b) kelle üle kohut mõisteti; Kohut pidati 24 Saksamaa riigitegelase ja sõjaväelaste üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. c) mille poolest oli Nürnbergi kohtuprotsess eriline; 1. Kohtupidamine puudutas inimsusevastaseid kuritegusid 2. Ei arvestatud kohtualuste väiteid, et nemad oli vaid käsutäitjad 3. Inimsusevastased kuriteod kuulutati argumentideks d) millised karistused määrati? Sõjatribunal karistas 12 kohtualust surmanuhtlusega ja ülejäänud said erineva pikkusega vanglakaristuse. 13. Tänapäeva Venemaa. a) Boriss Jeltsin ja tema reformid; Jeltsin oli Venemaa Föderatsiooni esimene president (19911999). Demokraatliku suuna võtmine, turumajandusele üleminek, ettevõtete erastamine,
regulaarse kohtumõistmise õiguse äravõtmine; (vii) ebaseaduslik väljasaatmine või ümberasustamine või ebaseaduslik vangistamine; (viii) pantvangide võtmine. Täiendav jurisdiktsioon. Rahvusvaheline Kriminaalkohus ainult täiendab riiklikke kriminaaljurisdiktsioone. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine,küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muud inimsusevastased teod, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamised poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahu vastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 I ja II lõik. I - Statuudis tähendab «inimsusevastane kuritegu» ühte järgmistest tegudest, mis on teadlikult toime pandud osana massiliselt või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu: (a)
määr ajani endise Jugos terr-l toime pandud raskeid humõ-se rikkumisi, nt genotsiid. o Rwanda tribunal 1994. 01.01.94-31.12.94 Rwanda terr-l ja kodanike poolt naaberriikide terr-l toime pandud raskeid humõ-se rikkumisi. o Rv-se Kriminaalkohtu asutamise statuut – Rooma statuut – 1998 pädevus: Täiendav jurisdikts Mat pädevus: kõige raskemate kuritegude arut (genots, inimsusevastased, sõjakuriteod, agressioon). Ius cogens’i kuriteod. Ruumiline p: jurisdikts konv-i liikmesriikide terr-l või tema kodaniku poolt toime pandud kuriteo üle. Isikule p: füüsil isikute poolt toime pandud kuritegude arut. Diplomaadil sama vastutus. XIII Rv-se vastutuse tekkimine
Kriminaalseaduse tagasiulatav jõud Omab tagasiulatava jõu Kui 1. välistab karistuse 2. kergendab karistust 3. leevendab muul viisil süüdlase olukorda Ei oma tagasiulatavat jõudu Kui 1. tunnistab teo karistatavaks 2. raskendab karistust 3. muul viisil halvendab isiku olukorda Karistatavad on sõltumata teo toimepanemise ajast 1. sõjakuriteod (ei aegu kunagi) 2. inimsusevastased kuriteod ,,Kõik on lubatud, mis ei ole keelatud." Tagasiulatavat jõudu KÕ ei ole, analoogiat ka ei ole. Miks? Kust ma seda teadsin, et kunagi võetakse seda seadust vastu? Süütegu on ajaliselt toime pandud 1. Tegevusdelikti korral teo alustamisel 2. tegevusetusdelikti korral algab kohustuse tekkimisega tegutseda 3. Isikute grupi korral esimese täideviimisteo algusest 4. Osavõtu korral igaühe 5. .... Karistusseaduse ajaöine kehtivus
võimekamate motiveerimiseks). Negatiivne eugeenika – kahjulike omadustega indiviidide sigimise piiramine (mitmetes riikides rakendati ainult seda). Piirati vaimuhaigete või muude vigadega, aga ka kriminaalide ja nende, kelle seksuaalne orientatsioon oli muutunud, sigimist. USAs steriliseeriti indiviidid, keda peeti idiootideks või retsidivistideks. Kuigi eugeneetika eesmärgid olid pigem humaansed – inimsoo pirandamine, siis olid eugeneetika rakendused inimsusevastased. 1895 Alfred Ploetz – kirjutas raamatu “Rassenhygiene”, ei ole tegelikult seotud eugeenikaga, põhines rasside bioloogilisel ebavõrdsusel (aarialaste rassiline ülimus) Rassihügieeni seadus 1923 – hakati hiljem nimetama eugeenikaseaduseks. Juutide jt. rahvaste hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. Nii sai eugeenika negatiivse varjundi. Nii muutus võimatuks ka positiivse eugeenika propageerimine (nt. geeniuste spermapangad ja sellega võimekate inimeste geene levitada)
Rääkides õigushüvest peame silmas pidama, et õigushüve on sotsiaalseks eksisteerimiseks vajalik väärtus ning selle kaitsmiseks rakendatakse riigi karistusvõimu. Rääkides kriminaalõiguseks peame silmas pidada seda, et ainult seaduses kirjeldatud teod saavad olla karistatavad teod ning ainult seadus saab ette kirjutada karistuse. Seadus mis tunnistab tea karistatavaks või raskendab karistust ei ole tagasiulatuv, kuid vastupidine seadus on. Va inimsusevastased või sõjakuriteod. · Protsessiõigus Silvia Loogia (?) Õigus sotsioloogia. Konspekti saab kunagi veebist kah. Sotsioloogia on teadus mis tegeleb ühiskonna teadusliku uurimisega. Et hinnata distsipliini teaduslikkust peab tal olema: 1. aine, mida uurida 2. meetod, millega ainet uuritakse sotsioloogia aineks ühiskond ehk sotsiaalne keskkond ning kõik selles sotsiaalses keskkonnas toimuvad protsessid ehk inimese käitumine ühiskonnas.
1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust. Iga riik peab looma väga kiiresti endale lojaalse ühiskonna ja kuritegevuse kontrolli institutsiooni. Eesti kriminaalpoliitika on sisuliselt mõjutatud tänases Euroopas kehtivatest põhimõtetest ja tavadest. Näiteks, surmanuhtlust asendati eluaegse vangistusega. Küsimus oli, kas on see sobiv viis? Tänasel päeval küsimuseks on vangla karistus. Näiteks palju inimest panna vanglatesse? Vangla karistust kasutatakse suhteliselt vähe j...
Nende abil on võimalik õpilastes kujundada traditsioonilisi oskusi: huvi minevikus toimunu vastu ja selle seostamist tänapäeva maailma probleemide tagamaadega, kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust, tolerantsust. Konkreetse teemaga seoses on oluline rõhutada ka moraalseid ja üldinimlikke väärtusi. Õpetaja valikul leitakse allikas või allikad, millele toetudes kirjutavad õpilased temaatilise arutluse (soovitatavalt kodus). Näidisteemad 1. Inimsusevastased kuriteod – kuidas oli ja on see võimalik? 2. Mis põhjustab vägivalda? 3. Kas andestamine on võimalik? 4. Mis mõjutab inimeste valikuid keerulisel ajal? 5. Keda me mälestame leinapäevadel? 6. Mälestuspäevad – hoiatav meenutus, et kuriteod ei korduks. Tugiküsimused · Mis on antisemitism? Miks juutide tegevus teisi häiris? · Kas inimesi on võimalik kategoriseerida „paremateks“ ja „halvemateks“? Mille alusel? Kas seda saab õigustada? Põhjendage.
Põhjus võib olla taolise akti andmiseks poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks (nt muudeti seadust: tunnistati kehtetuks vastav kuriteokoosseis); 4) aegumine: tähtaja möödumine (tähtpäeva saabumine), pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (nt hagi aegumise tähtaeg tsiviilõiguses). Aegumistähtajad sätestatakse seaduses. Aegumatuks loetakse inimsusevastased ja sõjakuriteod (nt massirepressioonid okupeeritud alade elanike kallal; rassiline või etniline genotsiid jne). *** TEEMA 7. PÕHIMÕISTED: õiguserikkumine: vastuolu keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning kahjulik tagajärg; õiguserikkumise tunnused: õiguserikkuja õigussubjektsus, tegu (reaalne sündmus, tahtlus, teo vastupidine iseloom õigusnormis prognoositud õiguspärasele käitumisele, kahjuliku tagajärje saabumine:
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
