1.1. Sotsioloogia. Ühiskond Sotsioloogia- teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid. Sotsioloogiaga tegelevad sotsioloogid, kelle eesmärk on koguda teavet ja kajastada ühiskonnas toimuvaid protsesse, inimeste hoiakuid, arvamusi ning kirjeldada ja uurida ühiskonna tasandeid. Sotsiolooge huvitavad andmed ja faktid. Olulised andmete kogumise meetodid on vaatlus, intervjuu, vestlus ja juba avaldatud andmete analüüs. Ühiskond- kollektiivsel identiteedil põhinev suhtlemine. Ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed. Edukalt toimiv riigivõim väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Majanduslik ühishüve- kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik või munitsipaalmeedia (televisioon, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kvaliteetne infrast...
Abraham Maslow Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970) oli ameerika psühholoog. Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks
Enamasti mõjutavad inimest siiski mitu vajadust või motiivi korraga ning peamist tegutsemapanevat jõudu on raske kindlaks teha. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Motivatsiooniteooria Kõige tuntuma motivatsiooniteooria loojaks oli Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1.04.19088.06.1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia kontseptsioon Inimvajaduste hierarhia kontseptsioon näeb välja selline: füsioloogilised vajadused turvalisusvajadus armastus ja kuuluvusevajadus tunnustusvajadus eneseteostusvajadus Küsimusi? Aitäh kuulamast!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna. Samuti on motivatsioon inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav. Motivatsioon hõlmab erinevat tüüpi motiive, nagu hoiakud, tarbed, veendumused, väärtused, tunded ja huvid. Motiive tekitavad vajadused ehk organismi toimimise
.......................6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon.............................................................................................................7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE..........................................................................................................................8 4. Inimvajaduste hierarhia..........................................................................................................................................9 4.1 Inimvajaduse püramiid.....................................................................................................................................9 5. ALATEADLIK MOTIVATSIOON....................................................................................................................11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE..........
sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inimvajaduste hierarhia tähendus) · Bioloogilised erinevused: sugu, rass, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, seksoriendatsioon. · Sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus. · Sotsiaalne kihistumine: Ülemklass- rikkad, parem haridustase, omnd, parem tervis Keskklass- inimesed, kes saavad hakkama, tegelevad oma hobidega ja säästavad raha.
Sisukord Sisukord................................................................................................................ ..............................2 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............................3 1. Motivatsioon......................................................................................................... .........................4 2. Inimvajaduste hierarhia............................................................................................................... ..5 3. Vajaduste deooria................................................................................................................. .........6 3.1. Maslow vajaduste hierarhia........................................................................................................6 4. Herzbergi kahe faktori vahel...........................................................
Kas inimeste tarbimiskäitumine vastab Maslow vajaduste hierarhiale? Abraham Harol Maslow, kes oli ameerika psühholoog sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Kuid kas tänapäeva inimeste tarbimine vastab sellele püramiidile? Vajaduste rahuldamine on inimese olemuse juures kõige tähtsam ja vajadused tuleb rahuldada esimesel võimalusel. Üks nendest paljudest võimalustest on hakata tarbima kaupu ja teenuseid ning nende teel vajadused rahuldada. Maslow vajaduste hierarhia järgi on inimesel kõige suuremad vajadused füsioloogilised, mille alla kuuluvad seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus
· valents ehk olulisus võrreldes analoogsete tegevustega Kui eesmärgid on liiga kõrged ja mittesaavutatavad, siis inimestel tekib motivatsiooni asemel demotivatsioon. Ootuste teooria puhul pingutavad inimesed ainult neile oluliste tasude nimel. Motivatsiooni loomiseks tuleks leida tasustamised, mis on erinevatele inimestele olulised. Samuti tuleks määratleda eesmärgid, mis oleksid saavutatavad ja siduda soovitud tulemus töötasudega. 3. RAHULOLUTEOORIAD 3.1. Maslow inimvajaduste hierarhia Kõige tuntuma motivatsiooniteooria looja on ameerika psühholoog Abraham Maslow (1. aprill 1908 8. juuni 1970). Ta on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine. · füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus;
õigusteadust.Läks üle Cornelli Ülikooli kus Ed. Ticheneri käe all võttis sissejuhatava kurususe psühholoogiasse 1928 a. abilellus oma nõbu Bertha Goodmaniga, neil oli kaks last. Suri 8. juunil 1970 südamerabanduse järel. Inimvajaduste hierarhia on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem. Selle kohaselt on inimvajaduste hierarhia järgmine: · 1. füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; · 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; · 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; · 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; · 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid,
3. Mis on reis? Elamuste ja teenuste kogum. Turismitööstuste väljund. 4. Nimeta reisimist mõjutavad faktorid. · Sissetulek ja heaolu · Puhkus ja vabaaeg · Transpordi areng · Kommunikatsiooni areng · Rahvastikukasv ja linnastumine · Turismi tekkimine ja areng · Poliitiline stabiilsus, rahu 5. Milles seisneb ühiskondliku ja kommertsmeelelahutus- süsteemi eesmärkide erinevused? 6. Missugune tingimus peab olema täidetud, et jõuda Maslow´i inimvajaduste hierarhia püramiidi kõrgematele astmetele? Maslow´i kõrgeim aste: 5 Eneseteostuse vajadus. Reis on eesmärk omaette, mitte vahend millegi saavutamiseks. Reisil lõõgastutakse, ollakse koos sõpradega, tutvutakse uute kultuuridega, nauditakse ümbrust, arendatakse ennast. Tärnid antakse 1-5 tärni. Klassifitseeritakse kindlate füüsiliste näitajate järgi. 7. Miks puudub maailmas ühtne hotellide klassifitseerimise süsteem? Kuna kõik hotellid ei ole samasugused.
tegelik Arne Dekke Eide Nss 2. Millal tekkis svakoloogiline liikumine ja mille poolest on see oluline? tekkis 1960-70, mis pdis kujundada loodusekesksemat mtteviisi. svakoloogiline liikumine phineb inimese mtteviisi muutumisel kige laiemas thenduses.vaimne mberttlemine. 3. Mis on inimkeskne koloogia, mis eristab svakoloogiat inimkesksest? inimkeskses koloogias on kesksel kohal indiviid,svakoloogias on kik olendid vrdsel positsioonil inimkeskne:valitsemine looduse le, looduskk on tooaine inimvajaduste rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest) maa vimalused on piiratud, mdukas tehnoloogia, teadusei ole domineer9iv, kokkuhoid ja taaskasutus, vikesed kogukonnad, bioregionalism 4. Kuidas suhtub svakoloogia tehnoloogi ksimusse?
päeva jooksul. Loe kindlasti läbi! 10. Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimine ja registreerimine ( TTOS§24) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja niing milles hääleõigusega peab olema töökeskkonnavolinik, selle puudmisel töötajate usaldusisik. Kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised, peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Loe läbi, seal pikk jutt veel 11. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat ( lk14)- Abraham Maslow on iseloomustanud inimvajaduste hierarhitat kui elu eesmärgipärasust. Maslow inimvajaduste hierarhia on pööratud justkui tagurpidi. Hoolimata sellest, kas hierarhia baastasandid on tagatud või mitte, oodatakse tööturul eelkõige võimekust, töökust, usaldust ja maksimaalset eneseteostust. Tuleb osata ennast hästi müüa, et teenida piisavalt sisstulekut ja olla rahaliselt edukas
Kas seksuaalvähemusi tuleb kaitsta? Inimesed on läbi aegade süstematiseerinud oma elu läbi teatavate vajaduste. Igapäevaselt nendest ei mõelda, kuid need püsivad kõigidel psühholoogiliselt tervetel inimestel alateadvuses. Ameerika psühholoog A.H.Maslow on kirja pannud inimvajaduste hierarhia( kolmnurk, mille järgi on võimalik eristada kõiki meie vajadusi). Ta jagas vajadused kaheks - põhivajadused( füsioloogilised vajadused ja turvalisus) ning kõrvalvajadused( sotsiaalsed vajadused, tunnustus ja eneseteostus). Füsioloogiliste vajaduste alla kuulub seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus. Enamik meist on oma seksuaalvajaduste poolest heteroseksuaalid, mis on peaaegu ainus jätkusuutlik seksuaalorientatsioon. Ometi elavad meie hulgas ka teiste orientatsioonidega
ajalehed) Anarhism- 19 sajandi keskel levima hakanud poliitiline teooria, mille filosoofia aluseks on üksikisiku piiramatu vabaduse ja individualismi propageerimine 1.2 ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalne erinevus- haridustase, elukoht, väärtushinnangud, kodakondsus, perekondlik staatus, suhtumine religiooni INIMVAJADUSTE HIERARHIA Abraham Maslow-tuntuim sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste kontseptsiooni looja Eneseteostusvajadus: isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine Tunnustusvajadus: vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus Kuuluvusvajadus: vajadus olla sotsiaalse grupi (pere, klass) aktsepteeritud liige Turvalisusvajadus: vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele Füsioloogilised vajadused: vajadus vee, toidu, une ja eluks sobiva keskkonna järele SOTSIAALNE KIHISTUMINE
motiveerivat atmosfri, mille tulemusena saavutatakse krge produktiivsus ja rohkem kasumit. Tsoorituste mistmiseks ja tiustamiseks on arendatud erinevaid motivatsiooniteooriaid. Maslow vajadustehierarhia on kige sagedamini kasutatud motivatsiooniteooria. See on ks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi. Selle teooria phjal vib jreldada, et inimeste vajadused on ksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese pdluste tipuks on eneseteostus. Maslow teooria kohaselt on inimvajaduste hierarhia jrgmine: 1. fsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse jrgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rhma ja tunda, et temast hoolitakse; 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt vljendatava tunnustuse jrele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kik see, milleks inimesel jtkub vimeid, oskusi ja teadmisi. Hierarhia madalaimad neli astet on fsioloogilised vajadused
vennad, vanaemad- vanaisad) olema sõbralikud ning abivalmid. Laps peab tundma, et on turvalises keskkonnas. Selles eas peab lapsega eriti palju tegelema, see tagab ka tema edasise terve arengu. Kui lapsega ei tegelda imikueas piisavalt, või kui ta ei tunne end omas keskkonnas piisavalt turvaliselt, võivad tekkida tema arengus lüngad, inimeste pelgamine ja mitmesugused sotsiaalsed probleemid. Võttes aluseks inimvajaduste hierarhia liigitused Abraham Maslow`lt (ehk Maslow püramiidi), peavad imikueas olema rahuldatud järmised etapid: 1. füsioloogilised vajadused vee-, toidu- ja unevajadus; 2. turvalisusvajadus vajadus kaitstuse järgi; 3. armastus- ja kuuluvusevajadus vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse; Ja mõningal määral võibolla ka: 4. tunnustusvajadus vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
· Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel.
Eksamiküsimused kaugõppele: Mikro ja makroökonomika 2010 sügis: 1. Mis on mikro ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/-küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks./ Kuidas rahuldada inimkonna aina kasvavad vajadused meie piiratud ressurssidega. 2. Mis on mikroökonoomika? Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 4
kaudu. Isiklik aitaja – sotsiaalteenus, kus aitaja aitab puuetega inimest toimetulekuga. Võrgustikutöö – suhtevõrgustik ehk sotsiaaltöömeetod sihiks kaasata võimalikult palju teemaga seotuid inimesi(pädevaid, olulisi). Tugiisik – sotsiaalteenus, kus tugiisik nõustab ja toetab abivajajat. Juhtumikorraldus – sotsiaaltöömeetod, kus probleemi lahendamist koordineerib üks spetsialist. Maslow’ püramiid – skeem inimvajaduste hierarhiast (füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus). Sotsiaalhoolekande seadus – sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest.
omadus, mis peab igal juhil olema võime töötada inimestega!! Samuti on juhatajal selgeks tegemata eelkõige iseendale ning seejärel oma töölistele ettevõtte eesmärk ehk lõpptulemus, milleni tahetakse oma tegevusega jõuda (lk 53). Eesmärk ei pea olema füüsiliselt kirja pandud, vaid võib olla ka mõtteline. Eesmärke väljendatakse omaduste, kvaliteedi, koguste, normide, ülesannete, tähtaegade jms kaudu. Läbi eesmärgi tuleb ka motivatsioon. Ka inimvajaduste rahuldamine töökeskkonnas on väga oluline. Vajaduste käsitlusi on mitmeid. Palju räägitakse humanistliku psühholoogia esindaja Abraham Maslow poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhia viieastmelisest mudelist (lk13). Mudeli kasutamisel soovitatakse juhtidel tähelepanu pöörata peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele sotsiaalsete suhete, tunnustuste ja eneseteostuste järele
See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba Maslow’ inimvajaduste hierarhias võib täheldada, et turvalisustunne on tähtsuselt teine vajadus. See tähendab, mida teadlikumad me oleme oma ruumist ja käitumisest selles, seda meeldivamaks võivad kujuneda meie suhted teiste inimestega, sest meie mugavustsoon ei saa rikutud. Igal kultuuril on omad ruumireeglid. Kultuur määrab, kuidas tema liikmed käituvad erinevates olukordades ja kuidas interpreteeritakse võõra kultuuri liikmete käitumist sarnastes situatsioonides (Keesing 1974, 89)
sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine rühmadesse. 9. Mis on sotsiaalne mobiilsus? Inimese või tervete rühmade liikumine ühest kihist teise. 10. Nimeta neli ühiskonnatüüpi ja leia neile iseloomulik. Agraarük- põlluharimine, karjakasvatus, maaelanikkond, elatusvahendid valmistatakse ja tarbitaks ise. Tööstusük-
hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks töötajaks, et tema töö oleks korras ning saaks toimida ühtne rahulolev kollektiiv. Motiveeritud ja rahulolev töötaja on organisatsioonis edasiviivaks ja toimivaks jõuks. Tõenäoliselt on Ulla käitumine ja olemus muutunud seoses laste lahkumisega kodust. Ta tunneb end üksikuna, väheväärtuslikuna, on rahulolematu ja mingil määral stressis. Abraham Maslow inimvajaduste teooriast lähtuvalt on minu arvates Ullal täidetud püramiidi kaks alumist taset ning puudus algab ühtekuuluvuse ja armastuse vajadusest alates. Laste lahkumisega kodust on Ullal vajaka lähedustest ja armastusest. Tal ei ole enam kellegi eest hoolitseda. Ulla pole harjunud elama üksi ning ta tunneb end hüljatuna. Ühtekuuluvusvajadust saaks Ulla rahuldada mingi seltsitegevuse või huviringi kaudu. Püramiidi kolmanda vajaduse rahuldamisel aitab kaasa sõpradega suhtlemine
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi
4. Mis on ühishüve? (materiaalne ja mittemateriaalne) Ühishüve jaguneb majanduslikuks ja mittemajanduslikuks. Mittemajanduslik ühishüve on haridussüsteem, tervisehoid, julgeolek ja kohtusüsteem (esmatasane) Majandlik on turg, tänav, park, avalikud kohad, avalik televisioon ja raadio. 5. Anarhia Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualismi propageerimine. Riigivõim ja ühe ühiskonnaliikme võim teise üle on anarhistide arvates peamiseks takistuseks indiviidi vabadusele. 6. Inimvajaduste hierarhia (püramiid) ENESETOETUSVAJADUS Isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine TUNNUSTUSVAJADUS Vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silis teatav staatus KUULUVUSVAJADUS Vajadus olla sotsiaalse grupi liige
Motiveeritud töötajal on väga head töötulemused, energia ja entusiasm. Töötaja on valmis koostööks kolleegidega vaeva nägema, et probleemist üle saada, on nõus võtma rohkem vastutust ja on kerge kohaneja muutustes. 2. Kirjelda Maslow püramiidi ning too välja kaks põhjust, miks seda teooriat on kritiseeritud. Maslow püramiid on vajaduste skeem, milles kõrgemale astmele liikumise eelduseks on madalama taseme vajaduste rahuldamine. Aluseks on inimvajaduste hierarhia. Füsioloogiline vajadus (toit, uni, tervis, kehatemperatuur, seksuaalsed vajadused), armastuse- ja turvatunne, kuuluvus, tunnustusvajadus, eneseteostus (proovib ära kasutada oma potensiaali, mis pole seotud esmaste vajadustega) KRIITIKA: • inimeste vajadused on erinevad • inimese kõrgemad vajadused saavad harva rahuldatud • empiirilised uuringud pole seda teooriat kinnitanud 3
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed.
Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, piiratud), Kapital (inimtööga valmistatud tootmisvahendid), Töö (inimese kehalised ja vaimsed võimed), Ettevõtlikkus(inimressurss). 4 Tootmine ja hüvised. Mis on tootmise eesmärk. Millised on hüvised. Kuidas kujutatakse tootmisvõimaluste kõver Tootmise eesmärk on rahuldada ühiskonna vajadusi (materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid). Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste üldnimetus. Tootmisvõimaluste kõver kujutab endast graafikut, mis näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota, kui tarvitakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevaid tehnoloogiaid. 5 Tarbimine ja hüvised. Mille kaudu toimub jaotamine ja tarbimine majanduses. Vajaduste rahuldamine Tarbimine on hüviste kasutamine. Vajaduste rahuldamiseks on 3 peamist
8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad? V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb. 10. Mis on normaalhüvised? V: esmatarbekaubad ja nende hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist. 11. Mis on hüvised? V: Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste ühisnimetus. 12. Kuidas defineeritakse mõistet kaup? V: Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. 13. Mis on pakkumine? V: Pakkumine on seos hüvise hinna ka koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval ajaperioodil toota ja müüa. 14. Millised tegurid mõjutavad pakkumist?
tuleb hakkama saada ka selliste kodutöödega, mida enamasti teevad mehed. Eelnevalt kirjeldatu korraldamine võtab suure osa naiste ajast, kelle mehed töötavad välismaal. Peremustrid ja inimeste elukorraldus on erinevad. On naisi, kes käivad kas olude sunnil või inimese eneseteostusvajaduse rahuldamiseks mehe välismaal töötamisega samaaegselt Eestis tööl. Samas on naisi, kelle igapäevaelu seisnebki lastega tegelemises ning majapidamise korrashoiu eest hoolt kandes. Maslow’ inimvajaduste hierarhia kohaselt on inimese esmased vajadused füsioloogilised, neile järgnevad turvalisus-, armastus-, kuuluvus- ja tunnustusvajadus ning püramiidi tipus asetseb eneseteostusvajadus. Kusjuues iga aste eeldab püramiidis allpool asetsevate astmete täitmist. (Tartu Ülikool, s.a.) Maslow’ püramiidile tuginedes ning arvestades, et mehe välismaal oleku ajal on kodused kohustused naise
EKSAM. KÕIKI ÕPPEMATERJALE VÕIB KASUTADA. 1. Selgita Abraham Maslov poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhilist struktuuri lihtsa näite abil. -Inimene vajab eluks esmalt vett, toitu, soojust, õhku jne. Mis on füsioloogilised ehk esmased vajadused. -Teisel kohal on turvalisuse vajadus. Inimene peab tundma end kaitstuna sotsiaalse kui füüislise vägivalla eest. Hirmu puudumine, ohutu ja rahuk elu, tuleviku kindlustatus jne loovad eelduse turvalisuse vajaduse täitmiseks. -Kuna inimene vajab pere ja sõprade olemasolu ning lähedust, siis kolmandal kohal on
Klassikalise organisatsiooniteooria kriitika: Stabiilsus vs dünaamilisus, paindlikkus, Professionaalide alakasutamine, Kõiki töötajaid juhitakse standardiseeritult, Rutiin ja tüdimus vs initsiatiiv, loovus, Treenitud võimetus, Töötajate vastutuse vähenemine, Probleemid info liikumisel (ainult vertikaalset hierarhiat mööda), „Ebahumaanne“, „organisatsioon ilma inimesteta“, Organisatsioon kui „suletud süsteem“, ei arvesta väliskeskkonda, ei sobi kohanemiseks Maslov inimvajaduste hierahria: Humanistlik koolkond - Tõid fookusesse järgmised teemad: Töötaja motivatsioon, pühendumine, Tööga rahulolu, Töötajate individuaalsed vajadused ja areng, Grupid, Töötajate kaasamine, Töö rikastamine ja laiendamine, Horisontaalne infovahetus, Juhid vs liidrid Panus tänapäeva: Tööpsühholoogia, Personalijuhtimine, Väärtustepõhine juhtimine Avatud süsteemide teooria – (Katz & Kahn) Organisatsioon on ajas muutuv ja arenev,
Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule). Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtjad, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid. Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted: Informatsioon-sisu kommunikatsioon- protsess. Vaata...
mustanahalised, mongoliidid, europiidid; mõned on heterod, mõned biseksuaalid. 13. Mille suhtes peab Teie meelest ühiskonnas olema nulltolerants? Põhjendage oma arvamust elulise näite varal? Terrorismi,Kuritegevuse, pedofiilia. Kui ühiskond ei karistaks inimesi, kes on kellegi mõrvanud või alaealist ära kasutanud, siis meie ühiskond oleks ääretult ebaturvaline. 14. Kui lahtuda inimvajaduste hierarhiast, siis millist vajadusi rahuldab religioon, sportimine, reisimine, kunst? Põhjendage oma vastust. Religioon- kuuluvust, sest religioon ühendab inimesi, ning teiste inimestega suhtlemine näitab kuuluvust. Sportimine- Eneseteostust, sest sportimine on enesearendamine. Resimine- Eneseteostus inimene tahab reisida ning see on võimalus enda harimiseks, täiendamiseks jne. Kunst- eneseteostus, sest kunst on eneseväljendusvorm. 15. Mis on sotsiaalne võrdsus
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate
kontrollida ja muuta olukordi. Võimumotivatsiooniga inimesed soovivad mõjutada oma organisatsiooni ja on valmis selleks riske võtma. Kord kui võim on omandatud, kasutatakse seda kas konstruktiivselt või destruktiivselt. Võimumotivatsiooniga inimesed on suurepärased juhid, kui nende tõukejõud on institutsionaalne võim isikuvõimu asemel. Institutsionaalne võim on vajadus mõjutada teiste käitumist selliselt, et see on hea kogu organisatsioonile. MASLOW INIMVAJADUSTE TEOORIA Abraham Maslow’ väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt: kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. Mida lähemale inimene jõuab mingi teatud vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Rahuldatud vajadus ei ole enam stiimul. 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvalisuse vajadused: kaitstus ja kindlustunne 3
seletama selle spetsiifi list sisu, ka haaratakseheaolu konstrueerimisse komponente, mis on vastuolulised ja/või mida pole võimalik empiiriliselt kontrollida. Sotsiaalteaduslikes uurimustes on heaolukontseptsiooni defineerimisel ilmselt ühekspopulaarsemaks meetodiks lähtumine Allardti heaolu dimensioonide käsitlusest. Aga enne saab tuua klassikalise näite ajaloost: Ameerika psühholoog A. Maslow (1908 - 1970) on koostanud inimvajaduste hierarhia, kus ta rühmitabinimesele omased vajadused püramiidi kujuliselt. Kõige aluseks, millele ülejäänud ehitis ehk püramiid toetub, on inimese esmased füsioloogilisedvajadused: eluaseme-, joogi- ja toidu-, une- ja seksuaalvajadus. Sellele toetub turvalisuse vajadus, mis tagab inimesele rahu ja kindlustunde, sellele omakorda armastuseja kuuluvuse vajadus ning vajadus tunnustuse järgi. Püramiidi tippu on paigutatud eneseteostuse vajadus, mis väidetavalt hakkab inimese puhul
Lahendus: Tuleb rohkem lapsi sigitada. 2. Ei tule piisavalt palju uusi kaasaaegseid leiutisi välja. Lahendus: Rohkem lapsi, kes saaksid tulevikus iga põlvkonnaga midagi uut luua. 3. Töötajate puudus töökohtades, kus on vaja nooremaid inimesi. See võib ettevõtte maha kukutada. Lahendus: Noori on vaja kuidagi rohkem tööle motiveerida, et nad niisama kodus ei passiks ning vanemate raha peal ei elaks. Samuti võib ka rohkem lapsi sigitada. 15. Milline on inimvajaduste hierarhia? Eneseteostus vajadus, tunnustusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, turvalisusvajadus, füsoloogilised vajadused. 16. Millistest hierarhilistest vajadustest on sinu meelest Eestis rahuldatud ja millised mitte? Põhjenda. Minu arust on Eestis rahuldatud armastus- ja kuuluvusevajadust, Eestis korraldatakse väga palju üritusi ning festivale, mis tekitavad seda ühtekuuluvustunnet ning panevad meid tundma kui ühena.
stereotüüpideta oma elu ette kujutada. Siiski - mõningates sfäärides oleks vaja korrigeerida olemasolevaid norme. Näiteks nagu seksuaalsus. Seksuaalsus on inimese jaoks väga oluline ja väärtuslik tunne ning seda ei tohiks alahinnata ning summutada ühiskonnas eksisteerivate normide tõttu, muidugi välja arvatud juhul, kui see väljub moraalse eetika raamidest. Stereotüüpne mõtlemine pidurdab isiksuse arengut, takistab eneseteostust ühiskonnas, pärsib inimvajaduste rahuldamist. Mitterahuldamise tagajärjeks võib inimene kaotada ennast ühiskonnas ning muutuda agressiivseks ning sisemiselt rahutuks ning rahuldamatuks. Autor valis selle teema sellepärast, et inimeste seksuaalkäitumisega seotud probleemid on tänapäeval väga aktuaalsed. 3 Oma töös tahab autor saada vastust järgmisele küsimusele:
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur)
teenused), mis võivad rahuldada nii inimese ainelisi (näiteks kaubad: leib, rõivad, auto jne) kui ka mitteainelisi (näiteks teenused: tervishoid, haridus, teater, raamatud jne) vajadusi. Kitsamas käsitluses mõistetakse hüvise all ainult ainelisi (materiaalseid) vahendeid. Samas on ühiskonna ja üksikindiviidide vajaduste rahuldamise võimalused piiratud, sest hüviste ja teenuste valmistamisel kasutatavate sisend- e tootmistegurite valik ühiskonnas on nappiv. Üldiselt ei ole inimvajaduste arengul piire ja seetõttu ei saa mitte kunagi olla piisavalt ressursse, et rahuldada kõiki (piiramatuid) vajadusi. Tähelepanu peab pöörama sellele, et majandusteaduslikus käsitluses on nn piiratud e nappiv ressurss või hüvis (scarce resource, good) selline, mille saadaolev ja tarbijaile (soovijaile) pakutav kogus on väiksem kogusest, mida potentsiaalsed kasutajad sooviksid omada juhul, kui seda hüvist jagataks tasuta (ehk 0-hinnaga).
· Tööinspektsioon · Tehnilise Järelvalve Inspektsioon majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. · Tervisekaitseinspektsioon · Päästeametile alluvad asutused 7. Maslow' inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus,
Seega antakse ülesande täitmiseks põhjendus, selgitus, mis tekitab alluvas piisava tunde ja sihi ülesanne täita. 2. Mis on motivatsiooni olemus? · Individuaalne fenomenn · Tahtel põhinev, kavatsuslik · Mitmetahuline Jaguneb sisemiseks ja välimiseks motivatsiooniks. 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat. 5. Kes oli Abraham Maslow? Abraham Maslow oli ameerika psühholoog, kes lõi inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni. Seda kujutatakse püramiidina. 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda (pikk küsimus). Maslow väitel kasvavad inimese vajadused progresseeruvalt. Kui madalamate tasandite nõudmised on täidetud, saab tegeleda kõrgemate tasandite vajadustega. 1. Füsioloogilised vajadused: söömine, joomine, eluase, seksuaalne rahulolu ja teised füsioloogilised vajadused 2
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses
Tööinspektsioon – Tehnilise Järelvalve Inspektsioon – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valduses tegutsev asutus, mis teostab riiklikku järelvalvet, kohaldab riikliku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, arendab ohutust ja usaldatavust oma tegevusvaldkonnas. Tervisekaitseinspektsioon – Päästeametile alluvad asutused – 7. Maslow’ inimvajaduste väärtustamise süsteem: 1. Füsioloogilised vajadused (vesi, toit, seks, uni, homeostaas) 2. Turvalisusvajadus (füüsiline kaitse, turvalisus tervise, töö, pere, vara, ressursside, moraali suhtes) 3. Armastus- ja kuuluvusvajadus (pere, sõprus, intiimsus) 4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus,
Tervis on heaolu ka elukvaliteedi tähtis komponent. 2. Mille poolet erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon Tervise mõistet meditsiinis käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena. Jättes kõrvale indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise akadeemiline käsitluses nähakse tervist kui kontseptsiooni mis kirjeldab tervist sotsiaalse mõjuga üksikisiku suhtumistesse, uskumustesse ja väärtushinnangutesse. 3. Iseloomusta inimvajaduste hierarhiat. Kuidas on nad omavahel seotud? Populaarsem inimvajaduste hierarhiat kujutav süsteem pärineb Abraham Maslow’lt. Hierarhia kõrgema astmeni pääsemiseks peavad kõik eelnevad vajadused olema täidetud. Baasvajadused rahuldatud. Esimene aste: füsioloogilised vajadused: vesi, toit, seks, uni Teine aste: turvalisusvajadus: vajadus füüsilise kaitse järele, moraalne turvalisus Kolmas aste:armastuse ja kuuluvus vajadus: pere, sõbrad, intiimne lähedus
Rahal on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt: · Kõik motivatsiooni tõkkejõud on seotud rahaga.Saavutamistungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotisaalsetungiga inimestele on 4 see vahend, et külastada pubi. Raha annab inimesel võimu, et saaks mõjutada teisi inimesi. · Inimvajaduste mudelite puhul aitab raha otseselt rahuldada alamaste vajadusi, kuid on kaudselt seotud ka kõrgema astme vajadustega. · Ootuste mudeli puhul võib raha olla tugevaks motiveerijaks, kui inimene seda väga soovib, usub oma edusse ülesandega ja on kindel, et paremale tegutsemisele järgneb rahaline hüvitis.Valentis puhul pole rahaga mõjutamine lihtne.Majanduslikult hästi kindlsutatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
