on õigused vaid siis, kui riik neid annab ja tunnistab. Inim- ja põhiõigused kehtivad sõltumata seadusandja tahtest. Inimõigused on eelkõige moraalsed õigused, mis kehtivad sõltumata sellest, kas neid mõni riiklik institutsioon tunnustab või mitte igal inimesel peavad olema teatud inimõigused. Inimõiguste olemasolu peab garanteerima fundamentaalsete huvide ja vajaduste kaitse ning rahuldamise.(Annus 2006, lk 221) Üks huvipakkuvamaid ja põhilisi õigusi, mida üldjuhul teatakse on põhiseaduse paragrahv 26, milles käsitletakse perekonna- ja eraelu puutumatust. Eriti teravalt tuleb eraelu puutumatuse teema esile avaliku elu tegelaste puhul. Perekonna- ja eraelu puutumatuse küsimus on kerkindu ka minu lähedastel, kui seoses riigiametniku tööülessannetega nende andmeid
ollakse. Lapsed on oma vanemate ees täiesti kaitsetud, eriti väikesed lapsed, kes pole veel suutelised vägivalla eest põgenema. Leidsin internetist sellise näite, kus rääkis paari aasta tagusest üldsust vapustanud nelja päeva vanuse poisi surmajuhtumist- ema raputas oma poja surnuks. Majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalsetest inimõigustest ilmajätmine või nende õiguste piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. "Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena", on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele,
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Häv...
Miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse? 14.04.10 Esimese maailmasõja ajal 1918.a enne Saksamaa sõjaväelise okupatsiooni lõpuleviimist õnnestus Eestil ennast 24. veebruaril iseseisvaks kuulutada. Võimu haaras aga enda kätte üsna ruttu saksa okupatsioon. Siiski suudeti iseseisvus varsti taastada. Eestlased said alles Vabadusõja (1918-1920) lõpus hakata üles ehitama oma riiki samal ajal kui võim Eestis oli osa ajast võõrvõimude käes. Iseseisvust suudeti säilitada 1940.a juunini, mil Punaarmee oma hiigelarmeega üle Eesti piiri marssis. Peagi tõendas ka Johan Laidoneri allakirjutus Narva diktaadile, mis tähendas Eesti Vabariigi iseseisvuse asendumist Nõukogude okupatsiooniga. Üheks iseseisvuse kaotuse põhjuseks on Eesti soodne asukoht. Läänemere ääres asetsev Eesti oli juba ammusest ajast jäänud silma suurematele riikidele. Soodne asukoht kaubanduseks ja arva...
krooni Euroopa Liit loodi kui rahu-ja majandusliit. EL-s on 495 milj inimest. Lissaboni strateegia: · võeti vastu 2000.a, · eesmärgiks aastaks 2010 muutuda kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks majandusühenduseks maailmas Kopenhaageni kriteeriumid: · võeti vastu 1993.a. Ülemkogul · need on nõuded liikmesriikidele: demokraatia ja õigusriik, inimõigused ja rahvusvähemuste õiguste kaitse, turumajandus Kodanikuõigused EL-s: · liikmesriikide kodanikud on ühtlasi EL kodanikud, ühtne punane pass · on vastu võetud EL Põhiõiguste harta Scengeni leping: · 1984 Prantsusmaa - Saksamaa piiril kaotati piirikontroll · 1985 väikses Luxemburgi linnas Schengenis kirjutasid Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa alla nn Schengeni lepingule
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi ...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako-
poliitiliselt kasulik. Eurroopa Parlamendi president- Martin Schulz. Euroopa Ülemkogu eesistuja. Donald Tusk. Euroopa Komisjoni president. Jean-Claude Juncker. NATO- loodi 4.04.1949 Washingtoni lepinguga. Eesti liitus 2004. Sõjaline allianss. Liikmesriikidele vajadusel sõjalise abi osutamine. Sõjalise kindlustunde tagab Eestile. Juht Jens Stoltenberg. OSCE- 1975 Helsingis. Eesti liitus 1992. Relvastuskontroll, inimõigused, keskkonnakaitse. Eesmärk kriise ohjata, konflikte ennetada. Tagab maailma rahu ja ka Eesti rahu. Peasekretär Lamberto Zannier. OECD- 1961. Eesti liitus 2010. Majanduse uurimine ja juhtimine. Lahendada keskkonna, majanduse ja sotsiaal probleeme. Angel Gurria Globaliseerumine ehk üleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda.
Mis on ühiskond? See on inimeste kooseluvorm, millest tulenevad sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Nimeta 3 ühiskonnasektorit, näidet kes sinna kuuluvad, mis on sektorite eesmärgid. Avalik sektor – tagada riigi toimimine (Valitsu, politsei, kool, haiglad jne) Erasektor – teenida tulu (Kõik ärid) Mittetulundussektor – aidata kaasa ühiskonna arengule (heategevus jne) Mis on sotsioloogia? See on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Mille poolest erinevad inimesed ühiskonnas? Too näiteid Bioloogiline erinevus – kasv, vanus, sugu, nahavärv Sotsiaalne erinevus – elatustase, haridus Mida tähendab sotsiaalne kihistumine? Kas Eesti ühiskond on sinu arvates kihistunud või mitte? Põhjenda oma arvamust. Tähendab erinevaid jõukusastmeid Nimeta kolm erinevat ühiskonnamudelit, kirjelda neid mis on nende positiivsed ja negatiivsed jooned`? Põllumajanduslik sector – oma tarbeks tootmine, elati maapiirkonnas, hoolekanne pere kanda T...
Demokraatia ja diktatuuri tugevused ja nõrkused PLUSSID MIINUSED DEMOKRAATIA · Rahvas iseseisev · Äraostetav · Võrdsed demokraatlikud · Kuna dem on anamuse võim vabadused ja inimõigused vähemuse üle, siis alati jääb · Majandus piiramatu vähemus alla · Dem tagab rahvale vabaduse ja · Valida saavad poliitikast maj heaolu mitteteadlikud inimesed
2) Kõik sektroid on vastastikku seotud ( üksikisiku tulumaks ja käibemaks, avalik sektor peab tagama atraktiivse majanduskliima, kodanikuühiskond teenib raha) 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaleu korraldamisel (nt. Eesti Vabariigis on rahval võimalus osaleda rahvahääletustel ja riigikogu valimstel, mittekodanikud saavad kaasa rääkida kodanikuühiskonna kaudu) 5) Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes (nt vabaabielud, samsooliste isikute kooselu) 6) Inimõigused (universaalsed-õigus elule ja vabadusele, sotsiaalsed-õigus toidule, joogiveele, kasvatusele jne, kultuurilised-õigus keelele, haridusele jne, majanduslikud-õigus tööle ja tasule) 2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOODI NIMETUS TOIMUNUD MUUDATUSED TUNNUSED 1. Tööstus ehk indutriaalühiskond 1. tööstuslik tootmine 1. ratsionaalsus 2
Kontrolltöö kordamisküsimused I Nüüdisühiskond 1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine ...
Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president ja arvati, et erakonnad tahavad täita ainult enda rahakotte. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja
õigusaktide ettepanekuid, haldab eelarvet, rakendab Eli õigust. Nõukogu- Jagab seadusandliku ja eelarve võimu Parlameniga. RV kokkulepped, ühis- ja välispoliitika, eelarve kinnitamine. Ülemnõukogu- 2x aastas, määratletakse poliitilised suunised ning arutatakse rv küsimusi. Kohus- kõrgeim kohtuvõim Elis. Tagab seaduste jälgimise ja lepingute kohaldamise. Kontrollkonda- rahanduslik järelvalve eelarve täitmise kontroll jne. Euroopa Nõukogu: 1949- 47liiget: inimõigused, demokraatia, kultuur ja ühtne euroopa. Euroopa inimõiguste kohus 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon. EFTA- Euroopa vabakaubanduspiirkond, (Island, Norra, Sveits, Liechestein; Ukraina; Serbia) EEA- Euroopa kaubanduspiirkond- Leping EFTA ja EL vahel OSCE- 1973 ÜRO alluvuses 57 liiget, suurim julgeolekuorganisatsioon maailmas. Tegeleb poliit/sõjaliste, majandus-/keskonna- ning inimvaldkonna alaselt Põhjamaade Ministrite Nõukogu; Läänemeremaade Nõukogu: Balti assamblee.
kohtumenetluse alustamist. Kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on esitatud. Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. 8. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Peamised inimõigustealased dokumendid on:ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon,Euroopa inimõiguste konventsioon,Euroopa sotsiaalharta. 9. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused
üksindustunne. Keelde tulevad enesekohased ja inimese siseelu kirjeldavad sõnad (17-18 saj?), üksiolek ja selle väärtustamine. Enesessevaatamine. Privaatsus avalik alastiolek keelu alla, individuaalse maailma jaotumine avalikuks ja varjatuks. Oma koht, oma tuba, uks lukku Surmahirm ja surmakartus, haiguste kartus Individualiseerumine Autonoomia institutsionaliseerimine kodu ja eraelu puutumatus, inimõigused, keeld piinata ja ebainimlikult karistada Teistsuguste sallimine nahavärv ja rahvus, puuded ja käitumuslikud eripärad Veel märke inimese "eneseavastamisest": -sõnakasutus vana kreeka keeles polnud mõistet, mis vastaks tänapäevasele isiksusele. Persona tähistas maski või teist inimest. Self-consciousness inglise keelde 17 saj lõpul. Antiikkirjandus välise kirjeldamine. Puudub nn inimese sisse minek, siseelu vaatlus
Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu ajalugu Euroopa Nõukogu on vanim Euroopa institutsioon. Selle asutasid 5. mail 1949 Londonis 10 riiki, kelle eesmärk oli tagada, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. Väljavalitud rahvaste teooriale vastandati vabaduse ja võrdsuse idee. Sooviti luua ühest küljest klassikaline valitsuste esindajatest koosnev rahvusvaheline organisatsioon ja teisest küljest parlamendisaadikute poliitiline foorum. Need kaks lähenemist põimusid ja ENi põhikirja alusel tegutsevadki nii ministrite komitee kui ka parlamentaarne assamblee. Võimalusest ühendada valitsuste- ja parlamentidevaheline koostöö võtsid hiljem eeskuju nii EL, OSCE kui ka NATO. Alates organisatsiooni loomisest on kümne asutajaliikmega (Belgia, Taani, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik) ühinenud peaaegu kõik Euroopa riigid. EN oli ...
otsustama, milliseid positsioone põhiõiguste kataloogi garantiidega kaitsta, milliseid mitte. Liberalismi ideest kantud materiaalne kriteerium osutab siiski õigusega sellele, et õiguste kataloog, mis ühtegi vabaduspõhiõigust ei sisalda, ei vääri põhiõiguste kataloogi nimetust. Teatud mõttes positiveerib § 10 sellega ka materiaalse põhiõiguse mõiste, sest kaitstud peaks olema eelkõige just see, mida kaitsevad ka inimõigused. Formaalsel põhiõigusel tuleb vahet teha ka kitsamal ja laiemal tähendusel. Formaalses kitsamas tähenduses on põhiõigused kõik PS II ptk.-is sätetstatud õigused, olenemata sisust, sest II ptk-I pealkiri ütleb meile, et tegemist on põhiõigustega. Formaalses laiemas tähenduses on põhiõigused kõik PS-s sisalduvad subjektiivsed õigused, mille kandjaks on üksikisik ja adressaadiks avaliku võimu kandjad. Neid eristab
indekseerimine(4) - protseduur majandus- ja sotsiaalpoliitikas, millega korrigeeritakse hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale inflatsioon(4) - raha ostujõu langus ja üldine hinnatõus, mis on seotud ülemäärase hulga paberraha ringlusse laskmisega inimõigused - üleüldised ja võõrandamatud õigused (näit. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. Inimõigused klassifitseeritakse kodaniku- ja poliitilisteks õigusteks; majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. institutsioon - asutus, organisatsiooniline korraldus. Eristatakse poliitilisi institutsioone (erakonnad), võimuinstitutsioone (parlament, volikogud, riigipea administratsioon), valitsemisinstitutsioone (valitsus, riigiametid), järelvalveinstitutsioone (kohus, inspektsioonid) institutsionaliseerumine - organisatsioonide loomine sotsiaalsete huvide edendamiseks ja
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel:
2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi. · Kuningas täidesaatva võimu pea. b) Poliitilised rühmitused Seadusandlikud Kogus · Zirondiinid parempoolsed revolutsionäärid (Gironde'i maakonna järgi) Pooldasid esialgu monarhiat, toetajateks kodanlased ja haritlased (264 saadikut)
hinnangutest lähtuva ühiskonna käsitluse esitamine. Kõige olulisem on Karl Marxi teooria mis pani aluse klassivõitluse teooriale. Marxi teooria viis ellu Vladimir Ilich iljanov (Lenin)- kommunism pidi olema õiglane ühiskonna vorm. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17ja 19 saj. Seda iseloomustab: · Inimene peab olema vaba ja tema huvid on alati esiplaanil. · Ühiskonnas valitsevad inimõigused vastastikune sallivus ja humanism. · Teadmised ja mõistus on kõikvõimsad. · Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust. · Sotsiaal poliitikas lähtutakse põhimõttest et, inimese edukus ühiskonnas sõltub temast endast.riigi sotsiaal abi on tagasi hoidlik ja jagatakse ainult väga vaestele. · Riigi valisemine peab olema põhiseaduslik. · Pooldatakse rahvusvahelist koostööd. Konservatism: Kujunes välja 17 kuni 19 saj
klassivõitluse teooriale. Ühiskonnal on 2 vastandlikku klassi ja klassivõitlus viis ühiskonda edasi. Kui Inglismaal 1906. aastal loodi tööerakond, kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Seda ideloogiat iseloomustab järgmine: 1) Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega 2) Ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastandlikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus 3) Mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevat reformimist vastavalt teaduse arengule 4) Majanduses pooldatakse vabaettevõtlust. Riigi sekkumine ettevõtete tegvusse on tagasihoidlik 5) Sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp. Järelikult sõltub inimese edukus inimesest endast ja pole õige
· kas surmanuhtlus on kuritegude ärahoidmiseks vajalik ja vältimatu; · millised on surmanuhtluse kohaldamise õiguslikud probleemid. Riigi õigust kurjategijat surmaga karistada võib vaadelda omakorda religioossest ja õigusfilosoofilisest aspektist, et inimene nagu maapealne riikki on jumala looming, siis ei ole kellelgi õigust tõsta kätt teise inimese vastu (Sootak 1996: 10). Tõepoolest on inimõigused ja isikud Loojalt, ning mille hävitamine on seetõttu lubamatu, põhivabadused, sh õigus elule, Euroopa tsivilisatsiooni üks põhiväärtusi, mida surmanuhtlus vaieldamatult kahjustab. Muidugi ei ole inimelu väärtuse tähendus absoluutne ja mõned inimelu hävitamise vormid on lubatud (abort) või diskuteeritakse nende võimaliku lubamise üle (eutanaasia). Kui aga mõelda näiteks terrorismivastase eriüksuse tegevusele, kus inimese tapmine
sotsiaalmaks, aktsiisid), mis Eesti riigieelarves moodustavad suurema osa (75%) tulust. Kui raha jääb üle, siis tehakse lisaeelarve või läheb see reservi 22.Inimõigused Inimeste põhiõigused 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusemõistmisele Poliitilised õigused 1. õigus rahvusele ja kodakontsusele 2. usu- ja mõttevabadus 3. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatusasemele Kultuurilised õigused 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus teabelesl 3. õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele Inimõiguste rikkumise puhul tuleb pöörduda: 1. Eesti kohtusüsteemi poole (I-III kohus) 2. sealt edasi vajadusel Euroopa Inimõiguste kohtu poole 23.Eesti kohtusüsteem
Globaliseerumine e. Üleilmastumine- maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine,sarnaste arengute ja ohtude ilmnemine.Inimeste elukogemus,mured ja rõõmud on järjest sarnasemad.Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probl...
vabadus. võrdsus võrdsed rahvuslusele ja kristlikule keskkonnakaitset. *Majanduses pooldavad võimaluse kõigile. moraalile. *Majanduse vabaturumajandust. *Ühiskond peab tagama *Pooldavad stabiilsuse ja detsentraliseeritus, toodete *Heaolu tagamisel lähtutakse igale liikmele inimõigused. ettevaatlikke, järkjärgulisi taaskasutus jms vabaduse, konkurentsi ja *Majanduses pooldavad reforme. *Roheline maksusüsteem individualismis põhimõtetest. segamajandust. *Kollektiiv tähtsam kui *Tuumaenergia vastu, *Pole õiglane karistada *Valitsus reguleerib üksikisik. taastuvenergia poolt rikkaid kõrgete maksudega
Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a. valitav ühekojaline Seadusandlik Kogu Täidesaatev kuningas, määras ministrid, veto õigus Sõltumatu kohtuvõim Seadusandlik Kogu parempoolsed ja zirondiinid vasakpoolsed, neist äärmuslikumad montanjaarid (jakobiinid) Kuninga kukutamine
Mis on erakonnad? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida. Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus. Vasak- ja parempoolsus? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond- astmeline maksmine) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp, see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond- emapalk ja tasuta kõrghardius) Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid? Keskerakond- Edgar Savisaar- Arvavad, et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete sta...
· *Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) · *Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) · *ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) · *Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) · *Maailmapank · *ÜRO Lastefond (UNICEF) EUROOPA NÕUKOGU Euroopa Nõukogu (lühendatult EN) on rahvusvaheline e. globaalne organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on: · inimõigused · sotsiaalõigused · keelelised õigused · haridus · kultuur Euroopa Nõukogu aetakse pidevalt segamini Euroopa Liidu Nõukoguga, mida kindlasti teha ei tohiks, kuna tegemist ei ole sama organisatsiooniga. EUROOPA JULGEOLEKU- JA KOOSTÖÖORGANISATSIOON e. OSCE (inglise k. Organization for Security and Co-operation in Europe) OSCE on globaalne organisatsioon, mis asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt. OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki
Kreekas Infoühiskond => NSV Liidu lagunemine suhtlus kasvab Siirdeühiskond teatud arenguetapp ühiskonna toimimises, kus senised võimusuhted ja struktuurid on asendumas teistega/uutega (näiteks diktatuurilt demokraatiale Serbia, Hiina, Lõuna-Korea, India, Liibüa, Egiptus) 4. Inimõigused Põhiõigused: õigus... ...elule ...vabadusele ...võrdsele kohtlemisele ...isikupuutumatusele ...õiglasele kohtumõistmisele ...perekonnale ja eraelule ...vabale eneseteostusele ...usuvabadusele Igaühe kohustused: Seaduskuulekas käitumine Elu- ja looduskeskkonna hoidmine Poliitilised õigused: õigus... ...rahvusele ja kodakondsusele ...mõttevabadusele ...sõnavabadusele
sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine. 1945/Eesti 1991 Liikmeid 193 Peasekretär: Ban Ki-Moon 7. Inimõiguste alased dokumendid – Konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine, inimõiguste tagamine. EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOON (1950): kodaniku- ja poliitilised õigused EUROOPA SOTSIAALHARTA (1996): sots ja maj õigused ÜRO INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON (1948): inimõigused 8. OSCE e. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon – Rahu ja stabiilsuse tagamine. 1975/Eesti 1991 57 riiki Peasekretär: Lamberto Zanner 9. WTO e. Maailma Kaubandusorganisatsioon - Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 1995/Eesti 1999 10. IMF e. Rahvusvaheline Valuutafond – rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev org. 1944-45/Eesti 1992 188 liikmesriiki 11
Inimõigused Urmas Kukk 06.12.2009 Laste õigused Laste õiguste konventsioon ÜRO, jõustus 02.09.1990 EV ühines 20.09.1991 2 Laste õigused Laps – iga alla 18 aastane inimolend. Art. 1 3 Laste õigused Kehtivad olenemata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust. Art. 2 4 Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2 5 Laste õigused Riigid peavad tagama laste kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seadus...
Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis on ideoloogia vallas palju eri võimalusi ning diskussiooni võimalused. Ideoloogiad jagunevad: 1) konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus
- Kohahaldusorgan - KOV organ AVALIK ÕIGUSLIK ASUTUS reeglina ei teosa avalikku võimu. ERR, raamatukogu ASUTUSED ametiasutus, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutused (KOHUS, RIIGIKONTROLL, VALITSUSASUTUSED ja nende hallatavad ASUTUSED ). 9) ÕIGUS Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele. Reeglite rikkumisel võib rakendada sundi või karistada. Loomuõigus tekib sündides ( ka enne seda ). Nt Inimõigused Positiivne õigus objektiivne õigus, kirjalikult esitatud õigusnormide kogum, mille allikad on õigusaktid. Subjekt. õigus tuleneb objektiivsest, seotud subjektiga ( isikule ) tulenev. ÕIGUSNORM riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille rikkumise puhul võib rakendada sundi või karistust. ÕIGUSSUBJEKT : 1)Füüsiline isik: ( inimene sünnist surmani) 2) Juriidiline isik : (ettevõte alates registreerimisest) eraõiguslik AS; OÜ,MTÜ
Müksamine INSTRUMENDID: OTSENE SEKKUMINE – Otsene teenuste pakkumine kodanikele (passi, id kaardi tellimine, sotsiaalteenused, riigikaitse, politsei, koolid, prügivedu) Välja delefeeritud teenused (pakkujateks era- või kolmanda sektrori organisatsioonid): nt. Jäätmekorraldus, hoolekandeteenused Vastutus alati riigil REGULATIIVSED – Kohustused, piirangud, õigused + rikkumiste eest sanktsioonid • Õigused: nt inimõigused • Standardid: nt keskkonna- või tootestandardid • Piirangud ja keelud: nt. karistusõigus, piirangud alkoholireklaamile • Reeglid tootmisele ja tarbimisele: nt. Turule sisenemise piirangud MAJANDUSLIKUD – Maksud, aktsiisid • Tasud: nt keskkonnatasud ressursside kasutamise eest • Toetused, subsiidiumid, maksuvabastused: nt toimetulekutoetused, maksuvabastus koolitusele kulutatud summadele, taastuvenergia subsideerimine
Suurendamaks kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele on osutatud täiendavate osalusdemokraatia elementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist. Samuti saab volikogu olulistes küsimustes korraldada rahvaküsitlusi. Inimõigused. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. Inimõigusste all mõeldakse igale inimühiskonna liikmele kuuluvaid õigusi. Inimõiguste eesmärk on tagada kõigile inimväärne elu. 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu Inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selle i põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene
● 2005 - World Summit: - Riigil kohustus kaitsta: ** Genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsuse vastu, etniline puhastus - Rahvusvaheline kogukond aitab - Kui riik ei suuda, rahvusvaheline sekkumine Rahvusvaheline kogukond on kõik teised riigid pmst. Millennium Development Goals (2000) ● Väärtused ja printsiibid ● Rahu, julgeolek ja desarmeerimine ● Areng ja vaesuse vähendamine ● Keskkond -> Kyoto protokoll, Pariisi kokkulepe ● Inimõigused, demokraatia ja hea valitsemine ● Haavatavate kaitse -> sõjapõgenikud ● Aafrika ● ÜRO tugevdamine Kehtis 2000-2015, siis tehti vahekokkuvõte. Jätkudokument loob eesmärgid aastani 2030. Kui eelmine oli rohkem vaesusele rõhuv, siis uus on rohkem keskkonnale mõeldud. Julgeolek hõlmab peale sõja ka terrorismi, narkokuritegusid, HIVi/AIDSi jne. VIII loeng - NGOd ja regionaalsed organisatsioonid
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Euroopa Nõukogu rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kulub 47 liikmeriiki Euroopas ja Aasiast. Põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepinguga ehk Washingtoni lepinguga. Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks. Haagi Rahvusvaheline Kohus on ÜRO peamine kohtuorgan, kohtus võivad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
