I Kirjanduse olemus ja tekkimine 1. Millised ja kui vanad olid maailma esimesed ,,raamatud"? Vanimad raamatud olid savisse, kivisse, puusse või muusse materjali vajutatud, raiutud või kraabitud tekst. Vanimad kiilkirjaga savitahvlid on Sumeri riigi ajast. Vanimad säilinud raamatud on 7000 aasta vanused: Egiptuse papüüruse rullid, Babüloonia savitahvlid. 2. Nimeta kaunid kunstid (6). Kirjandus, teater, tants, muusika, arhitektuur, kujutav kunst neil kõigil on oma väljendusvahend. 3. Mida tähendab maagilis-rituaalne maailmataju? Too mõni näide. Sõnastatud kujutluste abil saab välja mõelda uusi tegelikkusi. Maagia lähtub arusaamale, et inimene võib valitseda sündmuste käiku, ta peab selleks teadma ainult õigeid vahendeid (maagilised sõnad ja toimingud), mille abil loodusnähtusi või inimsaatusi mõjutada. Korstnapühkijal nööbist kinni võtmine toob head. 4. Kirjelda mõnda tänapäeva rituaali. Rituaal tseremoonia, relig...
FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levi...
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
(1122-256 eKr) valitsenud segadused sundisid järele mõtlema, kuidas Hiina saaks tagasi Shangi dünastia (1766-1122 eKr) aegse rahuaja. Tema väitel on kõlbelised väärtused hea riigi alus. Konfutsianism teab palju väärtusi, aga tavaliselt peetakse neist kõige olulisemaks viit voorust: ren, yi, li, xiao ja xin. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse (ren) tunnetamine, mis tähendab tegutsemist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius uskus, et täiusliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama li'd - rituaale ja kombeid, mis olid tema arvates ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid ja mis tulenesid omakorda muistsetest väärtustest. Ta uskus, et li on nii võimas, et selle järgimine kogu südamest põhjustab isiksuse muutumise, mis vallandab omakorda ahelreaktsiooni ja mõjutab lõpuks kogu universumit. Konfutsianismi tähtsaks osaks oli ka Konfutsianistliku
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ............
Seda päeva tähistatakse iga aasta märtsi kolmandal teisipäeval. Korraldajateks on International Association of Schools of Social Work (IASSW) (www.iassw-aiets.org) ja International Federation of Social Workers (IFSW) (www.ifsw.org). EASSW on üks programmi organisaatoritest Šveitsis, osaledes ka Rahvusvahelisel Sotsiaalhoolekande Nõukogus (ICSW). Eesmärkideks on edendada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust, keskkonnasäästlikkust, väärikust ja väärtust ja tugevdada inimsuhete tunnustamist. Selleaastane kohtumine on pühendatud AIDS-i ennetusele, kuidas vähendada AIDS-i levikut ja sellega seotud mõjusid ning kuidas sotsiaaltöö saaks sellele kaasa aidata. Erilist tähelepanu pööratakse: -Sotsiaaltöö põhimõtete ja väärtuste rollile inimväärikuse austamise edendamisel ja sotsiaalse õigluse arengul, tulemuslike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, sealhulgas HIV-ga seotud teenuste arendamisel;
aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve Osila on kirjutanud 18 näidendit täiskasvanutele, 5 näidendit lastele, lisaks hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid
...................... 13 SISSEJUHATUS Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Ma valisin oma referaadi teemaks kuulamine, kuna ma olen veidi uje inimene, siis ei pruugi ma alati tähelepanu pöörata sellele, mida minuga räägitakse vaid olen rohkem omas mullis. Kuulamisoskus on aga inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Hea ja halva kuulaja tunneb koheselt vestluse alguses ära. Hea kuulaja tõmbab inimesi enda ligi, ta on positiivne inimene, inimesed tahavad temaga suhelda. Ta saab aru, mida inimene talle öelda tahab, mõistab tema soove ja vajadusi ning oskab probleeme lahendada. Heast suhtlejast õhkab rõõmsameeldust, positiivsust. On ka neid inimesi keda, saame nimetada halvaks kuulajaks. Neid ei huvita see mida teine
Organisatsiooni kultuur on mitmeti kirjeldatav. Et kirjeldada suhtlemisstiile organisatsioonis, on üks hea võimalus vaadata meeskonnaliikmete domineerivaid meeskonnarolle ja nende tasakaalu, mitte ainult eelpool mainitud kolme põhistiili. Nii saame iseloomustuse, mis kaasneb teatud meeskonnarollide ülekaalu korral. Vaatame olulisemaid tugevusi ja ohte. Palju Koordineerijad ja Meeskonnatöötajaid: Fookus: (+) Töötajate arendamine (-) Kõikelubavus, ebaproduktiivne diskussioon Stiil: (+) Inimsuhete mudel (-) Maaklubi Palju Innovaatoreid ja Võimaluste otsijaid: Fookus: (+) Laienemine, ümberkujundus (-) Ennatlik reaktsioon Stiil: (+) Avatud süsteemide mudel (-) Tormiline anarhia Palju Viimistlejaid ja Teostajaid Fookus: (+) Konsolideerumine, tasakaal (-) Protseduuriline steriilsus Stiil: (+) Sisemiste protsesside mudel (-) Külmutatud bürokraatia Palju Hindajaid ja Kujundajaid Fookus: (+) Toodangu maksimeerimine, konkurentsivõime (-) Kurnav vaenulikkus
Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik.
Ettevõttete ja asutuste edukas juhtimine ja selle mõjurid. Juhtimine on inimeste ja kollektiivi püüdluste teadlik suunamine ja kooskõlastamine, et tagada organisatsiooni või selle osa käsutuses olevate ressursside otstarbekat ühendamist eelnevalt kavandatud eesmärkide saavutamisel, arvestades nii sisemisi, kui ka väliseid mõjureid. Üks tähtsaim mõjur on ettevõtte juht ise. Juhtimise edukus sõltub palju juhi kompetentsusest millest tähtsamad on eelkõige meeskonna juhtimise oskus ja mõjutamisvõime. Pole vähem olulised ka juhi intellektuaalsed omadused näiteks nagu loogiline mõtlemine, teooria tundmine ja selle praktikasse rakendamis oskus. Juhi edukus on seotud paljude erinevate aspektidega. Edukusega on seostatud inimese üldvõimekust kui ka isikuomadusi, kuid kindlat seost nende vahel ei ole suudetud leida. Kompetentsid on omaduste kompleksid, avalduvad inimeste mõtetes ja hoiakutes, kuid ka käitumises. Ainult mõtlemisest ei piisa, et...
Hüpnoos ei tekita kõrvalmõjusid nagu neid võib tekkida erinevate ravimite kasutamisel. Hüpnoosist on abi leidnud paljud inimesed, keda tavameditsiin aidata ei ole suutnud. Hüpnoosi kasutusala on praktiliselt piiramatu. Näitena võiks siinkohal ära tuua erinevatest hirmudest, paanikahoogudest, pingetest, alkoholi- ja nikotiinisõltuvusest, valudest, kokutamisest, unetusest, masendusest, tõmblustest, sundmõtteist, allergiatest jne. vabanemise. Ent hüpnoosi võib kasutada ka kehvade inimsuhete parandamiseks. Ülaltoodud näited ei ole iseenesest haigused kuid kui inimene õigel ajal asjatundlikku abi ei saa, võivad neist kujuneda haigused (1). On siiski inimesi, kes hüpnoosile ei allu. Nende hulka kuuluvad kurttummad, pimedad, kangeid ravimeid tarvitavad inimesed, vaimuhaiged ning sülelapsed (1). Hüpnootiline tundlikkus hüpnotiseerija viib hüpnotiseeritava unesarnasesse seisundisse, veendes teda lõdvestuma, unustama välised asjad ja keskenduma hüpnotiseerija soovitustele
Kõige suuremaks alkoholi tarbimise põhjuseks peetakse noorte hulgas aga sõpruskonna mõju. Kui sõpruskonnas on alkohol popp, tuleb see ära proovida. Samuti tekib soov avastada - kas alkohol on ikka nii paha kui räägitakse. On lapsi, kellele alkohol on ainus võimalus kuuluda kampa. Kamp aga on hea võimalus leida kaaslasi ja tunda end tugevamana. Alkoholi abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest. Noorte puhul ei olegi probleemiks just sage joomine, vaid pigem enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on üsna kole vaatepilt ja ühtlasi seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Enamik noori joovad end purju lahjadest alkohoolsetest jookidest nagu siider, lahjemad kokteilid ja õlu. Uuringud näitavad, et paljud ei peagi neid jooke alkoholiks. Alkoholi tarbimisega seostuvad noortel pigem positiivsed tunded,
sarnased tööd. 4.Käskude ühtsus igal alluval olgu ainult üks ülemus. 5.Suundade ühtsus sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla. 9.Ahela põhimõtte firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi. Sõnastas ka Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. 15. Inimsuhete koolkond panid aluse psühholoogid. Töötajate vajadustega suurem arvestamine, motiveerimine, rahulolu tunne. Oluline ühtne vaim ja meeskonnatöö, enesekontrolli võimalus (inimesed ise kontrollivad, hindavad oma tööd, mitte ainult ülemused) Inimkoolk plussiks loetakse: nad aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid. 16
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuuri...
Oma keha avastades ja selle seksuaalseid reaktsioone tundma õppides, jõuavad teismelised eneserahuldamiseni teismeliseeas on see ilmselt kõige levinum seksuaaltegevus. Tekib teadlikkus enese ja teiste seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Seksuaalsusega seotud teemade vastu on suur huvi, kuid sageli ei julgeta küsida ja jäetakse mulje, et "kõik on juba teada!". Tekib arusaam seksuaalse sisuga naljadest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on siin suured. Järk- järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest
Dilemmad jms, analüüs, eelarvamused, huvide kokkulangemine jms. 5. Mis on koordineerimise mõte ja sisu? Koordineerimise mõte: eesmärgi ja tegevuste kooskõla ja harmoonia nii süsteemi siseselt kui väliselt. Koordineerimine kui igapäeva töö: koordineerimine ja horisontaalsed juhtimisfunktsioonid. 6. Mis on kommunikatsioon? Kommunikatsioon on teabevahetuse protsess, mille käigus toimub informatsiooni vahetus. 1.Mis on eestvedamine? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 2. Millised on põhilised 3 eestvedamiseteooriate gruppi? 1) Liidri isikuomaduste teooria - keskendub liidri isikuomadustele 2) Käitumuslik teooria - keskendub liidrite käitumisele alluvate suhtes 3) Situatsiooniline teooria keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele 3. Mis on erilise isiksuse teooria? 4. Kirjeldage lühidalt Hershey Blanchardi mudelit
viisil seotud. - Lihtne transaktsioonianalüüs - analüüs, mis tegeleb määramisega, milline mina-tasand transaktsionaalse stiimuli esitas ja milline andis tansaktsionaalse vastuse. Lihtsaimad transaktsioonid on sellised, kus stiimul kui vastus tulevad osapoolte Täiskasvanu-tasandilt. - Komplementaarne (täiendav) transaktsioon - transaktsioon, milles vastus on kohane, oodatud ja järgib tervele inimsuhete loomuliku korda. Suhtlemine kulgeb sujuvalt niikaua, kui transaktsioonid on täiendavad; ja järelikult seni, kui transaktsioonid üksteist täiendavad, võib suhtlemine põhimõtteliselt igavesti kesta. V V T T L L Ristuva transaktsiooni ilmumisel suhtlus katkeb. - Varjatud transaktsioonid - sellised, mis hõlmavad enam kui kahe mina-tasandi
Sisu ehk positiivne-negatiivne OK:kui kõik selle org liikmed toetavad juhtkonda eesmärkide saavutamisel ning kui liikmed tunnevad, et tegevusest saadav kasu jagatakse kõigi vahel ausalt. 23. Organisatsioonikultuuri tegurid: individuaalne initsiatiiv, suund, riksi aktsepteerimine, integreerumine, juhtkonna toetus, kontroll, identiteet, hüvituste süsteem, kommunitkatsioon. 24. Eestvedamine - Inimsuhete vorm kus üks inimene(liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 25. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht ametlik org, konkreetsed õigused ja kohustused. Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik isik, kes suudab kõige rohkem mõjutada kaastöötajate tegevust. Juht on isik kellel on ameti ja positsiooniga antud võim ja liider on isik kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda
omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga psüühiliste omadustega, nende puudumise või liiasusega. Ägedakujuline agressiivsus tõendab, et psüühiline hälve on suur ning tegemist on kindla isiksusestruktuuriga. Inimese sotsiaalsed oskused ja otsusevariandid kujunevad tema lähiümbruses, lähedaste inimsuhete mõjul, ning selle lähiümbruse häired peegelduvad tema arenguhälvetena. Agressiivsus kuulub haiglase eneseimetluse olemusse, aga ta ei pruugi olla avalik. Ta võib avalduda ka vaimse vägivallana, vajadusena teine inimene alla suruda või teda oma huvides tegutsema panna. Inimest õhutab agressiivselt käituma see, kui tema julgus seatakse kahtluse alla. Agressiivse või hulljulge teoga ei taha ta ainuüksi teistele oma söakust tõestada, vaid eelkõige ise selles veendumusele jõuda
Lapse järgmist kasvujärku, mis kestab alates teisest kuni viienda elukuuni nimetatakse sümbiootiliseks järguks. Sel ajal ilmutab imik kiindumust hoidjasse, aga ühtlasi tundub talle, et on hoidjaga üks. See üksiolemise tunne on lapse mina-tunde puudumise tagajärg. Sümbiootilises järgus kujuneb lapse esmane kiindumus teise inimesesse. Naeratusega näitab ta, et tunneb ära oma hoidja. See esimeme kiindumusside on lapse ühiskonnaliikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud. See, kuidas lapse eest hoolt kantakse, loob selles eas lapse psüühilise arengu aluse. See, kuidas lapse vajadustesse suhtutakse, kuidas tema eest hoolt kantakse, mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda
annavad lugeja jaoks kokku nauditava huumoriprisma („Must prints"). Ta oskab olla ka teistsugune, mässides väikese inimrühma süngesse hingusse, mida kohaliku looduse kirjeldused sugugi mitte helgemaks ei muuda („Ükssarvik"), või kirjeldades vanaldase teatrilavastaja teekonda hingerahu otsinguil, mida ikka ja jälle raamivad sulnid meelepildid merest („Meri, meri"). Lisaks veel „Liivaloss" oma eriti segaste inimsuhete sasipuntraga, „Maharaiutud pea" klassikalise armastuskolmnurgaga. Romaanid, mis kõik jutustaksid justnagu elust enesest. Iris Murdochi teoste eestindusi võib nüüdseks juba kahe käe sõrmedel üles lugeda. Murdoch astus kuuekümnendatel inglise kirjandusse juba eluküpse autorina. Enne esikteoste („Võrgu all" ja „Põgenemine võluri eest") ilmumist 1955. aastal oli ta „sahtlisse kirjutanud" juba kuus romaani. Murdoch'i teostes võib tunnetada filosoofi
arengu seisukohalt on olulised just need sündmused ja olud, mis on pannud pitseri põlvkonna noorusele (Baltes et al. 1980). Väärtushinnangud põlvkondade kaupa Põlvkondade määratluses pööratakse tavaliselt tähelepanu eelkõige ajaloolistele ja ühiskondlikele teguritele (umbes 20 aasta kaupa). Põlvkondade liigitus tuleneb elulaadi muutumisest: 1)füüsilise ja sotsiaalse turvalisuse suurenemine; 2)töö tähenduse muutumine; 3) hariduse tähenduse muutumine; 4) inimsuhete tähtsuse võimas kasv; 5) kulisside moodustumine (Roos 1985: 25-27). Väärtuste hierarhia tipus on tervis, õnn, turvalisus ja üldinimlikud väärtused. Perekonna turvalisust väärtustatakse üldisemalt kui oma isiklikku turvalisust. Põlvkonnad on järgmised: · Sõdade ja viletsuse põlvkond (sünd. enne 1925.a.) · Ülesehituse ja tõusu põlvkond (sünd. 1926 1938) · Suure murrangu põlvkond (sünd.1939 1951) · Koolituse põlvkond (sünd
HIINA KEELNE JA HIINA MEELNE Nakae Tju, (1608 1648) Tokugawa Okina mond (1640). Rõhutab eelkõige pojalikkust. Inimene on küll loomult hea, kuid see ei väljendu ilma harimiseta. Meele (shin) tegevus aga on kõige olulisem ning inimene peab käituma oma meele järgi. Ymei koolkond. Yamazaki Ansai, (1619 1682) Tokugawa Alustas budismi-vastast liikumist, samas toetas neo-konfutsianismi ja shintt. Rõhutas 5 inimsuhete liini, mis baseerus inimtunnetel. Tundepuhangute ja nendega seotud objektide vahel katkendlikkust ei ole. Austav tõsidus on universumi tuumaks. Seostas shint loomismüüte konfutsianistliku mütoloogiaga. Suika shint. It Jinsai, (1627 1705) Tokugawa Gom jigi (1683). Maailma toimimise algeks on ki üksi. Inimene ei ole loomult hea, kuid tal on potentsiaal heaks saada ja headust edendada. Inimene peab igapäevaelus juhinduma oma tunnete (ninj) järgi
Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? Vali üks: a. 12 b. 30 c. 60 d. 100 Küsimus 15 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Mis on projekti kaustik? Vali üks: a. tööülesannete täpsustatud loetelu b. leping projekti meeskonna ja firma juhtkonna vahel c. tootearendusmeeskonna rakendamise kava d. projekti eelarve põhjalik lahtikirjutus Küsimus 16 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas Nadler pani juhtimisteoorias aluse Vali üks: a. inimsuhete koolkonnale b. administratiivsele koolkonnale c. süsteemi koolkonnale d. olukorralisele koolkonnale Test 5 Küsimus 1 Õige Hinne 9 / 9 Küsimuse tekst Mitme liikuvusastmega robot saavutas külmade jookide serveerimisel suurima tunnustuse? Vali üks: a. ühe b. kahe c. kolme d. nelja Küsimus 2 Õige Hinne 9 / 9 Küsimuse tekst Millises valdkonnas olid mehhatroonilistes bürooseadmetes eri tehnoloogiate negatiivsest
Kadus ka varasem anonüümsus. 3. Tristan ja Isolde räägib igavesest armastusest, armukadedusest ja vaprusest. 4. Allegoorilisus tähendas personifikatsiooni, kadunud armastuse otsimist ja üleloomulike paikade külastamist unes. 5. Keskaegse kultuuri õitseaeg oli lühike. 14.-16. sajand. Renessans 1. Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikusse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. 2. Tollajased kirjanikud olid näiteks Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespear ja Cervantes. 3. Humanism on inimlik, mis õpetab teistele inimese meeli ja iseloomu. 4. Dante Alighieri peateos on "Jumalik komöödia" 5. Teos on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Komoöödia teose pealkirjas viitab sellele, et õnnetult algaval lool on õnnelik lõpp. 6
Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). • Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993). • Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel (Vadi, 2001). 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes
Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehaste ning elanikkonna kasv, raudteede vahendusel järjest laienenud sidemed maailmaga- kõik see kujundas Eesti umber peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. Aastaga laiendati uue passiseadusega talupoegade iikumisvabadust, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus
Vali üks: a. loenditehnika b. lintprogrammtehnika c. võrkplaneerimise tehnika d. nooldiagrammtehnika Küsimus 3 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu tarbijaküsitlust annab rahuldava tulemuse? Vali üks: a. 12 b. 30 c. 60 d. 100 Küsimus 4 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas Nadler pani juhtimisteoorias aluse Vali üks: a. inimsuhete koolkonnale b. administratiivsele koolkonnale c. süsteemi koolkonnale d. olukorralisele koolkonnale Küsimus 5 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? Vali üks: a. planeerimine b. organiseerimine c. usaldussuhete loomine d. eestvedamine Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst
külgi. Maatriksstruktuuri puhul moodustatakse grupid nii funktsioonide kui ka projektide (toodete) põhiselt. Seda rakendatakse sageli konkreetse projekti ettevalmistamiseks ja elluviimiseks. Eelised: Ressursside efektiivsem kasutamine. Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. Töötajate töö rikastamine. Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. Puudused: Pinged kahekordsest alluvussuhtest. Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi. On vajalik inimsuhete koolitust. 25. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud. 2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. 3. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt. 4. Valitsev on võimukas käitumine. Orgaanilistes organisatsioonides: 1
3. Maatriksstruktuur: võimaldab paindlikkust org. kujundamisel. Ühel alluval on kaks juhti. Eelised Puudused · Ressursside efektiivsem kasutamine · Pinged kahekordsest alluvussuhtest · Paindlikkus, kohandatavus keskkonna · Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui muutusel tegevusi · Töötajate töö rikastamine · On vajalik inimsuhete koolitust · Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine 4. Võrkorganisatsioon: kasutatav suurtes tootmisorganisatsioonides. Emaettevõte ostab vajalikud teenused iseseisvatelt ettevõtetelt lepingulisel alusel vastavalt hetkevajadusele. Pole vajalik ülal pidada org.siseseid üksusi, mis takistaksid järsult muutuvates turutingimustes paindlikkust. Eelised Puudused
MAINORI KÕRGKOOL Isiksuse psühholoogia Piret Saar AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus ..................................................................................
Ravicit on haaranud jälle ükskõiksus kõige suhtes ning ta ei leia elu mõtet. Mees on väsinud põgenemisest. Sõja puhkedes laseb Ravic viia end Prantsusmaa interneerimislaagrisse, et olla seal arstina kasulik. 3.2.2. Teose miljöö ja probleemistik ,,Arc de Triomphe" tegevus toimub Triumfikaare läheduses, mis on võidu, vabaduse, illusiooni purunemise, armastuse võimalikkuse sümboliks. ,,Triumfikaare" põhilisteks motiivideks on inimelu mõttetuse näitamine ning inimsuhete võimalikkus sellel ajal. Kogu teose vältel oli tunda kuklasse hingamas lähenevat sõda. Kogu Euroopas olid pinged üleskeeratud ning autor rõhutas Euroopa "käärimist". 3.2.3. Nn. ,,kadunud sugupõlv" teoses Teos kirjeldab elu pärast I maailmasõda ning inimeste mõtted ning eluvaated on tihedalt põimunud sõdadega. Teose karakterid ongi nn. ,,kadunud sugupõlv", kes pärast sõda enam oma kohta elus leida ei suutnud.
kodanlusest majanduslikult sõltuv. On sunnitud müüma oma tööjõudu. 2 Anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine. See võib põhjustada enesetappe, sest indiviidil puudub vaimne tugi, et oma probleemidega hakkama saada. On halb nii inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Nende inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit.
1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? • Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). • Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993). • Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel (Vadi, 2001). Protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn S...
4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil. 5 Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. Sõprus on lloomulik suhe, riik on kunstlik riik saab tekkida vaid inimestevahelise lepingu tagajärjel. Mandeville: Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete, sealhulgas sõpruse ja poliitika, alus. Riik on kunstlik ja põhineb hirmul. Erinevalt Hobbesist arvab, et riigis tekib iseeneselikult sellest eristub ühiskond. Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise huve (au, materiaalne kasu) 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Nauding seltskonnast, harmoonia, hoolitsemine teiste eest. Sõprus on sotsiaalsuse parim tõestus
Võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel. Ühel alluval on kaks juhti. EELISED: •Ressursside efektiivsem kasutamine. •Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. •Töötajate töö rikastamine. •Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. PUUDUSED: •Pinged kahekordsest alluvussuhtest. •Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi. •On vajalik inimsuhete koolitust. 25. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud. 2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. 3. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt. 4. Valitsev on võimukas käitumine. Orgaanilistes organisatsioonides: 1
Juht kardab, et alluvad teevad midagi temast paremini; Juht ei ole kindel alluvate kvaliteetses töös; Alluv kardab vastutust ja läbikukkumist; Alluv kardab, et lisavastutust ei kompenseerita piisavalt. 10.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993). Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel (Vadi, 2001). 11.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 12
Võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel. Ühel alluval on kaks juhti. EELISED: •Ressursside efektiivsem kasutamine. •Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. •Töötajate töö rikastamine. •Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. PUUDUSED: •Pinged kahekordsest alluvussuhtest. •Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi. •On vajalik inimsuhete koolitust. 25. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud. 2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. 3. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt. 4. Valitsev on võimukas käitumine. Orgaanilistes organisatsioonides: 1
Võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel. Ühel alluval on kaks juhti. EELISED: •Ressursside efektiivsem kasutamine. •Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. •Töötajate töö rikastamine. •Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. PUUDUSED: •Pinged kahekordsest alluvussuhtest. •Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi. •On vajalik inimsuhete koolitust. 25. Millised on organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted? Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on teistest isoleeritud. 2. Täpne, kohati pedantne meetodite ja kohustuste kirjeldamine. 3. Suhtlemine ja vastastikune mõjutamine juhtide hulgas toimub vertikaalselt. 4. Valitsev on võimukas käitumine. Orgaanilistes organisatsioonides: 1
4. organisatoorse arengu planeerimine 5. meetodid ja tehnikad ettevõtte tugevuste ja nõrkuste analüüsiks 6. organisatoorsete otsuste tõhususe kontroll ja nende aktsepteerimine töötajate poolt. Eestvedamine 1. Eestvedamine = leadership 2. Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. (Üksvärav 2004) 3. Eestvedamine on inimsuhete vorm kus ÜKS inimene (Liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist.(Mullins 1993) 4. NB!! Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna olemasoluta ja meeskond omakorda mõjutab liidri käitumist. Kontrollimine 1. Kontrollimise eesmärk 2. Kontrollimise protsess 3. Kontrollimise liigid Otsustamine 1. Otsustamise keerukus 2. Ühe või teise varjandi kasuks otsustamine sealjuures erinevate asjaosaliste huvidega arvestamine 3
astuge segajaist eemale, püüa mõista kuuldut, isegi vihasena, püüa vältida mürategureid. 39. Mis on lähisuhete aluseks? Lähisuhete aluseks on meeldimine näiteks sarnasuse või hoopis erinevuse pärast. Samuti usaldus. 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teiselt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste, eneseavamise ja üksteisetundmaõppimise põhjal. 41. Milline on inimsuhete dialektika? Näeb inimsuhteid vasturääkivate ja vastandlike impulsside jadana, mis loovad pinget inimeste vahel. Sõltub järgmistest faktoritest: Autonoomsus/seotus, Kindlus/ebakindlus, Avatus/suletus 42. Mis on konflikt? Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel
Sotsiaalne muutus protsess, mille käigus aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sotsiaalne struktuur korrapärasus ja etteaimatavus, mis võimaldavad inimestel teatud korra kohaselt koos elada Sotsiaalne süsteem väärtuste, normide, staatuste ja rollide süsteem, mis kujundab reageeringuid inimese põhivajadustele Sotsiaalne võrgustik inimese eri gruppide liikmelisuste ja inimsuhete summa Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid erilistes normide jõustamisele spetsialiseerunud sotsiaalsetes rollides inimesed Sotsiaalse liikumise institutsionaliseerumine toimub, kui domineeriv struktuur võtab liikumise uskumused vastu ja liikumise eesmärgid muutuvad domineeriva struktuuri osadeks Sotsiaalse muutuse dialektiline mudel teesi märgib status quo, antiteesi opositsioonilised jõud ja nende kahe vahelisest konfliktist kerkib süntees
Sääraste psüühikat traumeerivate episooditeta ei möödu ühegi neegripoisi või tüdruku lapsepõlv. Nende juhtumite jaoks on isegi oma teaduslik termin ,,värviline sokk". Lapsed tunnevad, et nad on teistest halvemad oma nahavärvi tõttu põhjusel, mis neist ei sõltu ja mis sünnib koos nendega. Vahepeal aga tungisid revolutsioonilised muudatused sisse harjumuspärase kuulekuse maailma. Uhke mässuvaim, otsustav protest sajandite jooksul kujunenud alatute inimsuhete vastu kandus Ühendriikidesse ookeani tagant, maalt, mis oli võtnud oma lipukirjaks võrdsuse ja muutnud selle reaalsuseks, elulaadiks, tegelikkuseks. Ja nii kõlasid kauges Ameerika linnas Montgomerys uuesti sõnad: ,,Inimene, see kõlab uhkelt", taas tõstis pead eneseuhkus. Neegritar Rosa Parks, sõites pärast rasket päevatööd koju, keeldus täitmast bussijuhi käsku loovutada oma istekoht valgetele noorukitele.
organismi kui turvalisust otsivat mehhanismi. (Maslow 2007: 80) 5 Kui nii füsioloogilised kui ka turvalisuse vajadused on enam-vähem hästi rahuldatud, tekivad armastuse ja kiindumuse ja kuuluvuse vajadused ning terve tsükkel algab uue keskmega otsast peale. Armastuse vajadused hõlmavad kiindumuse pakkumist ja saamist. Kui need on rahuldamata, tunneb inimene teravalt sõprade, kaaslase või laste puudumist. Selline inimene januneb inimsuhete järele, koha järele grupis või perekonnas ning püüdleb väga pingsalt selle eesmärgi saavutamise poole. (Maslow 2007: 83) Kõigil meie ühiskonna inimestel on vajadus või iha stabiilse, kindla, tavaliselt kõrge enesehinnangu, eneseaustuse või enesearmastuse ning teiste austamise järele. Neid vajadusi võib seepärast klassifitseerida kahte teineteist täiendavasse rühma. Need on, esiteks, iha tugevuse, saavutuse, adekvaatsuse, meisterlikkuse ja pädevuse, kindluse
on kooskõlas EV Põhiseaduse kui kõrgemalseisva õigusallikaga. RS-i iseseisvus: süsteemi korrastatuse astmele jõudmine eeldab süsteemi teatavat arengut. Teatavalt astmelt kõrgema astmeni jõudmine nõuab kvalitatiivseid muutusi. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda mõjutada väljastpoolt. Süsteemi organiseeritus tähendab seda, et süsteem peab olema liigendatud ja tal peab olema struktuur. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse inimsuhete organiseeritus. RS on liigendatud: jaotatud alapeatükkideks, mõisteid täpsustatakse ja tal on kindel struktuur. 7 5.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks.
Juhtimise alused Ruth Alas Eessõna Juhtimise osad: 1) töö ülesandega 2) töö inimestega Juhile väga oluline on tervikliku pildi nägemise oskus ja võime tuleviku arengusuundi võimalikult varakult ette näha. 1 Sissejuhatus juhtimisse - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärgi; inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonid jagunevad: 1) formaalsed ja mitteformaalsed (есть определенные цели или нет) 2) primaarsed ja sekundaarsed (есть эмоциональное удовлетворение среди сотрудников; главное - только цель, остальное - сотрудничество). Kliendite ...
Võimaldab paindlikkust organisatsiooni kujundamisel. Ühel alluval on kaks juhti. EELISED: o Ressursside efektiivsem kasutamine. o Paindlikkus, kohandatavus keskkonna muutusel. o Töötajate töö rikastamine. o Üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. PUUDUSED: o Pinged kahekordsest alluvussuhtest. o Rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi. o On vajalik inimsuhete koolitust. 45. Selgitage organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtteid. Töökohtade kavandamisele lähenemise põhjal saab eristada kahte tüüpi organisatsioone: o Mehhanislikud; o Orgaanilised. Mehhanistlike ja orgaaniliste organisatsioonide põhierinevused: o Mehhanistlikes organisatsioonides: Spetsialistide tööülesanded on koostatud nii, et need on
Läbi täiskasvanute õpivad lapsed tundma ka reaalset maailma: erinevaid inimtüüpe, nii häid kui vähem häid inimesi; nii ohtlikke kui ohutuid täiskasvanuid. Õpivad ka seda, et reetlikkust võib ette tulla nii lähedaste inimeste seas (onu Einar) kui võõrastega kokku puutudes. Leidub nii turvalist lapsepõlve ("Bullerby lapsed") kui ka viletsust ja hirmu täis olevat lapsepõlve ("Meisterdetektiiv Blomkvist", "Hulkur Rasmus") 20. Inimsuhete peegeldusi T.Janssoni muumilugudes. Tove Janssoni maailmakäsitlus on terviklik. Fantastiline muumimaailm pole lihtsalt ilus muinasjutt, vaid inimliku eksistentsi ja inimsuhete üsnagi modernne kujutus, mis lähtub Teise maailmasõja tekitatud totaalsest ohutundest. Reaalne maailm seguneb ebareaalsega. Olulisel kohal on isiksuse õigus vabale eneseteostusele ning suhted erinevate tegelaste vahel. (Reet Krusten)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
