Globaliseeruv maailm Minu arvates ei ole Hiinas töötavatel tehase töötajatel inimõigused tagatud. Nende inimõigused Ameerika festivali külastajate omadest erinevad selle poolest, et nad töötavad rohkem kui ameeriklane seda teha võib, nende palk on ameeriklaste normist väga palju madalam, Hiina töötajate töötingimused on võrreldes ameeriklastega väga nadid. „Me ei kohtle töötajaid kui orje. Kuidas saaksime kohelda töötajaid kui orje. See on jama!" Seda ütles tööandja. Olen sellele väitele mõneldi vastu, sest töötajate töötingimused on orjale väga sarnased, kuid päris orjad nad pole
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
Kui võrrelda diktatuuri ja demokraatiat siis on need väga erinevad valitsemisviisid. Diktaatorlikus riigis on juhil piiramatu võim otsuste üle. Diktaatorit ülistatakse, riigi huvid on inimeste huvidest kõrgemaks tõstetud, tööstuse põhirõhk on sõjalisel ettevalmistumisel. Riigis on sala- ja julgeolekuorganid ning palju süütuid inimesi saadetakse vangilaagritesse. Diktatuuririigis on vaid üks partei. Teisi parteisid ei tohi esineda. Totalitaarses diktatuuris puuduvad ka inimõigused ja kontrollitakse inimeste mõttevaheldusi. Demokraatia on aga palju vabam valitsemisviis. Seal võib olla mitu parteid ja erinevaid ideoloogiaid. Valitsuse tegevus on avalik ning rahvas võib osaleda valitsemises. Demokraatlikus riigis eksisteerivad inimõigused. Itaalia oli totalitaarse diktatuuri valitsmisviisiga riik. Itaalilale tekitas Esimene maailmasõda raskusi. Suri palju inimesi, tekkis välisvõlg ning nad võitsid ainult ühe lahingu
Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne. vanem kultuuur usuline piirang o Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik? · Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“) •Rahvusriik –nägemus, et igale rahvusele vastab kindel riik –Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad •2000-3000 vs u 200 Rahvusriik •Homogeensus –Kultuuriline ühtsus –Rassiline ühtsus –Kultuurilisel tasandil konflikte vähe –Religioosne ühtsus •Sisemajandusele keskendatus –“Eelista kodumaist” •Välismaailmale suletud
raha, poliitiline ja majanduslik võim, haridus ja koolitus, töö ja tööalane karjäär, uued tehnoloogiad, tervishoiuteenused, elukoht, transpordivahendid, puhkeaeg jmt. Normid ja väärtused, mis mõjutavad soorolle, tööjaotust soo alusel, naiste ja meeste hoiakuid ja käitumist ning ebavõrdsust meeste ja naiste või mehelike ja naiselike omaduste väärtustamises. Õigus olla vaba otsesest ja kaudsest soolisest diskrimineerimisest, inimõigused (sealhulgas vabadus inimväärikust piiravatest käitumisviisidest ja tavadest), ligipääs õigusabile. Tänan Kuulamast!
19.Kirjuta rahvusvahelise õiguse definitsioon. Rahvusvaheline õigus on normide ja printsiipide kogum, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelisi suhteid ning teatud määral ka nende suhteid inimeste ja juriidiliste isikutega. 20.Nimeta neli erinevust, milles rahvusvaheline õigus erineb siseriiklikust õigusest. Tsentraalsed organid, riik loob ise endale õigust, RÕ tagamine keerulisem(puudub politsei) 21.Millal muutusid inimõigused oluliseks riikide välispoliitikas? 1970 22.Mida tähendab väärtustepõhine välispoliitika? Too selle kohta näide. Riigi välispoliitilisi otsuseid tehakse lähtuvalt alusväärtustest. Nt kui inimõigused kuuluvad väärtuste hulka, siis on välispoliitika suunatud inimõiguste rahvusvahelisele kaitsele 23.Mida tähendab pragmaatiline välispoliitika? Too selle kohta näide. Riik teeb otsuseid lähtuvalt sellest, kuidas on riiklike huve kõige parem saavutada. 24
Milles sarnanevad sotsiaalliberaalide ja kristlike demokraatide seisukohad? Heaolu saavutamine, riik peaks majandust reguleerima läbi poliitikate. 17. Kes on ,,kasulikud idioodid"? Inimesed, kes puhtast teadmatusest reklaamivad mõnd äärmusideoloogiat või selle sümboolikat, sest see on näiteks lahe. 18. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? Aitavad inimesi harida, hoida kursis uudistega mitmest infoallikast. Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused. 19. Milline ühiskond on siirdeühiskond? Ühiskond, mis läheb ühelt poliitiliselt korralt üle teisele. Ühiskonda iseloomustavad üleminekuajal poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalne ebavõrdsus. 20. Nimeta vähemalt 4 tänapäevase demokraatia peamist tunnust. 1)Vabad ja õiglased valimised, 2)võimude lahusus (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud) 3)Tagatud on kodanikuvabadused ja inimõigused 4) enamus arvestab vähemuse
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
.... 26 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 28 2 Tänapäeva maailm Sissejuhatus Käesolevas referaadis tutvume lähemalt teemadega: Maailma ühtsus ja mitmekesisus Riigid ja identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid Peamised julgeolekuorganisatsioonid Inimõigused mitmepalgelises maailmas Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,
Kaks rahvõ vahendit: meetod ja ajalugu. Igasugune õigus on mõjutatud globaliseerumisest. Tänapäeval puhtalt siseriiklikku õigusinstituuti ei ole enam olemas. Riikide institutsioon on tänu sellele vähenenud. Info rahvõ org leheküljed. www.un.org , huduc, www.icj-cij.org Rahvusvaheline õigus on riiklike subjektide vahel (üldine käsitlus). Transnatsionaalne õigus see võib olla ka riikide kui ka suurte korporatsioonide vahel. Rahvusvahelisel õigusel on ka aladistsipliine inimõigused, keskkonna rahvõ, meredus rahvõ. Kas rahvusvaheline õigus on õigus? Peloponnesose sõja ajal (5.saj e.kr). Thucydides kirjutab raamatu "Peloponnesose sõda" - rahvusvahelistes suhetes suured võtavad seda, mida nad saavad võtta ja väikesed annavad seda, mida nad peavad andma (realistlik kk hilisem- vanim rahvusvaheliste suhete selgitav teooria, Machiavelli). Riikidevahelised suhted on eelkõige võimusuhted. Õigus ja moraal on teisejärgulised nähtused rahvusvahelistes suhetes
olud Juhtum Põlvas leidis aset peksmine, kus kahe röövli löögid olid nii rängad, et ohvri pidi hiljem lausa Tartusse haiglaravile viima. Reede õhtul kella 19 paiku tungisid 22aastane Marek ja 30aastane Priit Põlvas Oja tänaval kallale 39 aastasele mehele ning võtsid temalt füüsilist vägivalda kasutades ära mobiiltelefoni NOKIA 5320 maksumusega 4000 krooni. Inimõiguste ülddeklaratsioon Võeti vastu 10.12.1948 Sätestab üldkehtivad inimõigused Kehtib kõikidele hoolimata soost,rassist, nahavärvusest,usulisest ,poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsialsest päritolust, varanduslikust , seisuslikust või muust seisundist. Juhtumi vastuolu ülddeklaratsiooniga ARTIKKEL 5.Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Täname! Küsimused
Õigusakadeemia Sandra Tross RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 4 2. Indiaanlaste inimõigused 6 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus on nende avastatud maade rahvastel ning kes peaks valitsema merd
Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides. • Tsensuuri ei ole (PS §45) Inimõiguste ja –vabaduste austamine • Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. • Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948 • Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. • Inimõigused hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt
- abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon - ei ole siduv dokument riikide suhtes - ÜRO riigid peavad unnustama seda - põhiideed leiduvad riikide põhiseadustes - Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk 2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon - on siduv dokument - õigused selgemalt lahti seletatud kui ÜRO inimõiguste deklaratsioonis 3) 1961 a. Euroopa sotsiaalharta
Ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad 1. Mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste olemasolu viis. Ühiskond koosneb inimestest ja ei saa eksisteerida ilma inimesteta. Ühiskonna tunnuseks on religioon, moraal, seadused ja ühistegevused. 2. Millised on ühiskonnaelu tasandid ja valdkonnad? Ühiskonnal on mitmeid tasandeid. Nt maailm, riik, kool, perekond. Ühiskonnaelu valdkonnad nt : majandus, tervisehoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Iseloomusta tänapäeva ühiskonda. Ühiskonnaelu valdkonnad on põhiliselt samad mis vanasti: majandus, sotsiaalabi, haridus ja muu sotsialiseerumine ning kohtupidamine ja kooskõlastamine, mida me nüüd nim valitsemiseks. Palju on materiaalset vara mis vajab haldamist. Olulisim on käitumiskultuur, ühine arusaamad kultuurist laiemas mõttes ja sellest tulenevad koostöövormid. Tänapäeval on tööjaotus, millest tuleneb kaubandus, turg, raha, palgamajandus ja pangandus. 4. Mõisted: ühiskond- inimeste olemasolu viis. Ühisk...
Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. • Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Iseseisev töö LK 128-130 1. Moodustage küsimused alateema Muudatuste algus NSV Liidus. • Mida? Millal? Miks? Kuidas? 2. Alateema: Suhete reguleerimine Läänega. Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Iseseisev töö lk 129-130 • Alateema: Suhete reguleerimine Läänega • Koostage lühikonspekt, kasutades järgmisi sõnu: • Desarmeerimine • Tuumarelvakatsetused • Kesk- ja lähimaaraketid • Afganistan • Inimõigused • Gorbomaania Berliini müüri langemine 1989 • 1987.-1988. a. põgenemine Lääne- Saksamaale suurenes; • 1989. a. paljudes Ida- Saksamaa linnades meeleavaldused; • 9. nov 1989 tungisid meeleavaldajad
20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine · Kiriku riigistamine · Ateismi levik
ekstreemselt tõlgendmisest, et luua 'uus ühiskond'. Oma eesmärgi saavutamiseks oli vaja vabaneda rahvast, kes kitsaste kriteeriumite sisse ei mahtunud. NSVL võttis asjaks nad eemaldada ning kasutas selleks erinevaid ebahumaanseid meetodeid nagu massgenotsiid 'silgumeetodil' ja Ukraina rahva toidu konfiskeerimine, et nood nälga sureks. Viimane meetod osutus eriti tõhusaks ning selle käigus hukkus 1932-1934 üle 7 miljoni inimese. Igal individuaalil eksisteerivad inimõigused, mille alla kuulub õigus elule, vabadusele, turvalisusele. Samuti seisab inimõiguste deklaratsioonis (ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon, 1948), et kõik inimesed on oma õigustes võrdsed ning pole kedagi, kelle õigused loevad rohkem või vähem. Inimsusevastased kuriteod nagu genotsiid, piinamine ja inimestelt vabaduse võtmine on deklaratsiooniga otseses vastuolus ning selle, ja ka inimliku moraalitunnetuse tõttu, jõuan
Oluline on mass mitte, mitte 1 inimene ja oluline on riigi huvi mitte inimeste huvi. 3. Suur sõjaväestatudaste 4. Riigi suured kulutused sõjaliseks otstarbeks 5. Sõjavägi ei allu riiklikule juhtimisele 6. Pidev valmistumine sõjaks 7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt inimõigusi. 9. Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Nõukogude riigis oli kommunistlikparte ja kommunism, Saksamaal aga natsionaalsotsiaalpartei (?) ja natsionaalsotsialism. 10. Rahva hirmutamine ja ähvardamine. Saksamaal ei loodud kolhoose. 11. Vangi- ja koonduslaagrid 12. Sala- ja julgeolekuteenistused 13. Kogu elu oli allutatud partei kontrollile
Inimõiguste rühmitamine: 1) Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. (õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele õigusemõistmisele) 2) Poliitilised õigused(kodanikuõigused) ja vabadused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. (õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu ja mõttevabadus; sõnavabadus) 3) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti, tugevat sotsiaalpoliitikat. (õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja joogiveele; inimväärsele elatustasemele) 4) Kultuurilised õigused (õigus haridusele ja kultuurile; rahvuskultuuri ja keele säilitamisele; teabele) Kodanikkond elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku sidet. Kodanik ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadustega sätestatud õigusi ja kohustusi
1972. Tänapäeval on Freedom House'i indeks üks autoriteetsemaid näitajaid demokraatia olukorra kohta. Inim- ja poliitilised õigused on kõige suuremad Belgias, Eestis, Ungaris ja USA's ja kõige madalamad õigused on Iraak, Afganistan, Usbekistan ja Valgevene. Mina olen nende andmetega nõus, sest nii Iraagis, Afganistanis, Valgevenes on poliitiline olukord negatiivne ja see on teada tuntud, et neis riikides on inimõigused peaaegu, et olematud. Samas demokraatlikes riikides nagu Eesti, Belgia jne on põhiseadusega paika pandud kõik inim-, kodaniku- ja poliitõigused. 13.Mis on demokraatia ja mis on tema 3 põhinõuet? Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. 14.Nimeta demokraatia põhilised tunnused! Kodanikuvabaduste tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja
Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse)
Toomas Anepaio, MA (õigusteadus) Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õiguse ajaloo lektor 12.15-13.00 Põlatud õiguspositivism õigusriigi teenistuses: õigusajaloo õppetunde Marju Luts-Sootak, Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor 13.00-14.00 Lõuna 14.00-14.30 Sõjakurjategijate näidisprotsessid ENSV Ülemkohtus - kohtupidamine või etendus? Meelis Maripuu, ajaloolane 14.30-15.00 Inimõigused ja demokraatlik põhiseadusriik Madis Ernits, õiguskantsleri asetäitja-nõunik 15.00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 Paneeldiskussioon "Tänane õigusmõistmine eilsete ministrite ja kantslerite pilgu läbi" Osalevad: Jüri Adams, justiitsminister 1994-1995
Kas Eesti on õigusriik ? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Õigusriigi tunnused: · Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument - ametlikult sätestab valitsuse kohustused, tegevuspiirangud, protsetuurid ja institutsioonid põhiseadus. · Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes käsitletakse probleeme, ja otsitakse lahendusi kuidas inimeste vajadusi rahuldada. · Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes - tehtud
Organization for Security and Co- operation in Europe Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon Milla ja kelle poolt loodi? NATO ja VLO(Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1975. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Alla kirjutas 32 riiki 57 liikmesriiki Euroopast, Kesk Aasiast ja PõhjaAmeerikast "Kolm korvi" 1. Majandus,teadus, tehnika ja keskkond 2. Julgeolek 3. Inimõigused Struktuur Ministrite Nõukogu ja Alaline Nõukogu Julgeoleku Koostöönõukogu Majanduse- ja Keskkonna Foorum Parlamentaarne Assamblee Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo Rahvusvähemuste ülemkomissari institutsioon Meediavabaduse esindaja Töötajad OSCE jaoks töötab u. 2500 inimest u. 22 eripaigas OSCE ja Eesti Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike
tõestas väiksematele riikidele, et demokraatlik kord suudab katsumustele vastu seista ka suures sõjas. Demokraatia oli end tõestanud. Läbi ajaloo on olnud kaks vastandlikku poliitilist jõudu- demokraatia ja diktatuur. Demokraatia on igati rahva heaolu poole pürgiv poliitiline kord, isegi sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim. Rahvavõim ehk kodanike võimalus osaleda ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, inimõigused ja kodanikuvabadused. Vastuvõetavad on erinevad maailmavaated, mitme partei otsuste kooskõlastamine ning võimude lahususe põhimõte. Diktatuur seevastu on täielikult juhikultus ning ühe partei ja ideoloogia ainuõiguslik seisund. Kõik konkureerivad parteid on kas seadusega keelustatud või tõrjutud. Kodanikuvabadused ning inimõigused on väga piiratud. Kodanikel ei ole eriti milleski sõnaõigust, võim on koondatud ühele isikule ning järgiti ainult tema maailmavaateid
VÕIDURELVASTUMINE, LIIDUD, PINGELÕDVENDUS RELVASTUMINE • KÜLMRELVAD JA TULIRELVAD • TULIRELVAD: PÜSSID,KUULIPILDUJAD, SUURTÜKID(KAHUR, HAUBITS, MORTIIR), MIINID, RAKETID, TANKID • MASSIHÄVITUSRELVAD. I MAAILMASÕDA • ABC-RELVAD: TÄHESÕDADE PROGRAMM- RELVAD KOSMOSESSE (RAKETID, LASERID)- KALLIS. • REAGAN- KURNATA NL VÄLJA. ÕNNESTUS. • NL LAGUNES • SÕJALISED LIIDUD: NATO, SEATO, CENTO, ANZUS(ANZUK) • VLO-LAGUNENUD PINGELÕDVENDUS • KÜLM SÕDA • VASTASSEIS KUNI 70NDATENI • RIIGIJUHTIDE VIISID: 1966 DE GAULLE KÄIS MOSKVAS (BREŽNEV) • DETENTE /DENTANT/ • SLV MILLY BRANDT- KANTSLER, HELMUT SCHMIDT- SÕLMITAKSE IDALEPINGUD: SLV TUNNUSTAB SDV • ODER-NEISSE PIIR (SDV-POOLA PIIR) • LÄÄNE-BERLIIN • NIXON- USA PRESIDENT. LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • PINGEPOLIITIKA- SUHETE PARANDAMINE HIINA JA USA VAHEL • 1985 NSVL ETTEOTSA GORBATŠOV • PERESTROIKA, KA VÄLISPOLIITIKAS • UUS VÄLISMINISTER ŠEVARDNADZE: • 1. TIPPKOHTUMIS...
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid
Gulagi esimesed laagrid rajati 1930.a Kasahstanis. Selle ülesandeks oli kinnipeetud vangide tööle suunamine, eesmärkideks oli laiem industrialiseerimine ning Kasahstani maavarade kasutuselevõtt.Vangide tööd kasutati Siberis ja polaaraladel asuvatel tööstusobjektide rajamisel. 1940date aastate keskpaigast hakati kasutusele võtma väga range korraga laagreid- kaevandati väikeste kuludega suur hulk maavarasid, sellistes laagrites puudusid vangidel inimõigused täielikult. Nendeks laagriteks olid nt. Lugovoi, Pestsanõi ning Steplag. Kuna Gulag oli mõeldud inimeste ümberkasvatamiseks, kinni hoidmiseks või kõrvaldamiseks paiknesid laagrid külmades ning enamasati elamiskõlbmatutes kohtades. Tänu vangide värvilise metalli kaevandamisele, kivisöe varumisele, matsatööstuses osalemisele ning muudes riigile vajalikes majandusharudes tegutsemisele muutus Stalinile Gulagi tegevus oluliseks.
Meid ümbritseb mitmekesisus, mis muudab maailma mitmeid kordi värvikamaks, kuid samas algatab ka paljusid lahendamatutena näivaid konflikte. Konfliktide allikaid on palju. Suurimaks tülide tekitajaks läbi aegade võib siiski lugeda inimest ennast. Näiteks, juba vanasti koheldi mustanahalisi kohatult nende rassi pärast. Rikkamad nautisid odavat tööjõudu ega hoolinud nende alluvatest. Kõik toimis meelepäraselt kuni päevani, mil olukord muutus. Tulid seadused, mis kehtestasid inimõigused. Pika aja vältel on rahvas muutunud sallivamaks üksteise suhtes. Rassiline diskrimineerimine pole enam nii sagedane kui vanasti. Nüüdseks aga vaadatakse halva pilguga kodanikke, kes teenivad miinimumpalka. Üldjuhul ei saagi kedagi säärases situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas on sobilik suhtuda ennast ümbritsevatesse kaaslastesse olenemata nende rahalistest
ÕIGUSED Marite Pilv 12e 1. Too näiteid 20. saj konfliktidest õiguste pinnal. Inimõigused positiivses mõttes tekkisid 20.sajandi keskel Inimõiguste arenguetapi käivitamiseks läks vaja ülemaailmset konflikti – Teist Maailmasõda. Teise Maailmasõja tagajärjel võtsid riigid omaks uued rahvusvahelise koostöö põhimõtted, sinnamaani oli mõjukamaks seisukohaks, et inimõiguste ulatuse piiritlemine kuulub riikide sisesesse pädevusse. (seetõttu ei saanud vastutusele võtta ei NSVL-i ega Saksa Reichi seal toime pandud massirepressioonide pärast).
probleemid. STRUKTUUR · Üles ehitatud vabatahtlikel liikmetel, kuid olemas on ka tasustatud professionaalid. · Juhatus koosneb 9 liikmest. Kokku tullakse vähemalt 4 korda aastas. Juhatuse liikmeid valitakse iga 2 aasta tagant. · Peakorteri asukoht London, tööd korraldab rahvusvaheline sekretariaat (350 töötajat). · Umbes 80 riigis on esindatud Amnesty Internationali harud. MILLEGA TEGELEVAD? Kõikidele peavad olema tagatud inimõigused. Ei tohi olla kohta füüsilisele ja vaimsele alandamisele, mõtte- ja sõnavabaduse rikkumisele, diskrimineerimisele. Selleks: · Avaldatakse survet valitsustele; · Mõjutatakse teisi organisatsioone ja instititsioone (kelle võimuses on lõpetada inimõiguste rikkumine); · Korraldatakse avalikke demonstratsioone; · Saadetakse kirju; · Kogutakse allkirju; · Korraldatakse inimõigustealaseid koolitusi; · Korraldatakse heategevuskontserdeid; · Pöördutakse valitsusasutuste poole;
Sain teada noorsoopolitseinuku töö eesmärki, kuidas nad teevad oma tööd ja mis on lubatud neil teha. 4. Inimeste otsingud Sain teada kuidas toimuvad inimese otsingud, millal hakatakse inimesi otsima, kuidas leitakse inimesi. 5. Patrulleerimise põhialused Sain teada, petrulleerimis ülesandeid, kuidas ja kes patruleerib. 6. Kriminalistika alused Sain teada, kuidas töötavad kriminalistid ja kuidas saada kriminalistiks, kuidas võtakse sõrmejälge. 7. Politseieetika ja inimõigused Sain teada, millised õigused on inimestel, minites olukorrudes, mida võib inimene teha ja mida mitte, millised karistused võivad olla. 8. Liiklusjärelevalve alused Sain teada, kuidas politsei tegeleb järelvalvega. Milliseid detaile nad jälgivad. 9. Süüteoennetus Sain teada, kuidas võib ennetada mingeid olukordi ja milleks seda tehakse. 10. Karistusõigus Sain teada, millised õigused on politseinikutel ja millised karistusi nad saavad anda. 11. Abipolitseiniku tegevused
käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. kohus- riigi loodud organ, mis vaatab läbi ning lahendab vaidlusi. Teostab kohtuvõimu. õigussüsteem- õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. inimõigused- iga inimese põhiõigused. Need indiviidi sünnipärased õigused ei sõltu ta rassist, soost ega usutunnistusest. Inimõigused leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mille ÜRO kuulutas üldkehtivaks aastal 1948. kodanikuõigused- Määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Mandri-Euroopa õigussüsteem- Anglo-Ameerika õigussüsteem- Eraõigus- õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel
Valisin kohaks Valga maakonna. Aastate jooksul on hakanud inimesed kokkuhoidlikumalt vett kasutama. Näiteks 1991. aastal kasutasid Valgamaa elanikkond olmeks vett kokku 1 331 tuhat m³, siis 2008. aastal vaid 677 tuhat m³. 2. Elektrooniliselt Riigiteataja leheküljelt www.riigiteataja.ee leia praegu kehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus ja leia selle üldosast, millised põhilised ÜRO Inimõiguste deklaratsioonis toodud üldised inimõigused leiavad nimetamist ka EV põhiseaduses. Samuti leia, millised on ainult Eesti kodanike õigused ja kohustused! (Esitada võib need ka tabelina). ÜLDISED INIMÕIGUSED, MIS KAJASTUVAD ÜRO AINULT EESTI KODANIKE ÕIGUSED JA INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOONIS JA EV KOHUSTUSED PÕHISEADUSES *õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele *kaitseb kodanikku välisriikides
Lisaks tootmise reguleerimisele oli eesmärgiks lepitada Prantsusmaad ja Saksamaad Euroopa Nõukogu • 1946. aastal kutsus Suurbritannia peaminister Winston Churchill üles Euroopa Nõukogu asutamisele. See jõustus 5.mai 1949. aastal, millele kirjutasid alla Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani • Ajendiks oli hoida ära edaspidiseid julgeolekukonflikte • Peamised tegevusvaldkonnad on sotsiaalõigused, inimõigused, haridus ja kultuur • Suurim saavutus Euroopa inimõiguste konvensiooni koostamine, mille tulemina asutati 1959. aastal Euroopa Inimõiguste Kohus Euroopa ühenduse kujunemine • 1957. aastal allkirjastati Roomas Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Majandusühenduse lepingud, millega liitusid Belgia, Holland, Luksmburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa LV • 1967. aastal ühendati need organisatsioonid Euroopa Söe- Ja Teraseühendusega ning
mõjusid ning tagama igale puuetega inimesed. inimesele väärika Sots. poliitika inimesele normaalse elatustaseme. Ühiskond elatustaseme. Nii rikkad kui peab tagama igale oma vaesed võivad nautida liikmele inimõigused, odavaid meditsiini- ja võimaluse saada haridusteenuseid ning haridust, omandada taotleda abirahasid. elukutset ja leida tööd. Kui USAs seondub Sotsiaaldemokraatia roll
45. Perestroika Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985 partei peasekretäriks M.Gorbatsov, kelle eesmärgiks olikäsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus, et paljud (ka tema) usuvad kommunistlikesse ideedesse. Nõukogude juhtkond arvas, et on võimalik Läänt petta ja keerulistest olukordadest välja pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda. Tsernobõli katastroofi algne mahavaikimine, hiljem tunnistamine. Võis hakata rääkima keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest. Kuna seniste reformidega ei olnud võimalik majanduslikust ummikust välja tulla, surus Gorbatsov läbi presidentaalse valits...
Tõde on konstrueeritud sotsiaalse tegelikkuse kaudu. Ntks Metoo muutumine, kui sotsiaalne tegelikkus muutub siis muutub ka narratiiv. keelemäng, ntks sõna koondamine kasutus, väljendite valik Wittgenstein keelemängu teooria Teemad Filosoofia tarkuse armastus, tänapäeval pigem üldised küsimused 1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis
mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolsuseks ja parempoolsuseks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele on kõige lähedasem vasakpoolne ideoloogia, seega toetan sotsiaaldemokraate. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile.See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd.Kõige tähtsam ongi ju omandada haridus, mille abil saame endale sobiva töökoha, vajadusel saada ka arstiabi olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust.See on majanduskorraldus, mille puhul eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaal- kui ka eraettevõtted. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima
· Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. · Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. 3. Peamised inimõigustealased dokumendid: · Euroopa inimõiguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Iga demokraatliku riigi põhiseadus Tähtsamad inimõigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuuttumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõstmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. 4. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: · õigus ja kohustus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust;
Sellest tuletas ta ka järgmise ütluse: “Ma mõtlen, järelikult olen olemas”. Seega, kõik maailmas sõltub terve mõistuse tahtest. Valgustuse eeskujuks oli loodus. Loodus on hea ja inimene on hea, kuid kõik halb tuleb ühiskonnast. Seetõttu, peaksid lapsed üles kasvama maal, looduseläheduses. Loodus oli nende silmis väga tähtis ja puhas, kõik muu, mis pole sellega seonduv, vaadati kurja pilguga. Prantuse valgustusfilosoofide vaadetest tooksin välja humaniseeritud kristluse ja inimõigused. See valdas seda, et religioon tuli vastavusse viia inimese loomuliku mõistusega. Seepärast tuli kristlusest kõrvaldada kõik see, mis on ebamõistlik. Võideldi ka väga innukalt inimõiguste eest: naisõigused ja isikupuutumatuse põhimõte. Taheti saavutada vabadus ja võrdsus. Selle eest võitles Rousseau. Tema arvates lähtub võim rahvast ja rahvas on võimu allikas. Võib öelda, et valgustust iseloomustavad kõig rohkem mõistus ja valgus.
POS- hinnad muutuvad võrreldavamaks ja sellega seoses kasvab ettevõtetevaheline konkurents muudab arveldamise lihtsamaks valuutariske vähem NEG – hinnad tõusevad töökohti vähem eurotsoonis nüüd suure riskiga riigid, kellel võlad kaelas (kreeka jt) Euro ei kehti – ROOTSI,TAANI JA ÜHENDKUNINGRIIGID Kus kasutatakse eurot ametliku kokkulepe alusel : Monaco, San Marino ja Vatikan ILMA ametliku kokkuleppeta: Andorra, Kosovo, Serbia ja Montenegro 6.5 Inimõigused Inimõigused puudutavad ühteviisi kõiki inimesi sõltumata nende soost,vanusest, rahvusest, päritolust, staatusest ja usust. Inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu maailma suurim rahvusvaheline organisatsioon ÜRO. Ühtsus ei tähenda ühetaolist, s.t. arusaam inimõigustest kultuuriti ning riigiti erinev. 1.PÕHILISED INIMÕIGUSED- ÕIGUS: elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele kohtumõistmisele, kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,
rahvahääletuste kaudu, valitud moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil parlamendil on seadusandlik puuduvad õigused, võib olla nõuandevorgan võim riigipea juures. 3) Tähtis on inimene ja tema 3) Kõige tähtsamad on riigi huvid. huvid 4) mitmeparteisüsteem 4) Erakondade 4) üheparteisüsteem 5) inimõigused on kaitstud ja tegevus piiratud või 5) inimõigused garanteeritud üheparteisüsteem puuduvad 5) inimõigused on piiratud 6) sõnavabadus 6) Range tsensuur, massiteabevahendid peavad võimu kiitma.
Multikultuurne riik- ei suunata ühtki kultuurilist gruppi oma traditsioone hülgama Puudsed-inimesed pole tolerantsed ning rassism, immigrandid Eelised-mitmekesine rahvas, osalt suureneb järjest sallivus, erineva tööjõu sissetulek(odav kui ka kvalifitseeritud) Ida rahvuslus-rõhutab ühist päritolu ning kultuuri (keelt, religiooni) kui rahvuse tuuma Lääne rahvuslus-rõhutab ühist territooriumi ning poliitilisi institutsioone (riiki) ● Inimareng ja inimõigused (Miks on SKT kasutamine inimarengu indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?Defineeri inimõigused?) Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki. SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT)
ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus koguda makse ning osutada teenuseid. Demokraatia tagamiseks peab olema põhiseaduslik valitsus, tagatud inimõigused ning koigi võrdsus seaduste ees. Otsene demokraatia on rahvakoosolekutel käetõstmisega asja otsustamine, esindusdemokraatia puhul valitakse rahva esindajad, kes vahendavad inimeste huve ning viivad neid ellu. Monarhia on veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim, absoluutse monarhia puhul kuulub kogu võim ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser), konstitutsioonilise monarhia puhul jagab monarh võimu rahva valitud parlamendi ning valitsusega
pidevalt probleeme kunagi ei teadnud, kas hinded on päevikusse pandud, mis tööd on tegemata või õpetaja on võibolla kogemata puudujaks pannud. E-kool on palju mugavam nii õpetajatele, kui ka õpilastele. Meie-õpilased ei pea enam pidevalt uurima, et mis hinded meil on ja koduseid töid saame ka e-koolist vaadata. Veel puutun kokku x-tee päringute portaaliga. Seal saan informatsiooni kus toimuvad eksamid, mis on tulemused, uurida oma õpilasandmete ajalugu, vaadata mis on inimõigused, saada teavet rahvusvahelistest organisatsioonidest, saab taotleda kodakondsust jne. Põhimõtteliselt on seal kõik olemas mida on hea teada. Olen kuulnud ka e-hääletamisest ning e-valimistest. Kuid kas see on ka turvaline? E- valimised ja e-hääletamine oleks küll tunduvalt mugavam, kui praegu aga sellel on ka suuremad riskid. Internetis levivad igasugused viirused, arvutid võivad kokku joosta ja
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad. Mõnes küsimustes kalduvad vasakpoolsuse, teises aga parempoolsusse. (Rahvaliit) 2.Milline roll on kodanike ühendusel ühiskonnas? *kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelevalvet võimude tegevuse üle. Need tegevused pole otseselt seotud võimu ja valitsemisega. 3.Too 4 näidet kodaniku osaluse kohta. *”Teeme ära” ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
