juurtesse; juured eri sügavuses, et max vett ja toitaineid saada (väga pikkade juurtega taimed hangivad vett isegi paari meetri sügavuselt) kasvavad tihedate puhmikutena, puhmastaimedel kitsad lehed, varsi katab tihe karvastik kõik see aitab hoida niiskust ja vähendada aurumist 5. Miks on looduslikke rohtlaid tänapäevaks vähe säilinud? 2.tund Parasvöötme rohtlad: loomad, inimtegevus, keskkonnaprobleemid 1. LOOMAD . Rohtla loomadele on alles jäänud väga vähe elupaiku, sest enamus rohtlatest üles haritud. Loomastik liigivaene. rohusööjad (enamuses väiksemad, suurtest Ameerikas piison ainult kaitsealadel) kiskjad eriti rikkalikult närilisi, väikesed närilised leiavad kaitset rohus, urgudes; mõned neist elavad kolooniatena (näiteks suslikud, rohtlahaukurid, kes head mulla kobestajad)
vaesumise, erosiooni ja kõrbete leviku. Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine(spets. Toiduks kasvatatud vetikad, seened, bakterid). Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. 2)Mullastiku hävimine-Seda põhjustavad nii looduslikud kui ka inimtegevus. Peamine põhjus- erosioon..Seda tingivad paduvihmad, vooluveed, tuul ja temp. kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega. 3)Kõrbestumine-Kuivad või poolkuivad alad moodustavad umber kolmandiku maismaa pinnast.Põhjustena võib nimetada ulatuslikku metsaraiet, liigkarjatamist, ebaõigeid väetamis ja maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist
ATACAMA KÕRB Geograafia referaat Koostaja : Juhendaja : 2010 Atacama kõrb...................................................................................................................................3 Ajalugu.............................................................................................................................................3 Kliima..............................................................................................................................................4 Taimestik ja loomastik.....................................................................................................................5 Inimtegevus......................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................
gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30° [1]. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt -- maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. 12. Mida toob kaasa osoonikihi lagunemine ja mis seda põhjustab?
HAPPEVIHMAD HELEN HÜTT LY RANDOJA PIRET SUSS MONIKA REGINA PAAS · HAPPESADEMED EHK HAPPEVIHMAD ON MISTAHES SADEMED, MILLE PH ON VÕRRELDES LOODUSLIKE SADEMETEGA MADALAM (HAPPELISEM) · KESKMINE HAPPEVIHMADE PH ON 4,0 4,6 · ENAMASTI JÄÄB SADEMETE PH VAHEMIKKU 4,9-6,5 KUIDAS TEKIVAD HAPPEVIHMAD? · VÄÄVLI- JA LÄMMASTIKUOKSIIDID REAGEERIVAD ÕHUS SISALDUVA VEEAURUGA JA TEKIVAD HAPPELISED SADEMED TEKKEPÕHJUSED · INIMTEGEVUS: - KÜTUSTE PÕLETAMINE - SUURTÖÖSTUSED · LOODUS: - ÄIKE - VULKAANID - METSATULEKAHJUD HAPPESADEMETE MÕJU INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB
happevihmad Õhureostus • õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan
Õhusaaste Triin Veetamm 12 B Õhusaaste selgitus Õhusaastatus on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda Õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba lõhna või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele kahjulikud Õhusaaste põhjused Inimtegevus: Click to edit Master text styles metallurgia, Second level naftatöötlemine, Third level Fourth level transport, Fifth level metsatulekahjud, kivisöe kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanid, äike Õhusaaste tagajärjed Kahjustuvad okaspuud Kiireneb keemiline Click to edit Master text styles Second level murenemine Third level Veekogudes muutub ...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...
kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris viimase 420 000 aasta kõrgeim. Enamik inimtegevusel õhku paisatud kasvuhoonegaasid tegivad fosiilsete kütuste põletamisel. Tuleviku kliima Tuleviku kliima muudab inimeste elupaiku ja arvukust Pole kindel kas kliima soojeneb või jaheneb Kliima soojenemisel sulavad üles polaaraladel olevad jääväljad ja temperatuur tõuseb kuni 10 kraadi võrra Kokkuvõte Inimtegevus mõjutab kliimat fosiilsete kütuste põletamisega ja gaaside õhkupaiskamisega Kui inimkond sedasi jätkab muutuvad mereäärsed pinnad elamiskõlbmatuks Tänan vaatamast
toitaineid. Poorides asub vesi ja õhk. Kogu mullas olevat vet taimed kasutada ei saa. Mullaõhus olevat hapnikku vajavad mullaorganismid ja taimede juured hingamiseks. Mullateke on pidev ja lakkamatu protsess. Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mullas liikuda. Lühike karv, kõrvalestade puudumine ja kõrvaavasid ning suud kattev nahakurd on kohastumised eluks mullas. Vihmaussid veavad mulda taimelehti ja rohukõrsi. Vihmaussi poolt mulda veetud taimejäänused on toiduks ka teistele mullaorganismidele.
Kunst ja teadus Mis need on? Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit -- reeglite süsteemi, mis peab tagama saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal. Miks ma valisin teema Kunst ja teadus? Mis on nendel kahel ühist? Metseenlus Metseenlus on kunsti ja teaduse toetamine
Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt Joonis 4 Põllumajanduse mõju keskkonnale Maa alade kasutus on keskkonnale kahjutu, kuna ei hävita looduslikke liike. Inimtegevus on istutanud oliivipuid ning kasutab ära kliimavöötmest tingitud eelduseid (päikesevalgus ning soe kliima) Piirkond on vähese viljakusega valdavalt kesine taimestik Kasutatud kirjandus https:// et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Infrosonic/Hispaania _p%C3%B5llumajandus Aitäh kuulamast!
Niiluseks. 6671 km Jõgikond on 2.87 miljonit ruutkilomeetrit. Vooluhulk 2600 m/s Algus ja voolusuund Algab Virunga mägedest. Voolusuund põhja poole. Niilus Vahemeri Valge Niilus saab alguse Victoria järvest. Sinine Niilus saab alguse Etioopia mägedest. Ülem- kesk- ja alamjooks Ülemjooks kiire vool, palju jugasid ja kärestike Keskjooks aeglane Alamjooks kõige aeglasem, tihedasti asustatud Läbivool ja inimtegevus Voolab läbi Jinja, Juba, Khartoumi, Cairo. Kalapüük Kruiisid Enamus magevett Viljakas muda Probleemid Kõrgpaisude ja veehoidjate rajamine. Viljaka muda kogunemine veehoidjate põhja. Vee sooldumine. Aurumine ja kõrbeliiva imendumine. Vähene hapniku- ja toitainetesisaldus. Võrdlus Amazonasega U 329 km pikem Jõgikond on 7,05 miljonit ruutkilomeetrit. Rohkem lisajõgesid. Amazonas on maailma pikim jõgi.
Kliimamuutused - milline on Eesti tulevik? Keskkond meie ümber on pidevas muutumises. See soojeneb ja seejärel jälle jahtub. Kliimamuutused on ülemaailmne probleem ja palju teadlased uurivad seda. Kuid milline on Eesti tulevik? Kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Üheks suureks kliimamuutuste põhjustajaks on inimtegevus. Inimtegevuse tõttu kliima soojeneb ning poolustel ja mujalgi hakkab jää sulama. Jää sulamine toob omakorda kaasa veetaseme tõusu ning see mõjutab kõiki riike maailmas kaasa arvatud Eestit. Osa Eesti maismaast jääks vee alla ning inimesed oleksid sunnitud endale uued elukohad leidma. Lisaks muutuksid Eestis aastaaegade ajad ja Talvel lumekatte aeg lüheneks või kaoks täielikult. Kliimamuutusi põhjustavad kasvuhoonegaasid, sest nad ei lase
Okasmets Loodusvööndid Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõps...
Roheline meretransport Meretransport on selgroog kaubandus maailmas. Igal ajahetkel merel ja ookeanis tegutseb suur hulk laevu, ja see naitaja, nagu laevade suurus kasvab kogu aeg. Mered ja okeaanid on vaga keskkonnasõbraliku saastatud. Kuid enamik saasteainete on inimtegevus maal. Aga merendusalaste aitab üldise taseme saastamine, naiteks heiteid õhku mootorist ja heitvesi reisilaevadest. Naiteks Läänemeremaad on juhtitavad osalejad laevanduses. Mõned näited: Taanis registreeritud laevadel on 10 protsenti kõigist maailma kaubandusest, Baltimeres on üks kõige rohkem paroomid. Lisaks heitkoguste, laevandus kahjustab keskkonda igasuguseid jäätmetega, reovee merre heidetud. Et piirata laevanduse reostust , alates aastast 2015 kehtestati uued reegleid,
oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas 6 Kliimamuutused • Inimtegevus kiirendab kliima muutumist • Tekitab riikidevahelisi konflikte • Me kõik saame anda oma panuse keskkonna heaks 7 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95husaastus 2. http://www.eea.europa.eu/et/themes/air/intro 3. http://www.eestiloodus.ee/artikkel1809_1806.html 4. http://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt-ja- kasvuhoonegaasid-mis-need 5. http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-8932/Osoonikihi-h
Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. 7. Objektid ilmuvad silmapiiri tagant järk-järgult nähtavale. 8. Maakoore all asub 2900 km paksune tahke raua- ja magneesiumi mineraalidest kiht, selle all 2200 km paksune vähese niklisisaldusega rauast vedel kiht ja kõige keskel tahke tuum, tõenäoliselt sama koostisega , mis vedel, aga rõhu tõttu tahkeks pressitud. 9. Maa pinnaehitust kujundavad protsessid on mandrilaavade triiv, erosioon, vulkanism, inimtegevus ja kosmilised mõjud. Laamade põrkumine ja eraldumine. 10. Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast, erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide olemasoluga. Rõhk 1atm, koostis lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03%, veeaur 4%, inertsgaasid 0,95% 11. Inimtegevus mõjutab Maa kui planeedi seisundit inimeste arvu, süsinikdioksiidi osakaalu ning keskmise temperatuuri kasvuga. Kui toodetav energiahulk hakkab lähenema Päikeselt saadvale, tõuseb Maa temperatuur. 12
4 Taimed ja loomad surevad. Lagundajad (seened, bakterid) tarbivad surnud organisme ning vabastavad nendesse ladestatud süsiniku süsinikdioksiidina, mis läheb tagasi atmosfääri. Teatud tingimustes on lagundamine takistatud ning surnud organismidest pärit orgaaniline aine kuhjub. Nii tekivad fossiilsed kütused, mille põletamisel vabaneb süsinikdioksiid taas atmosfääri. Viimase paarisaja aasta jooksul on inimtegevus globaalset süsinikuringet tugevasti mõjutanud. Praegune süsinikdioksiidi tase atmosfääris ületab viimase 420 000 aasta taseme. Väävliringe: Väävliringe on biogeokeemiline tsükkel, kus väävel ja tema ühendid ringlevad eluta looduse ja eluslooduse vahel, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S).
temperatuur kõigub aasta jookul rohkem, sademeid on vähem ja tuuled on nõrgemad. Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam? August. Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis? Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud. See on nii, sest kõrgustikud püüavad pilvi ning sademed sajavad maha ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu. Kas sinu kodukoht asub merelisema või mandrilisema kliimaga alal? merelisema kliimaga alal. Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse?
Kaitsavad loodusobjektid eestis: 1) Kaitsealad 2) Kaitsealused liigid 3) Üksikobjektid Eesti rahvuspargid: 1) Vilsandi (saaremaa) 2) Soomaa (viljandimaa) 3) Lahemaa (Lääne-Virumaa) 4) Karula (Valgamaa) 5) Matsalu (Läänemaa) Looduskaitsealad: 1) Endla (järvamaa) 2) Alam-Pedja (Tartumaa) 3) Nigula (pärnumaa) Säästev ehk jätkusuustlik areng. Eesmärgiks on ,et inimtegevus oleks kooskõlas looduse funktsioneerimisega Eesti olukord: 1) Eesti tarbimistase pletab niigi territooriumi ökoloogilise keskkonnamatutuvuse 2) Eestis põletatakse liiga palju fossiilseid kütuseid 3) Eestis kasutatava energia kaod on liiga suured 4) Tööstuse ja tehnika areng on viinud tarbimise suunamisele ja globaalprobleemide tekkeni Kokkulepped, olulised dokumendid: 1) Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon 2) Kliimamuutuste konvensioon
ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik) geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted) kliimast (kui kiirelt murenemine toimub, mõjutab setete ärakannet jm) ranniku avatusest (kas tegemist on lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutumisest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn) Rannikul toimuvaid protsesse mõjutab: lainetuse iseloom (tormide sagedus, tugevus jne) hoovused merejää taimed inimtegevus Erinevad rannikutüübid: Fjordrannik (nt Norras) - pikk kitsas laht kalju sees Skäärrannik (Soome, Rootsi) - kaljusaared Laidrannik (nt Eestis Väinameres, Kariibi meres, Vahemerel, Sotimaa) - rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed saarekesed Dalmaatsia rannik (esineb Aadria mere rannikul - Horvaatias) - rannajoonega paralleelselt paikned piklikuid saari (kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud)
..........................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS..................................................................................7 8. KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................7 9. KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 2 ASEND Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20.
d. Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ……… e. Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud ………….. f. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägih……………. g. Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud- füüsikaline murenemine 2. Mullatekketegurid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim- tekib mulla mineraalne osa, annab mullale mineraalse aluse, määrab füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima.- sõltub murenemise kiirus, murenemise lõppsaadus, mullasisene bioloogiline aktiivsus. Sademetest ja temperatuurist sõltub taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine koostise ja hulga. Reljeef
Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju
ning märgsadenemist. Õhusaaste leviku mudelarvutused. Ainuke korrektne meetod riikidevaheliste õhusaastevoogude hindamiseks, kuna üksi mõõtmised ei anna teavet saastatud õhumassi liikumise kohta. o CORINAIR 11 põhikategooriat, saasteallikate klassifikatsioon EMEPi territoriaalse aruandluse jaoks · Milles seisneb kasvuhooneefekt üldse ja kuidas inimtegevus seda mõjutab? o Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas,osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt --
pruunkaru Sega- ja lehtmetsad Euroopas: Põhja- Aasias: Metskits Ameerikas: Kaeluskaru Hirv Vapiti Vesihirv Metsnugis Skunk Vöötorav Roherähn Pesukaru Ussuuri Halljänes tiiger Kobras Amuuri roninastik Näiteid loomadest metskits skunk halljänes metsnugis kobras roherähn Inimtegevus Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi- ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus Keskkonnaprobleemid Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine tööstusjäätmed Ida- Virumaa
sademetega madalam. Keskmine happevihmade Ph on 4,0 4,6 Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9-6,5 Destilleeritud vee pH on 7 Vee normaalne pH on umbes 5,6 Vihmavee normaalseks happesuseks loetakse ka arvu 5,2 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. INIMTEGEVUS: - Kütuste põletamine - Suurtööstused LOODUS: - Põlengud - Äike - Vulkaanipursked Veekogusid (elustik muutub) Kalu (kalad hukkuvad) Loomi Taimi (muutuvad tundlikeks öökülmadele ja taimekahjuritele, lehe- ja okkakahjustused) Mulda Ehitisi Metallesemeid Happevihmade kasulikkus Happevihmade mõju võib aidata aeglustada globaalset kliimasoojenemist. Happevihmasid põhjustab tööstuslikus tootmises õhkupaisatav
Florida poolsaar Asukoht Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Florida piirneb Georgia ja Alabama osariigiga. Kliima Florida päikeserannik meelitab igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25-35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apaltsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. Taimestik Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Niisketes metsades on puud sageli kaetud paksu samblakihiga. Loomad Sarnaselt taimeriigiga on ka ...
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd Paiknemine Paikneb lähistroopilises kliimavöötmes 30-40 laiuskraadi vahel Vahemere piirkond, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Aafrika Kliima Soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on parasvöötme õhk Temperatuur suvel 24-25 kraadi ja talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud ...
MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ...
http://nsgl.gso.uri.edu/washu/washuw99003/29-Allen_et_al.pdf . Järgnevas analüüsis annan ülevaate artikli eesmärgist, uurimismeetoditest, tulemustest ja järeldustest lühikokkuvõtte vormis. Artikli eesmärk Myrtle Beach, Charleston ja Hilton Head on Lõuna-Carolina ranniku kõige olulisemad turisminduse sihtpunktid. Turismindus on antud piirkonnas peamiseks majandusliku kasumi allikaks, kuid turismindusega edasi tegelemine on ohustatud, kuna intensiivne inimtegevus toob kaasa koormuse Florida osariigi ranniku kuurortidele ning halvendab rannavööndi ressursse ning turismitööstust. Üha kiiremini kasvav elanikkond toob endaga kaasa kiireid ja dramaatilisi maakasutuse muutuseid. Paljud organisatsioonid on seetõttu algatanud uurimisprogramme, et saada õigeaegseid ja kehtivaid ülevaateid maakasutuse muutustest rannikualadel. Uurimisprogrammide eesmärk on arendada ja rakendada GISi põhiseid
Taimi on väga erilisi , paljusid neist ei kasva kuskil mujal . Kuninglik sinikelluke > Mullad Tasmaanias on pruunmullad, kuna seal on palju taimi mis saavad kõduneda ja tänu sellele tekib orgaaniline aine . Mullad on täis orgaanilisi aineid ja tänu sellele on ka taimed lopsakad ja rohelised. Loomastik Loomastik on väga haruldane, kuna seal on loomi mida mujal maailmas ei kohta Inimtegevus Tasmaania inimesed hoolitsevad selle eest, et loodus oleks puhas, looduskaitsealad korras, haruldased loomad kaitstud, ning turistidel hea olla. Lipp ja vapp Aitäh vaatamast ! Kasutatud materjalid : www.google.ee http://et.wikipedia.org/
Ob Susann 8. klass Üldandmed • Ob on suur jõgi Lääne-Siberis • Pikkus on 3650 km • See on maailmas 7. pikim jõgi • Vooluhulk- 12 480 m/s • Väikse langu tõttu on jõgi aeglase vooluga Obi jõe valgala OBI B UBU SU TE s LAH sa k i im j õg Võ utub mu ast t õ ši r pä jõe Ir st i lisa bum suu k s ul j oo Ülem duvad gi puu sest jõ ed , j õ lisa voolab eses a etev Jõe ühinemiskoht • Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõgede ühinemiskohta • Ülemjooksul puuduvad Obil lisajõed • Alles kesk- ja alamjooksul kannavad veerikkad lisajõed oma vee peajõkke • Eriti võimsaks 3-4 km laiuseks jõeks muutub Ob pärast vasakpoolse lisajõe Irt...
2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Araali idaosas on merepõhi muutunud ulatuslikuks soolakõrbeks Kõrbelaevad lähevad uudistama merelaevu Väikelinna Aralski tänavad on liivaga kaetud ja kunagine kaiäärne hotell on ammu lagunenud ja liivaga mattunud Kümnekuune kasahhi poiss Arman põeb aneemiat (kehvveresus) ja peab olema sageli haiglas. 2005 REUTERS/Shamil Zhumatov Kokkuvõtlik aruanne. • Kirjelda lühidalt, mis on toimunud Araali mere piirkonnas. • Selgita, kuidas inimtegevus on seotud järve kokkukuivamisega. Võid teha ka ennustusi, mis juhtub tulevikus. • Lõpuks tee ettepanek valitsuse planeerijatele, kuidas vähendada keskkonnaprobleeme selles regioonis ja kuidas majandada sealseid veeressursse ja stabiliseerida Araali mere olukord. • http://www.youtube.com/watch?v=NC5UIE x83fo • http://www.youtube.com/watch? v=e8b0svfuO_k&feature=fvwrel • http://www.youtube.com/watch?v=3- Tuzn4-De0&feature=related Kasutatud materjalid
12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse hulka? 15. Milline muutus toimub õhumassiga kõrgustike ületamisel? 16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Läänemeri 1. Miks Läänemere soolsus on väike?(3-4) 2. Mis on riimvesi?Kui suur on Läänemere vee soolsus? 3. Millistest teguritest sõltuvad Läänemere veetaseme kõikumised? 4. Miks on Läänemeri väga reostunud? 5. Nimeta kulutus randade tüüpe.Kus need esinevad? 6. Nimeta peamised kuhjelised rannatüübid.(3) 7. Kuidas muutub ajajooksul Eesti rannajoon? 8. Kuidas nimetatakse praegust Läänemere staadiumi?Kui kaua on see kestnud?
Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni astelsõnajalg võsu-liivsibul LOOMASTIK • Imetajatest tunnevad end siin hästi vaheldusrikkaid maastikke eelistavad liigid – kährik, metssiga, rebane, metskits ja halljänes • Väga arvukaks on muutunud ka kobras • Esineb nahkhiiri • Metslindudest on esindatud kõik levinuimad liigid Kobras Metskits Suurkõrv (nahkhiir) INIMTEGEVUS • Haanja looduspargi tutvustamiseks on rajatud 3 viitadega tähistatud ja infotahvlitega varustatud matkarada: 1. Rõuge ürgoru matkarada 2. Kavadi järve matkarada 3. Vällamäe matkarada •. Toimuvad kultuuri – ja spordiüritused •. Haanja küngaste vahel paiknevad väikesed külad ja talud KASUTATUD ALLIKAD • Google • http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnah aridus/haanja.pdf • Osa pilte on võetud www.bio
Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS · LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt LAAMAD KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhede pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari.
Austraalia savannid Elise Kaselaid · Loomastik liigirikas · kohastumused: rohusööjad imetajad, kiskjad · Inimtegevus asutus · veekogude läheduses ja taimestikurohketes kohatades tegevusalad · põllumajandus, turism · Keskkonna probleem ülekarjatamine Loomastik Omapärasest taimestikust veelgi erilisem on siinne loomariik ja seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle t...
Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine
kogunenuna mutta , siseveekogude põhja . Rohukonna maksimaalseks elueaks on mõõdetud 18 aastat , kuid looduses võivad nad elada 4-6 aastat. Rohukonnad toituvad põhiliselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna leviala nihkunud kagust loode suunas . Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus ning eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud rabakonn. Rohukonnad on Eestis looduskaitse all ! Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn
hambakaariese teke ja organismile on vaja anda fluori lisaks Kui aga fluori on üle 1 5 mg/l tuleb ilmsiks tema toksiline toime Eestis ja ka mõjal maailmas on ka probleemiks radioaktiivsus Lubatust kõrgema radionukliidide sisaldusega vett tarbib 184 000 inimest mis on 14% Eesti elanikkonnast. Aastased oodatavad efektiivdoosid mis arvestasid inimeste keskmist joogiveetarbimist 2 liitrit päevas ületasid piirsisaldust 2 7 korda. Kütused Põllumajandus Inimtegevus Veekaitse tagab piisaval hulgal hea ökoloogilise ning hea keemilise seisundiga pinnavee, põhjavee ning merevee olemasolu nii inimestele kui ka veega seotud ökosüsteemidele, säilitades ning tagades vee kasutamisvõimalused ka tulevikus. Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest.
Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. * Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava
Süsinikuringe Üle 90% süsinikust on koondunud maakoore ülaossa. Aktiivses süsinikuringes osaleb sellest vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põlet...
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, ...
PEDOSFÄÄR muld hakkab kujunema lähtekivimi murenemisel. MURENEMINE kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maapinna pindmises osas vee, temperatuuri ja elusorganismide toimel. MURENEMISE LIIGID: 1)FÜÜSIKALINE murenemine ehk RADENEMINE kivim peenestub eri suurustega osadeks, aga mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu (kivim läheb katki).See on ülekaalus kuivas e. Oriidses kliimas (kõrbed, poolkõrbed). 2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liiv...
ja arengust. 2) Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maakooreall asub2900km paksunetahkeraua-ja magneesiumi mineraalidestkiht, selleall 2200km paksuneväheseniklisisaldusegarauastvedelkiht ja kõigekeskel tahketuum,täenäliseltsamakoostisega, mis vedel,agarõhutõttutahkekspressitud. 3) Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? TiirlemineümberPäikese,pöörlemineümbertelje, telje pretsessioonorbiidi tasandil normaali umber 4)Kuidas mõjutab inimtegevus Maa kui planeedi seisundit? Kui toodetavenergiahulkhakkablähenemaPäikeseltsaadvale, tõusebMaa temperatuur. 5)Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Kui omaorbiidil liikuv Maa möödubtemastkaugemalliikuvast välisplaneedist,paistabseetähtedesuhtes liikuvatvastassuunastegelikuleliikumisele. 6)Kirjelda päikesevarjutus? Päikesevarjutussiis k ui kuuon maaja päikesevahel. 7) Millised on teleskoobi eelised astronoomilstel vaatlustel? Teleskoop
Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
